Kell on kuus, Päevakaja võtab kokku laupäeva 11. jaanuari olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Iraan tunnistas Ukraina reisilennuki allatulistamist. Kindlasti on äärmiselt oluline, nagu ka minevikukogemused näitavad sarnaste juhtumite puhul tegelikult rahvusvahelises korras on kindlasti parem, kui riigid tunnistavad juhtunut peavad kõik teha selle juhtunuga seotud kannatuste selgitamiseks ja kannatuste leevendamiseks. Taiwanis valiti senine president tagasi ametisse, koolides on uus stressiallikas, eestikeelsetes koolides kõlab üha rohkem vene keelt. Meie õpilaste nii-öelda protsent, kes ei ole eesti kodukeelega, see on nii suureks läinud, et meil majas väga vähe kõlab eesti keelt. Pärnus pole selge, millises järjekorras remontida sildu. Saaremaal hukkus liiklusõnnetuses kolm inimest. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Oberhofis võitsid teatesõidud Norra nelikud meeskond sai 13. naiskond 14. koha. Öö hakul jõuab Loode-Eestisse lörtsi ja vihma sadumised, komme. Ja õhutemperatuur on öösel miinus kahest pluss nelja, homme päeval pluss kahest pluss seitsme kraadini. Iraani revolutsioonikaardi lennuväe ülem brigaadikindral Admirali tee võttis Iraani riigitelevisioonis täna täieliku vastutuse Ukraina reisilennuki allatulistamise eest, mis nõudis 176 inimelu. Ta ütles, et allub ükskõik millisele otsusele. Kindrali sõnul pidi Ukraina reisilennuki alla tulistanud raketisüsteemioperaator sidesüsteemide segamise tõttu langetama otsuse iseseisvalt reisilennukit Boeing tyybraketiks ja otsustamiseks oli tal aega 10 sekundit. Kuigi mitmetel andmetel tabas rakettlennuki kokpiti, ütles kindral, et reisilennuki pihta tulistatud rakett plahvatas lennuki kõrval, mistõttu sai lennuk lühikest aega lendamist jätkata ja plahvatus kokkupõrkel maaga. Õigusteadlane Lauri Mälksoo on kindel, et lennuk lasti alla eksikombel. Küsimusele. Selleks, et miks peaks üks riik nii-öelda tahtlikult tsiviillennunduse reisilennukit, et mis pealegi tema enda pealinnast väljub, soovime alla lasta kõik teadaolevad korrad maailma ajaloos, kus, kus siis viimastel aastakümnetel tsiviillennukeid on nimelt konfliktide ajal alla? On ikkagi küll vist ma ei tea, kas seal erandeid üldse on, aga on, on juhtunud minuga tahtmatult. Ma tahaks näha seda teooriat, et miks sellist asja isegi Iraanil on riik peaks tahtma teha meelega, ma arvan, et maailma poliitika mõttes on muidugi selge see, et see ahel või see sündmuste jada eskaleerus vahetul kindral Soleimani tapmise järel, et siis pigem ma ei usu, et USA saab seda juhtumit praegu kasutada nii-öelda noh, kuidas öelda sõjameeleolu loomiseks muuhulgas sellepärast USA ise on kogemata Iraani tsiviillennuki alla lasknud Pärsia lahe kandis, see on üks asi, aga ma arvan selle tunnistuse, mille põhiline tähendus on selles, et Iraan on valmis võtma selles küsimuses vastutust. Ning välisminister Urmas Reinsalu kommentaar. Sellise traagilise õnnetuse, siis ei ole midagi positiivset, aga see kindlasti on märk sellest, et on võimalik edasi liikuda kindlamalt. Kindlasti oleks palju kehvem olnud see, kui Iraani esindajad, nagu siin tundus, et hakkavad asjad olevat buldooserit, tuuakse kohale ja püütakse seda asja kinni mätsida. Et tegelikult sellest loobuti. Ja nüüd on väga tähtis kahtlemata see, millele mitmed riigid