Laulupeo nähtamatud lood. Tere tulemast kuulama esimest juubelipeojärgset saadet, laulupeo nähtamatud lood. Seekord oleme eetris Viljandist folgilt, kuhu klassikaraadio oma stuudio selleks nädalavahetuseks on kolinud. Seetõttu saab saadagi olema sootuks teistsugune kui tavaliselt. Samas ma väga loodan, et leiate põnevat kaasamõtlemist ja tavapärasest pikematele usutlustele meie tänaste saatekülalistega, kellega koos püüame täna täpselt 20 päeva pärast 27. laulu- ja 20. tantsupeo lõpu mõista ja mõtestada möödunud tipphetki. Tänase saate avaloo mängib meile vabariigi pillimees ja siin Viljandi folgil, Ki mitmetel lavadel esineb Johannes pin. Järgmisena ootan siia stuudiosse tantsupeo pealavastajat, Viljandi kultuurivedurit Vaike Rajaste ning Viljandi muusikakooli direktorit ja tantsupeo muusikajuhti toonia kaamerat. Juubelilaulupidu tegi kummarduse õpetajale, mida ka juubelilaulupidu meile õpetas. Räägime dirigendi ja helilooja Rasmus Puriga, kes muuseas siin folgil koos vanalinna hariduskolleegiumi keelpilliorkestriga üles astub. Maris hellrand on Eestit ja siinset kultuurielu vahendanud maailma meediale juba aastaid ning temalt uurime, kui kaugele õigupoolest juubelipeo sõnumid maailmas meedia kaudu jõudsid. Ja kas Eesti rikas ja mitmekülgne kultuurielu võiks olla see meie Lennart Meriliku otsitud Nokia, mis meid maailmakaardil särama paneb. Saate ajaloominutites püüame ka ajaja mõtteloolase Kadi käär Petersoni ka vaadata, seekord hoopis tulevikku ning mõtiskleda, kuidas tänases päevas ajalugu ära tunda. Saate lõpus aga taas üks natuke isemoodi kuulajamäng, mille auhinnaks on raamat laulupeod postimehega 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehekajastuses. Laulupeo nähtamatud lood on klassikaraadio ja juubeliaasta koostöös valminud saatesari mis jälgib raadioeetris laulu ja tantsupeole ning juubeliaastale olulisemaid sündmusi. Mina olen saate autor Sten Weidebaum ning saate toimetaja Lisete vält. Head kuulamist. Nonii juubeli juubelipidu on küll möödas, kuid juubeli juubeliaasta kestab ikka edasi. Äike. Statistiline tagasivaade juubelipeole ütleb, et kokku oli 27. laulu- ja 20. tantsupeol minu arm. Osalejaid koos saatjatega 44602. Rongkäigus osales ligikaudu 47000 peoliste. Lisaks lauljatele ja tantsib tantsijatele siis ka kõik need inimesed, kelle abiga pidu erinevatest maakondadest kokku tuli. Rongkäigu pikkus Vabaduse väljakult lauluväljakule on viis kilomeetrit. Päike põnev fakt siia juurde, et osalejatele valmistati käepaela kokku 16,2 kilomeetrit. Piletiga külastajaid kogunes juubelipeole üle 25 100 üle 125000 ning telekanalit ETV, ETV2, ETV pluss vahendusel said peost osa 522000 inimest. Väga eriline ja suurejooneline oli sel korral ka tule tulemine. Kokku sai 33 päeva jooksul juubelitulest enam kui 450-st peatuses osa ligi 100000 inimest. Tule tulemiselt nüüd aga üks oluline sõnum ja üleskutse. 31. augustil süüdatakse sel korral üle terve Eesti muinastuled. Möödunud võimsa tuletulemise valguses kutsume aga inimesi üle Eesti süütama oma kodukohas, kust juunikuus juubelipeo tuleteekond läbi läks. Samuti oma muinastuled, et üheskoos juubelilaulu ja tantsupidu ning tule tulemist meenutada. Kuidas täpselt tuli Tartust Tallinna poole tuli, leiate endiselt meie laulupeo mobiiliäpist ning samuti muinastulede öökaardirakendusest. Registreerige oma juubelipeo muinastuli ja kutsuge sõbrad lõkke äärde, sest keskel häid ja omaseid üksi pole keegi. Mäletate ju küll? Nonii, aga nüüd siis tule tulemisel tagasi tänasesse hommikusse Viljandis ja meie esimese vestluse juhatab sisse vabariigi pillimees Juhan Uppin, kes folgil mitmes koosseisus üles astub. Juhani esituses kuuleme pala, kui aasal hõljumas udu. No vot selline lugu siis aitäh, Johan, aitäh enne veel, kui me rääkima hakkame. Ma otsustasin, et tänases saates teen ma siis iga saatekülalise eel väikese sellise statistilise kokkuvõtte möödunud peost ja alustame siis rahvamuusikapeoga. Seal astus üles 74 kollektiivi 800 pillimängijaga. Kokku andsid rahvamuusikud kaks kontserti ning peakontserti kavas oli 33 pillipala. Ja nüüd on mul siin Viljandis folgil, mis ta siin on, kirsimäenõlval istub laua taga, Juhan Uppin, rahvamuusikapeo loominguline juht. 20 päeva peost möödas. Millist tagasisidet sa oled siiani oma pealt saanud? Pigem ja tegelikult ainult positiivset tagasisidet. Et oleme peoga väga