Luukamber tervist, algab luukamber. Täna räägime laulu ja tantsupeost läbi teadusliku prisma ja toetame 2013. aastal tehtud sotsioloogilisele uuringule minu laulu- ja tantsupidu. Tegemist on siiani enim tsiteeritud laulupeoteemalise korjega mida võetakse aluseks nii laulupeo tulevikuvisioone luues. Kui ka igapäevafraktik. Uuringu koostasid sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin ja meediauuringute vanemteadur Peeter Vihalemm. 2019. aasta on laulu ja tantsupeo aasta. Siis tasub uuringu teemal meelde tuletada, mis on laulu ja tantsupeo traditsioonist rääkides meile kõikidele ühtviisi oluline. Kas 100 aasta pärast laulame eesti keeles, kuidas laulupeokogemus on võrreldav erinevate põlvkondade vahel? Kas laulupeol tehakse poliitikat ja miks oleks meil tarvis laulupeoseadust, mina rämmar käel irooge luukamber. 2019. aasta suvel sai laulupeo juubelit peetud igati suurejooneliselt. Peod nii laulupeo sünnilinnas Tartus, kus peeti viis esimest laulupidu ja alates kuuendast laulupeost on suuri üldpidusid lauldud Tallinnas. Ka tänavune Tallinna lauluväljakul toimunud pidu ületas kõikides laulupeoteemalistes valdkondades kõik rekordid jäädes ajalukku rikkalikku ja unustamatu muusikasündmusena. Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin andis saatele luukamber intervjuu laulupeo teemal. Jutuajamises teeme viiteid 2013. aastal läbi viidud uuringule. Intrigeerime seda mõttevahetustega viitadega, tulevikku ja ka traditsioonide muutmise ohtudele. Ent algatuseks tuletame meelde, mis on need teljed, millel laulupidu püsib, jätkab. Tõepoolest see küsimus laulupeo kestlikkusest, et kas 100 aasta pärast ka veel lauluväljakul eesti keeles lauldakse, et see on tõesti, ma arvan, väga-väga oluline keskne küsimus, kui me tegime laulu ja tantsupeo sihtasutuse tellimusel seda uuringut, see küsimus oli siis juba tegelikult ju üleval ja siis oli natukene võib-olla kah teistsugune see meeleolu, sest tänavune juubeliaasta see oli ikkagi tippsündmust, aga tollal kõlas nagu kahtlevad ja küsivaid hääli võib-olla isegi rohkem. Kas üldse laulupeo traditsioon, ta on midagi sellist? Meil on sellest küsimuse jõudu, kas ta ei ole sündinud sellest, et kui oli nõukogude aeg, et siis seal oli suur tähendus, et hoida niisugust vastupanumeeleolu. Aga kui nüüd enam nagu ei olegi millegi vastu panna, et mis siis teda enam elus hoiab, kuidas siis noortega on, kas nad hakkavad rohkem helistama kõiki neid nii-öelda laulupidusid ja kõiki muid festivalivorme. Ja ei ole enam see kooris laulda kah koolis midagi sellist, mida ju ikkagi on nõutud, kui õppekava kohustuslik osa nüüd ta läheb järjest enam selliseks nagu vabatahtlikuks. Et kuidas siis sealt selle kestlikkuse on, et mis need mehhanismid võiks olla. Ja sellepärast ma arvan, et see oli väga mõistlik mõte sihtasutusele, küsime inimeste käest ja me küsisime siis nagu ikka esindusliku valimi käest küll me ei küsinud venekeelseid vastajaid, sest noh, see oli ka natukene aja ja raha küsimus. Ja esimene oligi see huvi, et mis inimesi laulupeoga seob. Kui palju on ise oldud laulmas tantsimas, kuidas praegu osaletakse? Ega siis ei laula, tantsi, eks ole, mida siis see tähendab, kas tullakse, kuule, mis siis see tähendab, tähendab see, kui vaadeldakse kodus, eks ole, näiteks telekast, mis see tähendab, tahtsime saada seda nii-öelda isiklikku suhet, mida inimestele tähendab. Ja siis tuligi niiviisi välja kõigepealt, mis oli positiivsem peax üllatus olema ka see oli ikkagi üllatus. Peaaegu pooled 48 protsenti ütlesid, vaadates nüüd tagasi me hakkasime peale väga-väga kaugest ajast 38.-st viimasest ennesõjaaegsed laulud ja tuli välja, et 48 protsenti tee on elu jooksul laulnud või tantsinud päriselt ise ma arvan, et see, see oli see kõige suurem üllatus tunne, et inimesel on nagu see naha vahel see tunne, et ma olin ise seal. Ma tean, mis tähendab olla selles suures kooris koos laulda või ma tean, ise tähendab olla tantsupeol selles ühises mustris see on midagi sellist, mida nihukeses sotsiaalteaduslikust seisukohast mõtteks saab tõlgendada ka, et eestlased moodustavad midagi enamat kui ainult rahva või ühiskonna vaid läbi sellesama ühise laulu ja tantsuelava kogemuse, selle lausa võiks olla kehalise kogemuse. Tegelikult on olemas selline praktiline ja emotsionaalne side, mida me võime nimetada ka ehedaks kogukonnaks, et on olemas niisugune ehe kogukonnatunne see sa meie, et see ei ole mitte mingisugune abstraktne või ideoloogiline. Ma räägin sagedast ju rahvusest mingist sellisest ideoloogilisest, asjast, poliitilisest asjast, aga siin on tegemist laulu ja tantsu kaudu, sedasama ühistunde kaudu käest kinni hoidmise, üksteise hääle kuulamise, kõige selle kaudu tekkinud selline võiks öelda orgaaniline, niisugune rahvakeha. Ja see on elusse hingab, see tahab koos olla. Tahab elada. Ma arvan, et see oli üks väga oluline asi, teine, mis tuli muidugi ka välja, oli see, et ikkagi praegu, kui me vaatasime inimesi, kes olid nooremas põlves ja siis keskealisi ja vanemaid niisuguse kõige lihtsama vanusjaotuse järgi kolmeks. Et see suhe on muutumas. Ja kui need kesiste telgede kohta, siis ma arvan, et siin on nagu üks teil kindlasti on see, mida saaks nimetada selle telje ühes otsas on laulupidu kui niisugune peaaegu niisugune riiklik üritus, nagu osa sellest rahvusriigi tegevusest on nagu mingis mõttes niisugune poliitiline eneseavaldus, temas on väga tugev institutsionaalne osa, seepärast inimesed hindasid ka just kõiki neid väga pidulikke momente, eks ole, kõnesid ja jobu seda nõnda lippudega rahvusvärvidega käimist ja siis just neid laule, kus isamaa tunne on nagu kõige puhtamal kujul väljendunud. Ja need inimesed pidasid väga oluliseks matuks, et nii ta olekski kindel, selline vorm, rituaali Vormsa niisugune noh, väga tugevalt seotud sellise rahvusriikliku identiteediga ja see peaks sellisena siis olema, säilitatud, kaitsma ja nii edasi, need olid enamasti vanemad inimesed selle teine ots teljena, eks ole, siis teine ots on see, kus laulupidu