on esile kutsunud, et ta diplomaatilisi kanaleid kaudu meid, aga Iraani välisminister on lubanud, esitatakse vabandused riikidele, kelle kodanike seal oli ohvritena, ollakse valmis kompensatsiooni maksma ja mis väga tähtis, et ollakse valmis teiste riikide uurijad nagu Ukraina ja Kanada uurijad neid võimaldama siis ka sündmuskohale ning informatsiooni kättesaadavaks tegema. Ja ma ütlen nõnda, et kindlasti see on väga valuline juhtum. Aga kindlasti on äärmiselt oluline, nagu ka minevikukogemused näitavad sarnaste juhtumite puhul, et tegelikult noh, rahvusvahelises korras on kindlasti parem, kui tunnistavad juhtunut ja püüavad kõik teha selle juhtunuga seotud selliste asjaolude selgitamiseks ja, ja kannatuste leevendamiseks. Kindlasti me olime valmis ja tõstsime selle küsimusega. Nii ma tõstsin eile Euroopa Liidu välisministrite koosolekul kui julgeolekunõukogus. Et juhul, kui on vajalik julgeolekunõukogu teema käsitlemine, kui Iraan oleks jätkanud vastutavat tegevust Ukraina teatel on Iraan andnud üle piisavalt informatsiooni, sealjuures videosid ja fotosid, mis annab alust arvata, et juurdlus alla tulistatud reisilennuki suhtes tuleb lihtne ja kiire. Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõudis Facebookis Iraanil reisilennuki allatulistamise eest vastutavate isikute karistamist samuti kompensatsiooni ning ametlikku vabandamist. Smolenski pidi täna õhtul vestlema Iraani presidendi Hassan Ruhaniga. Eesti asjade juurde ja kõigepealt kurbadest uudistest Saaremaal Risti Virtsu Kuivastu maantee 128. kilomeetril juhtus täna pärastlõunal raske liiklusõnnetus, kus esialgsetel andmetel hukkus kaks naist ja üks väike laps. Politsei sai kolmveerand kolm teated. Masa külas põrkasid kokku kokku sõiduautod Volvo ja Audi. Kuressaare piirkonnavanema Meelis Juhandi sõnul juhtus esialgsetel andmetel õnnetuks, kui suurel kiirusel liikunud audi roolis olnud mees ei märganud, et tema ees liikunud Volvo roolis viibinud naine asus sooritama vasakpööret ja põrkas Volvoga kokku, kui nagu öeldud, hukkusid esialgsetel andmetel volvos viibinud kaks naist ja väike laps. Audi roolis olnud mees ja volvos viibinud kolmas naine toimetati haiglasse. Juhtumi täpsemad asjaolud on selgitamisel. Haridusministeerium tahab järgmisest õppeaastast viia koolides eesti keele abiõppetoetuse uuele alusele eestikeelset tööks. Üldhariduskoolides õppivate muukeelsete laste õpetamiseks on riigilt toetust palunud Ida-Virumaa koolide, aga ka Viljandimaa ja Järvamaa omavalitsused. Rene Kundla jätkab. Kohtla-Järve ainsas eestikeelses põhikoolis Järve koolis on õpilastest üle poole pärit venekeelsetest peredest, mis tekitab aina rohkem vajadust eriõppe järele. Kuna omavalitsusel ei ole ressursse koolis lisaõppe toetamiseks, siis koolijuht Anne Endjärve sõnul suurendab olukord koolistressi. Meie õpilaste nii-öelda protsent, kes ei ole eesti kodukeelega, see on nii suureks läinud, et meil majas väga vähe kõlab eesti keelt ja see tähendab, et eesti keelekeskkond on õpilase jaoks ka väga väike, sest kodus huviringides klassist väljas vahetunnis kogu aeg kõlab vene keel ja mis seal salata, õpilane läheb tunnis tihti vene keelele üle, sest nii on lihtsam. Kuna lapsevanem küll tahab, et laps õpiks eesti keeles ja see on väga tore, see on väga tervitatav, aga paraku lihtsalt