Laulupeo nähtamatud lood. Erilised hetked Eesti laulu ja tantsu juubeliaastast. Tere tulemast kuulama seitsmendat saadet sarjast laulupeo nähtamatud lood. Juubelipeoni on jäänud 60 päeva. Just praegu on üle terve Eestimaa tuhanded talgulised koristamise korrastamas oma kodupaiku, et ühiselt valmistuda juubelipeo tule tulemiseks, mis sel korral juubelile kohaselt eriti suurejooneliselt igasse maakonda jõuab ning esimesest juunist alates 33 päevaga tervele Eestile tiiru peale teeb. Juubeliaasta laste joonistusvõistluslaulupidu 2069 lõppes teisipäeval ning lasteaia noorte visioone laulu ja tantsupeost 50 aasta pärast laekus mitusada. Lisaks heakorratalgutele on sel nädalal toimunud ja toimumas Eesti Rahva muuseumi eestvedamisel ajarännak aastasse 1869 mis samuti omamoodi talgudi olid ning kus tuhanded osalejad elasid sisse 150 aasta tagustesse oludesse ning kindlasti mõistavad nüüd oluliselt paremini olusid, milles Jansen omadega toimetas. Kui esimeseks laulupeoks valmistus tänase saate alapealkirjaks, võiks olla lapsed laulupeol. Nimelt on üldlaulupidudel osalemas kolme liiki lastekollektiive poistekoorid, mudilaskoorid ja lastekoorid. Neist kahe viimasega täna tuttavaks saamegi. Saate teises pooles, aga teeme meiegi väikese ajarännaku küll mitte aastasse 1869 vaid pigem 1969. Sellest, kuidas esimeseks tuleteekonnaks valmistuti ning kuidas 50 aasta eest laulupidusid korraldati, räägib meile laulupidude pikaaegne korraldaja Ilmar Moss tänases ajaloorubriigis rändama siis tõepoolest aastasse 1869. Ajaloolane Kadi kärpetersoniga võtame teemaks ettevalmistused laulupeoks. Milliseid ettevalmistusi koorid tegid ja kas seal oli ka selliseid töid, mida täna nimetaksime vabatahtlikuks tööks heategevuseks või talguteks saame kuulda. Laulupeo nähtamatud lood on klassikaraadio ja juubeliaasta koostöös valmiv saatesari mis jälgib raadioeetris laulu ja tantsupeole ning juubeliaastale olulisemaid sündmusi. Mina olen saate autor Sten Weidebaum, toimetaja Lisete pilt ja helioperaator Katrin maadik. Head kuulamist. Laulupeo nähtamatud lood. Saate alustuseks siis taaskord väike kokkuvõte juubeliaasta uudistest. Hakatuseks soovime muidugi jõudu kõigile, teeme ära talgulistele. Koostöös talgupäeva korraldajatega on sel korral eraldi tähelepanu all juubelilaulu ja tantsupeotule teekond ning sellele teekonnale jäävad kultuuriväärtuslikud paigad. Suur tänu kõigile talgulistele talgujuhtidele, kes ligi 90-st paigast täna üle Eestimaa juubelipeoks valmistamas on 1000 tänuga, teeme ära kogu meeskonnale, kellega meid seovad ühised väärtused ning juba aastaid üheskoos jagatud kogemusi. Sel korral valmistume üheskoos juubeli laulu- ja tantsupeoks ning usun, et kõikjal, kus täna ühiselt pingutatakse, saabub õhtuks ühine rõõm tehtu ja kaunima kodule. Täpselt nagu laulupeol, kus samuti imelile tulemas. Võib öelda, et talgu korras sünnib ja meid lõpuks kõiki rõõmustab. Juubeliaastal kutsusime üheskoos Eesti Rahva Muuseumiga kõiki osalema ajarännakule aastasse 1869. Kui palju lõpuks ajarändureid kogunes ning kuidas meie ajaränduritele on läinud, räägib lähemalt ajarännaku eestvedaja kaari iimer. Eesti Rahva muuseumihariduskeskusest. Ajarännakul on tegelikult väga hästi läinud juba paar päeva naja rännakud toimunud ja palju meik lõpuks kokku olema saab, see tegelikult selgub alles juuni alguses, kui kõik rännu on toimunud, aga praeguseks vaid nii-öelda etteruttavalt öelda, et endast märku on andnud nii palju asutusi ja organisatsioone, et rändureid võiks olla, ütleme niimoodi viie kuni 6000 inimese vahel ja neist siis umbes pooled, umbes 20 on Eesti erinevatest paigust koolid ja lisaks veel ka muuseumide koorid. Eesti Rahva Muuseumi enda ajarännak toimus möödunud neljapäeval, tegime seda koos Audentese erakooli õpilastega ja rännak oli tore, vaimukas ja meeleolukas nagu üks säärane kolla võiks. Lahendasime vanu laulupeo teid ja küsimusi ja otsustasime ikkagi kõik koos, et laulupeole tuleb minna aastal 1869 aga kes veel on huviline soovib kas otse nii-öelda inimene tänavalt ajarännakul osaleda, siis seda saaks teha nüüd kohe neljandail mail Eesti maanteemuuseumis ning ka Põllumajandusmuuseumis toimuvad ajarännakud avalikkusele. Laulu ja tantsu juubeliaasta kontserdisari 150 aastat esimesest laulupeost jätkub täna algusega kell kaheksa Eesti Rahva Muuseumis toimuva kontserdiga Sildele aja laulusild. Segakoori Vox Populi kontsert on pühendatud Veljo Tormise loomingule. Teemakaar läbi inimelu näitab, et laul ja eriti rahvalaul on eriliselt ühendav sild aegade. Tormis pidas väga tarvilikuks vana rahvalaulu alles hoidmist ja edasi laulmist öeldes, et see on meie muusikaline emakeel sama hoolikalt kui eesti rahvalauluhoidmisse suhtlustega meie hõimurahvaste muusikalise pärandisse. Mitmed näited neist kõlavad Vox Populi kontserdil dirigent Janne Fridoline juhatusel. Kontserdile sissepääs on prii. Täna teeme saates juttu lastest sellel laulupeol. Kokku on laulupeol lavale astumas kolme liiki lastekollektiive poistekoorid, mudilaskoorid ja lastekoorid. Täna saame tuttavaks siis laste mudilaskooridega laulupeo suurkontserti, pühapäeval, seitsmendal juulil avavad lastekoorid ning nendega siis alustame täna meiegi. Palusin lastekooride liigijuht Maarja soonel, kes koos dirigentide Elo