Flöödimängija. Ma võtan oma kassi kullase flöödi. Tahan mängida sellel ühe kunagise unekajaka lendu lainete kohal. Ma sulen juba, silmad. Juba tunnen mere lähenemist. Kaja hakkaski juba välja libisemas kahisevast pillist. Äkki katkeb heli? Flööt praguneb ja murdub. Ja kauge kajakas kukub põrandale. Julata enam minusuguse viletsa mängumehe sõrmed ümbert haarama, purunevatvle oskamata midagi teha, kajaka päästmiseks viskan pilli käest ja pagenise pimedasse, ühe Jättes Freudist sündinud Unekkajaka abitult pekslema valutavale põrandale.