on lihtsalt üks vahva koosolemise võimalus, millel ei ole mingit eraldi väärtuselist sisu, vaid lihtsalt see hetk ise on niivõrd haarav võrgustiku tunne, väga palju rõhutatud, tuleme sõpradega ja tahame sõpradega koos olla ja perega koos olla, aga väga inimlik kogemus. Ja kui te mäletate seda üle-eelmise laulupeo, seda silmavaatamise laulu see kuidagi väljendas noh väga ehedalt just nimelt seda poolt, kui ütleme siis ühes otsas on kõik needsamad sind surmani ja puhtalt isamaalised laulud siis teises otsas ongi just nimelt need silmavaatamise ja üksteise vahetu tajumise isikliku ja inimlikku kontakti pool. Ja see oli siis noorematel rohkem. Aga siis on huvitav see, et keskealistel need, kes on aktiivsed ja on olnud mitme laulupeol ka ja niiviisi seal tuli välja äkki hoopiski see esteetiline elamus. Laulupeo kunstiline tase tuli väga oluliseks laulu- ja tantsupuhul, just see elamus on, sest puhtalt nimetada kunstiliseks kunstilise eneseväljenduse väärtus, kunstiline eneseväljendus. Nii et oligi nagu kolmnurk või selles mõttes mitte nagu üks telg, vaid tegelikult kolmnurk. Ja muidugi iga konkreetse inimese puhul on nüüd kolmnurga nurgad ju erinevas vahekorras materjal kui ükskõik kes meist hakkab mõtlema enda peale ja kujutab ennast sinna jälle lauluväljakule tantsuväljakule ilmselt kas sõltub sellest, mis parajasti on ettekandmisel ja mis su ümber toimub, mis sul see kõige tähtsam on. Aga kui nüüd vaadata seda üldisemalt niisugust, mis ühine on, siis me küsisime ka seda, kas tahetakse, et laulupeol toimuks mingisugune noh, nii-öelda kardinaalne kaasajastumine, noh siin tuli siiski välja, et sõltumata vanusest siiski ikkagi väga hinnatakse traditsioon. Noored, see ongi meie rahvuslik rituaal žanrituaal, sellepärast teda ei saa niiviisi väga kergekäeliselt hakata keerama ja pöörama ja muutma verega konkreetsemad küsimused repertuaari kohta, näiteks et kas puudutaks, ütleme mingeid keerukamaid sümfoonilisi vorme või kirikumuusika sissetoomist puhtale regilaulule nagu lähenemist või seda nihukest etnograafilist. Kõikide nende suhtes oldi natukene ettevaatlikud, et see tasakaalupunkt peaks ikka olema see, mis võimaldab järjekestvust lausa siis iga kord jälle uuesti. Mis ei tähenda, et uut ei saa olla, aga see uus ei saa minna vastuollu sellega, mis on, nagu see laulupeol niisugune olemas, väga palju kasutada sellist sõna, pühase püha rituaal, räägiti sellest, et laulupidu võikski olla tegelikult püha isegi noh, kuni sinna välja, et miks ei võiks olla näiteks reede täiesti riigipea. Muidugi võiks olla laulu ja tantsupüha, kas see võiks olla juuli esimene reedes? Miks mitte, aga öelge mulle, kui laulupidu on rituaali, seal on konkreetsed vormid, mille muutmiseks inimesed võib-olla väga valmisolek ollakse valmis, aga vot valmis sellisel viisil, et see tekitab sedasama rituaali lagunemist. Aga kus maal me võiksime siis liigutada neid üldse? No me tegime niisuguse katse, kuna kogu selle uuringu puhul ei olnud, et meie ülikooli rahvas, sotsiaalteadlased, seal need põhilised vedajad, noh me tegime seal metoodika poolt küll, aga see sisu tuli ikkagi rohkem nendest samadest kori juhtidelt ja, ja laulu ja tantsupeo sihtasutuse inimestelt. Ja siis me tegime koos katse vaadata tulevikku, kusjuures siis oli ju teada, et juubelilaulupidu ja üks oletus, mis meil tegelikult oli, noh, läkski täide juubelilaulupidu tegelikult viib nagu mingis mõttes täiuseni selle senise kogu selle traditsiooni rituaali ja nagu te ise ütlesite, et see oli selline sündmus, aga et pärast seda võib tekkida see küsimus, et aga mis siis nüüd? Ma ei tahaks seda tagasilöök, aga ütleme, teadmatus, külmustumine, see on nagu saanud oma niukse ilusa kauni täieliku väljendused, mis siis nagu edasi saab. Ja koos siis mõeldi välja need põhivariandid või mingid teljed, missuguseid stsenaariumeid olla võiksid. Kõigepealt üks asi, mis oli tegelikult juba nüüd tänava näha, et laulupidu estostub, ta muutub järjest enam nii-öelda ülemaailmseks eestlaste kokkusaamise võimaluseks. Ja seal on väga rõõmustav see võimalus, et meile tulevad siia laulma ja tantsima laulupeol inimesed, kes koos peredega elavad Soomes või Brüsselis või Ameerikas või nii edasi, järjest enam tekib see Hestolik võimalused laulupeo enda, see traditsioon, see koht, see ruum, see viis, kuidas koos ollakse, see hoiab nagu elusana nende ulgueestlaste või hargmaistele öeldakse eestlaste sidet Eestiga ja, ja ütleme sellist kultuuriliste rahvuslikku identiteeti ja ka sedasama niisugust erakordselt Intensiivset ühtekuuluvuse tunnet. See muutub ilmselt siis nagu iga defitsiit järjest väärtuslikumaks. Ja sellega koos muidugi arutasime, et mis siis, see tähendab organisatsiooniliselt ka ja mis ta maksma läheb, eks. Muidugi tähendab see võib olla üks tendents ja mulle tundub, et me nägime saasta täiesti tõestust. Aga nüüd tuleb kohe teine küsimus, et kui ta sellisena estustub, kas see tähendab seda, et siis tema nii-öelda kunstiline tase võib nagu minna rahvalikumaks või või ikkagi seesamasugune kunstilise tipptaseme tähtsaks pidama. On oluline ja siin tekkis jälle eri variant, üks variant oli, see tekib niisugune kahekihiline, võib-olla uisu. Et mingi osa on rohkem kontsert siis kui ta praegu on, võib minna veel veel ütleme, nõudlikumaks ja keerukamaks. Ja teine osa on siis rohkem niukene rahvapidu, kus siis rohkem saab kaasa laulda või tantsida ja tunda ennast seal laulurahva liikmena, ilmad siis seda nihukest keerukat repertuaari nagu valdaks, ja see muidugi on üks suuri, selliseid vaidluskohti. Seepärast, et päris äärmuslikuks või kui minna ka niiviisi, mis meil oli siis nagu ühe selle teistpidi see telje üks äärmuspunkt. Et ongi laulupeo niisugune noh, nagu imitatsioon tekibki selline, ütleme, professionaalne laulupidu mida siis on võimalik ka näidata rahvusvaheliselt televisioonis näiteks kasvatame metsakanalisi mujal, aga meil ei ole taha enam seda massilist aastatepikkust, kust väikeste kohalike kooride rühmade pingutust ja kus siis ongi nii, et