Viru hotellis on nagu suviti ikka külalisi muidugi palju. Üks grupp turiste lõpetas parasjagu lõunasööki, kuulsime, et võõras keel astusime juurde. Kust maalt ja missugused on muljed. Oleme Rumeeniast, Bloestist Tallinnas olles oli meil võimalus kaasa elada teie suurepärasele tantsupeole. See oli suur pidu kogu eesti rahvale, aga ka teistele teie vennasrahvastele, sest nägime tantsimas ka külalisi. Eesti rahvamuusika on väga ilus ja muidugi rõivad, mitmevärvilised ja huvitavad. Üllatas teie rahvadistsipliin mitte ainult töös ja tänavapildis vaid ka tantsus. Ja tore oli näha, et kaasa tegid kõik alates kõige väiksematest tantsijatest ja lõpetades juba eakamatega. Loodame paari aasta pärast uuesti tulla nõukogude liitu ja tingimata külastada ka uuesti Tallinna. Seda linna tasub tundma õppida juba tema ajaloo pärast jaga toredate saavutuste pärast. Kaasajal. Kõige enam meeldis siin puhtus tänavatel ja meeldiv tähelepanu külaliste vastukokkuvõttes arvasid Rumeenia külalised, et Tallinnat peaks külastama iga turist. Kohtusime Viru hotellis ka Rootsi turismigrupi juhi Kai Hoberiga. Päris võõras ta meile polnud, juba möödunud aastal käis ta Tallinnas. Ja läinud suvel käisin siin kaks korda ka grupijuhina. Seda tööd teen ainult suvel, sest talvel õpin ülikoolis õigusteadust vene ja saksa keelt. See on kummaline kombinatsioon küll, naeris ka infopäev. Aga õigusteadusest saab, minu elukutsekeeled on aga huviala. Ja tõepoolest, noormehel on annet keeltele, sest meiegi vestlus toimus vaheldumisi vene ja inglise keeles. Nüüd pärisime siis muljeid ka tantsupeost. Olin üllatunud, väga meeldis, värvid rahvarõivad, nii palju tantsijaid ja nii hästi tantsisid. Meil Rootsis niisuguseid rahvatantsupidusid kahjuks ei korraldata. Võib-olla üldjoontes on meie rahva muusikates midagi sarnast, aeglane ja kohati monotoonne. Aga teie rahvarõivad on palju värvikamalt kui meil. Igatahes midagi nii toredat ma Rootsis küll näinud ei ole, kui teie pidu oli kõigile meie rootslastest turistidele meeldis ka pidu väga, neile oli see ju uus ja huvitav. Aga grupis oli ka väliseestlasi, küllap nemad nägid kõike pisut teise pilguga. Oli see ju neile tükike kodumaad, kodutunnet? Lapsepõlve? Küsimusele, kuidas Kai Hoberile endale Tallinn meeldib, kuulsime vastuseks väga, sellepärast ma siin käingi.