Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku reede, 10. jaanuari olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Tartu Ülikooli kliinikumi kliinikute juhid soovivad, et kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe ametist lahkuks. Töötajatele ei meeldi Eelmäe juhtimisstiili struktuurireformidega kiirustamine. Teate, esiteks ma ei näe lahkumiseks põhjust, aga see umbusaldus, mis täna esitati, tuli ootamatult ja, ja see, kas see on põhjendatud, jääb igaühe enda otsustada. 522 inimest väljendavad avaliku kirja vahendusel rahulolematust Rail Balticu praeguse projekti ja asjaajamise kohta. Kirja eesmärk on soov muuta projekti kurssi. Meil tekib tunne, et sellise käpardliku asjaajamise tõttu me võime tegelikult võiks raudteest üldse ilma jääda. Lüganuse vallavanema ja Kiviõli keskkooli endise koolijuhi kohtumine konkreetse lahenduseni ei viinud. Eesti Rahva muuseumil on aga valmimas esimene rändnäitus. Selliselt võib-olla täismahus ühte näitust ei ole välja viidud ja aga plaan on ka näiteks soome-ugri näitusest teha versioon, mida on võimalik arendama panna. Rakvere riigigümnaasiumi arhida tuuri konkursi võitis arhitektuuribüroo salto ideekavandiga paargi elu. Arhitektuuriajaloolane Mart Kalm peab uue hoone asukoha valikut aga ebaõnnestunuks. Kahevõistleja Kristjan Ilves tegi maailmakarikasarjas oma tänavuse hooaja esimese võistluse, kui sai vald SMS-kolmekümne teise koha. Ilm on öösel pilves selgimistega, Lõuna-Eestis sajab lörtsi ja vihma, Kagu-Eestis tuleb lund. Õhutemperatuur on öösel null kuni miinus viis kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega sajuta ilm, õhtul jõuab Loode-Eestisse juba uus vihma ja lörtsisadu ning õhutemperatuur. Tuur on homme päeval miinus kaks kuni pluss kolm kraadi ja teed on libedad. Ja nüüd siis kõigest järgemööda. Ülikooli kliinikumi kliinikute juhid paluvad kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe ametist lahti lasta. Eelmäe soovib kliinikute juhtide ametikohad tähtajaliseks muuta. Nõukogu poole pöördunud töötajate hinnangul tegutseb Eelmäe kiirustades ja majasiseste arutelude eta. Priit Eelmajaga ütleb, et kõik muudatused on pikalt planeeritud. Madis Hindre räägib sellest lähemalt. 2018. aasta lõpus Tartu Ülikooli Kliinikumi etteotsa asunud Priit Eelmäed teatakse kui kindlakäelist ja kohati reljeefselt juhti juba ameti alguses, kinnitas Eelmäe. Kliinikumi struktuur vajab reformimist. Reformi sisu töötati läinud aasta lõpuks välja. Üldjoontes olid sellega pärini kliinikute juhid. Kui haigla nõukogu räägime, nõukogu esimees Urmas Klaas. Sellist uut lähenemist kindlasti on vaja ja sellepärast on ka ju uus juhatus ametisse valitud. Struktuurireform puudutab muu hulgas kõigi seitsmeteistkümne kliiniku juhtimist juhtile senised tähtajatud töölepingud, lõpetatakse. Kliinikum korraldab konkursid, et juhtimisülesanded võetakse üle tähtajaliselt. Priit Eelmäe sõnul motiveerib kliinikumi töötajaid oma karjääri edendama. Kui meil näiteks mõnda kliinikut on 20 aastat üks inimene juhtinud ja tal on võimalus seda teha veel pikalt, pikalt, pikalt, siis võtab paljudel teistel, kellel oleks ehk ka tarka juhtimismõtet motivatsiooni ära. Eelmäe