Üleoja, Ingrid Kõrvitsa ja Mai Simsoniga lastekooride liiki veavad, kirjeldada ja tutvustada meile lastekoore juubelipeol. Lastekooriliik on huvitav mitmekesine, seal on koos vanuses siis viies kuni üheksas klass ehk põhikooliga, mis võib-olla mõnel puhul ka keeruline, aga üldjuhul noh, proovisin niimoodi välja ei paista. Viimaste pidude käigus me oleme tõesti märganud, et on rohkem liitunud poisse, ma ei tea, kas siis poiste koorem koolis vähenenud või lihtsalt mõnel pool, kus ei ole poistekoor, et on õpetajad ikkagi saanud nad nii-öelda hõlmast kinni ja nabinad siis lastekoori, mis on väga rõõmustav, teisest küljest siis seda kavaned kokku pannes, siis sa mõtled selle repertuaari peale, mis sobiks siis viienda, kuuenda klassi lapsele sobiks ka seal juba selle põhikooli vanemale järgule ja nüüd veel, et poisid ja tüdrukud, et noh, et see on selline mõnus seltskond ja kirev kamp, aga kindlasti huvitav, teisest küljest, kui on tehtud lastega head tööd just sellesse algastmest mudilaskooris, siis seda vahet ei märka, siis nad on kõik distsiplineeritud ja töötavad nagu huviga kaasa. Kindlasti on just selles eas väga-väga oluline see, millega sa tegeled ja kuidas ka väljapaistev, see, mis lastekooridel, kes siis välja paistab, on nende repertuaar, mida me siis kuuleme? Kui palju sa mõtlesid, ütleme seda repertuaari kokku pannes oma meeskonnaga seda repertuaari kokku pannes just sellele vanuseastmele või kuidas need lauljad ise sellesse repertuaari, suhteid 1000, mis on selle repertuaari kokkupaneku printsiibid? Noh, laulupeo kava kokkupanek nii nagu igal kontserdil või mis tahes sündmuse puhul hakkab peale ju ideest, et esmane on see, mis idee sellel laulupeol on, mida ta kannab, seekordne laulupidu siis keskendu Eesti, ütleme, koorimuusika ajaloole ja läbilõikele tänapäevani välja, mistõttu andis nagu rohkem võib-olla valikuid ka, millele konkreetselt keskenduda. Nüüd nagu ma ütlesin, siis lastekooride vanus on erinev ja see kirju ja minu enda jaoks on muusika kõrval hästi oluline tekst, et ma tahan, et see muusikaliselt pakuks midagi ja võiks arendada seda koori ja seda üksikut lauljat. Aga et see sõnum ka midagi pakuks, et siin ta nagu mitu asja koos olema. Ja, ja kui me mõtleme, et üks koor töötab selle repertuaariga terve aasta, siis kindlasti tuleb ka seda vaadata, et mida see siis sellele koorile nüüd nüüd annab, et ta peab selle läbi kuidagi kasvama, arenema, midagi juurde ka saama. Milline on siis selle korra repertuaar, üks põhilisi asju võib-olla mis arendab, on ikkagi hakkab jälle koorilaul ja seda me ju tahaks, et seda oleks rohkem, aga seda on väga keeruline ikkagi saavutada. Ja meil on kavas Karl August Hermanni lauljate tervitus, millega siis ka kogu peo teine kontsert alguse saab. Lastekoorid on esimesena laval ja see laul kõlab alguses, see on rõõmus laul, see on tervitus kõikidele lauljatele, kuulajatele, kes on väljakul või kes on kuskil kaugemal ka võib-olla mõnes mõttes tervitusaegade taha esimeste veotegijateni välja, et miks mitte laiemalt kõiki tervitada. Meie ümber meie loodust inimesi, siis on meil sealt kohe jõuame ka tänapäeva järgmiste lugudega. Kadri Voorandi väga ilus lugu, õnn ei tule pikutades, mis tegelikult valmis kadril juba eelmiseks noortepeoks, aga mis on nüüd natukene läbinud muutusi muusikalist materjali sinna juurde tekkinud ja algsest AKP laulust on siis saanud selline võimas orkestriga, kus võimas lugu. Et see peaks lastele ka sobima, hästi. Siis on meil uudisteos Rasmus Puurilt ja ma olen väga õnnelik, et ta selle kutse vastu võttis ja lastele kirjutas sellise toreda loo Hando Runneli Sis vanale tekstile. Maa, mida armastan, sa võtab siis kokku meie lastekooriliigi kogu kava ja veel on meil üks väga tore rahvapärane laul, mitte küll päris rahvalaul, aga selle viisi on kirjutanud Sakares lepik, kooriseade on teinud Kadri Hunt, orkestri saate Margo Kõlar ja on siis Maarja kuld, mis on siis meie liigi selline rahvamuusikalüli väike algupärand. Kas see kava, mille te olete nüüd kokku pannud mingi tervikjutustus ka, kas te olete sellest kavast kui sellisest tervikust mingi loo jutustamise? Mõeldud ikka oleme ja seda saab alati mõelda, et kui sa tuled peole või tuled kokku, siis sa ütled, kõigepealt ulatab terekäe ja sellega avad oma südame nii sõbrale kui ka võib-olla pisut võõrale inimesele, et lõpuks me oleme kõik üks siis järgmine lugu on, räägib õnnest noortele tegelikult väga oluline teema. Õnn ei tule pikutades, sa pead vaeva natuke nägema, sa pead ise midagi selleks tegema, et su elus asjad muutuksid. Paigalseisu ei ole ja selles mõttes selline tähenduslik tekst. Nomaari kuld on kõige sügavama tähendusega minu jaoks ja mul on tohutult hea meel, et see tekst seal on, see räägib võib-olla laiemalt inimeseks olemisest ja kindlasti natukene filosoofilisemalt kaugemale edasi mõeldes, võib-olla väiksemad lapsed võtavad seda ühtmoodi ja suuremad juba natuke teistmoodi, mis ongi oluline. Nii et sellist igavikulised mõtted ka natuke juurde ja lõppkokkuvõttes võtame kokku selle, et, et siin on lihtsalt ilus elada, ilus on maa, mida armastan. Kui laulupeo suurkontserti võib öelda, et auftakti läheb lastekooride noorim liigi dirigent Mai Simson Karl August Hermanni palaga lauljate tervitus siis lastekooride viimaseks