Eesti teadusasutused töötavad paljuski projektipõhiselt. Läinud aastal taotleti Eesti teadusagentuurilt seitse kümmet viite humanitaarvaldkonna granti. Välja anti 11 grant. Eesti kirjandusmuuseum sai ainult ühe järeldoktori grandi, aga suuremad taotlused jäid rahuldamata, räägib rahvaluule arhiivi juhataja Risto Mets. Hetkel ootame asutuse baasfinantseerimise suurust, et teaks täpselt, kui suur siis eelarve miinus on. Meie osakonnal on ta hetkel raku jah kõige suurem, nii et kardetavalt me peame vähendama koormusi või koondama. Seniste projektide lõppemisega ei kao siiski kogu teadlaste raha. Seaduses on kirjas kaitsemeede, mille järgi saab asutus vähemalt 85 protsenti kolme viimase aasta teadusteemade ja baasrahastuse keskmisest. Eesti kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop ütleb, et nende tänavune eelarve auk jääb 300 ja 500000 euro vahele ehk koondamistest kirjandusmuuseumipääse. Kas see toimub objektiivsete kriteeriumite alusel, palusin osakonnajuhatajatel endistel teeme teha pingeread. Teadlaste mõõtmine käib DPF Science publikatsioonide järgi. Palju neid publikatsioone palju on Eestis kõige kõrgemalt hinnatud üksiseks publikatsioone ja et meil on ikkagi liiga palju, teadvustasin, et suur osa nendest peaksid muutuma. Arhiivitöötajad. Arhiivitööst loodab Sutrop abi tuleval aastal. Ta selgitab, et niikuinii töötavad paljud teadlased arhiividega. Kui need inimesed ametlikult arhiivitöötajana kirja panna, tulebki nende palk, haridus ja teadusministeeriumit püsi rahastusena. Meil on toimunud kohtumisi, arutelusid, pidevaid läbirääkimisi, ministril on positiivselt meelestatud ja ma arvan, et sealtpoolt on väga tugev tugi olemas. Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Aado Lintrop ütleb, et lisaks suurtele granti rahadele saavad teadlased otsida ka väiksemaid rahaallikaid. Muidugi on ka kultuurkapital, aga on ka teised Rahvuskultuuri fond ja sellised asjad, aga see killustab tohutult, ütleme energiat, kõike sa pead saad, kes on kaks-kolm 1000 eurot, aga kuna praegu nõutakse ainult teadlastelt, et nad kirjutaks need kõige kõrgema kategooriaga artikleid vaata kuidas üks, üks siis selleks, et siis jälle vähem aega nagu. Hoopis omaette teema on teadusrahastuse eestikesksus. Urmas Sutrop tõstab esile, et eesti kirjanduse uurimiseks ei saanud teadusagentuurilt raha mitte keegi. Aado Lintrop. Meil oli, asutas evalveerimine siin paar aastat tagasi Padis, eksperdid küsisid meie käest, kas Veiko töötame piisavalt Eesti jaoks. Nüüd meie projektide puhul heidetakse meile ette, et me oleme liiga Eesti-kesksed seal liiga eesti keskmes ei huvita mitte kedagi, umbes folkloristika osakonna projektide selline tuli selline tagasiside välja trükitud. Urmas Sutrop usub, et vaja oleks eraldi Eesti uuringute granti. Mis oleks igale valdkonnale garanteeritud teatud hulk grante konkureerides tõesti ainult ja ainult eesti asjade peale, kus see tuleks india teemad või skandinaavia teemad ootamatult humanitaariast sisse?