sõnul võivad nelja aastasele ametikohale kandideerida kõik kliinikute tänased juhid. Siiski ootab ta muutust ka juhtimise kvaliteedis. Kui on tegemist juhtumiga, kus sellel inimesel on täiskohaga professor ülesannet, kui seesama inimene juhib veel oma nii-öelda seda õppetooli samas juhib taga võib olla instituuti, võib-olla käib ta teadustööalastel konverentsidel, mujal maailmas, kui ei jätku aega inimeste juhtimiseks siis asi läheb isevoolu teed. Kliinikute juhid struktuuri reformile vähemalt avalikult vastu ei seisa, aga miks siis nõuavad 16 oma ala tipud Priit Eelmäe tagasiastumist. Professor Margus Lember ütleb, et probleem on pikaajalisem. Murekohad on juhatuse esimehe juhtimisstiil, mitte kaasamine ja ülikooli rolli mittemõistmine. Kliinikumis. Viimane piiskkliinikujuhtide karikasse langes kolmapäeval kliinikute juhtidele teatati, et nende tähtajatud ametikohad kaovad juba esimesel aprillil kedagi lahti lasta. Kõik soovijad saavad jätkata tähtajatult vanemarst. Õppejõudude noh, pahameeletormi põhjustas aga kiire ajakava. Priit Eelmäe ütleb, et seda ajakava tutvustas ta detsembris ka kliinikumi nõukogule. Urmas Klaas. Aga nõukogud väga selgelt soovitas rohkem läbi rääkida ja rohkem selgitada ja ka seda, et just nimelt üks-ühele näost näkku läbirääkimist Ma usun, et aasta ja kolm kuud ametis olnuna selle ajaga moodustada see meeskond, kellega üheskoos sõita, no see on, ma arvan, väga palju vastu tuldud, aga loomulikult, kui tänane graafik mingil moel vajab korrigeerimist, siis minu poolt on seda noh, nii-öelda teatud reserv on seal olemas, aga see ei ole ka piiramatu. Kliinikute juhtidele vastu tulla ja ametist lahkuda Priit Eelmäe kavatse. Kliinikumi nõukogu koguneb erakorralisele koosolekule esmaspäeval. Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Soome ametikaaslase Sanna mariniga kohtumisele räägiti Eesti ja Soome suhetest kahe riigi vahelistes transpordi, Digija energiaühendustest, olukorrast Lähis-Idas ja Euroopas. Loba tulevikuga seotud teemadest. Stuudios on nüüd Rain kooli, kes jälgis selle visiidi kajastust mõlemas riigis. Rain enamasti on sellised ametisse astumise järgsed visiidid naabrite juurde. Viisakusavaldus vesteldakse küll olulistel teemadel, aga pinnapealselt. Kas ka seekord on nii? Peab ütlema, et oli küll sellepärast, et tegemist oli ju peaministrite kohtumisega, mitte valitsuste kohtumisega ja seega ei pidanud Omariin, keda Eestis on nimetatud Soomet hukutavaks punaseks müüjatüdrukuks oma nimetajatega ehk Martin Martin Helmega silmitsi seisma. Samas tuleb meeles pidada, et selle sõbralikkuse ja kindlasti peaministrite tasandil südamlikkuse pinnal on Eesti ja Soome valitsused maailmavaatelised erinevamad, kui väga tükk aega on olnud. Soomes on ikkagi selgelt vasakliberaalne valitsus Eestis me kõik teame, milline seda on näha kas või selles, et kuidas Sanna Marin näiteks keskkonnateemasid pressikonverentsilt, toonitas Jüri Ratas mainis vist keskkonnakeskkonda täpselt ühe korra. Nii et paljudes rahvusvahelistes eesmärkides on Eesti ja Soome üsna ühel meelel. Aga vastuolusid võib siiski aastate jooksul veel ilmneda. Kuidas seda visiiti Soome poole pealt nähakse? No eks seesama