esitamisele tulevaks teoseks on Rasmus Puuri maa, mida armastan Hando Runneli tuntud-teatud sõnadele. Miks Rasmus selle teksti valis ning mida sele laulab, ütleb, küsisin Rasmus Puurilt endalt. Mul tekkis nagu tunne, et kuivõrd tegemist on jälle juubelilaulupeoga, et siis võiks kasutada seda võimalust, et proovida, kui 69. kirjutas tormis Hando Runneli tekstile kandaadi, et äkki Runnel oleks nõus midagi uut kirjutama ja siis ma sain temaga paaril korral kokku Tartus ja noh, ta ei olnud nõus uut kirjutama, aga siis me rääkisime erinevatest tekstidest ja, ja ta pakkus mulle midagi seal välja ühteteist ja kirjutasingi ühe segakoorilaulu tema tekstile, õigemini kahele tekstilise, mis ma panin, kuhu ja mis moodustas siis nagu mõttelise terviku, aga seal kõrval oli seesama lastekooride tellimusskaalaga ootel. Ja kuna selleks hetkeks ma juba teadsin, et segakoorilaule jää, siis mul see Runneli ikkagi hinge peale, et sealt läkski edasi mõte tegelikult sellesama ilusa maatsükli peale väga mitmel põhjusel, sellepärast et see algne siis ideekavand rääkis sellest, kuidas siis soome-ugri maailm või meie seal mingisugune muistne kihistus saab siis kokku kui lääne tsivilisatsiooniga, kuidas tekib see meie tänapäevane kultuuriruum ja mulle tundus, et selle tekstiga maa, mida armastan, saab need kõik kokku tuua selle kaudu. Runnel on kasutanud seal tekstis uuele rahvalaulule, mitte regilaulule omast algriimi, ehk siis alliteratsiooni assonantsijaitzis sõnad algavad sama tähega või sama kombinatsiooniga ja tekib mingisugune selline aegade sild, nii-öelda tänapäeva luuletaja või poeet võtab mingisuguse muistse. Et mida meie esivanemad siis on kandnud ja kõneleb meile tänapäeva keeles ja samamoodi, kuna sellele tekstile kirjutatud päris mitu erinevat viisistus tundus mulle, et see on selline tore koht, kus saab näidata seda järjepidevust või seda aegade silda. Ja kuna selle loo tekst või õigemini mõte, mis minu jaoks oli oluline just lastekooride suu läbi kuuldavale tuua siis seetõttu ma selle valisingi, et ühtepidi võttes selle tunneli alg või selle loome hetke, mis oli sügav nõukaaeg, kus ta nagu andis minu jaoks vähemalt tõlgendades mõista ajastu kontekstist, et see kõik ükskord lõpeb, tuleb selle asja loojang ja sünnib siis uus päev pärast seda, et me ei heidaks meelt loojangu kannul käib ikkagi noorendav hommik ja et ükskõik pärast mis päeva tuleb jällegi hommik ja samamoodi tänapäeval nagu noorele see, et ükskõik, mis seal täna juhtub, järgmine päev on uus päev ja võimalus uuesti alustada ja see nii-öelda korduvus tekitab mingisugust lahust just ja sealt sellest lohutuses tekkiv siis see nii-öelda refrään või see mõte, et ilus on maa, mida armastan minu jaoks siis nagu mõtestades hoopis tekki sedapidi, et see maa on ainult siis ilus, kui me seda armastame, ehk ilus on maa, mida ma armastan. Kui palju see tekst nagu päriselt nendele lastele kohale jõuab, nad on täpselt selles eas, kus ma ei ole päris kindel, ma ei ütle, et see nii ei ole, aga, aga ma ei ole päris kindel, kas isamaa armastus on number üks teema, mille kallal nad selles vanuses juurdlevad. See on alati selline asi, et neid noori tuleb sinna kättpidi viia ja see on tegelikult, et nii-öelda siis selle koorijuhi või dirigendi ja ka antud hetkel siis, kes selle seda laulupeol juhatab nende inimeste nagu ülesanne. Et rääkida asja imast ja panna nad nagu ka muusikaväliselt mõtlema, et see on natukene laiem missioon kui lihtsalt õpetajate lugusid. Eriti kui on tõesti meil laulupidu ja laulupeol on ju teadupärast, niiet et sinna ei satu kunagi juhuslikud tekstid satuvad ikkagi päris kõva kullaprooviga ja seal on enamasti väga palju, mida mõtestada. Ja kui helilooja mingi teksti valib sisse tekstina eriti selle loomingu lähteimpulsi ja see on siis nii-öelda dirigendi ülesanne, seda viiega sellele lauljale need lapsed, mine, noored tuleb viia mingite väärtuste või mingite kultuuriliste momenti, mida me tahame, et nad edasi kannaksid, hoiaksid arendaksid, et see ei tule nagu tühja koha peal, et see tulebki harjutades meile selgitades mingis mõttes see nii-öelda nina sinna sisse pistes. Kui me mõtleme 2017. 10. aasta noortepeo peale siis seda lugu kuulates tekib paralleel sinu 2000 seitsmeteistkümnenda aasta noortepeo võib öelda siis laulupeo kantaadiga, meie ei taha olla vaikiv lehekülgaegade raamatus. Sama sõnum. Jah, see on selle jätk ilmselt küll jah, et see sõnum või see noortele mingi asja sisse istutamine on siis ju siis nagu oluline, aga see ei olnud kuidagi niivõrd teadlik või võrd, selge, et ta nagu jah, ilmselt kes ise ja kuna see kirjutamine langes tegelikult täpselt selle noortepeo eelproovid aega, et ju see siis käis paralleelselt ikkagi kaasas ja sellest nagu olin tolleks hetkeks nagu läbi imbunud. Kas sa näed, et noored vajavad selliseid, nii jõulisi, selgeid steitmente? Mulle tundub, et selles praeguses ühiskonnas võiks neid julgustada oma arvamust ja ma mõtlen, et ikkagi välja ütlema, et selline enese tagasihoidmine ja kuidagi tsenseerimine sisemiselt kartes teiste halvakspanu, et see ei vii tegelikult meil seda ühiskonda edasi, et selline jõuline, selge ja konkreetne sõnum teatud siis samasuguses samalaadses helikeeles, ma arvan, võiks olla see, mis nagu kannustaks, et seetõttu mulle