rahul. Võin kinnitada, et meie niisamuti, et väga-väga vahva oli see, et see pidu kolis sinna Vabaduse väljakul, kuule, seal oli õhku ja ruumi ja hoolimata ilmast tundub, et vist peomeeleolud ei tahtnud seal kaugele või see ilm, see, see läheb nii paari-kolme päevaga tegelikult juba meelest ära, mis sest et me olime ainsad siis nii-öelda kolmest peost, kes kontserdi ajal vihma said. Aga, aga jah, see, et meie pidu nüüd see aasta Vabaduse väljakul esimest korda toimus, ma arvan, see on see nii-öelda märk, mis jääb tegelikult meelde ja seda aastat tähistama, ma loodan, et me oleme leidnud omale uue ja ägeda kodu rahvamuusikapeol. No ma olen suga nõus ja ma loodan sedasama. Rahvamuusikapidu on aasta-aastalt aina kasvanud ja paisunud ja nüüd täna siin folgil mõlgub mul meeles selline küsimus, et kas võib öelda nii, et rahvamuusikapidu on laulupeol väikene folk või on äkki hoopis Viljandi folk siin rahvamuusika peo suur laulupidu? Mõlemat pidi võib öelda minu meelest, et rahvamuusikapidu, laulu ja tantsupeol on kindlasti see just see pidu, mis laseb rahvamuusikal pärimusmuusikal või siis folgil niimoodi, et kui nii-öelda Nagu välja tulla omas mahlas, omas eheduses kõige paremini ja, ja Viljandi folk, no see on ju selle ringkonnalaulupidu, et kõige suurem ja tähtsam üritus, mida ma oma küsimusega silmas pidasin, oli muidugi saab hulgimõju sellele rahvamuusikale üldse, et kas, kas see on tuntav, kas pärast seda, kui folk 20 aastat 27 aastat tagasi alustas, et on rahvamuusika teinud sellise uue tulemise ja kindlasti. Ja kindlasti on folgil siin oluline roll mitte ainult laulu ja tantsu ja rahvamuusikapeole, vaid rahvamuusikale, pärimusmuusika nagu maailmale üldiselt olnud niisugune uuesti käimalükkav roll. Noore hingamise uue hingamise lähenemise andmine, vana vana tarkuse nii-öelda taasavastamise tuhin ja seda on sinna peaaegu 30 aastat tehtud, et ma arvan, et me oleme jõudnud kuhugi ägedasse uude punkt sealt, kus kus me oleme nüüd võib-olla üle elanud, raskemad ajad oleme uuesti käima tõmmanud ja nüüd saame nagu kuidagi mingis mõttes puhtalt lehelt edasi minna. Oleme tagasi. See rahvamuusika elab, see elab laulu ja tantsupeo protsessis, et ainult hea meel on selle kõige üle. Väga tore. Ma küsiks sellist asja ka, et oled sa jõudnud mõelda need 20 päeva ainult möödas, et aga mida sa ise hetkel arvad, et oli, oli rahvamuusikapeo suurim õnnestumine. Mul on raske midagi nagu, nagu niimoodi välja tuua, minu meelest kõik üldiselt sujus, olid omad viperused, olid omad nagu õnnestumise hetked ilmselt, aga aga noh, niisugune suur õnnestumine oli, oli ikkagi see, et me saime nii niivõrd nagu väljapaistvalt, et väärikalt selle juubeliga peo raames pidu tähistada. Kontsert Vabaduse väljakul sellest tele-raadioülekanded. Või ei ole veel täpselt nii-öelda statistikat teinud ja palju oli pealtvaatajaid, rahvast oli plats täis, ei tea, palju, telekast vaatas, et see on kõik suur õnnestumine. Kas sa repertuaariga oled rahul, sest et siin oleme vaadanud, et see rahvamuusikapeo töö repertuaariga on läinud aasta-aastalt järjest professionaalsemaks Dylan noodid, teil on kõik sellised ettemängimised ja kõik sellised asjad. Kas see on asi, mis on tulnud, et jääda, või, või, või kuidas sa sellele õppeprotsessile tagasi vaata, meil oli seal peol või noh, siis peakontserdil seitse pilliliiki igalühel oma repertuaari, oma liigijuht ja minu meelest see on küll sellises kontekstis rahvamuusikapeo või selle peo kontserti üks suurimaid nagu tugevusi, et see mitmekesisus Ma olen iga iga liigi repertuaariga rahul, olen nipp tööprotsessis, kui ka nüüd seda kontserti järgi vaadata, et ma arvan, et iga liigijuhi nimel saan öelda õnnestus neil mina nagu eemalt või nagu natukene üldisemalt vaadates nägin täpselt seda, mida ma tahtsin näha, et olekski erinevat lähenemist. Nii rahvamuusikale erinevaid uusi suundi uusi tegijaid kaasatud ja, ja, ja iga iga liigijuht oli täpselt see inimene ka õige inimene seda oma oma pilliliik sel praegusel hetkel vedama. No väga kena üks selline tagasiside, mille mina sain, küsin sinu arvamust, selle lihtsalt oli ka see, et ega ei ole ohtu, et see rahvamuusika sai nüüd natuke liiga ära seatud, et siin keegi, kes vaatas seda kontserti kõrvalt, ütles, et see hakkas juba meenutama väikeste sümfooniat rahvapillidega. Eks tegelikult see oht või, või, või konflikt on