Heligaja tere helikajas on seekord arvustamisel eesti esimene rokkooper põhjaneitsi, mida eelmisel nädalavahetusel sai kahel korral kontsertettekandes nautida. Eelmisesse nädalavahetusse jäi ka Tallinna kammerorkestri uus kontserdisari kõrvaring, mis teie orkestri ette puugodi chati, pitšetti koos oma ansambliga Modern, see oli aga nädal aega varem laval koos rootsi metsosoprani Anne Sofie von Otter. Iga ettekandel oli kuuvalgusest inspireeritud muusika hämarasse hingedeaega jäiga Ludwig van Beethoveni suurteose missa C-duur ettekanne Tallinna Kaarli kirikus. Saate lõpus maandume aga Pärnus, kus Pärnu linnaorkestri ees oli Soome dirigent Taavi Oramo ja solist viiuldaja Anna-Liisa. Pese Rootney. Kõigepealt aga taasavastatud rokkooperi juurde. Üheksandal ja 10. novembril toodi Tallinnas ja Tartus ettekandele Raimo Kangro Andres valdkoneni rokkooper põhjaneitsi. See on mõistujutt noormehest, kes otsib ideaali, kaugustest unes kuuleta põhjaneitsi kutset diaastub laevale, et tõotatud maa üles otsida. Ent torm purustab laeva. Kaaslased hukkuvad ning laine tuhuvad noormehe tundmatule rannikule. Rokkooperi libreto on Karlis skalbiainetele kirja pannud Andres jaksa. Laulutekstide autorid Andres Jaaksoo ja Leelo Tungal. Rokkooperikontserte ettekande tegid Rahvusooper Estonia ooperikoori naisrühm Eesti rahvusmeeskoor, Eesti riiklik sümfooniaorkester ja solistid Mikk Tammepõld, Tamar Nugis, Tanel Padar, Nele-Liis Vaiksoo, Kärt Tomingas, Keer luht, Karel Dow. Dirigendiks Kristjan Järvi. Tallinna kontserdil Estonia kontserdisaalis käis älian Klooren. Milline üldse rokkooper žanrina on ja kas see on tõesti võimalik teda ette kanda ka siis? Ilma lavastusliku aspektite, nii palju kui mina tean, siis hästi palju rokkoopereid ei olegi üldse lavale jõudnud, vaid ongi jäänud nagu sellisteks kontseptsiooni albumit, eks, et see ei ole üldse ebatavaline, et nad ei jõua lavastuseni. Ja näiteks üks esimesi, mis kirjutati rokooperinalise Tsiivsus, Clayst superstaar, aga lavale jõudis juba natukene teistsugune versiooni, et seda nimetatakse muusikaliks. Ehk siis selles mõttes see on täiesti minu arust aktsepteeritav, et teda ka sellise lavalise versioon ilma tegevuseta lihtsalt ette kantakse, et see ei ole nagu minu arust suur probleem. Aga kas sellel ettekandel sa kujutasid ka ette? Kust lavapilte kindlasti kujutasin, jah, selleni siiski sellised värvikad tegelased seal on, sügav mõte sellel teosel kindlasti oleks täiesti huvitavalt saanud lavastada näiteks noh, kasvõi need kaks naistegelast, kes on niivõrd erinevad seal ja siis see noormees siis Tanel Padari esitatud, see kohtuteenri roll kindlasti üks mingite valguste ja lavakujundusega seda asja väga huvitavaks teha. Aga kas kontserdi ettekanne tõi mingit teistsugused väärtused teose puhul esile? No ma arvan, et siis ju keskendub nii palju rohkem muusikale ikkagi, et sa kuulad rohkem seda, mis seal muusikas toimub ja on rohkem aega võib-olla jälgida seda, kuidas see kirjutatud on, ja mingisugustele, nüanssidele, kuidas orkestreeritud on või kuidas bänd mängib ja kõik sellistele asjadele palju rohkem, muidu oleks rohkem pöörabki tähelepanu sellele, et kuidas lavastatud on kui kergesti jälgitav oli selle teose sisu? Sisu oli selle pärast väga hästi jälgitav, et noh, loomulikult see muusika niimoodi kirjutatud, et ta ei ole nagu selline klassikaline ooper ja meloodia partiid või vokaalpartiid on natuke nagu lihtsamad plussid, lauldi mikrofoni, et see kõik andus hästi saali, aga peab kiitma ka seda, et need lauljad väga hästi andsid teksti edasi, et erinevalt kogemusest koli Vikerlaste kontsert siis muidu oli hästi tore kontsert, aga enamustest lauljatest küll ühestki sõnast aru ei saa, nad oleks võinud ükskõik mis keeles laulda, et selles mõttes oli selle ettekande puhul nagu sisu ka sellest tekstist lähtuvalt jälgitav. Ja noh, muidugi kavalehel oli antud see sisu, nii et nende kahepeale kokku sai väga hästi sellest aru Solistide valik oli ka võib-olla sellele žanrile natukene omasem, et kas teksti selgus võis tulla just nende laulu maneerist laulutraditsioonist, et meil tegemist oli ikkagi enamasti popmuusikutega. Jah, noh, juba vokaalpartii nagu niivõrd noh, natuke nagu lihtsamise hääle tekitamine on kaheksateistsugune ilmselt sellise hääle tekitamisega on ka lihtsam seda teksti edasi anda. Plusse mikrofon veel võimendas seda, kõik kandus nagu hästi saali. Ma arvan, et see on nii, et seda on natuke lihtsam edasi anda. Seda teksti sellise stiili puhul. Sellise suure koosseisu puhul, kus laval on koos akustilised instrumendid võimendatud instrumendid, on alati küsimus ka balansis miine, sinu meelest balanss oli ja kas sinna saali see ettekanne sobis? Minu arust see sobis ja miks ta nagu oli hästi balansis oligi see, et see muusika oli ka suhteliselt, ma ei tea, siis andekalt või kavalalt kirjutatud, et väga vähe oli nii, et nad kostsid nagu korraga kõlasid, et kas bändi siis orkester, aga need on niimoodi nagu sujuvalt läksid üle enne bändi lõigud orkestri omaks ja ilmselt siis see tekitas kuidagi hästi voolava ja sellise ühtlase tunded. Ja ma arvan, et ka muusikutel oli selles mõttes ka parem mängida, et kui see tümps ei olnud kogu aeg seal saateks, et seda osati niimoodi, nagu vahelduvalt oli see kirjutatud. Samas kui see rütmi tugi on nii oluline rokkooperis, siis kas dirigent omandab ka mingi teise rolli? No konkreetselt selle teose puhul küll, sest ma vaatasin, et Kristjan Järvi näiteks siis kui olid tõesti ainult bändikohad, siis ta lõpetas Ki dirigeerimise, ta lihtsalt ootas, et kuidas bänd mängib, seda võib-olla näitas mingeid selliseid üksikuid nüansse ja jätka selle siis, kui orkester, Kalitus, et selles mõttes see oli nagu tavapärasest natukene erinevam. Kas midagi selles ettekandes või teoses tervikuna on ka midagi ooperliku mida me mõistaksime sellise klassikalise? Pärižanri nimel ooperlik on, pigem ma ütleks see, et seal on süzee, rokkooperinimetus