see laulupidu jahuneb tegelikult päris laulupeokunstiks nii-öelda ja siis selliseks nii-öelda rahva osalejaks. See oli nagu üks variant, ma ei ütleks, et see variant oli väga positiivselt hinnatud. Ja teine ongi siis see, et ikkagi teine ots, eks ole, et laulupidu jääda selliseks kõrge kunstilise nõudlikkusega siiski ühiseks eneseväljenduseks ja et kogu seesama massiline protsess, mis meil on olnud, et see veelgi, eks ole, peab edasi liikuma ja siin on väga tähtis see, kuidas ta nagu noori kaasa. Kas noorte jaoks on võib-olla siis tähtis ka see, et hoopis repertuaar läheb rohkem popilikumaks või siis ikkagi noorte jaoks, ka me jääme selle juurde, et me sellist tõsist koorimuusika traditsiooni ja, ja siis seda väga kõrge kunstilise nõudlikkusega tantsutraditsioone, kõike seda jätkame. Ja see on jälle niisugune valiku hargnemiskoht. Mida siis eelistada siis kui me küsime, mis on kestlik laulupidu, siis kestlik on ikka ilmselt see, mida see nii-öelda popi traditsioon, mis on väga palju sega sisse laenatud ikkagi päriselt ära või üldse ära ei õõnestav, vaid me suudame säilitada sellesisulise kestlikkuse. Aga see tähendab väga palju hoopis teisi teemasid, see tähendab nüüd seda teemat, mis on praegu esiplaanil, isegi on kestlikkus nüüd koorijuhtide ja tantsujuhtide poolt, see on söanduseni. Tänavusuvisele laulupeole oli ettelaulmine väga osalejate kooride rohke ja see värav oli suhteliselt tillukene, kus siis läbi saadi, et minna suurele peole ja paljud maakondlikult koorid väga erinevatel põhjustel. Nad ei läbinud seda kadalippu, nad ei saanud omaettelaulmise tehtud ja nad ütlesid, et see pidu oligi kuidagi rõõmud. Kas siis me peame tegema järeleandmisi? Tead esiteks, mul on, mul on väga raske uskuda, et nüüd lausa rõõmud, Ta oli, ma ei ole küll küll seda nii väga kuulnud, et inimesed, kes tõesti ise nagu sellessamas ettevõttes mesilat, seal oleks nende jaoks rõõmutu protsess. Ma arvan, et see laulurõõm on ikkagi endast võiks väga suur rõõm aga tõesti, et on tekkinud seda hirmu, et sa pingutad ja sinu pingutusele ei ole nagu sellist tulemust, nagu sa loodad. Seda on kuulda olnud küll. Ja vaat see ongi nüüd see sama teema, et kui ühes otsas ongi see, et ta on siis need väga karmi valikuga, eks ole, professionaalselt laulupeol või tantsupeo osalised ja siis teisel pool on siis need, kes jäävad nagu tahaks ka olla ka ei ole, et mis siis, mis siis saama hakkab, et kas siis peaks tegema seda rahvapidu nagu rohkem. Ja ma arvan, et siin ikkagi see lahendus peaks olema selline, et sellist kahe kiirest pidu ikkagi ei tule. Aga võib tulla selline ridu rohkem, kus need, kes tõepoolest vōi kvalifitseeru ei läbi, võib-olla sedasama filtrit ja see peab ikkagi minu meelest küll nagu selle laulupeo kunstilise taseme seisukohalt jääma. Aga et nemad ei ole mitte välja tõugatud kogu sellest laulupeost endast ja see on teema, mida minust Peab praktiliselt lahendama, sellepärast et kui laulupeol näiteks on see võimalus, mis tänavu oli, et ongi repertuaaris osa neid asju, mis on määratud ühislaulmiseks ja kui me arvestame seda, et isegi praegu meie uuringu järgi nendest inimestest, kes on platsil kuulamas mitte laulmas ja tantsimas, vaid kuulamas on väga suur enamus ise endised lauljad. Ja siis on, eks ole, need, kes ei ole siis tegelikult ilmselt vot see niisugune võimalus, mis tänava kooli, et siiski mingisugune teave ette teadaolev osa on seda ühist, kus siis ei pea olema sa laval, kui sa lavale ei kvalifitseeru, aga kus on see tunne, et sa oled osaline ja tegelikult kõik need kollektiivid, kes tahavad olla osalised, et nendel võiks olla siis ka tagatud, et nad seal laulupeoplatsi peal olla saavad, mitte see, et nad on nagu külastaja ja siis vaatab, kas ta saab piletit või ei saa piletit, nii et siin mingid sellised lahendused ilmselt noh, on võimalikud, kuigi noh, nendega on seotud omad mütatud operatsioonilised probleemid ja nii edasi, aga ma arvan, et, et kuskilt tuleb leida see lahendus, mis ei võtaks ära seda motivatsiooni peale selle siin on muidugi teine asi, me arutasime pikalt ka seda tol korral mismoodi üldse peaks olema see tee sealt kuskilt rahvale vanast või ütleme, sealt omaenda koori või tantsurühmaruumist siis sellele suurele laulupeole ja siin on vahepeal need erinevad astmed, on need kohalikud veod ja noortepeod ja kõik muud. Et me ikkagi ei näeks, et see laulupidu on ainult need kolm päeva Tallinnas tegelikult laulupeo traditsioon, laulu pidu ise kui Eesti niisuguse kultuuri mina ütleks, ta on ikka niisugune tunnustatud selgroog. Et see on see, mis toimub protsessina kogu aeg. Ja sellel peab kogu aeg olema ka sellised väljund, et võtame näiteks kas või mis oli nüüd seoses juubeliga, muidugi tuli ilusasti välja, aga vaata, tänavune Tartu laulupidu, mis oli täiesti omaette, see oli teistmoodi, sellel oli oma, eks ole, niisugune kontekst ja nii edasi ja ta ei olnud mitte mingisugune eelharjutus, eks ole, ega mingi noh, teate, maakondlik selles mõttes nagu regionaalne, mis juba kõlab umbes nii, et noh, ei olegi pealinnas, vaid ta oligi täiesti omalaadne ja, ja meil on tekkinud ka igast mulgi laulupeod ja setu laulupeod ja nii edasi, nii et ma arvan, et see nii-öelda laulu peota Et see tegelikult on üks selline eneseväljendusviis, ta on väga meie pärane, ta on inimestele väga omane ja sellel on tegelikult hoopis laiem kande pinnase tähendus ja siis on see üks lõplik pidu, noh, ta on nagu kroon, aga see, kogu see see laulupeokeha nii öelda ta on palju suurem ja miks ma ütlen, et see on Meie kultuuri selgroog. Sellepärast, et see tähendab, et ta ei ole mitte ainult sisuliselt ta ju ainult muusika juurde, kus ta ei ole ainult muusika- või tantsuüritus. See on protsess, millega haud on ikkagi minu meelest selle 150 aasta jooksul kujunenud meie rahvuslik iseloom, püha paljus viis, kuidas me teeme ka teisi asju, mitte ainult konkreetset laulu ja tantsutegevust, vaid noh, võtame kasvõi poliitika. Noh, andke andeks, aga kas ei ole näiteks Paide arvamusfestival omamoodi