alati siin. Rahva võib pärimusmuusika puhul, et ega ta ei ole ju algselt mõeldud lavale üldsegi esitamiseks, vaid ta on nagu kuidagi mingi funktsiooni omanud muusika. Kui teeme kontserti, kui me oleme juba laval, siis mingisugune seadmine sellega kindlasti kaasneb. Jällegi ma arvan, et sellel kontserdil oli erinevat lähenemist, nii lihtsamat lihtsamaid seadeid keerukamaid, täpselt nagu sa ütlesid sümfooniaorkestrit juba meenutavaid, et aga, aga ma arvan, et jällegi nii liigisiseselt juba oli erinevaid asju ja see annab ainult mängijatele seda silmaringi, seda neid oskusi, neid mõtteid, millega nagu oma muusikat, et teha, sest me me tahame, et nendest osalejatest rahvamuusika pidulistest ikkagi kasvaksid. Ja vanemad juba on, et ikkagi nagu mõtlevad rahvamuusikud. No nii nagu tõenäoliselt rahvamuusikas ja kunagi valmis ei saa ka see rahvamuusikapidu valmis. Ja ma usun küll, et selle korra õnnestumine on järgmise korra standard ja küllap on teil nüüd oma ringkondades väga palju mõtlemist, mis siis järgmine kord teistmoodi teha või uutmoodi teha. Johanna tänan sind praegu selle lühikese intervjuu eest siin Viljandis, ma tean, et sul seisab peagi ees järgmine ülesastumine juba ja, ja ootan rõõmsaid kohtumisi siis folgil, aitäh sulle, Johan, aitäh ja kohtume 17 30 juba uuesti raadioeetri vahendusel siinsamas klassikaraadios. Pataljonis. Aitäh. No meie saade läheb siit folgilt, nüüd aga jälle lakkamatult edasi, folk tegelikult alles ärkab, inimesed tulevad ja panevad oma telki üles. Meie saateformaadist tulenevalt siis minu saatekülalised pidid varem ärkab kui keskmine folklane. Nüüd on mul väga hea meel siin tervitada kaht Viljandi kultuurivedurit. Tantsud Peab tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste ja tantsumuusikajuhti ning Viljandi muusikakooli direktorit tooni kaamerat. Ja loomulikult nende kahega räägime nüüd kohe möödunud tantsupeost, aga nagu ma juba ennist ütlesin, teen ka siin väikese, sellise statistilise tagasivaate, selleks, et te lihtsalt siin saates jäädvustatud saaks. Tantsudel tantsi seekord siis kokku 713 kollektiivi ja kokku oli 11500 peolist koos saatjatega etendusi. Kui koos peaprooviga neli ja pealtvaatajaid oli kokku 44000. Tantsupeo etendustele oli kavas 28 tantsu ning nüüd väga tähtis infot. Tantsupeo kõige noorem osaleja oli viieaastane ja kõige vanem 74 aastane Tantsumeeste keskmine vanus oli 26 aastat ja kõige levinum nimi oli Martin. Tantsu naiste keskmine vanus oli 31 aastat ja levinuim nimi oli Katrin, vabastutan prakkus. Paike vaatab mulle suurte silmadega otsa, seda statistikat sina tõeliselt teinud ei ole. Tere, Vaike. Tere hommikust. Suur tänu teile mõlemale selle suure vahva õnnestunud peo eest. On teil mingit esmast vastukaja tulnud midagi sellist vahvat, mis, mis on, mida te tahaksite võib-olla ära mainida? Vastukaja ainult positiivset. Et kuidagi kuidagi kummaliselt kummaliselt palju rõõmsalt palju on seda positiivset ja vabandust, mis mulle väga head meelt tegi, et sa veel seda ei küsinud, aga aga kui ma D seal etendusel oli, siis reede reedehommikusel etendusel lubas endale seda, et ma läksin tribüünilt ära vaatama, mis toimub tribüünide taga. Ja siis, kui ma nägin seda, kui õnnelikud olid need inimesed, kuidas see laager seal sipelgapesas seal toimis, et see kond seal tantsijate hulgas oli nii soe, nii positiivne, nii 11 toetav. Et minu jaoks on see üks selline, selline tõeliselt tõeliselt soe ja armas mälestus. Toimingutest sinna rahuleid, muusikat sain hakkama. Tere hommikut, muusikud said väga hästi hakkama ja ka mina olen kuulnud ainult positiivset tagasisidet nii tantsijate poolt muusikute poolt kui ka pealtvaatajate poolt. Kuidas teil need esimesed päevad nüüd pärast pidu on läinud? 