ongi selline natukene nagu imelik asi või ma mäletan, kui tulid esimesed rokkooperit, mina olin siis laps ja mulle tundusid need hästi imelikud asjad, et ei ole nagu ei liha ega kala ja ei saanudki nagu aru, et miks neid nagu kirjutatakse, et kas nüüd rokkmuusikud tunnetavad, et neid piisavalt ei hinnata, et kui midagi suuremat kirjutada, et siis nagu tunnustatakse rohkem või tundsid siis jällegi sellised klassikalised heliloojad et neid liiga vähe kuulatakse, et võib-olla siis nagu selle abil saaks nagu rohkem tunnustust ja mulle nagu esialgu jätnud see rokkooperižanr üldse sellist head muljet. Aga kuskil 10 aastat tagasi ma kuulasin uuesti näiteks statiivsus Clayst superstaari täiesti uuesti avastasin enda jaoks selle, et kui andekalt tegelikult kirjutatud, kui huvitav muusikas on, et on ta nüüd siis žanri poolest rokkooper või ma ei tea kontseptsioonialbum või, või lõpuks muusikal, et lihtsalt hästi kirjutatud muusikat. Et seda tavalise ooperiga ma ütleks ainult see, et seal see süzee on, see ühendab noh, see ka, et näiteks koor tuuakse sisse, et koor on selline tegevustik nagu kommenteerijad, selles ooperis oli ta ka tõesti nagu mingisugune selline turbakoor või rahvakoor, eks ole, et kes kogu aeg kommenteerib siis, et mis siis parasjagu toimub ja näitab siis nagu selle rahva reaktsiooni Nendele tegelaste siis sellistele tegevustele või mis nad parasjagu teevad. Aga kuidas on lood sellise virtuoosse või solisti vokaalvõimekuse näitamisega? Kas neid hetki ka oli? No loomulikult nad ei ole niimoodi kirjutatud virtuoosse, nagu on klassikaline või ka näiteks tänapäeva ooper, mis nõuab mingit hoopis teistsuguseid oskusi, on ikkagi selles rock või lausa popmuusika võtmes kirjutatud ja Ma arvan, et seal saab seda täpselt samamoodi hinnata. Kui ma kuulan lihtsalt rokkmuusikat, et kas laulja nagu laulab hästi minu jaoks või ei laula, aga selliste otseselt mingit virtuoosse taga aetakse sedasi minu arust ei ole. Ja samas rokkooperit sünd on väga sageli ka seotud kindlate persoonidega, kes nendesse rollidesse ongi võib-olla mõeldud nende hääletämbrit ja võimekust silmas pidades. Näiteks Silvi Vraiti, me kõik kujutame ette selles rollis, et kas ka siis järgmistel ettekannetel on sellevõrra raskem teistel sellesse rolli nagu tegelikult minna, sellepärast üks hääl on juba nii selgelt ees. No seekord oligi teistmoodi lahendatud, et mina nagu hästi ei kujutagi ette, kuidas Silvi Vrait laulis neid kahte rolle, tegelikult oligi nii võimekas laulja, et ta suutis laula nii erinevaid partiisid, nagu olid seal siis põhjaneitsi ja Muttik. Et üks oli tõesti selline tige naine, siuke võimukas naine ja teine pidi olema siis selline väga Ingerliku häälega. Ja seekord oligi siis lahendatud hoopis teistmoodi, et kaks lauljat pandud, et kindlasti oleks ühel lauljal, ma ei oskagi nagu täna praeguse Eesti lauljate hulgast nagu mõelda, et kes oleks selline, kes teeks need mõlemad. Et oleks nagu rokklaulja ja samas oskaks siis need mõlemad pooled nii hästi ära teha. Kindlasti. Silvi Vrait oli nakku mingiks eeskujuks, aga võib-olla natuke takistuseks ja et ma istusin rõdul ja teises reas ja ma ei näinud algul üldse Kärt Tomingas. Ja kui seal äkki kostis siuke tunne, et nagu olekski Silvi Vrait ja laulaks hiljem ta nagu muutus selliseks rohkem Kärt Tomingas rikuks kindlasti olid, algas eeskuju oli nagu kõrvus võib olla. Aga ikkagi, et kas ühe tegelaskuju roll võib olla seotud väga kindlalt ühe hääle ja ühe persooniga? Kindlasti, ja ma arvan, et kui nad kirjutasid seda, vot nüüd saaks küsida Andres valkunini käest, aga ma miskipärast arvan, et et neil oli seal Silvi rait mõeldud kohe juba, et ta võiks laulda seda osa. Ja, ja kindlasti on teistel ju seda rohkem nagu tööd, et kuidas siis ise seda lavastada, kui see kellelegi konkreetsele inimesele kirjutatud. Et jäljendada ju ei taha see algul, kui ma ei oska, Silvi Vraidi nagu häält või tämbrit, kuulsin, et siis nagu tunduski, et mõtlesite, kas ta nüüd püüabki seda nagu järgi teha, muidu on see selline juhuslik kokkusattumine ja et hiljem, kui seda sidet enam niimoodi ei olnud, et siis isegi võib-olla nagu meeldis rohkem, et, et see oli nagu tema rohkem selline omapoolne lahendus. Selle ooperi ettekanne oli pühendatud Raimo Kangro sünniaastapäevaks, aga tegelikult on ju muusikal kaks autorit Kangro ja Valkanen. Keda sina selles teoses rohkem? Kuulsid Ma arvan, et see oli nii ja naa, kavalehel oli ka Andres Valkkoneniga toodud ära intervjuu. Ma arvan, et need sellised meloodiad, et need olid nagu Valkkoneni välja mõeldud ja need olidki Valkkonendlikud, aga samas orkestratsioon hästi värvikas, hästi vaimukas sealt või selle Raimo Kangrot hästi ära tunda. Et see oligi selline päris edukas koostöö, et kuulis nii ühte kui teist. Cooperi ettekandeid meil siin väga sageli ei toimu. Milline sinu hinnang on, kas meil oleks muidu valmisolek kollektiivide? Publiku huvi poolest neid rohkem teha publiku huvi koha pealt vähemalt noh, kui oli ainult üks kontsert, siis Estonia saal oli küll viimseni välja müüdud ja reaktsiooni järgi, mis sellele järgnes, võib öelda, et huvi oli suur, kõigile meeldis ja et miks mitte, ega neid rokkoopereid ju tegelikult palju ei ole üldse kirjutatud, see vist oli selline hästi kiire selline tähelend, et mingi hetk neid tehti nagu hästi palju, mõned jäid sealt nagu sõelale, siis see huvi kadus samas natukene nakatud veel jälle kirjutama hammast lugesin, et isegi kriin teien kirjutanud punk rockooperi. Et aeg-ajalt võiks ju mõne ette kanda jälle selliseks värskendamiseks, et seal on ka ikkagi väga väärtuslikku muusikalist materjali. Ikkagi öeldakse sõna rokkooper siis tegelikult kui mõelda nagu selle stiili peale esimene asi tuleb, selline proge-rock tuleb meelde, ei, mõtled Don diskostiilis rockooper või on rege stiilis rockooper, vaid ikka ta nagu sellise progerockiga seotud olgu ta siis kirjutatud millal tahes. Jah, et see kuidagi kätkeb endas