Algab saade Eugen Kapp. 70. Eugen Kapi 30.-te aastate loomingus ei olnud vokaalteostel sellist kaalu nagu oli seda ta esimestele instrumentaalteostele klavereid, riiul, viiuli sonaadil, keelpillikvartetile ning tervel hulgal lühivormis loodud paladel. Autori poolt on viidatud ainult kolmele romansile ja ühele duetile. Domineeriv looduslüürika lemmik poeedid on Juhan Liiv, Ernst Enno ja teised. Kuigi soololaul paistab noil aastatel olevat kapil nii-öelda kõrval harrastuseks ilmnevad nende vähestegi laulude juures noorele heliloojale iseloomulikud jooned reljeefne ja tundeküllane viisi joonis, mis oma intonatsioonilistest lahenduses on teksti mõttega tihedas kooskõlas. Mõõdukas tasakaal vokaalpartii saate vahel, kusjuures viimane ei pretendeeri sedavõrd illustratiivsusele, kuivõrd laulumõtteliste aktsentide soodsale kaasmõjutamisele. Üheks parimaks lauluks varasest perioodist on Juhan Liivi tekstile 1935. aastal loodud Mets. Kuuleme seda Sheni Siimanni esituses. Suure isamaasõja-aastad asetavad loomerõhu ulatuslikumatele teostele küll sümfoonia-le balletile ooperile jällegi ei ole heliloojal mahti pöörata tähelepanu romansi loomingule. 1943. aastal valmib tal Jaan Kärneri aktuaalse ainestiku tekstile loodud ballaadilik mõtte kodust mis aga ei omanda sellist resonantsi. Nägude väärinuks. Laulus on kaudselt tunda teatavaid Vambolic jooni tegelasi helilooja neil aegadel juba tasuleekide plaanidega. Selles on mehist pateedikat. Meloodilise armoonilises kojas on tunda teatavat karmi, seejuures läbinisti eestipärast põhitooni. Tuleb loota, et nüüd, mil see käsikiri taasleitud, on meie baritonid selle jäädvustavad. Sellest ajast on pärit ka rahvalauluseade ketraliisu, mida menukalt esitas oma kontserdi kavas Olga alunud. Esimestel sõjajärgsetel aastatel jääb Eugen Kapi loomingusse romanss soololaule jällegi tahaplaanile. Küllap juhtus see helilooja tööst ooperite kallal, kus niikuinii vokaaliga tegemist tuli teha. Võib-olla oli aga selle põhjuseks asjaolu, mis mõningal määral iseloomustab romansi loomingu üldist seisundit nendel aegadel, meie heliloomingus. Üldine tookordne loome loosung kajastada kaasaega, rõhutada rahvalikult ei klappinud nagu hästi kokku romantiliste meeleolude, subjektiivse, loodusvaatluse ja armastuse tundega teemaga, mis nii või teisiti on ikkagi romansi, loomingu ainestiku pärisosa. Töö ees rindlaste muusikalised portreed, revolutsiooniliste luuletajate tekstid ja teised otsingud ei andnud sellel alal alati soovitud tulemusi. Peale mõningate tõeliste õnnestumiste, eeskätt Villem Kapi romansi loomingus püsis žanr teatavas mõttes paigal, jäädes aga nõnda teistest tõtakalt edasi liikuvatest loomingualadest maha. 1954. aastal pöördub Eugen Kapp lõpuks üle pika aja romansi loomingu poole. Ta valib talle nõnda lähedase ainestiku kodumaise looduse, võttes lähtekohaks Friedrich Reinhold Kreutzwaldi looduslüürika. Helilooja on siin tagasihoidlik akvarell settetoonidega andnud rea kauneid muusikalisi looduse miniatuurne milles avaldub ilmekalt Eugen Kapi loodusearmastus. Rõõm sellest väikesestki ilust põgusast detailist ning soov jagada seda teistega. Seni Siimon ning maikellukene ja lilled tsüklist kodumaine loodus. Eugen Kapi sulest on hilisematel aastatel ilmunud veel rida laulude sarju, nagu lapse sisemaailmaavav lapse päev jurisomakovidext neljast looduse miniaturist koosnev tsükkel, Aastaajad ja palju teisi. Mitmed loomehetked on lisanud nendele sarjadele laulude kolmikuid ja nelikuid, mis ei ole mõeldud tsüklitena. Nende põhiliseks teemade ringiks on loodus. Siin on kauneid rannamotiive kalda, mändide, päikeseloojangu või tähistaevaga. Kui vokaalpartii saateinstrumendina on seaduspäraselt kasutatud klaverit, siis moodustavad neli romansi Marie Underi luulele selles suhtes erandi. Siin asendab klaverit orel, luues nendele muusikalisele mõtisklus hetkedele kauni