müüjatüdruku kommentaar oli tegelikult see, mida Soome meedia vähemalt eelkajastustes esile tõstis ja, ja isegi võib-olla natukene üle dramatiseerida, et kuidas nüüd see kohtumine sujub, aga, aga jälle Eestis kõik jäävad Jüri ratast ja seda, kui, kui delikaatselt taolisi olukordi lahendab, need nüüd tagantjärele on mainitud, et kohtumine oli töine, asjalik ja kogu müüjatüdruku episood. Kõne alla ei tulnud. Rain aitäh sulle selle ülevaate eest. Edasi läheme Brüsselisse. Euroopa Liidu välisministrid arutavad erakorralisel kohtumisel Brüsselis Iraani USA konflikti. Välisministrid rääkisid kohtumisele tulles vajadusest pingeid leevendada ja otsida dialoogi. Kuigi USA president Donald Trump kutsus ka teisi riike kõrvale heitma Iraani tuumaleppe jäänused ja töötama uue kokule leppe nimel, soovivad Euroopa Liidu juhtriigid praeguse leppega siiski jätkata. Brüsselis on nüüd valmis EPehanda, tere õhtust. Tere õhtust, kuidas tundub, kas olemasolev lepe püsib või, või mis tänasest kõlama jääb? Tundub küll nende sõnumite põhjal, millega ministrid siia kohtumisele tulid, et see kohtumine praegu käib. Ja sõnumeid, mida siis öeldi, siia tulles puudutasid kõigepealt muidugi 176 hukkunuga lennukatastroofi mille osas oodatakse siis sellist põhjalikku uurimist, mis ka tõe välja tooks. Teiseks rääkisid pea kõik ministrid soovist vägivalda lõpetada ja pingeid leevendada ja kolmas oluline teema on just siis tuumaleppe teema. Ja kuigi pärast seda, kui USA sellest lahkunud, on see niigi vaevu hingitsenud, sest ettevõtted ei julge USA sanktsioonide kartuses niikuinii Iraaniga mingit äri ajada. Samas siiski Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia soovivad selles ja edasi püsida, nähes selles siis sellist ühte nappi võimalust Iraaniga siiski mingis dialoogis olla ja neilt oodata siis tuumaprogrammi piiramise samas ja muidugi küsida tahaks, millised on ikkagi need hoovad, millega Euroopa suudab Iraanile vajalikku survet avaldada. Ja Iraan on ka selle kriisi käigus ju teada andnud, et ei pea tuumale enam siduvaks. Omaette teema on ka see, et milliseks kujunevad selles kriisis Euroopa ja USA koostöö Euroopa riigid ei ole olnud liiga entusiastlikud USA toetamisel on küll püüdnud hoida liitlassuhet ja hoiduda USAd kritiseerimast, samas on eurooplasi ikkagi teatud määral ehmatanud USA tegutsemise. Ta arvamatus ja on on küsitud nende sammude põhjendatuse kohta ja selle kohta, et milline on USA pikk plaan Lähis-Idas ja mis siis nüüd edasi saab. Ka täna, kui ministrid siia tulid, siis ega ei olnud kuulda USA suhtes selliseid entusiastlikke toetavaid avaldusi. Eesti välisminister Urmas Reinsalu oli vast kõige USAmeelsem, rääkides sellest, et USA tegutses enesekaitseks ja et praegu on oluline hoida transatlantiliste ühtsust. Aitäh sulle selle ülevaate eest ja jääme siis selle kohtumise tulemusi ootama. Ja nüüd koduste teemade juurde tagasi 522 inimest andsid allkirja kirjale, millega väljendatakse taas rahulolematust Rail Balticu praeguse projekti ja asjaajamisega. Allakirjutanute seas on nii haridusteadlasi, ühiskonnateadlasi, ökolooge, majandusinimesi kui ka muude elualade esindajaid. Seekord aga ei küsita pöördumises konkreetseid