meie võimalused on suhteliselt ahtad, sest laps vajab lisatuge. Aga siin me põrkamini nädalakoormusele kui palgafondile, kui tasemele ja neid lapsi on igas klassis igas klassis lihtsalt, et on vaja teha konkreetset lisatööd selleks, et õpilane oleks rahulik, et tal tekiks stressi, mõnikord ka depressiooni, et ta ei valaks oma pingeid välja vahetunnis, et ta saaks aru, mida ta õpib, et tema õpe oleks järjepidev. Muukeelsete lastevanemate aina sageneva sooviga panna oma lapsed eestikeelsesse kooli lisaks järve koolile kokku puutunud teisedki Ida-Virumaa koolid nii volutigi riigiabi tekkinud mure lahendamisel. Haridusminister Mailis Repsi sõnul on nad saanud samasisulisi abikirju mujaltki. Viljandimaa omavalitsuste liit ja nüüd on sellega liitunud ka Järvamaa esindajad-pööranud tähelepanu ka näiteks keset õppeaastat järsku tekkivatele uutele õpilastele osad on uusimmigrandid, tulevad näiteks Viljandi puhul on välja toodud ukraina mõnedel teistel juhtudel on näiteks sisemigratsiooni tulemusena. Probleemi lahendamiseks on loodud komisjon, kes peab välja töötama uue muukeelsete lastetoetus õpperaha jagamise mudeli. Mailis Reps. Ja küsimus ei ole mitte selles, et, et haridusministeerium tahaks seda kuidagi väga bürokraatlikuks teha. Raha jagamine peab olema läbipaistev ja ma usun, et siin koha peal ka kõik tahaks, et see oleks aus ja läbipaistev, nagu me teame Ida-Virumaal osad koolid saavad kõrgemat koefitsienti, teised ei saa ja ainukene põhjendus on see, et see on ajalooliselt nii kujunenud ja see tekitab teatud pingeid, et meil oleks vaja öelda, milline see riiklik aus mudel, nii nagu näiteks mõnedes teistes süsteemides olgu näiteks erinevasse lastetoetus ütlemine, kõik teavad, läbipaistev süsteem on paigas. Haridusministri sõnul on eesmärk rakendada uute eesti keele õppetoetuste süsteemi juba järgmisest õppeaastast, raadiouudistele nägundla. Pärnu linnakava peatselt uue silla ehitamisega algust teha sai tagasilöögi, kui selgus, et Kesklinna sild vajab lähiajal tõsist remonti. Et neid asju korraga teha, linnal raha ei jätku lähemalt. Ester Vilgats. Pärnu kesklinna silla tõsisem remondi vajadus selgus, kui uuriti, kas silda on võimalik laiemaks ehitada. Nüüd on käimas linna eelarvetegeminegi, arutletakse, kas teha enne vana silla remont ja seejärel alustada uue ehitamist või teha enne valmis uus sild. Siis on võimalik vana remondi ajaks kinni panna. Uue niinimetatud kolmanda silla ehitamiseks on võimalik riigilt toetust saada. Vana silla remont tuleb täies mahus kinni maksta linnal endal. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Noh, üks variant on ka laual, et vana Kesklinna sild üldse ümber ehitada, mis on ka suurusjärk 10 miljonit eurot siis siin me peame tõsiselt kaaluma seda investeeringut, kuna see toob kaasa kesklinnas liikluse sulgemise üsna pikaks ajaks aasta kuni poolteist, see toob kaasa selle, et me üsna suure osa investeeringute rahadest kuulutame siis Kesklinna silla ümberehitusele ära ja kui see kolmas sild, Me oleme seadnud eesmärgiks, et see võiks olla suurusjärgus 20 miljonit eurot, siis me oleme selle oma ressursi ära kulutanud ja meil ei tekigi lähiajal selle kolmanda silla ehituse alustamise võimalust. Rahanduse abilinnapea Meelis Kukk ütles, et sildade teemat on viimasel ajal koalitsioonis väga tõsiselt