ja ilmeka tausta. Kuulakem nendest ühte järel valgus laulab Linda kögard orelil Rolf Uusväli. Eugen Kapi romansside üheks sagedasemaks esitajaks on olnud Nõukogude Liidu rahvakunstnik Tiit Kuusik, kellega heliloojat seob juba alates Vambost tihe loominguline koostöö ja sõprus. Mai algul toimus Tiit Kuusiku järjekordne soolokontsert, mille kava oli koostatud kolme kapi Arturi Eugenia Villemi lauludest. Eugen Kapilt olid seekord kavas kolm laulu, mis tulid esiettekandele Tiit Kuusiku poolt. Tee professor Kuusik, olete väga palju kokku puutunud augem kapiga tema loominguga. Alles hiljaaegu kirjutas ta teele päris uued romansid, mida heliloojate liidus näidati. Võib olla alustaks kõigepealt sellest, millised on teie suhted tema loominguga. Mida on tema looming teile andnud. No need uued romansid, mis te mainisite, olete heliloojate liidus, on vahepeal ka avalikkuse ette jõudnud. Ma esitasin nad oma soolokontserdil neljandal mail ja leidsid publiku poolt. Paistis, et väga sooja ja hea vastuvõtu. No see on viimane kapil looming, mis minu juurde on tulnud ja mida ma olen siis oma interpreteerimise võimetega avalikuks teinud, nii-ütelda kuuldavaks teinud. Aga no minu kokkupuuted Eugen Kapi ka siis ta ei olnud veel professor, vaid oli noor helilooja, algasid juba õige varakult minu õpingupäevil Tallinna riiklikus konservatooriumis. Ja nimelt esimene tema lauludest, mis ka siiani on minu repertuaari jäänud, oli kutsumine mereteemaline, väga dramaatiline, jõuline laul, küllap neid oli teisigi, seal oli mets siis üks õhtu nimeline romanss, kuid niisugune suurem kokkupuude ja loomingule sel alal oli Eugen Kapi ka muidugi peale isamaasõda, kus tuli ettekandele tema esikooper tasuleegid, milles minul oli siis au esitada noor vanem Vambo osa seda osalema, kuni siiamaani laulnud Vabaduse laulik, kus mul oli siis esitada poeet Johan Raju osa kella oli mõeldud nii Juhan Sütiste elukäik peale seda hilisemates ooperites. Väga sa ei ole teinud nagu rämbrand mis lavastati Tartused, Marta või tundmatu too oli ka Tartus, nii et nendes ma kaasa ei ole teinud. Aga muidugi romansilooming, nagu need viimased pärlibki, see on neid kokku toonud mitmel korral. Ja just loomingulisele alal asuv, siis oli veel üks tsükkel olmelaululine, kus üks pala Ilmi Kollo tekstile ja teisi ma ei mäleta, nagu viimane oli küll humoresk Muhumaamehest Kersti Merilaasi tekstile. Oli vist mõeldud Juhan Smuuli? No ja see on nüüd nii puht loominguline kurss, aga kui sõbramehed ja pealegi veel omal ajal eksisteerinud muusikaüliõpilaste seltsi vilistlased ja kaasvilistlased oleme puutunud palju ja palju kokku just nii argielus ja ka peolauas Professor Cap ongi äärmiselt elurõõmus inimene, sellega ta annab silmad ette väga paljudele noorematele. See tahtis seda küll. Aga nüüd ma tahaksin teilt küsida, teil on enne olnud laulda just tema neid kangelasasi. Vambola Raju, kuigi nad on nagu erinevat ajast kangelased, on nad siiski kuskilt pidi sarnaste joontega. Vambo oli nii-ütelda eestlaste vabadusvõitluse muinaskangelane ja teine kangelane Johan Raju seda esitada oli muidugi võrdlemisi näiteks kerge, aga, aga siiski võib-olla siiski kergem. Sellepärast et need sündmused, mida ooper käsitab kõik need Saksa okupatsioon ja kõik see oli nii eredalt alles meeles ja eredalt silmade ees. Nii et materjali selle kangelase kuju elustamiseks oli tõesti külluses kui Vambo juures võib-olla tihtipeale tuli fantaasiast abi võtta. Ja nimelt, ega me ju nii konkreetselt seda kauget aega täpselt ju ei tea. Aga selle raju juures oli sedavõrra materjal jälle konkreetsem. Mida tuli esitada. Need on need varasemad asjad, need on kõik juba teostatud asjad. Kas teil praegu ka koostöö jätkub, on midagi konkreetset? No momendil otsekohe ei ole, ma ei tea, praegusel hetkel viimased olid need kolm Rowanssi. Ma ei tea mitte, mida Eugen kavatseb praegu muidugi