juba ka mingisugust intellektuaalsest ja professionaalsemalt helgelt. Jah, jah, et ei ole nii, et kolmeduuri lood pannakse sinna vot ei ole seda punkrokkooperit kuulnud, et äkki see on siis midagi lihtsamat, aga üldiselt ikkagi jah, kujutad, et selliste intellektuaalset rokki ette. Et tegelikult võiks rokkoopereid kirjutada ju nii professionaalsed heliloojad kui ka rokkmuusikuid, popmuusikud, kui leida selline hea meeskond. Võiks noh, muidugi ei saa niimoodi lahterdada, rokkmuusikud ei oska muusikat üles kirjutada ja siis need tõsised heliloojad oskavad kirjutada, et on nii ja naa, eks ole, ja paljud rokkmuusikud ongi juba sellise klassikalise taustaga. Aga et üldiselt vist jah, seal kõige parem tulemus võib-olla ongi nii, et kui nagu mõlemast poolusest keegi haaratud üks, kes siis kirjutab seda Rockiliku poolt ja teine, kes oskab siis seda orkestrit ilmselt niimoodi on ka tihti tehtud. Kes kirjutab siis nagu selle orkestratsiooni poolele? Noh, see on natuke nagu teistsugune poolmekaat, nii Liverpooli oratoorium Ki meelde, et ka tema seda orkestreerinud, et selle jaoks on ikkagi vaja nagu teistsuguse taustaga inimest. Aga samas selle rokkmuusiku taustaga jälle, et võib-olla, et nad on hästi head selliste meloodiate kirjutajad ja see boonus tuleb nagu nendelt kergemini. Kas sa oled ka sirvinud seda rokkooperite potentsiaalselt nimekirja, et mida näiteks veel võiks ettekandele tuua? Kui ma Eestis ei oska küll perse põhjaneitsi, ma mäletan, kui see kunagi tuli, oli tohutu selline elevus oli, eks ole, Trokooperet nagu midagi nii uut ma ise ka natuke, ma just lugesin enne, et kui palju neid rokkoopereid kirjutatud on, et tegelikult need ei olegi nagu väga palju hästi palju nagu räägiti sellest rokkooperist kui žanrist, seal midagi uut ja midagi teistmoodi, aga ega need lõppkokkuvõttes ja paljud jäidki ainult plaatidele. Et nad andsid lihtsalt selle zhanri nimetuseks rokkooper, aga tegelikult oli ta lihtsalt selline kontseptsioonialbum need hoovamada lavastatud tomiir sisse Adroffeinja. Aga ega see valik nii suur ei olegi, et mida sealt võtta minu arust ja eks nende rokkooperit ega ka nii-öelda neid esimesi, et kui noh, sellised ansamblid nagu kasvõi see hoo või pink Floyd tegid, siis ta on ikkagi niivõrd selle ansambliga ka seotud, et kui keegi teine hakkab seda esitama tundub nagu tribuut nagu tribuut, tahtsin öelda seda, et see ei ole nagu enam see, et see probleem on ka nende rokooperitega selles mõttes põhjaneitsi võib-olla oli kirjutatud just see, et, et seal oli ka selline klassikaline helilooja, et siis ta ei ole siiski nii seotud mingite kindlate esinejatega, et ta nagu rohkem selline muusikateosed, mida võib siis ükskõik, kes võiks siis ette kanda. Cooperit põhjaneitsi käis Estonia kontserdisaalis kuulamas äljen Klooren. Samal ajal. Sealsamas lähedal andis aga kontserdi Tallinna kammerorkester. Üheksanda novembri õhtul toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis esimene kontsert Tallinna Kammerorkestri uues kontserdisarjas kõrvaring. Selle uudissõna on välja pakkunud Tõnu Kaljuste, tähistamaks silmaringi muusikamaailmas. Kontserti käis kuulamas helilooja Liisa Hirsch. Aga nüüd läks, minu jaoks oli see musitseerimine koos mängija see sünergia, mis Hugo Titšati ja Julie Norpija ja Tallinna kammerorkestri vahel tekkis, et see oli kindlasti kõrvu avardav kava ise, kuigi koosnes 20 sajandi muusikast, oli siiski võrdlemisi klassikalise suunaga valitud. Et selliseid väga modernistlikke või teisiti mõtlevaid teoseid ju praktiliselt ei olnud, oli Xenakise vall ehk mis kõige rohkem seda piirimaatsel kompas. Aga ülejäänud teosed olid võrdlemisi heakõlalised ja sellise kas sisemise traagika või, või sellise ühtse seisundiga. Selle sarja eesmärk on võtta kavva selliseid heliloojaid, keda meil väga palju ei mängita. Või siis teisalt neid autoreid, kes kuidagi oma loominguga on mõjutanud teisi põlvkondi, et kui oluliseks neid nimesid just nendest aspektidest pead. No selles suhtes ma usun, Filipp Klaas Janiskse nakkis, Igor Stravinski on ikka väga tugeva jälje 20. sajandi muusikalukku jätnud ja Artur Smascats oli minu jaoks vähem teada helilooja, keda mul oli väga huvitav tegelikult sellesse oma aega panna, et see tema teosest oli ka 1996. aasta teos ja kohe tekkisid siin paralleelid isegi Lepo Sumera ja Alfred šnitke eksistents realismiga, et see oli väga huvitav kuulamine ja Petris vask on siis Läti, mõnes mõttes võiks öelda nagu Läti, Arvo Pärt. Sellise sarnase võib-olla vaimse loengu ka helilooja. Mis sulle endale siit kavast võib-olla kõige rohkem just teosena meeldis, et me võime nende ettekannete juurde ka tulla, aga, aga muusikalises mõttes, mida sul oli muidugi huvitav kuulata. Hästi tugeva ja huvitava kontrasti tekitas ektsenakise teos, sest et see oli nii-öelda sellise täielikult igasuguse melanhoolia, vabad oli praktiliselt koosnes klastritest ja valgest mürast ja see, mida ta Chatilistame intervjuus mainis, et kuidagi nagu tekitad sellise kõrvu puhastava fenomeni äkitselt, et ta on kuidagi nii, nii otsene, nii teistmoodi, et selles mõttes oli selline huvitav hea asi, mida kavasse panna, ma arvan, et ta nagu korraks lõi hoopis teistsuguse intensiivsuse sellesse kogukova, et siis see esimene teos, milleks oli Philip Glassi Company, on ju tegelikult väga vähese materjaliga Väheste nootidega paljude kordustega teos, mis pigem loob sellise nagu maastiku või sellised fantaasiamaastikud ja on, on teatud seisundite seal. Võib-olla selle loo puhul oli huvitav just see, et kuidas Tallinna kammerorkester ja kudedes Hugo Titšatiseda napi materjaliga muusikat interpreteerib pikki-pikki noote mängida elavaks ja, aga kas see ei ole sugugi lihtne ja leida see oma interpretatsioon sellest, sest ma vaatasin huvi pärast ka pärast nagu seda partituuri ja testi peale piano ja metsapianoforte seal mingisuguseid selliseid dünaamilisi kahvleid ega midagi ei ole, et see kõik oli interpretatsioon, et