arutatud. Täna küll on eelarvesse planeeritud kolm miljonit mõlema sillaga tegelemiseks uue silla kavandamiseks kui vana silla remondiks. Aga kui juhtub, et öeldakse silti, läheb kohe remonti, uuringud on siiski poole peal. Kavas on veel teha vana silla keskmise osa koormamine ja see peab tooma omajagu selgust juurde. Aga kui tuleb selline signaal ja vajadus, mis küll tundub vähetõenäoline, siis tuleb selle ettekirjutuse järgselt käituda, suunata kõigepealt liiklus üle Papiniidu silla ja seepeale kindlasti hakata kavandama ajutise silla ehitamist vana silla kõrvale. Kosenkranius sõnade järgi on spetsialistid öelnud, et vana sild ei ole avariilise seisukorras ja paneb veel aastaid vastu, aga remonti vajab see kahtlemata. Eesti spordiajaloo selts saatis kultuuriministrile ja olümpiakomitee presidendile pöördumise, kus soovis spordivaldkonna väljaande taastamist nädalalehe või kuukirja näol. Viimati ilmus taoline väljaanne Eestis aastal 2005. Teemat kommenteerib Eesti spordiajaloo seltsi kuuluv Johannes vedru. Ettepanekut hakata välja andma spordivaldkonna häälekandjat omamoodi järglast kunagisele spordilehele on Eesti spordiajaloo selts viimastel aastatel teinud korduvalt ja üldiselt jõutakse päris kiiresti välja samasse kohta. Kultuuriministeerium ei näe väljaandel vähemalt sihtasutuse kultuurileht kaudu ilmuvad väljaandel suurt mõtet. Ministeeriumi hinnangul on sport Eestis praegu erinevate meediakanalite läbi piisavalt hästi kajastatud. Ilmselt mängivad selles küsimuses võtmerolli spordist huvitatud erinevad meediatarbimisharjumused. Eesti spordiajaloo selts esindab nii-öelda traditsioonilisemat spordihuviliste põlvkonda. Siinkõneleja on praegu ainus seltsi liige, kel vanust vähem kui 30 eluaastat. Ajakirjanikuna julgen väita, et mahulises mõttes on sport Eesti meediaruumis palju. Olen nõus, et valdkonna tasakaalustatud käsitlusest jääb kohati puudu. Mõtlen seda, et ajakirjandus kirjutab spordist pigem tulemuse keskselt. Kehakultuuri ja spordilehe ilmumise ajal jätkus nendes väljaannetes alati ruumi näiteks kohaliku spordielu kajastamisele. Rohkem kirjutati rohujuure tasandil toimuvast, samuti said leheruumi rohkemat spordialad. Samas on aeg avanud teisi võimalusi. Viimastel aastatel on väga palju lisandunud sporditeemalisi jutusaateid, mida on võimalik kuulata erinevates internetikeskkondades. Tihti juhtub, et sellistes saadetes sportlased tõesti avanevad. Ilmselt on paljud Eesti sportlased ja treenerid inimestele soovi korral emotsionaalselt lähemal kui kunagi varem. Ka ajalehed ei aja päris ühte rida. Näiteks eristub õhtulehe spordirubriik, kus päevakajalisi materjale ilmub vähem ning rohkem kirjutatakse sportlastest kui inimestest. Tahaksin lõpuks välja öelda minu arvates kõige olulisema. Kogu diskussiooni oleks tunduvalt rohkem vaja spordirahva enda arvamust sest praegu võtavad sõna spordiametnikud ja spordile südamest kaasaelajad, veidi ka ajakirjanikud. Ent meil oleks tarvis teada seda, kuidas näevad olukorda need, kelle tegemisi peaks uus väljaanne kõige rohkem kajastama. Vajame tagasisidet sportlastelt, treeneritel, spordikohtunikelt, veteranidelt ja nii edasi. Diskussioon areneb siis, kui kaasame vaidlusse ka nemad. Vastasel juhul vaibub teema kiiresti. Nii nagu mitmel eelmiselgi korral. Millisena jätkab ilm sellest