20 päeva on läinud, et olete puhata saanud või on kogu aeg kulunud siis mingite kokkuvõtete tegemisele või millelegi? Tänaseks tänaseks saan juba magama jääda, nii et enam ükski tantsumuusika ei kummita. Nii et olen juba hakanud puhkama. Esimene nädal oli, mul oli küll niimoodi, et iga öösel ärkasin kell pool neli ülesse sellise õudusunenäo peale, et et tantsijad ootavad, aga muusika pihta ei hakka ja kõik seisavad ja vaatavad ja vaatavad ja siis külm higi otsa särk ja nii mitu ööd järjest. No ma väga, väga loodan, et nüüd ikkagi see soe suvi ja puhkus, need unenäod ära viivad, sellepärast et kõik läks ju väga-väga hästi. Mina istusin, vaatasin viimast etendust ja küsisin tantsujuhtide käest, et kui teie kõik seal laval olete, et kes siis neid tantsijaid juhendab ja ma saan aru, et keegi juhendanud, et nad olid juba nii nii vaprad ja said ise kõigega hakkama. Ja tantsija on ju hästi distsiplineeritud ja tegelikult ta ju täpselt teab, millal ta peab rivistama, millal ta peab väljakule tulema, kelle järgi ta peab joonduma. Ja noh, eks töö oli tehtud järelikult hästi tehtud No see oli suurepäraselt tehtud. Mul on selline küsimus teile, mida ma siin saadet ettevalmistades mõtlesin teie käest kindlasti tahan ära küsida. Enne pidu oli meil siin saates juttu tantsupeo põneva ja mitmekülgse repertuaari pererühmade ja piksel suitsu kõrval ka muusikast mis sel korral toonia sinu juhtimisel oli väga-väga põhjalikult läbi töötatud. Rütmid olid ühtlustatud ja muusika moodustas eheda terviku. Aga vaadates teleülekannet, tekkis mul selline mõte küsimus, et kas võib olla nii, et muusikast ja muusikute tegevusest laval sai peaaegu et vaata et omaette etendus tantsijate kõrval. Mis sa arvad sellest toonia? Kuidas nüüd öelda, tähendab Tantsupidu nüüd kolmandat korda oli koos elava muusikaga ja see, kui me tahame tantsijatele väga head muusikat pakkuda siis oli ju väga tore, et tuletage meelde, et laulupeol on nüüd ju ka mitmes kord on siis, esimesel õhtul on ERSO mängib, teisel päeval saadab koore siis Eesti muusika ja teatriakadeemia Sümfooniaorkester. Nii et ma arvan, et me võib-olla oleme siis tantsupeole jõudnud ka nii kaugele, et me oleme noh, proovinud ja tahtnud väga head saatemuusikat tantsijatele teha. Nii et midagi midagi muutma siit välja ei loe selles mõttes. Ja noh, tore, kui ta sellisena mõjus, et muusika suutis ennast kui ta täpselt samal tasemel, kui need võrratud tantsunumbrid. Sina väike, mis sina sellest arvad? Elava muusikaga pidu on päris huvitav. Seda enam, et selle peotegemise juures pooled lood olid ju noh, väga sellised rasked sümfoonilised, mida ei ole viimased tantsupeod ja tegelikult üldse olnud. Kui ma vaatasin muusikute tegemisi selle läbi kahe aasta ja neid neid salvestusi ja siis need proove ja siis tekkis teatud hetkedel selline minus endas selline tunne, et kas tantsijad suudavad olla pillimeeste väärilised, et see muusika, mida tegelikult tehti, kui põhjalikult pühendunult sellesse kõigesse suhtuti, siis minul jah, päris ausalt mustekkis vahepeal selline tunne, et kas meie tantsijatele suudame olla vääriliselt nende kõrval. Ja kui ma siis vaatan ja mõtlen uuesti seal elava muusika peale ja, ja see muusikute lava on küllaltki kaugel. Et ka publik ju tegelikult seal väljas kuule olles või seal staadionil olles seda muusikut nii lähedalt ei näe, samamoodi tantsija tegeleb oma tantsimisega. Ja kui siis vaadates seda teleülekannet, siis jah, ma näen, et, et kui palju emotsionaalselt on see muusikute kontsert ka ju, eks ju, kuigi samas nagu toonia ütles, muusikud on tantsupeoteenistuses, et see tegelikult kokku on ju tervik. Et kui nüüd noh, visata mingi mõtte õhku. Et näha rohkem seda muusikut ka elavas pildis siis tulevikus, miks mitte, tantsuväljakul võiks olla kaks suurt ekraani, mis üks näitab, kui muusikuid ja teine näitab tantsude suuri jooniseid, ütled kohe nii? No on ju hästi palju kuulnud seda, et, et tagasisidest ja jaks isegi mõeldes, kui vaatad seda tantsupeo etendust koha peal ja teine asi, mis sa vaatad teleekraanilt hiljem järgi on kaks erinevat asja. Tantsupeol väljakul olles saad sa seal emotsiooni ja telekast vaadates siis sa näed seda neid suuri jooniseid noh, on erinevad variandid siis, eks ju, et kuidas ma siis selle valiku teen. Aga ei tohiks ära kaduda ei üks ega teine. No igal juhul väike sina ütled, et see elav muusika on ikkagi tulnud selleks, et jääda hoolimata sellest, et ta nii keerukas isegi vahel, et ta on nii mitmekülgne, ikkagi tantsupeod peaksid edasi minna. Ahjaa, sest see emotsioon, mis, mis tekib nii tantsija kui muusiku vahel, et, et see, need, noh, need on asjad, need on väärtused, mis, mis annavad just sellise emotsionaalsus juurde ja ja, ja need väärtus, väärtus, asjad võiksid nagu tegelikult ikkagi teada. Üks huvitav uuendustooni oli see, et, et sa tõid sinna tantsupeole ka dirigendi, seda ei ole varem olnud. Kuidas, kuidas sa selle uuendusega rahul oled? Teistmoodi, ma kujutan ette, päris ei saakski, sest kui on