Võib-olla, et kuskil Eestimaa paigas leidub ka kõrgemaid mände kui siin Karepal, aga kõrged on nad tõepoolest. Mis kingadesse puutub, siis usume laulu autori sõnu ja kanget kalurid on talle sellest ümbruskonnast tuttavad sest juba 23. puhkuse suvi läheb laula autoril Harri Kõrvits all, selles kandis mööda. Ega minagi tulnud siia töö juurde ajama. Kõik senised rännurajad olid ikka kauge kaarega Karepast mööda käinud ja et seegi koht muutuks midagi meenutavaks paigaks. Kirjutasin muusikalise tunni teemaks Karepa lood. Harri Kõrvits oli ka selle mõtte ärgitajaks ja eks tal tuleb nüüd endal teostamisel abiks olla. Karepa Vals ja Rute MK on nagu vennad. Vahel Karepa Rutt ja on tõesti looduslikult väga haruldased paigad. Kui Kunda kaudu siia sõita, siis, kes esmakordselt tuleb, vaatab, et noh, see on niukene kadakane karjavahega, kui siis seal nimelt hakata alla tulema, siis on täiesti üllatus kõigile. Sest nii ilusaid kääre kui siin Põhja-Eestis sai, oli lihtsalt ei oota ja selles mõttes on tõesti kenad. Need laulukesed on siis ka nagu nende muljete ja, ja siinsetele toredate inimeste kokkupuutumise viljaks vajutasin pilgu alla jõeorgu heita selja jõgi on siinsamas üsna teie suvemaja läheduses ja hämmastas muidugi see väga kõrge kallan, kui kõrge see võiks olla? Noh, seal on ikka meetrit 30, nii et alpinismiga Peipsil ilusti tegeleda sealgi ujumise paiku. Muidugi selja niukene kärestikuline aastaid tagasi, kui me siiakanti tulime, siis me koos siitkandist pärit kunstnik sahvitsega saime oma väikesed kalakesed ikka farelikesi. Aga nüüd vist on kuulda, et väga palju neid enam ei ole. Kus on? Kus? UUS. GG. Valitsus on minu tekst, see oli koos kaluritega tekkinud kaluritel tegid ette heita, mulle oled juba õige mitu aastat siin, aga lauluviisi seal kokku võetud lähedased esimesed proovid sai tehtud koos kaluritega lakkasse, laul istuma ja siiamaale nüüd jäänud, olgugi et muidugi kolhoosi nimi on mitu korda muutunud. Meil oli laulusalmis, on öeldud, et see on me koduforell. See oli siis tol korral oli ta forell. Kolhoosi nimi siin. Hiljem oli ta siis Maksim Gorki ja nüüd asub juba kiirabimaa peal, aga laulus on ta jäänud ikka nii, nagu ta tol korral olin. Eesti Raadio meesansambel ja pasunapoisid närvi arenejad Raun laine kord linade vahel pardiale vaikne ajal meil laululaager ja tõstad nad need päevad on asi tärvezi kiledaid. Aga siis dutseenka teksti autoriks on siin kohapeal. Tunneb seda ümbrust, aga temal oli alguses kõik ära näidatud kõik head kalakohad ja, ja seenekohad ja, ja marjakohad, ma ütlesin, et ärme nüüd seda kõike ära veedame siis nii et tegime siis nagu üldisemaks ja nii siis tuligi see rutt ja laulukene, mis on hilisemalt. Ettekandele nii-öelda ühislaule siin meil oli jaanituli jaanilaupäeva õhtul, siis laulsime ära ja nii on ta andasid, jäänud jalgu saanud praegu tuul tuhiseb puulatvades, aga ega meremehe asi ära ei kosta, kosta Rostov ikkagi ka, kui on särts laine, siis ikka möll. Järgmise päeva õhtuni on see nii-öelda vana laine sees seal, nii et ilusti eriti tore on. Õhtul ütlesin, meil paistab talaga mäe pealt meri. Praegu on ta väga kaunis ja väga ehtsalt sinine. Kahe nagu mäletan metsas siin möödunud aastal sai veenlik ütelda ka seen seene järele, vaatad maha lõpuks. Ja kus sa oled? Siis meremüha järgi saab alati leida vastava ilmakaare, mis muidugi viitab põhja poole, nii et selle järgi saab isegi teinekord mereabil välja tulla möödunud suvel. See oli augustis ja tänavu juunis. Me väga palju kordi kasutasime ühte teie tuntud laulu fragmenti Eesti raadios, nimelt raadiole kati, signatuur oli laenatud purjesportlaste laulust. Ma ei Tea, kas. See nii suur ei ole. Aga