küsimusi, vaid kirja eesmärk on soov muuta projekti kurssi. Jane Saluorg jätkab sel teemal. See on viies kord, kui avalikult ja sadade kogutud allkirjadega väljendatakse rahulolematust rail Balticu projekti ja seotud tegevuste kohta. Seekordne eesmärk ehk soov muuta projekti kurssi tähendab Eesti geograafia seltsi presidendi Mihkel Kanguri sõnul seda, et sotsiaalmajanduslikult oleks kõige sobivam, kui Rail Balticu ehitamiseks kasutatakse juba mõnda olemasolevat trassi. Minu enda seisukohta geograafia seltsi seisu kohtasin, väljendades ütleksin olemasolevate Tallinn-Pärnu raudtee ümber ehitades on võimalik saavutada täpselt samamoodi hea kiire raudteeühendus Euroopaga aga selle keskkonnamõjud oleksid tunduvalt väiksemad. Ja ootamatusi oleks seal ehk palju vähem. Praegu meil tekib tunne, et sellise käpardliku asjaajamise tõttu me võime tegelikult võiks raudteest üldse ilma, jääb. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rail Balticu koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul on kummaline, et seesugust kursimuutust praegu soovitakse. On ju Rail Balticu planeerimise protsessis juba hinnatud olemasoleva trassi kasutamist ja toona jõuti tulemuseni, et erinevatel põhjustel ei oleks see optimaalne lahendus. See Traist, eks ole, mis nüüd Rail Balticu puhul paika pandi, siis riigihaldusministri otsusega on siis see, mis meil kehtib, see on see, mida mööda Rail Baltica ehitatakse ja noh, minu meelest võiks vaidluskoht enam küll ei tohiks olla ja kui me nüüd räägime jälle sellest, et me peaksime hakkama, eks selle rail Baltic'u siis seda kulgemist Eesti territooriumil seal ümbervaatamise tähendab täiesti uue planeerimisprotsessi algatamist, sisuliselt siis see tähendaks seda, et me võime korstnasse kirjutada rahulikult kõik nii praegu planeerimise kui ka projekteerimise peale ja ehitamise peale asetatud vahendiks. Miks siis ikkagi avalikke kirju või pöördumisi rail Balticu osas saadetakse küsimusele kas Euroopas või maailmas üldisemalt, on häid näiteid, kus seesuguste pöördumistega on ka päriselt suudetud suuri protsesse muuta, vastab Kangur, et kahjuks häid näiteid tal praegu tuua ei ole. Küll aga on Kanguri sõnul kasvõi mineviku suurprojektidele tagasi mõeldes palju põhjuseid, miks allkirjade kogumisest ei ole veel loobutud. Näiteks Saaremaa süvasadama, kus täpselt samamoodi juhiti tähelepanu sellele, et projekt on läbi mõtlemata majanduslikud argumendid, eesmärgid, mida saarma südama sadama puhul välja toodi, need ei ole realiseerunud. Täna toimus Lüganuse vallavanema ja Kiviõli keskkooli endise koolijuhi kohtumine, millel arutati pikaleveninud konfliktist väljumise võimalusi. Jüri Nikolajev käis kohapeal. Umbes 40 minutilist neljasilmavestlust vallavanem Viktor Rauam läbirääkimisteks ei nimeta, pigem püüti tema sõnul aru saada, kas koostöö endise koolijuhiga üldse võimalik on. Jagas õpetajat. Esinduse poolt pakutud kompromisslahendus on ka Heidi uustalule vastuvõetav. Nimelt loobusid Kiviõli esimese keskkooliõpetajal streigist tingimusel, et vallavalitsus arutab Heidi Uustaluga tema võimalikku töötamist koolijuhi kohusetäitjana. Viktor Rauam sõnul on ta koolirahu taastamise nimel koostööks avatud