Tuul käib tasatuba, mööda tolmu kergitab. Ja siis kõigest õige lihtsalt ära minna saab. Minu mõttes vanaema akna jälle suleb pleekinud akna kardinaisse. Liikumatus tuleb, pildialbumis on lahti keeratud, üks pilt. Vanaisa õige noorelt vaatab paberilt. Üksik vanainimene seisab keset tuba ei suuda meenutada vara veel. Või juba minu mõttes vanaema akna jälle suleb pleekinud akna kardinaisse. Liikumatus tuleb.