mina nagu selles teoses nautisin kõige rohkem seda just seda, kuidas, mida nad sealt välja toovad, mida nad leiavad sellest, kuidas nad seda teost siis nagu näevad, et selline ekstra Challenger minu meelest kui ei olnud nagu loosse endasse ei ole nii palju sisse kirjutatud ja sellele oli absoluutselt selliseks kontrastiks siis Arturs Moskatsi Concerto krosso mis oli ääretult pingestatud ja sellise sisemise traagika ka üles ehitatud teos, kus siis nagu nende kahe solisti mäng väga-väga ilusalt esile tulijad mingis plaanis, isegi mina ütleks selline romantilise tundega teos siis sellisest protokonisti kannatusest aga ja omaette, isegi võib-olla sellise teatraalse traagikaga kirjutatud, aga, aga see pinge oli seal tohutu sees ja see, kuidas see kulmineerus ja nad tõesti titt šoti hüppas laval ja tantsis ja oli selles mõttes ka nagu noh, kuna ta oli ka dirigendi rollis, ta pidi ka oma kehaga seotud asja juhtima, siis see oli selline omaette vaatemäng, et kuidas sellest teosest ja täiesti oli tõusmas kõrgustesse ja Loskumas kuskile niimoodi noh väga-väga tore mäng, oli see. Hoogadi Chati on ju Tallinna kammerorkestri juures varem olnud eelmisel aastal solistina, et milline sinu hinnang on, et kas ta pigem on solist või, või tahab ta olla dirigent, et kas nende teoste puhul välistas 11 ka teinekord. No mulle tundub, et ta ikkagi on ju tegelikult solisti ja kontsertmeister ja sellist otseselt nagu dirigendi rolli oli seal vähem, aga ta juhib oma kehaga ja see nende omavaheline sünergia, mis seal proovis, on nagu loodud, et see kõik mängib kaasa, et, et selles suhtes ta kindlasti nagu see kontakt Ta on hästi tugev, mis orkestrile temaga on. Et seda oli küll tunda vähemalt saalist, et nad on väga-väga selles ühes ruumis, isegi kui kohati nii-öelda dirigent orkestri poole seljaga. Petris vaskse teos on ikkagi viiulikontsert, võib vist nii öelda, mis mulje? Mulle tekitab oskusi muusika nii tohutult palju paralleele Arvo Pärdi teostega, et ma ei saa nagu seda muusikat kuulata ilma selleta, et mul on kohe teised referentsid, mis peas hakkavad tööle ja eriti selle teose puhul, milles oligi nagu sellised kaks erinevat teemat, võib-olla siis eks sel Norbetchadega teema ja siis teine selline meloodia sellise meditatiivse sekrentsi peal. Ja selle teose puhul ma mõtlesin ka seda, et huvitav, et see teatud tüüpi melanhoolia, mis seal on hästi tugevalt sees, et küllap on mingid eluperioodid, kus sa lihtsalt noh, igalühel on see, et kas ta on nagu avatum sellele või, või, või vähema vaated, et kuidas sa suudad nagu seda vastu võtta ja mis hetkel see muutub nagu raskeks või mis hetkel see võib-olla just tõesti on kerge, ülendab ja eeterlik, et et see kõik on väga jah, subjektiivne. Stravinski Kontsert faas on tegelikult kavas olnud ka mõned aastad tagasi, vist Risto Joost juhatas kas selline kuidagi eriti hästi omandatud juba? Mulle korra ettekandjal on, mulle tundus, ma nägin neid naeratavaid orkestrantide, seal. Nii et muusikat kuidagi nautisite, eriti nende vist olid seal selle sarja osas olid need ilusate noh, minu jaoks lausa sellised mingisugust siukest Viini valssi või sellist kunagist kadunud maailmaballisaali meenutavat lõbusalt tantsuliselt käigud, kas ma lihtsalt nägin, et orkester nautis ja huvitav teos tegelikult temas on seda krõbedust ja Trinski lase nagu millelgi liiga kaua kestab, mulle tundus sellel kogu aeg ta nagu hakkis neid hetki, kus ta siis mingisugust maailma tutvustada järgmist hetke, seda kontrasti oli hästi palju ja väga mänguline oli see kõik, et see jah, siis ikka mängulisus ja nii nagu selliseks põhiliseks mulje mulle tundus. Tallinna kammerorkestri kontserdil käis Liisa Hirsch hoogani, chati pakub kõneainet ka järgmises loos. Kolmanda novembri õhtu Estonia kontserdisaalis oli inspireeritud lummavast kuuvalgusest. Kolmeosaline kava pakkus nii romantilist kui hilisromantilist muusikat. Schönbergi sümfoonilise poeemi selginenud öö tõlgendust, aga ka filmi- ja popmuusika seadeid. Esines hoogadi, chati, ansambel modernt Rootsist. Esmakordselt oli Eesti publiku ees Rootsi metsosopran Anne Sofie von Otter. Kuust ja selle müstilisest valgusest inspireeritud kontserti käis kuulamas tuuride. See oli esimene kord, kui teda laivis kuulsin ja ma ei ole teda sega nagu ooperilaval ka kuulnud, et ma, ma ei tea, kuidas see on. Aga kui ta ikkagi on laulud Gardenis ja Metropolitan Opera, siis ju siis see on ka väga äge, aga just ma arvan, et tema on hästi tugev salvestus, hääl nii-öelda, et kui sa hakkad mingit liidi või šansoone või mingit, mis laulu laulma, siis tema on hästi tihti see, kes kuskilt Spotify'st või Youtube'ist ette hüppab, sest et on seda nii palju teinud ja tal on nii head versioonid, näiteks Sibeljast, kui ma kuulan, siis hästi tihti kuulan teda. Tema puhul on just need plussid, et ta oskab laulda selliselt hästi delikaatselt hästi fileerida nagu tooni, et ta ei pea kogu aeg täistooniga laulmata, oskame selliseid sirgeid noote teha ja, ja nagu mängida häälega niimoodi, et see jääb nagu salvestustel ka väga ilus ja väga usutav ja ta ei ole nii ooperit, kui ta neid riide laulab, et mis ei tohikski olla ja ta oskab neid väga hästi, valdab nagu seda liidi kunsti. Sa mainisid Sibeliuse nime, aga siin sellest kontserdi Kawastma Siberist ei leidnud. Kas sul on natukene kahju? Siberist kavas? Ei olnud, nii ja naa, ma arvan, et ta oli lihtsalt, on hästi targal selle kava valinud, sest seal juba vanust on, need on valinud sellised asjad, mis tal oleks mugavad, et Sibeliuse on väga tihti ka selline hästi suure ulatusega või istub kõrgemale, et ma arvan, et ta valis nagu mugavamad asjad, mis on väga tark tegu selles vanuses. Ei ütleks, et mul oleks kahju olnud, mul oli just pigem hea meel, et sai Pärti kuulda näiteks selle kava kohta, et ilmselt võib rääkida palju, et kuidas on üles ehitatud ja mulle. Näha tundub see üsna selline kaleidoskoopiline võib-olla isegi natukene kale