ja õpetajate pakutud lahendusega töötatakse edasi, kuid seal on palju keerulisi juriidilisi nüansse. Et siin on siin on palju asju, mida tuleb arutada, on käimas ka kohtumenetlus, mis on siis provostria poolt sisse antud hagi ka selle vallandamise osas, ka sellega tuleb tööd teha ja tuleb ka tööd teha nende võimalustega. Kas juriidilises mõttes üleüldse ajutise lepingu sõlmimine tänases olukorras on võimalik, see jäägu professionaalidele nende nüanssidega trahvide leidmine ja vaatamine, et praegu tavakodanikuna ma nagu hetkel ei näe väga suurt võimalust, et ajutise lepingu sõlmimine oleks väga seaduslik. Heidi Uustalu ei välista, et ta võiks kooli kohusetäitjana aasta lõpuni juhtida, nagu õpetajad seda pakkusid, kuid tema hinnangul peaks kõigepealt ühele poole jõudma hagiga, millega Heidi uustalu vallandamise kohtus vaidlustas. Tänaseks on ju kohtumenetlus käimas alates kuuendast jaanuarist, eks see noh, ei ole nagu ignoreerib tal enam praegu, et Ta on natuke teine olukord, kui me nädal aega tagasi pakkusin siis välja, et üks võimalus on, et vald võtab hagi õigeks ja teine, et siis püüame saavutada seda kompromissi läbi läbi kohtumenetluse, et need on nagu tänases reaalsuses võimalikud edenemised. Hagi tagasi kutsuda Heidi uustalu ei soovi. Seda ma ei saa teha lihtsalt põhjusel, et ma siiski tunnetan, et minuga on äärmiselt ebaõiglaselt käitutud ja ma väga loodan, et seda ütleb ka kohus. Selgem pilt olukorrast võib tekkida tuleva nädala reedeks, mille vallavalitsus peaks endale selgeks tegema, kas Heidi uustalu üldse saab peale parandamist ajutise töölepinguga tööle võtta ning samas peaks vald ka endisele koolijuhile teada andma, kas vald on hagiga nõus või minnakse edasi kohtusse, vaidlema Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Kaheksandal veebruaril avatakse Eesti Rahva muuseumi uus ajutine näitus. Elas kord muinasjuttudest, rääkiv näitus maksab ligi 350000 eurot, kuid võib muuseumile rahaga tagasi teenida. Nimelt tulevikus loodetakse näitus maailma rändama saata. Madis Hindre käis uurimas, kuidas ettevalmistused kulgevad. Me seisame koos näituse idee autori Katrin sipelga ka ruumis, kus iilub alistanud peeglid ja lae poole kõrguvad männitüved, kangelane satub oma kindlast keskkonnasti Teiklasesse, siis on ta ikkagi läheb kas metsa merele või kusagile, meie räägime sattumisest hina metsa. See imemetsas on ka erinevaid muid keskkondi, siin on näiteks Eesti poksi, me räägime eesti muinasjuttudest, kusjuures siin näitusel kohtab ka välismaiseid tegelasi Punamütsikest, konsijaid, reetekest aga loodunnygalbulise näoga ja nõnda ka lugude tegelased. Niisiis tutvustab ka see näitus välismaiste muinasjuttude eesti Versruun, siis me satume allmaailma ja allmaailm ongi siis see koht, kus sa kõnnid juurte all reaalsel ja kuna minu töö viis mind sellel suvel Indoneesiasse mängufilmi tegema, siis seal ringi liikudes ma seitsme maa ja mere taga leidsin, et just seal on need juured, mis on väga muinas tegelikud ja suured ja need juured täna jõuavad paari minuti pärast konteineriga kohe siia ERMi kõrvale. Indoneesia puujuuri tuli vastu võtma päris suur seltskond ja muuhulgas on siinkohal