sul laval nagu meil praegu on üle 40 muusik kuu sealhulgas siis koor, solistid, pillimängijad, siis noh, keegi peab neid puhtfüüsiliselt koos hoidma. See on ikka tegelikult terve suur sümfooniaorkestri täis inimesi juba. Ja olgu siis öeldud, et kui ükskord ühes loos dirigendile läks kogemata meelest üks asi sisse näidata, ma ei ütle, mis lugu see on siis oligi niimoodi, et kõik olid harjunud sellega, dirigent juba näitab nendele ja seekord ta tõesti ei näidanud. Ja nad tulidki ühe takti hiljem sisse. Nii et et dirigent on tegelikult noh, väga-väga vajalik. Sellise suure seltskonna jaoks, kes laval on. Üks suur. Uuendus, millest oli siin ka saates juttu, oli uus Tuljak, mille te vaikaga siis vist võib öelda, et kahekesi valmis tegite, mis sellest viljakast nüüd on saanud ka seda tuljakut on võimalik kuskilt ka kuulata, tantsijatel kasutada. Ma vaatan siit kõrval pingil istub arranžeerija Rasmus lehvitab meile siin. Et jah, kõik on väga vahva, väga värske. Ja mina arvan küll, et seda peaksid need kõik tantsurühmad saama ilusti kasutada, kes soovib. Nii et ma arvan, et siin on küsimus, et kuidas see nendele kätte viia, jõuda. Mina tahan öelda seda, et, et kui me selle kui meil, kui meil kõik muud muusikat olid valmis juba esitluskontserdiks põhimõttelt suhteliselt selliseks töö töö, tööversioonid olid juba valmis esitluskontserdiks eelmise aasta oktoobris siis Tuljak oli meil viimane muusika, mida me siis nagu tegema hakkasime. No jälle mällu selline väga, väga tore protsess, tore ehk kui, kui sai toonia, tuli oma aparatuuriga mulle tantsutundi, hakkasime temposid paika panema, siis toimetas et tuljaku vanemas versioonis tempod kõikusid taktide kaupa siia-sinna tantsija kuidagi väga lihtsalt harjub ära. Ja kui siis Rasmuse seade ja, ja koori esitus ja orkestri esid, sest kõik siis ühel hetkel, kui tooniasele muusika saatis, oli mul õnneks tantsutunnid ka kohe. No mina tõusin 10 sentimeetrit maast lahti, päris ausalt see kergus, helgus, see, see noh, emotsioon seal sees, minu jaoks on see tuljaku fantastiline tantsida, igal juhul on ta väga hea üle üle, ma ei tea, 30 aasta millal, millal see puhkpilliversioon kunagi tehtud, et praegune versioon on väga hea, tõsiselt hea ja ma arvan, et, et küll me selle tantsuõpetajatele kätega toimetame ja, ja et see oleks võimalik saadaval olnud ja ma tean, et err, riistu fonoson ta vist juba olemas ka, eks ju. Minu teada on ta praegu töös, aga ma väga väga loodan siis tõesti, et me saame need failid siis kõigile tantsijatele kätte jagada, sest et ka minu Kogama sellest tule teekonnalt ühe korra selle Tuljaku siis peale panin. Millise rõõmu ja hooga tantsijad seda seda tegid ja neile tõesti meeldis. Aga Vaike, Jaldonium tantsupidu kestis kaks tundi, meie saade on ainult 50 minutit. Ma võiksin võiksingi teiega rääkima jääda, see on nii huvitav ja tore, aitäh teile vara ärkama, aitäh teile tulemast. Ma soovitan teile ilusat folkima, soovin, et need unenäod Teil ikkagi need ära kaoks ja asendaks ainult nende helgete mälestustega, sellepärast et selle unistuse nimel olete te kõvasti koostööd teinud, aitäh teile. Aitäh ja ilusat päeva. Ja jälle siis vahetus minu laua taga vestluskaaslane, mul on hea meel tervitada siin Rasmus Puuri, tere. Tere hommikust. Jällegi Rasmus on siin folgil ka mitte siis ainult selle saatekülalisena, vaid esineb ka oma vanalinna hariduskolleegiumi keelpilliorkestriga. Eile oli kontsert Jaani kirikus, täna õhtul kontsert siin kuskil suuremal laval koos mari kalkuniga. Aga taaskord teeme siis sellise väikese statistilise meenutusega laulupeole. Üllatav ind. Üllatus. Tõenäoliselt üllatan. Laulupeol osales 1020 kollektiivi 32302 laulja ja pillimehega. Seda teadsid ja laulupeo avapõhikontserti kavas oli kokku, mis sa arvad, mitu teost ruh, kas äkki 60 ringis just 64 teost oli põhikavas, aga tegelikult on siin üks väike probleem, sellepärast et lisalugude võrra oli kava loomulikult ju pikem ja kokku esitati kahel päeval kokku tegelikult 67 teost ja see on mu siis just laulupidude ajalugu vaadates üks keerukas koht sellepärast et need isa lood enamasti ei ole kavasse märgitud ning lähevad sageli ajaloo tarbeks lihtsalt kaduma ehk et kui me hakkame tegema ajaloolist statistikat, kui palju on siis ühte või teist pala esitatud siis päris tõdeme ei pruugigi teada saada, sellepärast et seekord me kavast näiteks