kontserdi mõõtu kas sinu meelest ka natukene ambitsioonikas või, või kuidas üldse seda kava kommenteeriksid? Ma ei ütleks, sest et ambitsioonikas, aga ma ütleks, et ta oli tegelikult kuni siis vist jõuame sinna kuni viimase osani, mis võib-olla ei olnud mu lemmik, oli ta väga tervik, et selles mõttes ta nagu seda galakontserti muljet ei andnud edasi, et number ja number, et mulle väga just meeldis, et see teema on kuupaiste, eks ju, kõik lood olid sellega seotud, et andis hästi tervikliku mulje, ta lõi tõesti sellise tunde mulle, et ma oleks nagu natuke kuutõbine, et see esimesed kaks poolt olid esiteks väga-väga head, väga hästi mängitud pillimehi tuleb kindlasti eraldi välja tuua, sest minu jaoks nemad olidki tegelikult nii-öelda õhtu staarid, et nemad mängisid rohkem kui antsu, Fifonoter laulis aga, et nad mängisid väga hästi, nad tekitasid selle tunde, nagu ma oleksin öösel kuskil metsas või ma ei tea, ma ei oska öelda, keda see tunne oli väga õige, see tervik oli väga ilus ja, ja samas nad olid hästi lihtsad, hästi lihtsad, et pianist tuli esimesena lavale, mängis üksi Beethoveni kuupaistesonaati ja tal ei olnud maani kleiti või mingit korsetti tee või mingisugust selline ülepingutatud, et hästi lihtne teksapüksid ja sihuke viisakas valge pluus ja see kuidagi mulle meeldib, sest et ma suhestunud kuidagi paremini nende interBrettidega võib-olla kui nad on nagu sellised lihtsad, et, et see asi ei ole kuidagi tehtud vaid on just selline, et me ei pea nagu asja suureks mängima või kuidagi tegema, et see klassikaline muusika nüüd nii tehtud ja selline nagu intelligentsete inimeste teema, et see mulle väga meeldis, sulle meeldib sa isegi Estonia kontserdisaali laval lühtri valguses? Meeldis küll, kuigi mul tekkis küll selline mõte, et nad vist ma kuskilt kuulsin, ma ei ole kindel, et seda kavandada vist varem teinud ja hoopis teistsuguses ruumis. Et see tunne mul natuke tekkis küll, et kui nad mängisid näiteks viiulialtarid ühes loos mängisid oma pianos, et seal, et siis need olid nii piiri peal vaikselt, mulle nad väga meeldisid, julgelt väga vaiksed, aga et kas ta nüüd just seal Estonias viimaste pinkide ei kandnud, seda ma ei oska öelda, et selles mõttes jah, see, see tunne mul tekkis, et kas see on see ruum, aga see oli korraks ja muus osas ma arvan, et sobis väga hästi. See kontsert oli siis liigendatud kolmeks osaks. Kui sa peaksid mõtlema tagasi sellele esimesele osale, siis mis olid need kõige erksamad eredamad momendid sinu jaoks? Millal lauluselist lavale tuli üldse? Esimesena alustas pianist Nataša Akurdiskajandamist, ukrainlanna peaks olema. Igatahes tema alustas Beethoveni kuupaiste sõnadega, mis jube hästi mängitud. Mulle jubedalt meeldis, tal oli päris suur roll, seal sai ka suur aplausi. No ja siis vist tuligi fonot, kui ma nüüd ei eksi või oli midagi veel vahel igatahes ta laulis kolm laulu ainult seal esimeses pooles, nii et selles mõttes ei tundunud nagu tema kontsert alguses olevat. Et pärast esimest poolt ma nagu otseselt olgu, et mis sealt veel tuleb, et kas ta avaneb ja mis repertuaari siis teises pooles ta ei olnud üldse ja kolmandas ta lõpuks laulis. Ma arvan, et see esimene pool oli kõige parem tervik, et kõik asjad nagu sobisid, kõik meeldis. Aga lihtsalt jah, ongi naljakas või noh, ma ei tea, kas naljakas, aga noh, loomulikult fonoteri nägu, eks ju, müüb, ja loomulikult seal reklaamitud välja kui tema kontsert. Et tavaliselt kui sellise laulja kontsert, siis sa ei oota seda, et sul tuleb esimesena tuleb Beethoveni terve kuupaiste sonaat, pianistina on nii suur roll antud, mis mulle väga meeldis, sest. Ma ütlen, et kas me tahame siis seda, et kindlasti see laulja hästi palju laulaks, näitas oma diapasooni näiteks oma võimeid, kõike, aga samas nagu need numbrid oleks võib-olla mitte nii hästi seotud või me tahame ühte tervikut ja minu jaoks see toimis. Minu jaoks on see olulisem isegi, et oleks üks tervik ja annaks mingi tunde edasi. Et selles mõttes ma ei olnud nagu pettunud, sellepärast esimest poolt, et, et teda nii vähe sai kuulda. Jah, et minu meelest see töötas hästi. Jah, kui ma hakkan praegu mõtlema selliste kavade peale, mida seoks mingisugune üks temaatika nagu väga kitsas asi, tegelikult kuupaiste kui see siin kontserdil ellid, et mul ei tulegi praegu kohe ette, et millal viimati selline väga kitsale teemale orienteeritud või üles ehitatud kava oleks toimunud. No minul isiklikult väga meeldib, kui on mingi teema, loomulikult lauljad tahavad ka selliseid kontserte anda, et nad tõesti katsetavad oma piire ja laulavad kõik oma parimad asjad ära kus on siis ooperiliide kõik segi, aga mulle hirmsasti meeldib, kui on ikkagi mingi tervik. Et selles mõttes ma olin väga rahul. Jah, ja see teema oli ka huvitav. Hästi palju kuulsaid asju muidugi. Aga kas siin selle kava pildi kõrval oleks võinud olla piima nutteri näo kõrval siis näiteks suugadi chati, kelle ansambel Uude sel õhtul mängis ja ma arvan, et oleks võinud küll. Siinsele publikule ta tegelikult juba on tuttav, me juba natukene tunneme teda ja teame teda sellise väga karismaatilise ja paeluva solistina. Aga kuidas ta ansambli juhina nagu laval oli või kas ta oli, oli nagu tunda, et tema on selle ansambli juht. Kusjuures ei, ei olnud tunda ja mis on hea asi, ma arvan, pillimängijate nagu kõige tipphetk sel kontserdil oli siis Schönbergi. Ja see oli ka midagi väga-väga ilusat, et üldse ei olnud tunded tema, kusjuures ma alles pärast lugesin, ma tean, et see on siin praegu ja ta teeb kammerorkestriga, eks ju, ja ja nii edasi, aga ma ei teadnud sellest ansamblist väga palju ja siis ma guugeldasin ja siis ma ei olekski arvanud, et tema on seal nii-öelda liider, et minu meelest ei mänginud üldse esimesest viiulidki. Esimene viiul oli üks daam, et nii-öelda kontsertmeister oli hoopis teine, kui nad just ei olnud kohti vahetanud. Aga noh, ma ei, ma ju ei tea, kui noodipilti ees ei ole. Schönbergi puhul ei