ma pole üldse selline nagu Kletti hiirel ja kui palju te saite? Ilmselt see laul sündis ka purjede all oli 49. aastal, ma siis tegelesin ka purjespordiga, natuke andsin isegi ehk sajuvee ära kolmanda järgu rooli v eksamid ja siis 49. aastal augustikuus ühel õhtul siis suurlaevastiku armaada ma ei mäleta, seal oli neli-viisteist jahtimist, sõitsid välja Pedassaar, teised jahid sõitsüklik ümbert aegne, aga meie läksime siis sealt oma jahiga, Diana. Täna oli seal neli, ostsime sealt glasuuri vahel seal läbi ja tegime palju otsena, olime küll vahepeal ka põhjas kinni, kreeni sai tehtud, seal olin päris hädas. Viimsi kalurid sõitsid mööda ja me palusime, et viskas meile otsaga, et saaksime kergemini välja, aga need olid sääs tujus ja raiskasime igal lollil oma lõbu ja sõitsid mootorlaeva ja siis sealt meist sealt mööda. Aga see oli tore sõit, sõitsime sinna 14 tundi tagasi, tulin nelja tunniga. Oli väikemehega kohtumine ette nähtud Kalevi Jahtklubis sõidust osavõtjad, tegelikult siis ikka tühja käega sinna minna, niisama juttu ajama ja peitsin selle teksti, kirjutasin valmis, laulusel õppis kohe ära Gurjev Viktor Gurjev, kelle tekst see oli Lea Tormise tekst. Nojah, ja siis läksime siis sinna kohtumisel, seal õppisime üheskoos ärasele, teised purjesportlastele kuidagi meeldis ka ja jäid nagu rahule sellega ja siis õppisime laula ja mõni aeg hiljem olid külas ja Saksa Demokraatlikust Vabariigist olite purjetada ja siis nendele kahe kui hakkas see laul meeldima ja nende üks purjetaja, siis võttis selle kaasa ja tõlkis saksa keelde ka, nii et see on ilmunud seega siis nende ajakirjas ka saksa keele peale. Kui ma ükskord käisin noortega olime seal laagris Arlemendi lähedal, siis meie laulsime ka saksa Realis olema, et seda mitme puhul nagu ette kandnud, küll laeva peal ja, ja kuival maal. Paraku ühtegi saksakeelset varianti sellest laulust meie käsutuses ei ole. Küll aga võime kuulda, kuidas esitab seda Bulgaaria rahvaarmee laulu ja tantsuansambli vokaalkvartett. Juba aru? Ülaala. Tee. Sinna juba Arukülaalaga. Ja siin juba ta küll. Üldiselt on see räpa jõe vuti muusikaline minevik päris mitmekesine olnud ja on siin ka muusikalisi traditsioone laulukoori ja pillimängu osas. Näiteks 20 aastat tagasi ma mäletan, kui meie siiani asusime, siis oli siin muusikaliseks juhiks koorijuhiks ja ansambli juhiks Jarno Kasema, kelle taktikepi all kohalik kolhoosikoor mitmel puhul saavutas esikohti omas klassis ratastel küll rajoonis ja ja ka vabariiklikel ülevaatustel märgiti neid ära samuti ka ansambli laul oli hääl tasemel, mäletan minagi kirjutasin laulu suveveed sellele ansamblile ja peab ütlema, et minu meelest ei ole mitmed linna ja teised ansamblid nii hästi läinud, kui see. Karepa rahvamaja on ansambel, kus oli kolm õde, laulsid kaasa ja andis niukse toreda ühtlase tämbriga eebeenmanit. Ja senini jäänud meelde. Ettekanne. Väga musikaalne seltskond oli tol ajal siin ümbruses, nüüd kahjuks on jäänud see asi nagu natuke soiku rahvamaja juures ei ole enam säärast elu ja hoogu muusikalisel tegevusel. Rah, loodame, et see võtab ükskord jällegi nagu ütelda. Uue hoo. Õhtulaul Georg Ots ja naisansambel Aga aeg saada? Saab? Ei saa öelda, et kaheksa. Päevalaari. Vabal päeval ju? Orus rõõm. Ja kui kirpu Ega? Ega? Aga aga, aga siis siin on muidugi ka varem olnud olnud muusikamehi ja ja noh, 50 aastat või rohkem õieti 50 tagasi oli siin ülejõe. Karepa poolel suvitas Artur Kapp. Ja ma olen näinud ühte fotot, kus meie selja jõe suudmes on Artur Kapp ja Eugen Kapp on seal veel lühikestes pükstes ja selle, ma olen kujutanud peakseks Eugen jäädvustama fotolindile juba täismehena ja oleks tore just samal kohal. Eugen kapil antaks pala, tema esimesed palad, mis on seotud selle rutt ja kanep, aga nimelt tal on üks klaveripala mere ääres ja siis on, tal on asi, on see nokk Türnblega kirjutanud. Eugen Kapi Nocturni esitavad Ines Rannap ja Helju Tauk. Ja siis, 30.