kulli kodumaad ju ei leia, aga ometi ta seal Sa mõtledki need lisalood, mis tulid nii-öelda ekstra esitusele, mitte lood, mis läksid lihtsalt kordamisele järgmist olid ekstra hea, sellepärast et nii Nonii üllatan sind veel, laulupeo kõige noorem osaleja oli viieaastane ja kõige vanem osaleja oli üheksakümneaastane ja laulupeomeeste keskmine vanus oli 27 aastat ja levinuim nimi oli Martin. Minu meelest, kui ma õigesti mäletan, siis 2017 oli see tavapärast ja laulupeo naiste keskmine vanus oli 25 ja pool aastat ja levinum. Levinum nimi oli Laura. Nonii üllatasin sind isasega, aga Rasmus, nüüd alustan seda, seda meie jutuajamist hoopis siitsamast puldilt. Eile sul Jaani kirikus oli vanalinna hariduskolleegiumi keelpilliorkestriga kontsert, kus kavas oli laulupeopärlid kava, milles te panite kui juubelipeo eel toimuvat kontserti sarja laulupidu 150 raames. Kas oli ka kuidagi teistmoodi seda kava esitada peo eel, kui kõik need ootused ja lootused suure peo eel olite veel lakke krutitud ja nüüd 20 päeva pärast pidu? No sellist vahet otseselt ei olnud, aga see kontsert oli teistmoodi seetõttu, et kuivõrd me seal märtsikuus, kui need kontserdid olid üle Eesti, esitasime tõesti orkestriga neid kullavaramu lugusid või koorilaule, siis lihtsalt kontsert formaadis orkestriga see eilsel kontserdil tegelikult see oli üles ehitatud nagu kontsert loenguna, ehk siis et et need teada-tuntud samatuljakud ja, ja oh, laula ja hõiska ja Kunileid, Ernesaks ja kõik, kes seal olid. Et nende teoste sünniloost käisin ka nii palju, kui ma vähegi olen teada saanud ja, ja ta mõjuski tõesti sellise ühest küljest. Kuna selle selleaastase folgi teema on siis hea lugu või õigemini siis nii-öelda lood, mis seal lugude taga, et siis ta väga hästi klappis ja just siia folk kus tegelikult Jaani kirikusse, kus saavad kokku kaks traditsioon, et ühest küljest pärimus, suuline pärimus, mis on siis selle Eesti rahva või nii-öelda maarahva laulmist edasi kandnud ja teistpidi siis see kiriklik vaim, kus tegelikult ju meie see muusikaharidus sai alguse seoses vennastekoguduse liikumise ja ja, ja sellise kiriku koorilauluga, et, et tegelikult nad siin folgil said ideaalselt minu meelest ja, ja oli täis saal ja kuulsin, et väga paljud inimesed jäid ukse taha, kuna punkt kell kolm löödi uksed kinni ja, ja isegi kultuuriminister vist jäi hiljaks ja öeldi, et kõigil on reeglid võrdsed. Kes ühest küljest küll kahju, aga teisest küljest natuke tore ka, et, et olime, et see laulupidu oli eile väga populaarne, jälle siin. Oh neid uksi küll, need uksed väravad jäävad, seda pidu meenutama uksed ja hinged, ukse hinged. Just aga Rasmose selle laulupeo avakontserdi alapealkirjaks oli õpetajale ja see oli pühendus kõigile õpetajatele, aga ütle sina, sina oled rääkinud väga palju noorte kaasamisest arendamisest laulupeo protsessi, mis on see, mida sellest teost võiks meie õppida ja kaasavat? No ma arvan jällegi, et praegu neid asju on veel vara öelda, ainult selguvad aastate pärast, aga no kasvõi sellelesamale õpetajale kontserdil ikkagi meelde tuletada seda väga võimast heliloojaid, keti või ahelati, mis meil on ja näha seda järjepidevust, et selles mõttes samamoodi nagu tegelikult ju eelmisel suurel peol see tulemine sealt kaugest minevikust, tänapäeva minu meelest kuidagi toimib selles mõttes väga hästi, et tõesti muudab selle pealtnäha hästi kauge siis ajavahemiku väga lähedaseks ja paneb seal elama, et see 150 aastat tagasi loodud muusika ei ole ka praegu nagu museaal, vaid et ta, ta on elava traditsiooni osa. Et seda jällegi tuletas mulle meelde see pidu üldse, et ütleme, kui kui sa oled selle Kunstilise meeskonna, siis sa vaatad seda ikka teise pilguga ja närveerib selle pärast, kas kõik õnnestub hoopis mingitele tehnilistele asjadele, sellepärast et ega, ega me teeme seda pidu ikkagi teistele samamoodi ei ole ju tähtis, mida näitleja laval tunneb, vaid mida tunneb publik saalis, et, et meie, meie paneme tähele muid asju ja ma ei ole seda pidu ka järele vaadanud ja tõenäoliselt nagu ka eelmise peaaegu ma ikkagi lõpuni seda järele ei vaatagi. Et kuidagi lasse mälestus, mis, mis oli seal tol hetkel, et las see siis jääbki, et ei ole vaja seda kuidagi lahustada. Aga, aga ma usun, et, et see põhiline kinnid, see oli ikkagi jällegi see, et et me suudame kokku tulla ja suudame koos olla. Ja kasvõi see, et tõesti