laulupidu sest seal on tegelikult sama mehhanism inimesed pead ette registreerima värvivad kaheksale sellelt, kelle mõte on parem, kes saavad kokku tulla, eks ole, meil on seal oma kindlad rituaalid, mis seal toimub veel, mismoodi tähendab see teatud laulu peoline nisugune enese organiseerimise viis sest see on väga paljusid meie ka kodanikuühiskonna eneseorganiseerimise viis, mis on olnud. Ja, ja peale selle, mis minu meelest on väga tähtis, just, et siis meil on sedasama koorilaulutraditsioone väga selline teistsugune kui see, kus ta tegelikult kunagi hakkas nii-öelda kirikulaulust, et tõesti, see on avatud väljal, see on, see on kõiki kaasa toob, aga samas igaüks, kui ta kaasa tuleb, ta allub sellesamale, rituaaliga seotud enesedistsipliinile, ta teab, kuidas toimub, ta häälestub, ta ei ole seal juhuslik ei saa seal teha mida tahes, eks ole, vaid tal on just sellest nauding, et ta saab teha koos teistega midagi sellist, millel on nagu niisugune mõttes korrastatud ja teatud harmooniat väljendav külg ka olemas. Ja ja sellega on seotud minu meelest ka väga oluline joon, see ongi seesama niisugune ühelt poolt nagu enesedistsipliini jänese väljenduse seos ja, ja ka see läbi laulu mitte läbi kurja sõna, vaid läbi laulu, eks ole, kaasama oma isegi viha väljendamine. Tähendab kõiges selles on mingisugune ülemuse moment. Ma rääkisin selle laulu peal väga palju, välisajakirjanikul paluti olla nagu niisugune natukene ka suuvooder. Siis pidin neile seletama ja mitmed neist ikka tulid. Eelarvamused. Mis teil siin ikka toimub, et kuidas siis niiviisi, et tänapäeva maailmas, eks ole. Kas see ole natsionalism ja kas teil ei ole siin võõraviha, eks ole, ja, ja mis kõik toimub siis, kui nad olid siin ära kulunud ja nad olid nagu ära seletatud. Läks nii sügavasti hinge ja nad said aru, et see on midagi hoopis muud, et see ongi tegelikult hoopis teistsugune ka nendes samades väga keerulistes olukordades, kus inimene julgeb olla valu ja viha ja kõike muud, et see on nagu selline lahenduse viis või selline. No kui koos tegutseme, see viis, mis on erakordselt hingestatud, tamp positiivne ja ta annab tagasi inimestel väga palju, see jõud, mis tekib seal jõud oli nende jaoks väga armastavad, nad tundsid seda jõudu. Aga see oli positiivne, see olnud, mitte niisugune lõhku ja ma pean ütlema, et see, kuidas meeleolu muuta, kus. Ja mismoodi siis nagu seda edasist püütigi anda ja, ja oi, me läheme ja räägime sellest, et on võimalik teistmoodi, et ei ole see rahvustunne ainult midagi sellist, mida kindlasti karta. Et vastupidi, see pole ka sellisel kujul, eks ole, mis tegelikult on niukene, innustav ja positiivne. Ma arvan, et see on üks kõige kõige suuremaid väärtusi, mis meie laulupeol on, katab rahvusvaheliselt, aga selle äratundmine selles kaasas olemine, see on, ma ütlen, igapäevane, see ei ole mitte see, et üheks korraks tulin, esinesid, Ma korra tulen selle juurde tagasi, te ütlesite, et need võimalus kaasata ka neid koore, kes tõesti on ka lasknud endale seelikud ja uued põlled ja tanud ja siis nad saavad teada rongkäigus, rongkäigus nad saavad, aga nad on ju tegelikult nende laulud õppinud, neil ebaõnnestus see üks ettelaulmine võib-olla siin tasub kaaluda sellistel kunstilistele juhtidele neid laulupeo teise päeva kontsert on ju seitse rohkem tundi. Et võib-olla üks plokk ongi selline laiendatud lauljat. Ka siin ütlema, kuidas seda lahendada, neid võimalusi on erinevaid, on selge, et selle vajaduse äratundmine on praegu täitsa olemas ja, ja kas see on nii, et on üks või noh, mina ise kujutan ette, et mitte üks pokud, pigem siuksed nagu nüüd ka olid, juba prooviti just nagu siilud on nagu. Ja miks mitte siis need tõepoolest koorid kõigil, nagu te ütlesite, punutud jalgade ja et nendel on ka siis teatud mõttes reserveeritud kohad, eks ole, platsi peal teistpidi nad on toeks siis sellele ülejäänud publikule ka ütleme samas ühislaulmises. No siin võib igast asju mõelda välja, veel võib mõelda välja näiteks, et, et tekib mingisugune laulu ja tantsupeo selline port, Taal, mille kaudu on inimestel, kes tahavad kah ütleme, kaasa teha, on võimalik saada noodid ja ütleme, et lauldud tantsitud, eks ole, kõik selle repertuaari, need osadest, mis võiksid olla teed, siis oleks ühised ja, ja isegi oled sa siis Austraalias või Ameerikas või Soomes või Rootsis, sa saad seda teha ka siis, kui sa ei ole just selles kooris. Aga ühesõnaga, et ilmselt see niisugune kaasatuleku ja laiendamise võrgustumise tendents on see, mis ühes stsenaariumis ütlesime, eks ole, sedasama eestostumisega, teistpidi kaasneb rohkem selline võrgustumine ja, ja ilmselt tänapäeva maailmas see on üks tendents, mis tõesti on olemas ja ta ei pruugi seda rituaali lõhkuda, tähendab, hirm on just see inimestele, ta lõhub seal rituaalid ainult kruvida ei tohi sõdurit paali lõhkuda. Rituaali moment kindlasti on väga oluline, nagu teatud telg, aga ilmselt sinna ümber rohkem sellist võrgustikku nisust tekib ja ega see ei ole iseendast halb, sellepärast et kui me nüüd mõtleme teiste asjade peale, mis meie ümber toimuvad, mõtleme sedasama digital Maanodele, näiteks mõtlema selle peale, et raamatuid enam noored ei loe, eks ole, ja üldse jääb palju vähemaks neid asju, mis on ühised. Enamasti inimesed on nendes oma erinevates mullides, eks ole, ja hoopis laiali ja riik ja kui laulupidu on järjest enam see peaaegu et ainukene Eesti kultuuri mõttes nagu selle pinnase või juurestiku nagu sugune säilimise ja elus olemisel on võimalus siis ilmselt mida enam inimesi on sellesse haaratud, et seda enam võime olla kindlad mitte ainult laulupeotraditsiooni, vaid ka üldse kogu kultuuri kestlikkuse seal, see on ju ikkagi see suur probleem. Laulupidu on eesti rahvaliike, kas laulupidu saaks olla ja peaks olema rahvuste liitia? Vaadake, siin nüüd on niisugune väga huvitav asi mis rahvuste liitmine võiks olla, tähendab. Inimeste liike tan inimeste liit. Aga kui me näiteks tahame Iirimaale ja tahame liituda iirlastega, see ei tähenda, et me läheme nende