maile, Meius? Pühapäeval jääme aktiivse madalrõhuala lõunaserva ööl vastu homset jõuab Põhja-Eestisse laussajuala, mis laieneb aeglaselt lõuna poole. Sajab lörtsi ja vihma, kohati tuleb sekka ka lund, on jäiteoht. Puhub edelatuul seitse kuni 12, puhanguti kuni 20, saartel ja rannikul 12 kuni 18, puhanguti kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öö hakul miinus kolm kuni pluss kaks kraadi, pärast keskööd tõuseb järk-järgult. Homme päeval on pilves ilm, sajab vihma, kohati lörtsi. Õhtul lääne poolt alates pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Puhub edela ja läänetuul seitse kuni 12, puhanguti kuni 20, saartel ja rannikul 12 kuni 18, puhanguti kuni 25 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on pluss kolm kuni pluss seitse kraadi. Ja spordiuudised Juhan Kilumets. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Oberhofis olid kavas teatesõidud meeste teatesõidu võitis Norra, kes edestas vaid 4,4 sekundiga Prantsusmaad. Saksamaa kaotas kolmandana Norrale juba 48 sekundiga. Norra meeskond on maailmakarikasarjas teatesõidu võitnud nüüd kuus korda järjest. Eesti meeskond koosseisus Rene Zahkna, Kalev Ermits, Kristo Siimeria, Raido Ränkel sai 13. koha. Kalev Ermits tõstis Eesti teise vahetusega 14 10.-lt kohalt kaheksandaks. Kristo Siimar lõpetas oma vahetuse 13.-na ja Raido Ränkel hoidis kohta ning tõi Eesti finišisse võitjast üle kolme ja poole minuti hiljem. Naiste teatesõidu võitis samuti Norra, Rootsi kaotas 21 ja Prantsusmaa kolmandana 33 sekundiga. Eesti nelik Regina Oja, Johanna Talihärm, Tuuli Tomingas ja Grete Gaim püsis kogu võistluse teise 10 keskel ning sai lõpuks 14. koha. Kaotust Norrale kogunes viis minutit ja 46 sekundit. Kahevõistleja Kristjan Ilves avas maailmakarikasarjas punktiarve. Eile Val di Fiemmes 32. koha saanud Ilves hüppas täna 100 ja pool meetrit ning pääses murdmaarajale 18.-na maailmakarikasarja üldliidrist norralast Jarl Magnus Riiberist startis ta minut ja neli sekundit hiljem. 10 kilomeetri pikkusel suusadistantsil loovutas Ilves üheksa kohta ning lõpetas võistluse 27.-na. Põnevas finishiheitluses esikoha saanud sakslasele Vincent Skigerile kaotas ilves minuti ja 24 sekundiga. Kaiger edestas vaid 0,4 sekundiga Riiberit ja 0,6 sekundiga teist norralast Jörgen kroobakit. Maailmakarikasarja üldarvestuses edestab Riiber kaigerit 278 punktiga. Murdmaasuusatamise maailmakarikaetapil Dresdenis sai Marko Kilp vabatehnikasprindis 48. koha, võitis prantslane lükašanawa. Naistest oli kiireim rootslanna Lints vaan. Ragnar Klavani koduklubi Kalieri sai Itaalia jalgpalli kõrgliigas neljanda järjestikuse kaotuse. Täna jäi Kaljali koduväljakul null. Kaks alla otseemilanile, millal läks kohtumist juhtima teise poolaja alguses. 64. minutil lõi Milani teise värava alles hiljuti meeskonda naasnud Rootsi täht Zlatan Ibrahimovic. Klavan tegi kaasa kogu kohtumise. Liigatabelis on Cagliari 29 punktiga ika kuues. Milan tõusis 25 punktiga kaheksandaks. Tallinnas toimuval sulgpalli Euroopa karikaetapil on Raul Must jõudnud poolfinaali. Veerandfinaalis alistas must belglase Maksim Morelsi 21 17 21 18. Nelja parema seas läheb must vastamisi jaapanlase haširužimonoga. Kristin Kuuba ja Getter Saar kaotasid naisüksikmängus veerandfinaalis. Need olid tänase päevakaja materjalid aitäh kuulamast.