tundub, et see on vajalik ja samamoodi, et selles praeguses infomüras kuidagi siis nagu esile tulla või, või oma sõnum selgelt kõigi inimesteni üheselt viia, et selleks ma arvan, see on nagu põhjendatud ja eriti siis nagu laulupeol ja lastekooride esituses, kes on siis sellises eas, kus mõtlemine üsna selgetes kategooriates selgetes raamides ja üsna erksate toonidega, et pooltoonid ei ole veel teinud kohale jõudnud, et see tuleb eaga nagu natuke hiljem. Need olid Rasmus Puuri mõtted. Kuulame siis nüüd seda laulu maa, mida armastan mida esitab meile vanalinna muusikamaja lastekoor. Klaveril Siim Sellis juhatab nii nagu laulupeol Ki lastekooride liigijuht, Maarja Soone. Teisena astuvad laulupeo suurkontserdil pühapäeval, seitsmendal juulil lavale mudilaskoorid, keda sel korral juhatab liigijuhina esimest korda laulupeoks valmistuv dirigent Maret alangu. Maret juhatas esimest korda laulupeol liigi dirigendina 2000 seitsmeteistkümnendal aastal noortepeol poistekoore, kuid ilmselgelt jäi ta toona juba selles protsessis tänasele peadirigendile Peeter pered selle silma ning teeter kutsus Mareti juubelipeole mudilaskoorid elik juhtima. Ausalt öeldes, ma olin väga üllatunud. Ma ei uskunud, et selline pakkumine võib tulla, aga loomulikult ma olen väga tänulik ja ma olen selles protsessis ikkagi väga palju õppinud ja arenenud, et ma olen väga tänulik, et mulle see pakkumine Kuidas sa oma meeskonna kokku panid, kui sa seda teekonda alustasid? No kõigepealt mul oli väga tähtis, et oleks üks suure kogemusega inimene mu kõrval ja selleks oli Anneli Traks, kellel on juba pikk laulupidude kogemus. Anneliga meil on alati olnud väga hea koostöö ka varem, nii et mulle tundub, see Tanel ei oleks väga hea selline tugi mu kõrval. Ja Jaanika Kuusik, kellega ma olen ka palju koostööd teinud, oli kuidagi väga loomulik valik siia meeskonda, et koostöö on alati sujunud, tal on ka väga vahva mudilaskoor teeb vokaalselt väga head tööd, nii et Jaanikale tõesti ka ainult palju kiidusõnu. Vilvemaide tegelikult ma Vilvet varasemalt ei tundnud, ma nägin Vilvet tegemas mõned aastad tagasi lastega tööd ja mul oli kohe esimene mõte, et oh, et see inimene peaks juhatama laulupeol niivõrd särav, sisukas, vahva, energiline mudilaste dirigent. Ja kui mul avanes võimalus, siis ma kohe haarasin Vilve meie kampa. Et mul on meeskonna üle küll ääretult suur heameel. Sellise rõõmsa meeskonnaga saigi sündida ainult selline rõõmus repertuaar, nii nagu mudilastele ühest küljest on kohane ja kindlasti neile ka meeldib, kuidas repertuaar teil. Kui tuli ja repertuaar hakkaski tasapisi kujunema, et mõned laulud olid kohe mul algusest peale kindlalt mõeldud, vaatasime ühiselt need laulud üle ja tegelikult kolm laulu neljast oli täitsa kohe peaaegu et paigas, aga siis selle neljanda laulu leidmisega sinna rabasse oli võib-olla nagu kõige keerulisem ja selleks neljandaks lauluks. Tegelikult kujunes lõpuks Olav Ehala Buratino laul, mis tegelikult on niivõrd vahva ja tore laul, aga miskipärast me tulime selle laulu peale nagu kõige hiljem, et aga meil on väga hea meel, et meie kavas on ja see on lastele pakkunud ikkagi väga palju rõõmu ja ma usun, et seal laulukaare alla, see kõlab ka väga vahvalt ja rahvas saab kindlasti seal väljakul ka kaasa laulda. Kui juba mõelda selle laulupeo nime peale minu siis kindlasti nendes lauludes kajastub ka see kogu laulupeo temaatika. Me alustame rõõmsalt mudilastele kohaselt hoogsa rõõmsa lauluga, lapsed saavad tantsida, laulda samaaegselt põhineb see laul siis rahvaluulel ja selle viisi autor on Riho Päts. See on seatud siis Riho Esko Maimetsa poolt. Nii et see esimene laul on siis meie avanumbrina. Selline hoogne ja vahva. Teise lauluna kõlab meil laulupeol Helin-Mari Arder ja oliivisaare poolt kirjutatud naeru lohkudega maailm ja see on siis laulupeo uudisteosena, see on selline helge, positiivse sõnumiga tõesti hästi südamlik laul ja see lastele on väga meeldinud juba see nimi, naeru lahkudega. Maailm on minu meelest selline hästi vahva pealkiri, et ma arvan, et, et see meeldib ka kuulajatele väga. Ja Olav Ehala, Buratino laul Juhan Viidingu tekstile on kindlasti paljusid inimesi kõnetab kindlasti paljud on seda ise laulnud, kes on käinud ka etendust Buratino vaatamas. Nendele Ta, nii et see on selline rahvalaul ka meil siin ja meie kava lõpetab Siiri iimeri laul Mihkel Veske tekstile, ilus oled isamaa ja see laul tegelikult pole varasemalt laialdaselt levinud, ehkki ta on juba umbes 20 aastat tagasi kirjutatud. Noot ei olnud lihtsalt levinud kooride seas. Aga ta on igal juhul saanud väga populaarseks. Koorijuhid ütlevad, et, et see on kavas üks nende lemmikuid, et nad esitavad seda mitmel kas kooli aktusel või vabariigi aastapäeva aktustel. Et see laul on tõesti, ma ütleks, üks tähtteoseid meie kavas. Kas selles kaaspeegeldub ka mingit sorti, kas muusikalis pedagoogiline või mingit Mozarti pedagoogiline aspekt ka kas mudilased saavad midagi teada, kas nad õpivad midagi juurde selle kavandamise käigus? Jah, kindlasti me oleme seda arvestanud, et repertuaar oleks ikkagi väljakutse, et oleks vokaalselt arendav, nii et ma arvan, et see kindlasti lapsi arendab, see repertuaar näiteks väikeste laste puhul on üks selline võib olla oluline asi, mida arendada, pea hääl, just