rivitantsu sisse labajalavalssi tantsima. Palju vaid me õpime ära selle rivitantsu tunneme rõõmusele, vot siin ongi see, et kultuur on ühendussüsteem, kultuurne süsteem, kultuuris on omad, need mustrid ja reeglid ja kultuuridevaheline vastastikune noh, niisugune tõlkimine ja, ja, ja kõik, see ei ole mitte segunemine. Nii et mina arvan, et tõepoolest, rahupidu on väga võimas inimeste liitjaga, erinevatest kultuuridest, inimeste riita. Aga just nimelt selle kaudu, et need teistest kultuuridest inimesed sisenevad sellesse ruumi ja võtavad sellest nii osa, et nad tunnevad ennast osana sellest ühisest meie ja see ühine meie on see meie, mis ongi laulupeo sedasama kestlik alusse, meie kultuuri eripärale ehitatud, meie ja meie läheme mujale ja suudame seal iirlastega koos rivitantsu tantsides jällegi teistpidi tunda, et on veel teistmoodi võimalik olla meie, mis võib olla sama vaimustav, eks ole, ja siis me leiame, et need kaks erinevat meieta ei kakle omavahel vaid nad ongi sellised dialooge. Aga kuidas peaksime suhestuma sellesse, kui näiteks järgmise laulupeo kunstiline juht tellib heliteose Eestis elavalt vene rahvusest lüpsis heliloojalt, kes kasutab venekeelset teksti oma teoses? Kuulge, vaadake, see on nüüd niisugune asi, mis on omaette huvitav küsimus. Kui me toome näiteks laulupeole mingisuguse, nagu on olnud ka, eks ole kirikumuusikal põhineva osa siis seal võib olla ka kooriosa, mida lauldakse saksa keeles. On ju, kui me toome sisse mingisuguse ooperi, mis on ju ka juhtunud, siis seal olla ju aarium, ta lauldakse itaalia keeles. Aga see ei ole mitte selleks, et demonstreerida poliitiliselt, kuidas meie itaalia riiki siis Itaallastesse, vaid see on selle muusika eripära. Kui me võtame seda, et võib laulda ükskõik millises keeles, nii et see sulandub sellesse kultuurimustrisse, mida laulupidu endas kannab siis see on tõesti selle kunstilise teostuse küsimus, kuidas seda tõesti teha, kui me võtame tärdi, vabandage väga siis me teame väga hästi, kuidas Pärdi muusikat tegelikult ju toetub väga paljus ortodoksi kirikumuusikale. Kas sega meil Pärti pidamast eesti muusika ja eesti kultuuri? Üheks keskseks geeniuseks segaja Nii et ma arvan, et see on kunstiküsimus. See ei ole mitte poliitika, küsimus ei ole mitte see, et me nõuame, et oleks selles või teises keeles laulusid, et see näitab rahvaste sõprust. See aeg on ümber. Selliseid asju vabas Euroopas ei saa keegi nõuda, kelleltki hakkab nõudma siis ta sügavalt eksiteel. Aga kui see on kunstilise lahenduse seisukohal ja kogu selle ühise läbitunnetatud terviklikkusele rituaali või selle mustri sees orgaanilise osana siis ma jätaksin selle täiesti nende loovat vaimude otsast. Aga me ei saa sinna ju parata, et laulupidu on olnud seotud selle nii-öelda metsavendlusega ja selle metsavendlus, no selles mõttes hingelise metsavendlusega, et me oleme seal laulnud Ernesaks laulu vastu, võimude tahet ja kõike seda, et laulupidu on olnud seotud poliitikaga ju kogu aeg? Ei vaadake nüüd te ütlete, et tahate kaks asja segamini, Te ajate segamini rahvuslikud väärtused ja poliitika. Aga laulupeol on nad mõlemad ju esindatud ja nad on olnud ju segamini kama. Ja aga vaadake, siin ongi see küsimus, miks ma ütlesin, et kus tekkis kahtlus, et kas siis, kui enam ei ole seda nihukest noh, vastupanu vajadust poliitilise vastu, et kas siis laulupidu sellisena veel kestab, sest et kui me võtame kogu nõukogude aega, siis nõukogude ajal oligi see, et tegelikult poliitikat ei olnud, vaadake, poliitika all peetakse erinevate huvide vahelist avaliku nii-öelda konkurentsi, kuna nõukogude ajal oli keelatud võimalik oligi ennast väljendada ainult kaude läbi kunsti ja sellepärast isegi silmaga sotsiaalteadlasena on olemas niisugune teaduslik arutelu, et selles totalitaarses ühiskonnas, nõukogude ühiskonnas tegelikult kunst, olles teater või muusika või kirjandus omandas talle mitteomase, poliitilise avalikkuse rolli, sest et ei olnud seda tegelikult, kust ei olnud, ei vaba ajakirjandust, eks ole, olnud erakondi ei olnud mitte midagi tellid ja sellepärast olid ka Poolas ütleme ja Ida-Saksamaal ja mujal, eks ole, tekkisid sellised kunstivormid, mille kaudu kaude püüti väljendada siis seda poliitilist opositsiooni. Aga see on ebanormaalne, see ei ole ja vaba demokraatliku avatud ühiskonna jaoks mitte loomulik, seal on ikkagi see, et poliitikat tehakse poliitikas ja kultuurivald on, võiks olla põhimõtteliselt teiste reeglite peale üles ehitatud. Ja see, et nad kokku puutuvad läbi suurte väärtuste, tõesti, isamaa armastus on suur väärtus, aga see ei tähenda mitte seda, et ta peab toimuma ühe või teise erakonna diktaadi järgi. Aga laulupeos kajastub see minevik ikkagi väga suur osa inimesi, kes on laulupeol laulnud, toovad välja just need ajad, kus oli keelatud Ernesaksa laul ja nad kuidagi samastavad. On see nüüd meie küsitlus ka näitas, et põlvkonniti on erinev see laulupeo väärtustamine vanema põlvkonna jaoks tõepoolest sugune institutsionaalne riigiga seotud siis ka poliitika ja selle sama nii-öelda vastandamisega seotud tunne on nii kõvasti naha vahel. Ja, ja see annab ka sellele mälestusele tase, mälestus nagu praegu ju pühitsetud mälestus ei ole mitte lihtsalt niisama, vaid selles on inimesele minule ka näiteks ma ise mina olin muide siis laval laulja, kui oli see ilma koorejuht laulmine ja ma mäletan seda tunnet suurepäraselt, see oli erakordne ja erakordne, oma jõutunnetus, et tõepoolest panime ennast maksma. Aga, aga see ongi väga kaunis ja see nii oli ja noh, muidugi me võime öelda, et kui veel peaks juhtuma, jumal tänatud, ma loodan, et see ei ole võimalik. Me võime ju seda ette, kujutad, veel, peaks juhtuma uuesti niisugune olukord, eks ole. Et meil siis ikkagi on see laulupidu ka see viimane võimalus, kus me suudame säilitada oma niisugust poliitilist identiteet, see mälestus, see teadmine, see tunne on meis olemas, aga see ei tähenda täna laulupidu oleks enam valdavalt selle tähendusega, sest nagu ma ütlesin, keskealistele ja