-te aastate lõpul oli siinsel tortoya naabertalus ja, ja ta siin kirjutas oma pärlid, lunastatud panne ja komponeeris selle populaarse segakoorilaulu kanga kudumise laul. Meil on praegu küsin veel sellesama klaver. Rinu kasutada, mille peale Eduard Oja oma seal need mõlemad tööd kirjutas. Klaver kuulub kaasikute perekonnale. Minul lahkesti lubatud kasutajana. Eduard Oja kanga kudumise laul, segakoor rahuda. Sellest klaverist on kunagi välja tulnud oja lunastatud vanne aga tuli välja ja kuhu ta jäi selle ooperi ümber ahju juba tema valmimisel kaunis palju juttu Duda kordses muusika üldsuses, seal oli võistlus ja ta nagu märgiti ära pärast jällegi arvati libreto autor oli see ka žürii liige ja et nagu see on nagu mingisugusest tehing ja tegelikult see muidugi oli väga aus, kõik see asi, ta valmis ooper, aga siis on mitu korda teda püütud parandada ja teksti redigeerida. Oja teda paar korda isegi tegija lõpust ühisära ja jäigi tal punastamata. Linda aaria ooperist lunastatud vanne esitab Aino külvanud. Tuli välja 34, tähendab, sai temal võlvil viis 35. aastal Estonia korraldas meetode võistluse ja siis nad valmisid seal korraga, Hiiob kirjutas oma võiduhinna, siis hirmel valmis ooper Barbara von Tiesenhausen ja ja mitmed teised kannul oli vist, kui ma ei eksi, kalevipoeg WeDo kivi vist valmistas midagi selleks puhuks, ühesõnaga pärit olid ees. Aga noh, teatri tähtsust ka nii kergesti võtta, sest ooperi väljatoomine on küllaltki keeruline asi, nõuab palju raha vaeva ja seda tol korral nagu alati ei teatud nii-öelda teha ja ette võtta. Nii et selle tõttu jäid nad ette kandma. Ta, olgugi et peatud nagu lubadus ja selles suunas oli antud aga vestlusesse, siis silmapaistvamaks osutuski Eduard Oja lunastatud Anne, kui palju tänapäeval selle ooperi vastu on huvi ilmutatud, eks õnneks, et leiti korralik klaver ja ja vist isegi osa kultuuri. Nii et materjal tegeleks, on olemas. Muidugi, seda tasuks mõelda ja vaadata, sest ega aja on on üldse väga huvitav helilooja. Ja nii nagu tema kvintett leidis alles hiljuti taasavastamist ja head vastuvõttu. Töö peaks pakkuma huvi lunastatud panna vähemalt midagi sealt, nii kasvõi fragmentaarsest, sageli. Mõned huvitavad ansamblid ja koorid või aariad tasuks lihtsalt salvestada ja talletada. Fragment Edvard Oja klaverikvintetti esimesest osast. Näiteks Hiiobi võidu hind, see on ikkagi omamoodi huvitav teos, selles mõttes on esimene revolutsiooniteemaline ooper meil ja Estoniast kuulati läbi ja siis nagu anti niuke tagasihoidlik hinnang tema suhtes muidugi tal noh, võrreldes võib-olla meie tänapäeva nõuetega ja puhtmuusikalises seisukohast puudujääke on, aga teisest küljest on ta siiski küllaltki põnev teos. Ma mäletan, kui ma töötasin teatri muusikamuuseumis, seal on väikene fond. Yopi materjalidest olid Mustovski mõju all rahvakoosolekusüsteem, millega see ooper algab seal täitsa toredasti kirjutatud Borissi, krooniline Mushowskini rahvakoolide mõju all, nii et selles mõttes tasuks midagi sealt ette kanda. No minu teada saad ja fonoteegis on vist ainult üks aaria naiskeskse peategelase aarian on talletatud, aga salt oleks mitmedki asjad, võiksid hoiakud. Heljo aaria Johannes Hiiobi ooperist võidu hind esitab Lehte Mark. Karepa lood olid Karepast Karepal räägitud lood, kõik, üksnes Karepast ei olnud nende öelgem. Et tänane muusikaline tund on seni olnud kaheosaline ja mahub siia lisaks veel kolmaski.