peahäälega laulmine ja ma arvan, et näiteks naeru lohkudega maailmas saab seda väga edukalt ka harjutada kuid konkreetsemalt rääkida, et täiesti iga laulu puhul on midagi, mis kindlasti neid lapsi vokaalselt edasi arendab. Mudilased on ikka pandud laval ka liikuma. Kas sellel on ka mingi kindel põhjus, kas see on ka selline pedagoogiline aspekt, kas aitame neil rütmis püsida või, või mis on see põhjus, miks mudilased alati laval liiguvad? Lastes on juba selline hoog sees, mulle tundub, et see liikumine sealjuures annab väga palju sellele laulule juurde, meil konkreetselt alguses ei olnudki plaani, et mingi liikumine oleks, aga, aga see laul nagu tundus selline, et sinna sobiks ikka väga hästi tore liikumine juurde, nii et ma arvan, et jah, mudilastele sobib, selline tants ja trall juurde. Mudilased tutvustatud kavas kui valikmudilaskoorid, kas see tähendab ka seda, et me kuuleme laval mitmehäälset mudilaskooride laulu? Jah, Me kuuleme kahesed mudilaskooride laulu, kõik laulud on kahehäälsed, meie tublid õpetajad on teinud väga head tööd, lapsed laulavad väga toredasti, kaalud on ilusti ära õpitud, sõnad on selged, kahehäälsus on ka üldiselt väga kena, et ma arvan, et võib kindlasti rahule jääda. Mis need mudilast edasi saab pärast seda, kui nad on peale kutse saanud, kuna sa Tallinnasse jõuad ja mis neid ees ootab? Mudilased tulevad Tallinnasse kuuendal juulil, kui toimub laulupeo rongkäik, see on väga vahva, et mudilaskoorid on kõik oodatud laulupeo rongkäiku, aga meie proov toimub seitsmenda juuli hommikul ja siis samal päeval on ka siis laulupeo kontsert, kus mudilased laulavad. Et meil on seekord nii ja ma arvan, et, et see on väga vahva ja kõike rõõmustanud ka, et mudilased kindlasti rongkäigus osaleda saavad. Kui vaatame laulupidude ajalugu, siis näeme, et laulupidu on aegade jooksul pidevalt muutunud. 1869. aastal esinesid vaid meeskoorid ja pasunakoorid. Uue liigina lisandusid peole segakoorid 1891. aastal. Enne naiskoore jõudsid peole veel ka lastekoorid 1910. aastal. Naiskoorid siis alates 1933.-st aastast. Poistekooride ja rahvamuusikud astusid esimest korda oma etteliigina lavale 1960. aastal ning 65. aastal lisandusid sümfooniaorkestrid. Aegade jooksul on lavalt veel läbi käinud viiuldajat, ansamblid, keelpilliorkestrid ja mitmed teised liigid. Viimased liitujad olid üldpidudel mudilased. Nemad tähistavad sel aastal kahekümnendat juubelit. Esimest korda olid mudilased laululaval 1999. aastal. Täna on mudilaskoori juhatamas liigi dirigent Anneli Traks, kes on täiesti ainulaadses olukorras. Tema on ainuke dirigent, kes on näinud ühe liigi kasvamist laulupeo pärisosaks. Päris algusest peale, kuni tänaseni. Me olime Aarne Salu veriga, tema kutsus mind, et endale appi ja see oli siis esimene kord, kui mudilaskoorid osalesid üldlaulupeol. Enne seda olid nad ju küll ja küll käinud, aga seal esimesel üldlaulupeol, kus siis mudilaskoorid osa võtsid, seal olidki ainult Harjumaa ja Tallinna mudilaskoorid ilma ööbimiseta. Et need olid siis need lapsed, kes said oma kodudest tulla ja tänu sellele nad said osaleda laulupeol. Mul on väga hea meel seda öelda, et väga suur roll kindlasti, et mudilaskoorid on jäänud laulupeoliikumisse ja ei ole ära vajunud, sellepärast et nad ei ole nagu ennast õigustanud on just nimelt salu veri metoodikale sellelt tohutu süvitsi lähenemisel, millega ta läks laste juurde mudilaskooride juurde ja see, kuidas tema sai kontakte nende väikeste mudilastega ja tõstis nad nii olulisele kohale või ühesõnaga, need lapsed ise tundsid ennast nii olulistena ja nii tähtsatena, et sealtmaalt ma arvan, et neil tekkiski see, et iga kord laulupeole ikka Millist rolli see kooris laulmine üldse Eesti hariduselule sinu meelest, mis roll see kannab, mida see sellele meie tunniplaanile siis juurde annab lastele? No me oleme ikka arutanud, et need lapsed, kellel ei ole olnud võimalik kooritest laulda või sellest osa saada, nad kahjuks ise ei saa küll aru, millest nad ilma jäävad, aga meie kõrvalt ju näeme, millest nad ilma jäävad. Et kui palju kama hingeeluga on, et koolilapsed ja üldse, kes puutuvad muusikaga kokku, et emotsionaalselt kasvatuses on ta täiesti hindamatu väärtusega. Muusika koorilaul peab olema ühe väikese inimese kasvamises väga tähtsal kohal. Milline on üks hea mudilaskoorilaul? Ta võib olla erinev, ta võib-olla rõõmus ja lapsepärane karakteriga, aga teine võib-olla jälle selline, mis natuke avardab lapse silmaringi läbi teksti, ta saab teada paljudest asjadest ja näiteks seesama naeru lohkudega maailm, et kui põnevaks on võimalik lauluproovi ajal luua ühte maailmas kõik need liblikad ja siilid ja lepatriinud täiesti elavaks oma keha peale ja sa näed seda, kuidas laste silmad lähevad särama ja nad nagu tunnetavad seda, millest nad laulavad. Et nad ei laule lihtsalt sõnu, vaid nad laulavad mõtteid, pilte, et see on hoopis midagi muud. Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult selle laulupeol käimine tähendab sisesele mudilastele mitte ainult laulmist, vaid ka teatud sorti sellist, nagu kas võiks öelda nii väikese lapse puhul, aga järjest ikka maailmavaate kujunemist? Absoluutselt see ei ole lihtsalt oma kooli aulas esinemine, vaid see on lauluväljakul meie, Eesti kõige pühamas kohas ja kui me näiteks laulamegi sellist laulu ilus oled isamaa ja siis ma olen ikka lastele nagu seda pilt ette püüdnud, et luua kui nad sinna suvel laulukaare alla üles kõrgele saavad ja siis sealt ülevalt alla vaatavad, et see on üks koht, kust vaadata, et tõesti ilus oled isamaa, Eestimaa ja sama lugu, et kui ma enne rääkisin lepatriinud vesti siilidest, siis sama ilus oled isamaast, et kui palju on võimalik lastel jälle silmad lahti teha, et mis meil siin Eestis on. Ja kõige naljakam on see, et mida kaugemale Eesti lõuna poole, seda kujundlikumat lapsed suudavad loodusest laulda, näiteks põhjaeestlastel ja eriti Tallinnas on juba natuke raskem, et seal dirigendile vajab palju rohkem lahti rääkida, et mis asjad on mäed ja orud ja jõed ja järved, et lõunaeestlastel on see võimalik paremini näha ja, ja tunnetada ja käega katsuda. Aga proovi lõpuks on, kõik lapsed on võimelised laulmas just selle ehtsa tundega. Ilus oled isamaa ja ma tahaksin siin rääkida ka natukene Ida-Virumaast. Mul on tohutult hea meel öelda, et parim eesti keele diktsioon on just nimelt Ida-Virumaa venekeelsetele lastelaulmisel, et nad näevad nii palju tööd sellega, et see on neile nii loomulik, et mina ei saaks üldse aru, et need vene lapsed nii puhtas eesti keeles laulavad ja väga selges ja mul on sellest ainult hea meel. Niimoodi kõneles mudilaskooride muusikast ja koorilaulu väga erinevast rollist mudilaste elus dirigent Anneli Traks. Naeru lahkuda, ka maailm on üks mudilaskooride kavas olev pala, millest nii Anneli kui Maret oma intervjuus juttu tegid. Seal laulupeol juhatab seda liigi dirigendile esimest korda üles astuv dirigent pilvemaide naeru lohkudega. Maailma autori Helin-Mari Arder jaoks on see samuti debüüt. Tema kirjutatud laul on sel korral esimest korda laulupeo kontserdi kavas. Tegelikult on sellel ilmselt päris pikk eellugu, et kui võtta üldse, et ma lastelaule ei ole kirjutanud niiviisi päris algusest peale, et ma olen ikkagi algselt kirjutanud rohkem nii-öelda suurtele inimestele, aga mingil hetkel kuidagi hakkasid minuni jõudma sellised tekstid, mis mind kõnetasid osaliselt võib-olla isegi minu lapsed on nii-öelda süüdi, sest et neile mõned luuletused näiteks nii väga meeldisid et siis neid sai kuuldud kodus söögi alla söögi peale, siis hakkasid varsti tulema ka laulud. Ja nii tegelikult, et ma siis kirjutasingi oliivi ja saare tekstile ühe laulu tuli lihtsalt selline huvi, nähtav juhus, et mul paluti teha õpet tajatele pisikene kontsert õpetajate päeva tähistamiseks. Ja siis ma mõtlesin, et aga mis ma neil ikka esitan suurte inimeste laule, nad õpetavad lapsi, esitan neile lastelaule ja see oli väga meeldiv üllatus, kui pärast seda väikest kontserti saabusid minu juurde kohe sealsamas Maret alango. Ja siis me saimegi Maretiga kokku ja ma tutvustasin talle erinevaid laule ja see naeru lohkudega. Maailm Olivia Saare tekstile, see nagu kõige rohkem kõnetas. Ma väga sageli tee, nii et kui mul tuleb laulu idee, siis ma panengi endale telefoni klaveri peale ja siis salvestangi. Mis oleks, kui sinu loal siis kuulaks seda versiooni, mis sealt klaverilt mobiiltelefoniga salvestatud, täpselt sellisena ta sinna lindile jäi. Ja mul on ülihea meel, et sa lubad meil seda kuulata. Vesinik aga kas, kui teema aga teeksin, aeglikesin kuule, liikunud, osake lepatriinud ja keeli? Meil. Heledad. Ja siit edasi. Tuli kleidi. Ja polegi. Nii see lugu siis sündis, aga mis sellest loost siis nüüd edasi sai, kui saalita seal vanalinna hariduskolleegiumis ära laulnud? Sa järsku said aru, et seesama arv lahkuda, ka maailm on teel laulukaare alla? No siis juhtuski nii, et lastele tuli kirjutada natukene teistsugune versioon, kõigepealt tuli helistiku tõsta sellepärast et minu enda helistikud on madalamad ja siis selgus, et laul on ka natukene liiga lühikene, et ta peaks olema veidike pikem, sellepärast et muidu mudilased teevad suure töö ära, harjutavad, lähevad lavale ja siis saad seal mingi selline kaks minutit olla. Et seda on ilmselgelt liiga vähe ja õnneks nagu eks kõik andsid nagu nõu ka, et mida võiks teha, et ma kirjutasin sinna vokalisi juurde ja Olivia Saar oli nõus kirjutama siis sinna ühe salmi juurde ja nii see laul sai ikkagi parajalt pikemaks. Kas mul on õigus, et see on sinu debüütlaulupeol? Jaa, on küll, ausalt öeldes ma ise ei oleks sellest üldse tegelikult tunnistan, et see on mulle tohutu au ja nii suur asi. Kõige tähtsam on c lauljate rõõm ja see üheskoosesinemine. Ma arvan, et see on nagu kõige kõige suurem asi. See uskumatu, kui nii palju inimesi korraga laulavad ja laulavad sinu kirjutatud muusikat. Ega ma enne ei usu, tõesti, kuulen seda päriselt. Kuulame siis mudilaskooride kavas olevat pala naeru lohkudega maailm esitajaks on Tartu Karlova kooli tütarlastemudilaskoor. Klaveril õnne Ann Roosvee, dirigent ilvemaide. On toimumas üle Eesti sadu talge ning tuhanded teeme ära. Talgulised teevad eestimaad juubelipeoks ja sellele eelnevaks tule tulemiseks korda. Tule tulemine Tartust Tallinnasse toimub sel suvel kaheksandat korda ning laulu- ja tantsupeo tuli teeb rekordilise 33 päevaga tiiru tervele Eestile peale. Esimest korda toimus tule tulemine 1969. aastal, kui laulupidu tähistas oma sajandat juubelit. Käisin sel puhul Vääna-Jõesuus külas pikaajalisel laulupidude korraldajal