noorematele tulevad siia mingid hoopis teised tundmused ja juba teised ka mälestused, seepärast et juba 30 aastat lauldakse hoopis teises olukorras. Ja kui me mõtleme nüüd tagasi, et laulupidu algas peale üldse tsaariajal, eks ole, peab, et noh, see ei ole nagu enam nii aktuaalne mälestusele peaks mõtlema, et kangesti tahaks laulda tsaar Aleksander Prius lisan, eks ole, taeva kingitus seepärast, et see on ajalooliselt tore ja me võime seda laulda, aga sellel ei ole enam seda tähendust. See kõik on liiga lähedal, veel mitte, see ei ole paha, tähendab, see on loomulik seepärast, et need inimesed ju laulsid, siise laulavad nüüd, eks ole. Meil on kõige vanemad lauljad, Ma arvan, olla 80 praegu veel. Ja see ongi loomulik, et sa mälestus hoiab nagu seda laulupidu ka praegu ikkagi sellises nagu väga spetsiifilisest kontekstis. Aga see, see mure ja hool on see, et kui see kontekst ära kaob, et siis laulupidu kaoks. Kui me räägime muukeelsest repertuaarist Eesti laulupeol, siis tuleb tunnistada, et seda läbi pooleteise sajandi kõlanud üksjagu. Kuid kuidas me täna vaatame, mitte eestikeelsele muusikale. Laulukaare all jätkab Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor Unesco Eesti rahvusliku komisjoni nõukogu esimees ja Eesti esindaja vaimse kultuuripärandi kaitse komitees. Kristinkuutma. See on ilmselgelt keeruline küsimus, aga samal ajal niisugune teema, millega ma eeldan, et laulupeo korraldajad peavad regulaarselt tegelema, mida aeg edasi, seda rohkem kuna iseenesest instrumentaalmuusika muusika kui selline on juba omaette keel. Jaa, muusikale lisandub konkreetse rahvusrühmaga seotud Ta keelekeskkond sel juhul, kui on tegemist lauluga, kui sõna on seal selle muusikalise väljenduse üks osa. Samal ajal instrumentaalmuusika põhimõtteliselt on oma olemuselt rahvusvaheline ja ka laulupidude repertuaaris. Viimastel aastakümnetel on palju olnud sellist instrumentaalmuusikat, millel on ka rahvusvaheline taust. Nii et seetõttu muusikaline keel. Ühest küljest võiks olla ju see ühendav mitmest vaatenurgast, aga samal ajal laulupeod kui traditsioon vältimatult seostuvad väljendusliku keelega, sest laulmine on ju selle kultuurisündmuse keskmes. Läbi aegade on ju tegelikult laulupidudel kasutatud erinevaid keeli vastavalt ajastule see tähendab, et sa ajastu Con dikteerinud seda, millised keeled kasutusel on. Aga arusaadavalt, kui me räägime Eesti laulupidudest, siis seal on ju eestikeelne väljendus sellel kõige tähtsamal kohal. See on ju tegelikult ka laulupidude eesti laulupidude sünniloo kõige tähtsam moment laulda üheskoos euroopaliku koorilaulu eesti keeles. Kuid ma eeldan, et tänasel päeval mõeldes sellele, kui palju on maailm muutunud, kui palju on Eesti ühiskond muutunud võiks arvata, et keeleküsimus sellisena ei tohiks enam olla kriisimoment. Samal ajal saan ma sellest aru, et inimesed, kelle jaoks tegemist on rituaaliga tegemist on traditsiooniga on see keeleküsimus äärmiselt tähtis, sellepärast et nendes kõneleb kogemus keeleteema. On ju Eesti ühiskonnas üleüldse üks oluline probleem. See on üks arutelu koht. Ja teaduslikust vaateviisist lähtudes tahaksin ma rõhutada seda, et meie arutelus võiks võtta keskseks ideeks. Sellel keel ei ole süüdi. Oluline on see, mida selle keelega väljendatakse. Seda on võimalik ju kogeda maailmas väga paljudes eri paigus mitmetes Euroopa riikides, kus räägitakse selle riigi piires mitut keelt. Selle riigi inimesed on pidanud leidma enda jaoks selle mooduse, kuidas elada koos, nii et inimesed kodus kõnelevad ühte keelt, aga samal ajal võivad nad suhelda mitmes keeles. Ja tegelikult on ju Eesti ühiskonda alati iseloomustanud see, et ei ole võimalik olnud ainult ühes keeles eksisteerida. Inimesed on pidanud selleks, et eluga hakkama saada, selleks et ühiskondlik olend olla. On tulnud osata mitut keelt ja see on alati rikkus. 2019. aasta on eriline. Kultuuripärandist rääkides on kasvanud ka meie enda vajadus mõista oma pärandi olemust ja sellega seotud ühiskondlikke protsesse ning sotsiaalset ja majanduslikku konteksti. Möödub 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat saab ringi eestikeelse ülikooli loomisest. Mõlemal on tähtis roll eesti keele hoidja ja edasikandjana. 1995.-st aastast kehtib Eestis ülikooliseadus. Küll ei ole meil aga siiani laulupeoseadust. Ja miks siis nüüd on tekkinud vajadus selle seaduse järgi? Professor Marju Lauristin? Vaadake laulu ja seadus on niisugune mõte, mis tekkis meil jälle siis sedasama uuringut tehes, need tulemusi vaadates ja teistpidi teadlaselt Lätil ja Leedul on muidu sotsiaalsed olemas. Et see oleks nagu siis võimalus tõesti luua laulupeole ka selline nii-öelda oma teatud mõttes õiguskaitse või õigusruum, nii nagu meil on olemas need seadus, mis tagavad meie rahvusülikoolidele, eks ole, rahvusooperile rahvusraamatukogule teatud sellise nii-öelda õigusliku nii-öelda oma nishi millega kaasneb ka rahastamise kohustus riiv peale sellega teatud niisuguse haldusliku gara vara, et ei ole niiviisi, et otsustatakse, et ühel aastal ühtepidi, et me ei tee enam laulupidu ja siis teisel aastal lastakse ikka, teeme see jätkusuutlikkus tänapäeval järjest enam, ta muutub keerukaks, kas logistiliselt, eks ole. Ühesõnaga, kõik see eeldab, et meil oleks siiski mingisugune niisugune nagu kindlustunne, nii vahendite mõttes, eks ole, korralduse mõttes ka nende inimeste noh, nagu ülesannete mõttes kasvõi erinevad valitsusasutuste, ministeeriumite, kohustuste kes peavad tagama, et kogu see protsess toimuks. Ja siin me näeme, et näiteks Kultuuriministeeriumi, haridusministeerium mõlemad on sellega seotud. Aga kuskil näiteks needsamad koorijuhid kukuvad kahe vahepeal siis öeldakse, et aga näete. Meil on olemas omavalitsused, las omavalitsused muretsevad, aga me teame, et üks omavalitsus on rikas, teine vaene ja kui me oleme juba lahendanud asjad näiteks hariduses. Me tagame selle, et me lapsi õpetaksid, õpetajad, kellel on noh, enam-vähem kõikidel siiski samaväärne positsioon ühiskonnas ja nii edasi siis