saa aru, kes on see võib-olla esimene viiul ja kes on teine, aga aga minu meelest ei olnud isegi kontsertmeister nagu seal ansamblis. Aga igatahes oli kuulda, et nad on hästi kokku mänginud, et kas tunnevad 11 väga hästi, lihtsalt tunnetavad muusikat väga sarnaselt ja oligi selline tunne, et seal ei olnud nagu taktimõõtu enam või seal ei olnud takte või seal ei olnud ka niimoodi, et fraas ja fraas, vaid see kõik oli nagu üks tervik, kuidagi see oli üks sissehingamine, üks väljahingamine. Ta piirid kadusid täiesti ära, et see muutus nagu selliseks inimestevaheliseks kõneks või kuidagi, et sa nagu ei saanud üldse näpuga, ei oleks saanud enam järge ajada, et kus, kus miski lõpeb ja kus algab, et kõik oli niivõrd sulanud üheks kompotiks, samas nii koos mängitud, et see oli hästi maagiline. Aga siis kontserdi kolmas pool, millised noodid sisse tõi? Seal oligi selline crossover, fonoter laulis, poplugusid põhimõtteliselt ja mis on jällegi väga maitse asi. Ja mina ei ole see inimene, kes arvab, et kohe juba eos, et, et see on läbikukkumine, üldse mitte. Ma arvan, et lauljat, kes delt crossover, ütleme ka julged ja ägedad, aga see oleneb, et kuidas seda teha ja kui võtta mingisugune lugu, ütleme, poplugu ja teha seda klassika võtmes, miks ma arvan, et ainult siis on seda mõtet teha, kui sellel on mingi väga oma tõlgendus või kui, kui tal on mingi väga huvitav seadme näiteks või, või huvitav lähenemine, et kui see on nagu klassikuid, tiisele, poploole midagi juurde ei anna, siis ma ei saa aru, miks seda teha. Et esimesed lood olid näiteks moon, River minu meelest oli imeilus ja toimis imehästi, noh, ta on natuke klassikalisem muidugi ka kui teised fonoter laulis selle oma sellise õhulise tooniga ja selle jube ilus. Ja siis olid seal teised asjad, eks Preslit olija aga lõpp minu jaoks natukene läks nagu ära või no ma ei olnud selle lõpufänn. Mis hetkest ütleme siis, kõige vähemale meeldisid kaks viimast asja põue ja siis unto monunen, et mononeni, see laul lihtsalt, ma olen hästi julm, aga mul oli täpselt selline tunne, kuna õppisin Sibeliuse akadeemiast, ma käisin iga nädal koolis niimoodi, et reede õhtul tulin Tallinnasse, esmaspäeva hommikul sõitsin jälle kooli ja siis ma olin väga palju seal Viking Line'i peal ja see mononeni tango tekitas mulle sellise tunde, nagu ma oleksin Viking Line'i peale vabandust, aga see kuidagi minu jaoks ei toiminud. Sellises soomlaste tango soomlased on eksju väga tangoarmastajad. Aga kas see ei kõnetanud mind? Tekkis Viking Line'i võrdlus. Aga põhilugu on jälle see, et on meil kõigil nii kõrvu, sealt on ju nii suur lugu ja nii kuulus ja me kõik oleme harjunud seda ühtemoodi kuulma. Et kui justkui seda nüüd teha nagu niimoodi klassikaliselt, et siis see peab ikka olema midagi väga erakordset minu jaoks või midagi väga teistmoodi kõnetaks, aga, aga nad tegid lihtsalt, neil oli muidugi oma seade kuidagi mängisid selle ära ja siis mulle jäi nagu selline mulje, et fonoter ei olnud ka nagu omas elemendis kuidagi, et ta ei olnud nagu seda kuidagi omaks teinud, et see kas oli siis kuidagi kiirelt võetud kava või lihtsalt ei sobigi talle, et ütleme, kui sinnani oli fonoter selline hästi hea on teda vaadata, sest et ta ei ole nagu endale selliseid halbu maneere lasknud külge nagu vahel lauljatel tekib, eks ju, laval ma ütlen hästi, lihtne ta lihtsalt laulab ja ta on seal selles hetkes. Aga siis, kui need viimased lood olid, siis kuidagi nagu ei olnud enam ta ise mulle tundus, et ta kuidagi hakkas nagu neid asju näitama, tama ja tegema nii-ütelda ei teinud. Ja vot see andis ka nagu märku, et see kuidagi ei olnud nagu päris tema asi võib olla. Ma arvan, et muusika on ju elav asi ja see on hästi tore, kui võetakse nagu mingeid laule või teoseid ja ei ole selline suhtumine, et seda ma ei julge puutuda, et, et selle, see on nagu püha asi, sellega me ei tee midagi, et see on ka nagu selline võib-olla jah, vana arusaam, et mulle meeldib, kui asju nagu katsetatakse ja tehakse ümber ja aga just, kuidas teha minu jaoks just nagu ma enne ütlesin, sellele loole ei andnud midagi juurde nende tõlgendus, et siis ma ei saanudki aru, miks seda teha, kusjuures ma ei ole ka muidugi ise väga nagu sellist ooperipopi drossel overit kohanud, mis ma mõtleks, et on väga veenev ja mulle väga meeldib. Jah, kabajee ja Queen, eks ju, tegid, mis oli selline võimas asi, aga, aga üldiselt mina isiklikult ei ole, võib-olla ma pean veel uurima ja otsima, aga mina ei ole kohanud sellist, mis töötaks hästi, et kuidagi ta muutub nagu selliseks ma ei räägi nüüd sellest fonoteri kontserdist, aga ta muutub nagu selliseks džiisiks või et kui panna nagu ooper ja popkokku, et siis tavaliselt nagu muutub jah, selliseks läägeks võib-olla, et mina ei ole veel kohanud sellist, mis mind väga kõnetaks, lihtsalt. Aga ikkagi inimestele kipub ka meeldima selline lahendus ja see on tore, kui neile meeldib ja ma arvan, et see noh, see on üks tähtis punkt ka see, et siis võib-olla see toob kuulajaid rohkem klassikalise muusika juurde, mis on ju alati tore. Ja see on võib-olla ka alustuseks ütleme võib-olla noortele hea kuulata, et kui sa paned noorele inimesele kohana mingisuguse pikakava klassikalise kava kuulata, siis ongi väsitav, tal ei ole seda kogemust, ta ei oska sinna süveneda, ta ei saa veel sellest aru, tal ei ole neid baasteadmisi. Aga võib-olla, kui sa nagu seod selle millegiga, mida ta tunneb mingi tänapäeva pupiga või mis iganes, siis võib-olla see tekitab temas huvi, mis on ju väga suur ja tähtis asi, aga võib-olla nüüd, kui ma olen juba natuke vanem ja võib-olla juba kuulnud üht-teist, siis jah, minu jaoks, ta peab olema midagi väga erakordset, et ta toimiks. Aga mis sa arvad, kes on selle laulja kuulajaskond, et praegu ma täpselt ei tea peast, kui vana ta nüüd on, aga, aga just praegusel hetkel, kas tal on siis rohkem neid, kes teda mäletavad mingisugusest klassikalisest ooperilavalt või on just neid, kes