väga paljud inimesed jäid värava taha turva turvalisuse põhjustel, et see tegelikult on ikkagi väga hea märk, et inimesed tahtsid tulla sellest osa saama ja mitte ainult teleri vahendusel, vaid just kohapeal, et näha neid inimesi näost näkku ja tunda seda õhkkonda, mis seal lauluväljakul valitseb ja küll ta valitseb seal ka järgmisel korral. No kindlasti valitseb, ma väga loodan, et eks me siit kõik need midagi kaasa võtame, õpime. Ma küsin sellist asja, et sinu juhatajatel üks selle peo võib olla selliseid rohkem räägitud palasid kannel ja sa tegid seda nüüd seekord Uuesse dirigendipuldis. Et ühest küljest, et kuidas, kuidas sa selle looga rahule tuli, see nii nagu sa soovisid. Ja kas see keskkond, kas see on oluline dirigendile, et nüüd see dirigendi kuld tal selline suuremast. No see dirigendipult dirigendile oli küll väga mugav ja väga hea juhatada, et ma kuulsin, et, et võib-olla lauljate seisukohalt see ei näe sealt dirigenti nii hästi kui võib-olla eelmisest puldis, kus tõesti see ligipääsetavusest visuaalselt oli, oli suurem, et kuna see praegune pult on ise lihtsalt, et natuke suurem siis seetõttu varjavad mingid asjad ära, aga, aga juhatada on seal oluliselt parem, et ta on kindel, seal on ruumi ja ta kuidagi seal üleval mõjub, mõjub väga hästi. Mis puudutab seda kannelt, siis noh, ütleme nii, et et päris seal peol see kõik ei realiseerunud, mis ma lootsin. Et kuivõrd selles läbimängus, mis tegelikult vihma tõttu pooleli jäi, aga segakoorid siiski oma lood läbi tegid, tegelikult õnnestus ta päris hästi ja lubas, et, et saab kõik nagu isegi paikeseleks peoks. Siis peol oli ikkagi seda massi seal laval päris palju ja kõik see ütleme ütleme siis nii, et need lained ja kõik, mis seal juba enne selle koori peale tulekut seal lava taga kostusid. Et see entusiasm lõpuks ületas nagu teostuse. Et lihtsalt see tahe oli nii suur, et kadus teatav selline selge mõistuse kontroll ja, ja siis see nii hästi realiseerunud, aga siiski tundus mulle ka tagantjärele, et ei olnud sellel lool nagu häda midagi ja laulupeol nagu need koorid said sellega väga hästi hakkama. Ma olen sellega nõus, Rasmus ja ma tänan sind väga selle ülesastumisest seal laulupeol ja ma tänan selle eest, et sa tulid siia täna minu saatesse aitäh sulle palju jaksu, rõõmsat folki, ma tean, et sul seisab siin üks esinemine ees ja ma olen enam kui kindel, et uute kohtumisteni seal uues dirigendipuldis hümni meie küll ei ole puldis sinal puldis, meie vaatavalt suu ammuli, oleme väga uhked õnnelikult sinule aitavalgoide. Kui selle saatesarja nimi on laulupeo nähtamatud lood, siis nüüd on mul küll hea meel tutvustada ühte inimest, kelle tegevus jääb tõesti enamasti täiesti nähtamatuks. Tulemused, aga kindlasti mitte. Pealkirjad New York Timesis, Washington postis, pikad lood, Hilda lehes, Helsingin Sanomat is ja nii edasi. Kuidas meie laulu- ja tantsupidu sellisel kombel maailma vallutas, seda teab päris täpselt minu hea kolleeg, maris hellrand, kellega me koos juba 10 aastat oleme püüdnud Eesti ja laulu ja tantsupidu maailmakaardile maalida ja nagu näha, on see osaliselt ka õnnestunud. Aga maris. Tore, et sa siin oled. Ma tahtsin su käest küsida kõigepealt, et räägi lühidalt, kuidas üldse selliste kultuurisündmuste väliskommunikatsiooni tehakse, kuidas see käib, kuidas sa need sõnumid välja sõeluvad, millega köita siis nende maailma ajakirjanike ja maailma vägevate tähelepanu. No tere, eks see on ju ikkagi sündmusest sündmusesse erinev ja laulupidu ongi selles kontekstis täitsa omaette universum, et rahvusvahelises plaanis noh, alates 2011. aasta laulupeost, kui mina olen sinuga siin seda teinud on tegelikult ikkagi väga selgelt välja kristalliseerunud. Et see pidu annab justkui võimaluse uuesti ja uuesti üle rääkida eestlaste vabadusiha, lugu laulva revolutsiooni lugu, et kuigi meie endi jaoks tänapäeval pidu võib-olla on sellest 80.