ka Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis. Kuule, kas selle nimel tasub. Kohtud on ilusad, haiga kõlbavad haiget küllalt, tunned. Alar Karis siin majas peetakse plaani, et sellest näitusest elas kord, võiks saada nii-öelda rändnäitus ega ei teagi sellist suurt eesti näitust, mis oleks hakanud siis rändama, mida päriselt saaksime välismaale müüa. Tegelikult on ju väljas käidud küll ja alles hiljuti oli okupatsioonide muuseumil see nii-öelda näitus Ameerikas. Aga jah, selliselt võib-olla täismahus näitust ei ole välja viidud ja aga plaan on ka näiteks soome-ugri näitusest teha versioon, mida on võimalik arendama panna. Kas näituse väljaviimine on see, millega selline oluline tulu või on see rohkem turundus, reklaam? No vot, see nüüd sõltub täiesti sellest, kuidas näitusel läheb ja need, kes neid rändnäitusi teevad, paljud kompaniid, mitte muuseumid võtavadki selle riski, et mõnikord läheb hästi ja mõnikord ei lähe hästi, eks siis nii ongi, et see hästi läinud näitus peab siis tasandama selle kahju, mis võib-olla mitte nii hästi näitusega on läinud. Nii et peaaegu nagu muinasjutus, kus see lahendus selgub ikka päris lõpus ja siis lõpuks jõuad lõppu ruumi pruumann siis lõpplahendus, muinasjutu lõpp, kas õnnelik või õnnetu enne kunstmuinasjutuaega enne ilustamise aeg olid väga paljud muinasjutud õnnetu lõpuga. Rakvere riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo salto ideekavandiga pargi elu projekti arendaja riigi kinnisvara hinnangul annab uus riigi naasium uue ilme kogu Rakverele, täiendades linnaruumi võistlusala asub olemasoleva Koidula Tulevikku vabaduse ja võimla tänavate ringristmiku kohal. Võidutöö üks autoritest Maarja Kask tõdes, et töö tegemisel oligi suur väljakutse just tulevase gümnaasiumi asukoht. Ühelt poolt piirab ehitusala väga jõuline pargi maastik, teiselt poolt on väga olulised ajaloolised, et hooned ja sinna sekkub hetkel natukene selline Irdne jõuline liiklusmaastik, mida siis arhitektid pidi ära lahendama, et see teeb selle ülesande arhitektidele väga põnevaks. Võib-olla meie põhieesmärk oligi teha hoone, mis pigem on selline osa pargimaastikust, selline pargipaviljon tal justkui puidutagakülg. Arhitektuuriajaloolane ja kunstiakadeemia rektor Mart Kalm peab asukohta äärmiselt ebaõnnestunuks ja paneb küsimärgi alla kogu ettevõtmise ehk eraldi ja riigigümnaasiumi hoone ehitamise mõttekuse. Rakveres paikneb kahjuks Eesti kõigi aegade kõige väljapaistvamaid koolihooneid ajalooline peale gümnaasiumihoone ja on igati loogiline, kui uus riigigümnaasium paikneks just seal ja kui me ehitame nüüd midagi sinna vabadussõja monumendi ja selle ajaloolise jõe alla osasse, noh, võib-olla see ving väljak on natuke üledimensioneeritud sinna alla madalale ehitada, riigigümnaasium on ka kindlasti olukord, kus noh, selles asukohas lihtsalt riigigümnaasium ei saa täita oma ülesannet, sest tema hoone ei saa tulla esindan allutatud väljaku äärsele dominantsele hoonele, mis, mis jääb nüüd siis madalama astme kooliks. Taimi paljak räägib nüüd ilmast. Läänemere lõunavete kohal jätkab madalrõhkkond eeloleval ööl liikumist üle lõunanaabrite Venemaale ja selle loodeservast ulatub Eesti lõunaossa veel sajupilvi, millest