me teame, et näiteks koorijuhtide tantsujuhtidel praegu seda niisugust positsioon ei ole, kuigi nende roll sellesama meie rahvusliku kestlikkuse laulupeo traditsioone rikkuse seisukohalt on ju võtmeroll. Nii et noh, kõik need asjaolud viisid selle, mõtlen, et võiks olla seadus, nii nagu on lätlastel, leedulastel, kusjuures ma tahan kohe seda rõhutada ja alla kriipsutada, kuigi siin raadios on raske alla kriipsutada. Kujutage ette, kriipsutan jämeda joonega, et see seadus kindlasti saab nuusutada repertuaari seda kunstilist vormi, mitte midagi sellist tähendab laulupeos ja nii-öelda sisu ja vorm jääb ikkagi nendesamade muusika ja koorijuhtide kohusele lauljate, tantsijate endi luua. See saab olla ainult mingisuguse raami tahamine, mis tagaks, et laulupidu ei jää mingit naftapoliitilist, tuuletõmbust ja kõige muu kätte. Nii et see seadus reglementeerib ka seda peataolekut, mis tuli välja viimasest uuringust ja näitab, et laulu- ja tantsupeo ja ka orkestrijuhtide keskmine palk on sadakond eurot, et see nende rahastamine Ta on kindlasti üks osa sellest seadusest, kui me räägime ikkagi tõesti sellest kestlikkusest, siis selle aluspõhi on see, et meil on ikka edaspidi ka neid, kes seda tööd teevad. Kas ja mil viisil see toimub, näiteks lätlastel, leedulastel on lätlaste lüliti on, oli antud niisugune väga selge niisugune noh, riigi domineerimise momendid, et riik tagab eelarvega Eestis on meil teised traditsioonid, meil on näiteks mina, arvan meie sihtasutus laulu ja tantsupeo sihtasutus on üks oluline institutsioon, ta ei ole tegelikult riik, eks seal on sihtasutus näiteks Kulka meil on, eks ole, kulka, mis annab, loome inimestele võimaluse nii õppida, kui annab honorari ja muud sellised asjad, ma arvan, see on ka väga hea näide, eks ole, et meil on teistsuguseid lahendusi kui paljudel teistel riikidel ja ma usun, et see meie laulupeo seadus, kui ta kunagi tekiks, ta võiks olla ka ikkagi täiesti omapärane, lähtudes nendest võimalustest hoopis suure astub olla mitmekesisust kui ainult niisugune riigipoolne, küll aga ma ei hakka ette ütlema või ette arvamagi, mismoodi see võiks kõlada, ma arvan, et jah, me võime võtta omale need eeskujud või need näidised ette. Aga lõppkokkuvõttes ma arvan, et see tulemus võiks olla siiski meiepärane. Aga see, kas ta vajalikele mitte seda peavad, mina arvan tegijad otsustama. Tegijad tunnetavad ju seda, kui kindel see see situatsioon tegelikult on ja kas ta vajab sellist seadusetu. Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon on aastast 2003 kantud Unesco vaimse kultuuripärandi nimekirja. Tore, aga millised kohustused me oleme endale sellega võtnud, professor Kristin Kuutma. Kohustuste hulgas peaks kindlasti nimetama seda, et see kultuurinähtus on mõeldud eksisteerima selles ühiskonnas, nagu ühiskond parasjagu on. See tähendab, et vaimse kultuuripärandi konventsioon tegelikult kuigi jah, seal on konserveerimise säilitamise teemal, et see sõnavara on seal olemas kuid sisemine eesmärk on lähtuda sellest, et kultuurinähtused on alati muutuvad. See tähendab, et see säilimine samal ajal sisaldab endas muutumist kuidas on võimalik säilida samal ajal muutudes jääb just nimelt siis selle konkreetse ühiskonna konkreetse toimimise ajastu küsimuseks. Aga teisest küljest kultuurielus ei ole mitte midagi püsikindlat, selleks et kultuurinähtused elus püsiksid, nad peavadki muutuma ja nad tegelikult muutuvad alati. Kuidas ja kas saaks laulupeo traditsioonide jätkusuutlikkusele kaasa aidata? Laulupeo seadus, mis on selle seaduse plussid ja miinused? Laulupeo seadus ühest küljest kõlab Joilistavalt seadus kehtestab midagi. Aga nüüd on küsimus selles, et mida me tahame, et seadus kehtestaks, sest tegelikult samal ajal see kehtestamine tähendab ju piiride seadistamist. Seadus dikteerib just nimelt neid kohustusi, selliseid kohustusi, mis lähtuvad sellest hetkest, kui seadus kehtestati. Jah, me teame ju ka seda, et seadused on alati Aldika muutuma vastavalt määrustele ja nii edasi juriidikas. Niisugune praktika ju toimib selleks, et ühiselu reegleid edendada, kehtestada aga ma ei ole päris kindel, et dünaamilises kultuurielus laulupeo seadus sellisena on vältimatult vajalik. Meil on kindlasti vajalik teatud seadusandlikud sätted, mis Eesti kultuurielu korraldavad. Nii ehk teisiti. Ma ei ole väga aldis toetama kultuuripäranditeemalist seadusandlust. Just sellepärast mina kultuuri uurijana näen ju seda dünaamilist potentsiaali ja ma olen kultuuriajalugu vaadeldes näen, kui palju on midagi sellist, mis tavateadvuses tundub säilinuvat läbi aastasadade. Aga kui vaadata nähtusi nende ajaloolises kontekstis nii palju, kui see taastatav ja võimalik on neid erinevaid nüansse uurida, siis on näha, et tegelikult meie ettekujutus, mida me praegu kehtestada tahame, mida me praegu nimetame traditsiooniks lähtub meie praegustest oludest rohkem kui sellest kunagisest ajahetkest. Kultuurielu on pidevas muutumises ja kui me ühe konkreetse kultuuri väljenduse kehtestame seadusega, siis ma tahaksin kohe küsida, mis siis välja ja mis jääb sellest nii nimetatust kaitsvast kihist väljapoole ja kas see nähtus kehtib edasi selle seaduse pärast? Ma pean oluliseks, et peab olema loodud võimalus nähtuse edasi keskmiseks, tähendab, see seadusandlus peab olema siis selline, mis võimaldab Vabakultuuri väljendust mitmekesist kultuuri väljendust. Aga kas see peab olema just konkreetselt laulupeo seadus? Ma ei tea, ma ei ole kindel, et on võimalik kehtestada laulupeo seadus omaette nähtusena. Minu jaoks on probleem, kui püütakse seda niinimetatud vaimse kultuuripärandi välja seadusandlikult kehtestada. Kas see seadus teie meelest seda koorijuhtide ja orkestrijuhtide ja tantsurühmajuhtide palgaprobleemi ei võiks leevendada? Ei või päris kindlalt öelda, deta seda ei leevenda. Aga teisest küljest ma ei ole päris kindel, et selle seadusega luuakse need võimalused, hea küll, võimalused luuakse, aga kas siis tuleb neid noori, kes ala vastu huvi tunnevad rohkem et minu jaoks on