eelistavad teda kuulata sellises mahedas popi võtmes? Kaheksa, ja ma arvan, et tal on ikka neid nii-öelda vanu fänne ikka väga palju, ma ei tea, kui palju ta crossover teeb, mulle tuli täiesti üllatusena, et ta seda üldse tegi sind mingit plaaditel, mis on, vist on jah, ma samas ma ka otsisin ja vaatasin, et tal on mingi jõuluplaate ja mingisuguseid asju. Et mina ise seda ei teadnud üldse, aga ma arvan, et tal on neid vanu fänne väga, aga samas, kuna ta, nagu ma enne mainisin, on selline hästi lihtne temaga ei tulnud, eks ju, maani lohiseva korsett kleidiga lavale vaid oli väga lihtne sametkleit ja ja see, kuidas ta laval on, on ka hästi, et sa nagu suhestunud selle inimesega, sa näed seda inimest, sa ei näe nagu mingit vormi või mingit üle peetud sellist, klassikalist tõsist artisti nii-öelda et selles mõttes ma arvan, et ta võiks väga kõnetada noori ka just see, et temaga on lihtsam suhestuda. Kuidas sulle endale tundus, et millise kontserdi poole järel publik kõige rohkem elavnes ja sellele kuuldule reageeris väga populaarne alise Schönbergi silbilisi, sest et tõesti oli ja isegi pianisti depressiikleride Lüll oli tal esimeses pooles, see oli väga populaarne. Aga samas lõpus ikkagi ka rahvas tõusis püsti ja nad olid ikkagi väga vaimustatud, et ma ei tea, kas on, vahel ongi siin Eestis nagu arusaamatusest hästi, tihti tõustakse püsti ja siis see on nagu see mõte, et kas on sellest, see on nii suur artist ja ta on ju igal juhul väga hea artist, väga hea laulja ja lihtsalt kas sellest või siis sellest, et see kontsert neile väga-väga meeldis. Või siis hoopis mingi kolmanda asja pärast, aga, aga igatahes publik tõusis püsti ja juubeldas ikka küll. Et neile vist ikkagi meeldisse, kuigi pärast ma jällegi kuulsin inimesi mööda minema, ah sellise poplugu ja sellise crossover ja et ma arvan, sihuksed, kahetised, tunded olid võib-olla. Aga, aga jah, just, et üllatavalt nad keelpilliasjad said väga suured aplausile, mul oli selle üle väga hea meel, sest need olid tõesti oli midagi erakordset. Kas sinu kontserdielamus oleks olnud hoopis teistsugune, kui see oleks näiteks pärast teist poolt ära läinud ja ma arvan küll, ma arvan küll, noh, paratamatult jääb see lõpp kõige rohkem ju alati meelde. Ma nüüd ei tahagi ajani kritiseerida, lihtsalt minu enda jaoks see ei toiminud, et mõne teise peaks, toimis siis on ju väga hästi, aga just see lõpp jääb nagu kuidagi kummitama ja kui seda ei oleks olnud, siis ma arvan, et mul oleks olnud veel paremad emotsioonid, aga samas me ei tohi seda unustada. Tegelikult esimene ja teine pool olid kõik väga head ja fonoteri laulmine, mida me nüüd üldse sinna kommenteerinud oli ka väga hea ja ta ei kõlanud absoluutselt, nagu ta oleks kuidagi vanem või kuidagi võiks lõpetada laval või midagi sellist, et oli väga targalt need lood valinud sellised lood, mis näitavad oma parimaid külgi ja ta tegi väga julgeid pianost väga pehmeid toone ja see kõik mulle väga meeldis. Et selles mõttes mul oli ikkagi väga-väga hea kogemus, et ma esimest korda kuulsin teda päriselus, et ma olin ikka üsna vaimustatud kuuvalgusest. Inspireeritud kontserdist rääkis tuuridede novembri esimesse nädalavahetusse jäi ka hingedepäev ja sellekohane muusika. Hingedepäeva õhtul kõlas Tallinnas Kaarli kirikus KUS Tõnu Kaljuste juhatusel Ludwig van Beethoveni suurteos missa. C-duur esitasid Eesti muusika ja teatriakadeemia, koor, Tallinna kammerorkester ja solistid. Hingedepäeva kontserdi teemal mõtiskleb Eesti muusika ja teatriakadeemia tudeng Merilyn Jaeski. Ma arvan, et muusikal on hingedepäeval hingedeajal väga oluline roll. Et see aitab tuua inimesi üksteisele lähemale. Ja see paneb neid mõtlema selle peale, et kes on juba nende hulgast lahkunud. Ja mitte just sellepärast, et olla kurb vaid just selles võtmes, et meenutada neid hea sõnaga. Kas Tõnu Kaljuste juhatusel sel õhtul Kaarli kirikus oli selline võimalus kuulajatele antud. Ja minu arvates oli küll, see kontsert oli väga võimas ja minu puhul oli see ka esimene kord, kui ma kuulsin sellist täispikkuses missat kirikus. Ja kuna see kontekst oli nii õige, siis ma hakkasin missasid poole paremini mõistma. Ma hakkasin mõtlema rohkem selle peale, et mismoodi tegelikult need metsad on mõeldud esitamiseks. Et nad ongi liturgilise sisuga teosed ja et neil ongi eraldi osad ja igal osalejal eraldi tähendus. Et ma ütleks küll, et see, mis saab olemas isegi natuke, kaob ära kontserdiolukorras küll. Kontserdipublik on väga mitmekülgne. Et seal võivad olla väga erineva taustaga inimesed, kes mõned võib-olla üldse ei usugi jumalat ja mõned tulid niisama ilusat muusikat kuulama ja Nad said ilusat muusikat ka kindlasti. Minu arvates oli see ettekanne väga hea. Üks tervik moodustus sellest kõigest sellest, et vahepeal olid pausid ja just nimelt see, et, et nii palju muusikuid oli ühendatud ja Nad tegutsesid ühe eesmärgi nimel. Ikkagi mitu kooriali ja meite orkestrit. Ja see kiriku akustika oli võimendas seda veel veel rohkem. Selle kontserdi alguses ma natuke küll kartsin, et, et kuna see on nii akustiline ruum et võib-olla mingisugused noodid jäävad liiga palju kõlama või mingisugused helid jäävad segama juba järgmist kooskõla. Aga seda ei juhtunud ja minu meelest see akustika aitas väga palju kaasa sellele esitusele. Ma arvan, et kontserdisaalis oleks missa kõlanud hoopis teistmoodi. Seal oleks isegi paremini eristunud erinevad hääled. Et seal kirikus täiesti see kõla natukene läks selliseks ühtseks. Meil pooleli hästi võimas teose algus. Tekkis selline tunne, et nüüd lähebki käima. Ja ma ootasin väga, mis tuleb. Ja minu jaoks on väga olulised ka Need, nendel ta väikesed vaikusehetked selle teose jooksul. Et need olid väga kandvad. Et temas on väga palju seda, Beethoven, neile iseloomulikku jõulisust. Aga samas ta on väga lüüriline ja meloodiline ja temas on kõik, mis sa elemendid, et ta kuulub kahte sfääri. Ja kui ma mõtlesin selle et sinna otsa tuleb mingi