Ilmar mossil ja palusin tal jagada oma mälestusi tule teekonna lätetelt. Esimene kokkupuude oli siis, kui me Põlvas elasime ja ja siis ma olin Põlvas kultuurimaja, kunstiline juht ei hakka üsna suures mahus, osalesin siis 1960. aasta laulupeo ettevalmistused protsessis ja, ja siis kuni Tallinnasse osavõtt oli välja ja, ja siis kahe aasta pärast 1962 asusin ma tööle, laurub büroo juhatajana. Ma olin siis esimene selline püsiv töötaja selles valdkonnas. Varem oli niimoodi, et kogu aeg vahetusid ja, ja siis edasi laulupidude tantsupidude korraldamise protsessis olin maas tegev 42 aastat. Ma ei töötanud küll kogu aeg sellel ametikohal, aga alati oli mul ikka teatud tõsine roll nendes asjades kaasa arvatud ka juubelilaulupidu 1969. Minu roll oli tavaliselt laulupidudel. No nimetasime niimoodi tinglikult operatiivstaabiülem, sest siis oli viimastel ettevalmistusnädalatel ja peo ajal oli tegevuses korraldustoimkond ei ja isikuid üüratu hulk. Ja kõik see seltskond. Ta tuli ühe mütsi alla koondada, et ükski operatsiooni jääks teostamata, et ükski kavatsus ei jääks realiseerimata. Et midagi läheks lörri. Oskad sa meenutada, kelle peas sündis või kuidas see üldse juhtus või kuidas see võimalik oli, nendel aegadel, et see 70. aastal toimuma pidanud pidu siis ikkagi toodi aasta varasemaks selleks, et seda laulupeo sajandat juubelit nii suurejooneliselt siis tähistada saaks? Ei, siin ei ole midagi hoomamatut, sest tol ajal olid olemas imelised inimesed Arnold Green, kes oli tol ajal Ministrite nõukogu aseesimees, siis tollane haridusminister Eisen ja noh, seda nimekirja võiks veel pikendada, rääkimata Gustamist endast. Nii et tegelikult seda laeva nii-öelda vedas ikka küllaltki andunud seltskond. Nii et sellepärast see juubel tõsteti ka niimoodi väärikalt esile. Kui möödus 100 aastat esimesest laulupeost On jäänud selliseks nagu igas mõttes väga silmatorkavaks märgiliseks sündmuseks laulupidude ajaloos. Kui nüüd tänast laulupeo sellist Khanonit või ülesehitust vaatame, siis ma arvan, et suures osas on see kõik pärit 69.-st aastast varustava tule teekonnaga Tartust ja me alustame seda pidulikku kontserti, tule süütamise ja koiduga. Laulame kaks päeva sellel Tallinna lauluväljakule lõpetame Gustav Ernesaksa Mu isamaa on minu arm. Kõik see on pärit 69.-st aastast. Nojah, selle aluseks on täiesti lihtne loogika, kui täna küsida, et miks laulupeotule teekond näiteks päevakorda tuli. Aga selleks oli väga lihtne motiiv, sest juubelipidu ei saanud pidada Tartus laulupidude hällis kuigi oli neid, kes oleksid seda väga tahtnud. Sest seal 100 aastaga oli lauljate vähikasvanud 40 korda. Tähendab, seda ei olnud kuidagi esinema võimalik paigutada ega isegi elama paigutatud Tartusse võimalik. Ja seepärast toimus ikka Tallinnas uuel lauluväljakul, aga Tartuga tuli siduda ja sidumiseks osutus laulupeotuli kõige sobivamaks elemendiks. Sest ta süüdati Tartus Tartu peo eel. See tseremoonia toimus esimesel laulupeo toimumispaigas seal Narva maantee ääres Peetri kiriku juures. Seal on laulupidude mälestusmärk, selle mälestusmärgi juures süüdati tõrvik päikesekiirtest. Siis tervik asus Tartu peo osaliste rongkäigu eto otsa, viidi lauluväljakule. Seal süüdati siis kohalik tuli ja kui laulupidu läbi sai, siis läks laulupeotõrvik raekotta Ta hoiule ja järgmine päev siis võttis ette teekonna, et siis tuua, see tuli Tallinnasse juubeli üldlaulupeole. Nii et niisugune lihtne loogika oli selle idee realiseerimisel et seda teoks teha, kavandanud teetõrvik, mis teenib tänaseni, mis on väga efektse väljanägemisega, väga hea, õnnestunud disainiga. Algul oli ta kütteks, kasutati Steoriin kuubikuid, nii et kui see tuli liikus marsruudil, siis oli kotiga need kuubikud kaasas ja sealt siis aeg-ajalt pandi neid juurde isegi rongkäigu ees, kui mindi lauluväljakule Tallinnas, siis vahepeal pandi jälle kuubikuid käigu pealt juurde. Hilisemal ajal on tõrvik ümber ehitatud selliselt, et sinna läheb sisse spetsiaalne anum gaasiga ja on ta noh, nagu tänapäevasem. Ja muidugi töötati läbi ka siis tule liikumise kontseptsioon ja igas paigas, kus ta siis peatus, oli sellised väiksed teod. Nii et terve omaette pidustuse tsükkel. Rääkisin sel õhtul Ilmar massiga veel pikalt tema teekonnast läbi laulu- ja tantsupidude 40 aasta, mil ta nendega tihedasti seotud oli. Küsisin lõpetuseks, et kas tal on mõni piduga eriti eredalt meelde jäänud või võib-olla mõni lemmikhetki. Oi ei, see on raske küsimus, millele ei ole võimalik üldse vastata. Ma olen selline natuur, et kriitilistes olukordades olen ma rahu ise ja, ja seedin kõik igasugused vasakule, paremale, raksatused ära. Aga kui pidu on läbi, siis olen ma väga vilets. Rõõmustaja ei olegi erilist rõõmu. Nii et selle pärast hakata niimoodi neid pidusid kuidagi ritta seadma ja ütelda, et see oli nüüd eriline. Iga pidu on eriline oma konkreetses ajas oma konkreetsete võimalustega oma konkreetsete inimestega. Kuulajamäng igaviku tuules. Meie seitsmendat kuulajamängu alustame nagu ikka eelmise saate küsimuse vastusega. Möödunud saates küsisime, mis aastal rahvamuusikud esimest korda laulupeol eraldi pilliliigina osalesid. Õige vastus oli muidugi aasta 1960, kui 15. laulupeol vastvalminud lauluväljakul juhatas rahvapilliorkestreid, nagu neid toona nimetati Olev