tuleb vihma ja lörtsi, Kagu-Eestis ka lund. Põhja pool on udu. Hommikuks tugevneb kõrgrõhuhari ja pilvekiht muutub õhemaks. Põhjakaare tuult on kaks kuni kaheksa. Liivi lahe ümbruses ulatuvad öö hakul kirdetuule puhangud 12 meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks nulli miinus viie kraadini, vaid meretuulega rannikul jääb nullist kõrgemale. Homme päeval liigub kõrgrõhuhari üle Eesti itta ja Läänemerele laieneb madalrõhkkonna serv ning selle survel algab pärastlõunal saartest alates edelatuule tugevnemine. Õhtul on puhanguid 12, rannikul 15 vastu Läänemerd ja looderannikul kuni 20 meetrit sekundis. Pilvekiht on õhuke ja sadu sellest ei tule. Õhtul aga tõmbub Lääne taeva sallimaks Jalood Eestisse võib lörtsi ja vihmasadu jõuda. Õhutemperatuur on nullist miinus kaheni. Edelatuulele avatud rannikul kuni pluss kolm kraadi. Johannes vedru on valmis spordisõnumitega. Kahevõistleja Kristjan Ilves avas maailmakarikasarjas oma võistlushooaja, kui sa Itaalias Val di Fiemmes 32. koha. Ilvese hooaja algus lükkus edasi novembris hüppemäel üle elatud kukkumise tõttu. Tänases hüppevõistluses oli eestlane 25.. Murdmaadistantsile startis ta üks minut ja 49 sekundit pärast Jarl Magnus riiverit. Norralane Riiber hoidis 10 kilomeetri murdmaasõidus oma edu kindlalt ja lõpetas sisuliselt pool minutit enne lähimat jälitajat. Kristjan Ilves püsis sõidu esimeses pooles MK sarja punktikohal ja heitlus kohtadele kolmandas 10.. Lõpuks jäi ta grupist siiski maha ning lõpetas 32.-na. Maailmakarikapunktist ehk 30.-st kohast jäi puudu 21 sekundit. Kristjan Ilves oma tänasest etteastest. Kindlasti nägin potentsiaal hüpata nagu palju kaugemale on olemas, et siin sihukese suhteliselt kesise tehnikaga praegu seal 20 juures olla nagu ei olegi kõige hullem suusa poolel sama moodi, et oli nagu selge, selgelt tundsid raja peal, et keha nagu ei ole harjunud niisuguse võistlus pingutusega veel, et oli natuke sokid teha, aga, aga ma arvan, et eriti just minu puhul need võistlused on ülitähtis, et viis kuus võistlust alla saada, siis hakkab keha juba toimima. Laskesuusatamise MK-etapil Saksamaal Oberhofis võitis meeste sprindi prantslane Martin Fourcade. Fourcade läbis mõlemad tiirud eksimusteta ning näitas päeva parimat aega ka suusarajal. Ta edestas teise koha saavutanud koondisekaaslast Emil Jean-Jacques lääni 25,5 sekundiga. Kolmas oli sakslane Johannes küün. Eestlased punktidele ei jõudnud. Rene Tsahkna oli meie parimana 59. Ta tegi ühe möödalasu ja kaotas võitjale veidi rohkem kui kolme minutiga. Võistluse käigus kukkunud Kalev Ermits sai 68. koha ning MK-sarjas oma karjääri senise parima tulemuse välja sõitnud Raido Ränkel oli 73.. Ränkel eksis täna 10-st lasust kolmel. Vormelisõitja Jüri Vipsi tuleviku osas saabus selgus, kui sotsiaalmeedias teatati, et 19 aastane noormees sõidab sel aastal Jaapani super Formula sarjas. Kipsi. Meeskonnaks saab tiim Mugen. Sama meeskonnaga on Vips juba varasemalt koostööd teinud. Jaapanisarja kalendrisse kuulub 2020. aastal kokku seitse etappi, millest esimene on kavas viiendal aprillil Suzukas. Aitäh spordiuudiste eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa. Kena õhtut ja kuulmiseni.