teine lugu teiselt heliloojalt teiste mõtetega, siis kuidagi tundus. See lugu sai juba enne läbi, kui mina jõudsin ümber häälestuda, et lisalugu oli Mozarti AVR korpus ja kohati ma mõtlen, et kas see oleks võinud ära jääda. Ja kohati ma mõtlen, et ma oleks tahtnud midagi sinna veel. Et see jäi mulle kuidagi selliseks mõttekohaks. Minu jaoks oli see, mis sa juba ise selline suur tervik Heliga ja viimane lugu viib meid Pärnusse. Pärnu linnaorkester veetis seitsmenda novembri õhtu Virtoosidega. Soome dirigendi Taavi Oramu juhatusel kõlasid Jean Sibeliuse rakastava ja Franz Schuberti neljas sümfoonia. Johannes Brahmsi viiulikontserdis. D-duur säras solistina Anna-Liisa pest Rootney dema Brahmsi tõlgendusest said tol õhtul Pärnu kontserdimajas osa maris ja Mati Ufelt. Meile ja mulle tundus Elamusele saalist oli see kõige oodatum külaline, ma arvan isegi, ta oli selle õhtu nael nagu mingis mõttes, et võib-olla isegi oma kogemuste ja kunstilise taseme poolest Brahmsi esituses. Ta nagu võttis ohjad enda kätte. Orkestri solist olla on küllalt mitmekülgne tegevus, pead kuulama seda häälestust, sobitama seda rütmi. Ja kuigi see dirigent on hästi mitmepalgeline ja väga andekas ja teeb kaasaegset muusikat ja, aga kõik, siis Pramsiga on asjad natukene teisiti, et seal on vaja seda küpsust ja tasakaalu orkestri tasakaalu leida. Ja seal võib-olla jäi natukene nagu vaja ka tihtipeale puupillid ja katsid viiulit ja, ja kuidagi nagu oleks tahtnud nagu natukene peenemad ja musikaalsemad kaasaelamist. Milline selle teose solisti partii on, kas annab mingisuguseid erilisi võimalusi enda meloodilisuse tooni näitamiseks? Kas mida sa kõige paremini solistiks välja toob ja seal on kõike, õrnust soojust väga tugevat jõudu vaja ja ütleme, eriti kadents, mis oli niisugune eriline, tema mängis jampolskiga kadentsi, mida nagu harva mängitakse ja see on hästi keerukas ja samas pik tehnil ta tuli sellega väga hästi toime ja üldse ta kuidagi muusikaline maitse ja seal tooni tekitamine on väga kõrgel tasemel, nii et seal oleks vaja olnud ka nisukest kogenud hingelist sidet rohkem. Tean, et ta on seda Brahmsi viiulikontserti, Leisse kestamiga ja, ja noh, need on niivõrd erinevad, et see taavi on tänapäeva muusik, ta on paar aastat tagasi tulnud nagu dirigendi areenile ja ta on tegelenud väga palju kaasaegse muusikaga ise, seda interpreteerib palju ja tal on omad ansamblid ja ta on, selles osas on ta väga tugev, aga nagu öeldakse, praams vajab küpsemist, Brahms vajab tugevat isiksust. Natuke romantilist musikaalsust ja ütleme seda, Anna-Liisa pakkus väga eredalt ja noh, ütleme kui oleks olnud niisugune väga hea klapp muusika poole pealt, siis oleks teos köitnud nii, aga kuna me oleme väga ära hellitatud, meil on siin kõik Paavo Järvi, Neeme Järvi teha ja kõik su teised dirigendid, nii et me nagu oleme hästi kursis sellega Aga kas Anna-Liisa tõlgendus Pramsist on teile kahele meeltmööda või on Pramsi muusikas veel midagi, mida te oleksite soovinud? Või ise eelistanud? Tõlgendusi on ju väga mitmesuguseid ja kui see on väga meisterlik, siis ei ole nendel nüanssidel nii palju tähtsust, kas ta on natuke nii või natukene alla lisa on väga jõuline mängija ja väga hea tehnikaga, väga hea Taaniga ja samas ka teise osa õrnused ja need oleks tahtnud nagu tagasisidet, rohkem et Anna-Liisale tuleb see väga hästi välja. Aga kuidas paigutasid sellesse kavva Trumpi kõrval Sibeliuse ja Schubert selle ragastavad süüdiga alust? D see oli väga armas, niisugune väike rahvuslik teos. Päris kenasti kõlas. Schubert minu maitse järgi oleks tahtnud ka natuke teenust ja veidike välja toomisi Sibeliuse kolm lüürilist poeemi Lõllurdi tekstile, mida siis Sibeliuse varajases loomingus nagu lõi seda ta isegi tegi mitu korda ümber ja, ja see viimane vist kolmas ümbertegemine tuli nagu keelpillidele, et varem oli ta isegi ja alun nagu Kontwardenuritele ja koorile ja see oligi tellitud nagu koorifestivaliks. Aga seal oli jah tore niisugune rahvalaulu meelelaad ja niisugune maalähedane ja, ja niisugust rõõmu ja nukrust ja, ja niisugune tore teos. Mina paneksin kulminatsiooniks ikkagi praami. Tänu viiuliparteile, aga Schubert oli päris kenasti esitatud ka, kõik oli nagu olemas, dirigent hüüdis ja tegi kõike, aga kuidagi midagi. Lisaks võib-olla ta juhatas seda peast, nii et ta oli väga hoos ja väga vaba ja see tuletas nagu meelde võib-olla Haydni muusikat, mis on, ütleme, ta kulges väga tõusvates ja, ja Todedates lainetes kord tõusuga mõõnaga, nii et ta valdas seda kõike väga hästi. Võib-olla, et jah, nagu maris mainis, et, et natukene sisulisemat poolt veel oleks ka sinna juure olnud hea lisada. Ega see Suberti olnud halb, aga lihtsalt ütleks, et ta tuli natuke alla minu jaoks trassist. Et võib-olla tõesti oleks sobinud paremini mõni täiesti kaasaegne lugu, mis on kindlasti talle võib-olla südamelähedasem, isegi arvestades tema noorust ja kõikepraktikat, mis siiani on olnud. Kui rääkida orkestrist, siis nad muretsesid ka palju, ütleme, et ma ei tea, kas proovide arv oli natukene väiksem või igatahes praažiga nad said nagu kaks korda kokku ja annab, tundsid ise ka suurt nii siukest natukene pinget mitte selle kõige paremas mõttes, et, et kuna see ettevalmistus oleks võinud olla nagu suurem kas seda pingeteliga lavalt, et näha noh, meiegi kuulasime kõrvaga ja seda ei olnud näha, lihtsalt ütleme, tundus, et teatud niisugused musikaalselt meloodiliselt õrnad eriti just õrnad kohad oleks võinud välja töötada ka orkestri poole pealt, et see nagu kohati diskohati tuli nagu natuke robustne on vale sõna, aga natukene tugevamalt kui oleks nagu muusika seda nõudnud, et võib-olla niisugusi just eriti piano poole lahkhelisid oli mitmeid. Heliheliga ja selleks nädalaks lõpetab arvustamisele leid Pärnu linnaorkestri kontsert hingedepäeva õhtu, annesofjevanoteri kuuvalgus, Tallinna kammerorkestri kõrvaring ja rokkooper põhjaneitsi. Saate tegi Johanna Mängel heligajal.