küsimus see, et kas seadus üksinda, loog, need vajalikud tingimused, võib-olla see niiviisi on, aga ma ei ole selles kindel. Ma arvan, et tegemist on millegi palju suurema komplekssem, aga see peab ühiskonda haarama laiemalt. Selleks et nii palju inimesi kokku tuleks. Nüüd, küsimus on ju selles, et laulupidu ei toimu ilma publikuta. Koorilaulu säilitamiseks on võimalik seadusandlikult Need tingimused luua. Aga kuidas tuua need inimesed platsile laulupidu kuulama ja vaatama, selle jaoks on mingid teised mehhanismid seda seadusega. Ei kindlusta. Nii arvas professor Christian Kuutma laulupeo seaduse teemal aga tegemist on ikkagi alles ideega. Selleteemalised arutelud alles kestavad. Kuid selja taga on pidustused austusega laulupeo pooleteise sajandipikkusele kestvusele. Ja kuidas jäi juubelipidustustega rahule professor Marju Lauristin? Mõtlen, et nad olid väga erinevad Tartu hirmus vahva ja tore ja Tallinna voli ka, et mulle väga meeldis muide see esimene õhtu, õpetaja, see oli nii ja see oli sellepärast ka väga õige. Et üks asi, mis tuli ka meie uuringust välja, vot seesama noorem seltskond, kes laulupeol nii-öelda noh, lustib seda. Nende hulgas on küllalt palju neid, kelle jaoks kõik see ajalugu, see nagu noh, ta ei ole nagu huvid, aga nad ei teagi seda ja ja nende jaoks ei ole seal tulevad jah mingid seda rida jätkama, eks ole. Ja see siin nagu oli see hariduslik sissejuhatus. Ma arvan, et see on väga asjakohane ja mida rohkem tuleb noori, kellel tegelikult endal võib-olla ei olegi nii väga palju ette kohustus sellest, kes, mida, millal, kelle jaoks ka näiteks seesama, miks Ernesaksa kuju seal on, eks ole, võib-olla pole aru saada, ma arvan, seda enam on oluline, et laulupeoga kaasneb ka teatud niisugune kultuurihariduslik osa see olla muidugi hoopis teistmoodi üle seisuga nüüd oli, aga mulle meeldis, et see oli. Ja muidugi, mis oli seekord tõesti noh, see oli nii head kui halba, see tung oli nii suur, et lõbuks lauluväljak väikseks. Mulle tundub, et tegelikult selle lauluväljaku ikkagi tuleb tõsiselt tegeleda, sellepärast et, et sellise poolmetsiku rohuplatsile piknikuplatsina nagu pool lauluväljakut on Tallinnas tõepoolest tekitab neid probleeme, mis nüüd, eks ole, tulidki, et ei pääse EMO läbi, eks ole, kui kellelgil on. Ma ei tea, südameatakk või midagi. Tegelikult see ei ole ju väljapääsmatu lahendamata olukord minu meelest üldse kogu seda väljakul võimalusi peaks tegelikult vaatama selle pilguga ka, et sinna peaksid mahtuma tegelikult kõik, kes soovivad, ilma, et seal oleks kellelegi ohtlik. Siin on mida mõtelda, aga iseendast see, et sinna täiesti oli niisugune minu enda Ameerika sõber, Ameerika professor, kes oli siin ja kes tahtis tulla, kellel hommikul mingisugune ürituse tahtis tulla kella üheks siis teisel päeval ja siis mina olin nii pabinas, et tal ei olnud küllatani võetud, et ta ei saa sisse ja ta seisiski rabas, eks ole. Sai siis, tal oli omaette elamus võsult, sihukese katas, eks järjekorras siin oli seda ka. Aga pidu oli muidugi uhke. Järgmine pidu, ma arvan, et seal on võib-olla veel midagi, sest ega see uuendus kordan, ei tähenda seda, et see keerab nagu ära. Kogu selle traditsiooni traditsioon ongi siis elanud, kui ta on võimeline kogu aeg kah tooma sisse midagi uut, eks ole, jäädes samal ajal endaks. Professor Marju Lauristin, miks laulupidu on teine nii südameasi? Vaadake, ta on meile kõigile südamelähedane, noh peale selle noh, mina ka olla kunagi laulnud kaare olnud endale, eks ole, see side nagu kah tugeva meeles, aga peale selle ka selle tõttu, et ma sain tegelikult jah, millestki väga oluliselt ka enda jaoks nagu aru, kui ma seda uuringut tegin. See on tegelikult Eesti rahvast kui niisugust kultuurilist kogukonda väga tugevalt praktiliselt ühendav kogemus. Ja peale selle, kui ma hakkasin mõtlema, mis kogemus see on, siis see, mis ma teile ütlesin ka, et see on tegelikult meie niisuguse rahvusliku iseloomu kujundanud kogemus ja see on kogemus, mis ka kogu aeg seda edasi kujundab, tähendab et sa pead häälestama ennast. Esiteks, sinu kõrvalolijad saavad kuulama oma häält, nii, kuidas see kõlab, mis kooskõlasta kõlab teiste häältega. Mõelge, kui oluline sa vaadake, kuidas meil on sellest puudus praegu meil on hirmsasti sellest puudus ju on niisugune tunne, nagu oleks mees orel läinud häälestama, eks ole. Kogemust on kavas kuskile kadunud, nagu meil poliitikat teeksid, inimesed, kes ei ole ise kunagi kooris Ja, ja see kuidasmoodi on selles samas koorilaulu enda vormis seoses on koorijuht ja koor, eks ole see dialoog, mis toimub, kõik need asjad, see laulupidu on nagu niisugune kultuuriline mudel ühele niisugusele ühiskonnakorraldusele, mis on igale ühele nihukest eneseväljendust kaasaelamist võimaldav ja samas, milles on niuke väha tugevad ühised väärtused, kusjuures kõige ülevam mingisugune ühine kooskõla, loomin, harmoonia, loomine, seesama ühes hingamine, seesama paus, see ühes hingamise paus Eerikult ikkagi olugi puhuse väljakul. Need kõige uhkemad hetked ongi need, kus koguses 100000 inimest. Emaid sellises pingelises ühises tundes ma arvan, et see on see, et me iga viie aasta tagant see on nagu see patarei, millega me laeme pidevalt ennast uuesti sedasama meie kultuurielutunnetust teatud mõttes rahvusliku olemise energia. Kui meil ei oleks laulupidu siis oleks ka Eesti rahvast. Ma väga tänan teid selle kohtumise eest orjad, kohtuv lauludel, luukamber Te kuulasite saadet luukamber. Täna rääkisime laulu ja tantsupeo traditsiooni, kestlik kusest, võimekusest ja väärtustest. Stuudios olid Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin ja Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute Unesco õppetooli kultuuriteaduste professor Christian Kuutma. Laulu ja tantsupeo traditsioonidega seotud väärtused on meile kõigile olulised ning igasuguste muudatuste pealt kehtib vanasõna. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Mina olen Marge-Ly Rookäär, saate mängis kokku Katrin maadik. Täname kuulamast. Luukamber.