ta peab juubelit ja kui ta sellest on välja puhanud. Igatahes ta andis lubaduse, et ta kindlasti mulle midagi kirjutab. Eugen Kapi kõige värskemast romansi toodangust kuuleme Tiit Kuusiku esituses laulu. Ma kuulen, kuidas kohisevad metsad klaveril Valdur Roots. Eugen Kapi koorilaululooming on oma koguarvult õige suur ja mitmekesine, sellesse kuulub laule kõikide kooriliikide jaoks alates laste kooridest kuni laulupeo ühend koorideni välja. Nende hulgas on laule, millel on püsivam koht meie koorilaululoomingu varasalves. Seal on aga ka neid, mille iga ja mõju on olnud lühemaajaline. Sageli on viimase seiga põhjuseks olnud valitud teemade eneste ajakajaline iseloom. Küll aga peab rõhutama Eugen Kapi kooriloomingu kodanikusuunitlust erksat taotlust kajastada meie elu olulisemaid külgi ja nähtusi. Meenutagem tema laule nagu suur oktoober laul parteist, Lenini partei, Nõukogude Eestile poeem Aurora hümni tööle ja palju teisi. 1960. aasta üldlaulupeo ühendkooride ettekandes kõlas Eugen Kapi A capella kantaat Läänemeri rahumeri Ralf Parve sõnadele. Oma esimesed katsetused koorilaululoomingu alal tegi Eugen Kapp. 30.-te aastate teisel poolel algas see peiu lauluga. 1936 jätkus paar aastat hiljem mitme koori etteastega lavastuses maa vabaduse eest. 1938. Suure isamaasõja-aastail oli Eugen Kapi üks esimesi meie heliloojaid, kes Jaroslavlis pöördus kaasaegse võitluslik ainestiku poole. Esiklauluks sai Jaan Kärneri tekstile loodud kutsemeeskoorile, mille helilooja pühendas eesti rahvuslikele väeosadele. Järgnesid Liivi sõnadele loodud aktuaalse kõlaga kui kaua veel tume sinu maa ja Minni nurme tekstile kirjutatud sünnimaa. 1944. aastal toimunud Nõukogude Eesti hümni konkursi puhul valmisid Eugen kapil mitu laulu, millest suurema populaarsuse juba vabastatud. Eestis saavutas Paul Rummo sõnadele loodud töö ja võitlus. Sõja-aastate üheks parimaks segakoorilauluks kujunes Debora Vaarandi värssidele loodud Kohav rand. Seda loomingu liini jätkas Eugen Kapp mõni aasta hiljem meeskoorilauluga. Sind ei unustanud ära Paul Viidingu sõnadele. Selles laulus on mehist lüürikat, karmust ja südamlikku hellust. Nagu märkisime, iseloomustab Eugen Kapi kooriloomingut selle kooriliigiline mitmekesisus. Üheks armastatumaks liigiks teiste hulgas on lastekoor. Eugen Kapi sidemetest koolinoortega. Pioneeridega on meil juba juttu olnud. Need sidemed on soodustanud ka loomingut. Pioneeride sõit, pioneeride marss, pioneeride matkalaul jälle kutsub koolikell ja paljud teised. See on tore panus meie lastekoorilauluvaramusse. Kõrvuti kodaniku ja nooruse teemadega on helilooja suurt tähelepanu pööranud ka lüürilisele laululiinile mis sageli on seotud loodusest saadud muljetega ja, või siis sügavate inimtunnetega. Üldiselt peab aga märkima, et Eugen Kapi kooriloomingus on valitsevaks siiski kodaniku teema. Sellel alal seisab ta meie heliloojate hulgas kindlalt esirinnas, paistes silma nii hästi. Teemade aktuaalsuselt kui ka nende muusikaliselt lahendused Aga Bella kooriloomingu kõrval on Eugen Kapp aastate jooksul kirjutanud kümmekond teost saatega küll klaveri, küll orkestriga lihtsast lauluvormist, ulatusliku oratooriumini. Alguse sai see loominguliin teostest lavale. 30.-test aastatest tuleb jällegi märkida lavastust maa vabaduse eest suure isamaasõja päevilt. Aga lavalist muusikalist etendust juunipäevad oma võimsa sütitava lõpukooriga Relvile rahvas Mart Raua sõnadele. See loomežanri jätkub mitmel puhul sõjajärgsetel aastatel. Lühemate vormide hulgast kerkib eredalt esile ulatuslikum kantaat Rahva võim mis heliloojale valmis 1949. aastal ning tuli ettekandele 1950. aasta üldlaulupeo hiigelkoori poolt. Teksti autor oli Paul Rummo. Peab rõhutama, et see kantaat, mis mitmel puhul kuni tänini on olnud pidulike sündmuste kontserdikavades paistab silma oma selge ja lakoonilise, dramaturgilise liigenduse ning õnnestunud muusikalise lahenduse poolest pakkudes kõikidele kooriliikidele eraldi ja koos lahedat laululusti. Helilooja on selles teoses leidnud nii hästi sisulisi kui ka rakenduslikke mõjusaid, kontraste eri koori, tämbrite, meetriumite registrite vastandamine ja muud samasugust kantaadi rahva võim. Populaarsusest kõneleb kasvõi seegi seik, et selle avafraas on valitud Eesti raadio kutsungiks. Suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni poole 100.