hõlpus. Tuletame teile meelde, et sel suvel toimub muusikute tasuta peakontsert reedel, viiendal juulil algusega kell 14 null null Vabaduse väljakul. Neljapäeva, neljanda juuli õhtul algusega kell üheksa toimub aga Tallinna metodisti kirikus kontsertkannel öö. Nüüd aga tänase saate küsimuse juurde. Järgnevalt kuuleme raadio heliarhiivist üht laululastekoori esituses. Suvise juubelipeo avakontserdil alapealkirjaga õpetajale, kus valikmeeskoorid, valik, naiskoorid, valik, segakoorid ning ERSO esitavat valikut eesti muusikaklassika paremikust torkab see pala teatud mõttes eriti silma, sest see on ainus lastekooride poolt esitatud laul avakontserdil. Küsime muidugi, mis on selle pala nimi ning kes on autor. Teie õigeid vastuseid ootame nagu ikka, järgmise saateni oma vastused palume saata e-postiga aadressile laulupidu, et r punkt e. Laulu valgusrännak laulu ja tantsupeo ajalukku. Nüüd olen stuudios koos ajaloolane Kadi kärpetersoniga ja sel korral vaatame taas aastasse 1869. Võtame teemaks ettevalmistused laulupeoks, milliseid ettevalmistusi koorid tegid ja kas seal oli ka selliseid töid, mida täna saaksime nimetada vabatahtlikuks tööks heategevuseks või talguteks. Laulupeole sõit laulupeoks, ettevalmistus vajas mitmesuguseid ettevalmistusi ja mõnesid neist võiksime me tõesti niimoodi nimetada. Aga kui nüüd algusest pihta hakati, siis kõige olulisemad ettevalmistajad olid kahtlemata laulu ja orkestriproovid mille puhul veidi ka pärast seda, kui koorilaulja või pillimees oli koju jõudnud norides küsida, et miks sa seal käid, kas sa palka saad. Aga ka muu peol seotu väes ettevalmistamist ja ka rahalisi ressursse, nii et selliseid keerukaid momente oli üks kõige olulisem küsimus oli lipu valmistamine. Johann Voldemar Jannsen kirjutas Postimehes. Iga osalev kollektiiv võiks kaasa võtta lippu, mille peal olgu kihelkonna nimi ja kel võimalik, siis võiks teha selle lipu kolme värviga vastavalt siis oma kubermangu värvidele. Ja teine suur kuluallikas oli rei sise ja raha kogumiseks kõigiks nendeks ettevalmistusteks reisiks pikaks teekonnaks. Seal olemiseks leiti erinevaid viise, korraldati kontserte, korjandusi võeti laenu isegi ja oliga putroone, näiteks kohalikud mõisnikud, kirikuõpetajad või vabriku valitsus. Ja abi võis olla ka mitterahaline. Näiteks kinkis koorest mõis kanepikoorile lippu, mille maalis maalikunstnikuna tegutsenud Marie Ungern-Sternberg. Laulupeo korraldamiseks kutsuti kokku peokomitee, kuhu kuulusid erinevate elualade esindajad. Nii oligi näiteks Johann Voldemar Janseni kõrval pastor Willigeroode toona gümnaasiumiõpetajana töötanud Jakob Hurt ja ka igasuguste erinevate ametite esindajad, näiteks trükikoja omaniku poeg Laakman või kaupmees Madisson, voorimees müürseppmeister ja nii edasi. Konkreetsem töö käis neljas sektsioonis ja nagu meenutas Heinrich Rosenthal oma mälestustes Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel siis muusikasektsioon tegeles repertuaari valikuga nootide trükkimise saatmise ja kõige selle korraldamisega. Kas sa, sektsioon, teine sektsioon, sai tööle asuda alles peo ajal, sest kõik muud ettevalmistused tehti niimoodi, et kassat veel ei olnud. Ehk siis, kui piletimüük tekkis, siis asus ka kassasektsioon tööle. Ja tänasel talgupäeval on ehk eriti põnev mõelda sellele, kuidas tegutses ehitussektsioon. Nende töö hakkas pihta küsimusest, kus laulupidu pidada otsustati ressurssi seltsi, aia kasuks. Sellele platsile või sellele aiale pidi kõik vajaliku peo pidamiseks ehitama lavalauljatele, puldi, dirigendile, pingid, kuulajatele, aga ka näiteks suupistete ja jookide müügipunktid väravad, kus kassapunktidega see kõik üle esitada ja Heinrich Rosenthal jälle märkis, mingid kapitali selleks kasutada ei olnud ja seda kõike tehti heas usus, et ehk pidu toob nii palju sisse, need kulud saab kaetud. Aga ette valmistati ka teine koht ehk toomemäe jalamile püstitati jumalateenistuse jaoks, samuti nagu Rosenthal ütleb, algelised pingid, altar ja kantsel ehitus, spektsioonil olid käed tööd täis. Neljas organiseerijate grupp oli majutussektsioon ja nemad tegid jalutuskäike linna peal, aga mitte niisama. Nad olid koostanud eesti ja saksa keeles majaomanikele üleskutse majutada peo ajal laulupeolised oma kodudes. Üleskutsed trükiti, viidi isiklikult kõikidele majaomanikele koju. Selgitati asja pärast tehti teine ring, kus korjati siis täidetud sedelit. Nii et ettevalmistusi oli mitmesuguseid ja olukorras, kus kassa sektsioon hakkas alles pärast tööle, siis olid need kõik vabatahtlikud. Suur tänu kadi selle ajarännaku eest, nagu kuulsime, laulupidu ja talgud olnud päris algusest peale lahutamatud ning eks ise oma käe suu ja südamega midagi luues on tulemus alati seda suurem, minu arm. Selline sai siis tänane saade, jäägu meie saadet, siis lõpetame laulupeo avakontserti, õpetajal ühislaul üksi pole keegi, mis sobib tänasesse talgupäeva eriti hästi. Laulu autor on Tauno Hints sõnade autor Urve Timmeri. Laulavad metsadel mees Lauri õunapuu ning laulupeo dirigentidest koosnev koor, musitseerib Tallinna kammerorkester ning kukuleelel Joosep Sang. Saatejuht Sten Weidebaum koos toimetaja Lisete Feldiga tänab teid kuulamast. Saate helioperaator oli Katrin maadik. Kui. Tuli. Purje. Aga kurja? Ei. Valva. Ja ka neljaga. Ma me ka ja. Ja.