-ks aastapäevaks valmib Eugen kapil Manivald kesamaa tekstile kuueosaline kantaat Oktober juuni solistidele nais-mees- ja segakoorile, orelile ja orkestrile. Kui see kantaat oma muusikaliselt lahenduselt jätkab rahva võimuga loodud rahvalikke traditsioone selles žanris siis oma dramaturgiliselt ülesehituselt on siin mõndagi oratooriumile viitavat, nagu näiteks solistide rakendamine. Nende teatavas mõttes personifitseerimine ja nii edasi. Oma kulminatsiooni saavutab kantaat finaalosas. Oktoober juuni. 10 aastat otsis Eugen Kapp sobivat ainestiku oratooriumiks. See polnud muidugi passiivne ootamise aeg. Sellesse aega mahub tema loomingulises biograafias palju lihtsast laulust või pillipalast ooperini välja. Ta jäi lõpuks peatuma teemal, mis kajastab Saksa töölisklassi silmapaistva juhi Ernst Eelmani elu ja võitlust. See eepilises laadis loodud suurteos tuli esiettekandele 1977. aastal, pälvides tähelepanu oma mastaapsuse ning sisukusega. Selles teoses on helilooja veelgi kaugemale läinud ainestiku detailiseerimise suunas andes kümmekonna üksikosa vältel nõnda edasi ühtlasi saksa proletariaadi võitluse lugu oma õiguste eest fašismi vastu. Üksikuid vokaalsümfoonilisi oratooriumi osi seovad. Sageli kujundirikkad, orkestraalsed intermeediumid. Oratooriumi Ernst Eelman üheks mõjukamaks osaks kujunes see nimikangelasega vanglas laulab Kaljo Rästas. Eugen Kapi loodusearmastusest on meie saatesarjas olnud mitmel puhul, et sellest ei saa mööda minna ka andur zhanri vaatlemisel. Möödunud aastal valmis heliloojal kolmeosaline teos inimene ja merimeeskoorile ja klaveri tuua-le mis kohe oma tutvustamise puhul nii hästi kolleegidele heliloojate liidus kui ka hiljem kontserdilavalt muusikasõpradele sooja poolehoiu võitis. Helilooja on selle teose loomisel kasutanud Manivald kesamaa ja Vladimir Beekmanni mereluulet andis oma muusikas edasi erinevaid looduspilte ja meeleolusid. Kõrvuti lüüriliste suure soojusega kirjutatud muusikaliste. Pressioonidega kohtame siin ka sisulisi arenguliine, mis paistavad silma oma koorilikult täis kõlalt ning tunde tugevused. Viimati öeldu ilmneb eriti teose lõpuosas. Merimeestega jälle saab. Kuue saate vältel püüdnud anda põgusa ülevaate osaski sellest, mida ülehomne juubilar Nõukogude Liidu rahvakunstnik Eugen Kapp enam kui nelja aastakümne vältel on andnud meie rahvusliku muusikakultuuri varasalve. On selge, et see ülevaade on mitmeti lünklik. Esiteks on loodud sedavõrd rohkesti ning teiseks ei ole kõike sellest heliülesvõtetena säilinud. Ent me usume, et antud kujulgi täitis see sari oma ülesande, tuues lühikese aja jooksul silme ette osagi Eugen Kapi loomingu paremikust selle kõige mitmekesisemates žanrites laadides. Piirdudes peamiselt loominguga, ei taotlenud Meriti valgustada Eugen Kapi kauaaegset ja mitmekülgset pedagoogilist ja ühiskondlikku tegevust, mis on kulgenud küll Nõukogude Eesti heliloojate liidu ja Tallinna riikliku konservatooriumi juhtimisel rahvasaadiku vastutavate ülesannete täitmisel osavõtul paljude vabariiklike ja üleliiduliste organisatsioonide tööst. Eugen Kapi loomingut ja tegevust Nõukogude muusikakultuuri arendamisel on mitmel puhul hinnatud kõrgete autasudega. Talle kuulub meie rahva sügavalt poolehoid ja armastus. Peatselt saabuva väärika juubeli puhul soovivad kõik muusikasõbrad juubilarile õnne tugevat tervist ja loomejõudu veel paljudeks aastateks. Meie rahva ja muusika.