-te lõpus meeleolust kaugenenud, see ei ole meie jaoks enam eluliselt oluline, siis et seda rahvusvaheliselt rääkida, siis ikkagi ei saa seda kunagi alahinnata. Et nii ongi, et erinevate selliste kultuurisündmuste sõnumid Eesti publikule ja rahvusvahelisele publikule võrra erinevad, et ega siin midagi parata ei olegi. Aga ütleme nii, et tööajakirjandusega, see on ju ikkagi selline pidev töö, kõiki kultuurisündmusi, olgu ta siis meie laulupidu, mis toimub 10 aasta jooksul neljal korral või sedasama folk siin seda iseloomustab ikkagist tsüklilisus, kuidas sellega hakkama saada? Eks see on selline ressursiplaneerimise küsimus, kui nüüd täitsa sellisest sellisest töölauast alustada, et kuna see on tsükliline, siis ükski nendest üritustest ei saa endale palgal hoida inimest, kes sellega järjepidevalt tegeleks, ehk et leida selline selline inimressurss, kes, kes tegelikult seda saabki järjepidevalt üleval hoida ja neid teemasid ikka ja jälle uuesti pakkuda ja aegsasti planeerida, sest et kui me räägime siin noh nagu sellel viimasel laulupeol, kus oli mitu Saxo telekanalit näiteks väga suurte produktsioonidega, et nemad hakkasid ikkagi oma asju planeerima aasta alguses, et olla nagu õigel ajal õiges kohas ja seda teemat jällegi meelde tuletada. Et kõik selle oma suveplaanidesse võtaksid. Aga noh, eks siin on ikkagi parasjagu õnne ka kaasas ja, ja isiklikke suhteid ja isiklikku sellist tihedat Ta läbikäimist, et kui inimesed on harjunud teemasid leidma ja võtma ja õppinud usaldama, siis on, on lihtsam seda pakkuda. Ja laulupidu on selles mõttes ikkagi noh, lipulaev ja väga-väga eriline sündmus, millega Eestist laia maailma rääkida. Mida sina oma tee, võib-olla kõige suuremaks õnnestumiseks pead või suuremateks õnnestumiseks, millised need kanalid olid, millega oli kõige raskem võib olla jutule saada, et nad siia tuleksid. Jutule saamine on isegi üks asi, aga see, et see kõik tehniliselt teostuks on võib-olla keerulisem, aga noh, selle selle pea suurim läbimurre oli loomulikult see tulija sovjeedid brass, kes tegi siis pühapäevasest kontserdist live üle kanda kasutas Eesti televisiooni toodetud ülekannete pilti ja heli oma onlain-kanalis. Pluss, lisaks siis oma videolugu ja oma Online lugu, mis tõesti rändasid üle maailma, et need need nähtavuse numbrid on sadades miljonites vaatajates, et see on meie jaoks täiesti hoomamatu, aga ja noh, see, mida me ise suudame kuidagi Google'i abil otsida ja tuvastada, on põhiliselt inglise, saksa või hispaania prantsusekeelsed materjalid, aga neid lugusid ilmus ka Alcia siira, araabia keeles või Türgi televisioon tegi otselülitus tuse Laiv kanalisse Taiwanis Indoneesias, et see ulatus oli uskumatu ja meelatu ja mul on tohutult hea meel, et see õnnestus ja selle garandiks oli tegelikult ühe ajakirjanikuvaimustus sellest peost sellest mõttest ja mis meid laulupeo puhul väga-väga aitab, siin on need varasemate pidude videod jamate ja neid on järjest paremas kvaliteedis kättesaadavad internetist, et inimesed saavad endale ettekujutuse, sest väga raske on sellest peost ikkagi kuidagi jutustada või kirjutada kellelegi, et mis siin siis ikka päriselt toimub. Ja kõige toredam on siiski see, et noh, ütleme, et see on meie niisugune eestlaste mingisugune rituaal ja hingede kokkutulek aga välismaalane on võimeline sellest aru saama, see on asi, mis mind jätkuvalt hämmastab, iga kord. No maris, mina küll tänan sind väga selle koostöö eest kõigi nende aastate jooksul, tundub, et me oleme head tööd teinud, sellel korral oli peaaegu et vist neljandik publikust olid tulnud väljastpoolt Eestit. Eks me peame mõtlema, kuidas oma tööd edasi teha, nii et võib-olla kõik ei tuleks kukkund siia laulupeole vaid miks mitte ka folgile või Tallinn Music riigile või ükskõik millisele festivalile. Aga maris ma tänan sind selle tänase lühikese intervjuu eest, aitäh, et sa siia tulid. Ma tean, et sinu jaoks kestab ka folk edasi ja ma väga loodan, et ka meie koostöö kestab. Aitäh maris. Laulu valgusrännak laulu ja tantsupeo ajalukku. Nüüd aga siis saate ajaloominutid. Seekord läksin ajaloolane Kadi käär Petersonile külla tema koju, et küsida, mida ta arvab, mis oli sellel peol sellist, mis, mida ajalugu mäletama jääb. Alustuseks küsisin aga tema kui mõtteloolase käest, millised mõtted on üldse need, mis ajalukku lähevad. Võib-olla võiks sealt välja tuua selliseid kahte moodi, et ühtpidi need lähevad ajalukku sellepärast, et nad tunduvad kaasaegsetele kuidagi olulised ja, ja nende mõtete üle arutletakse ja isegi vaieldakse. Ja teistpidi võib jälle olla niimoodi, et kui me vaatame siis ajalukku tagasi, siis me otsime sealt ikka midagi, mis kõnetaks tänapäevas. Ja siis võivad, kes sellisesse mõtte keskmesse või tähelepanu keskmesse tõusta hoopis mingid mingid asjad, mis olid perifeerse selles selles kaasajas. Kas selle mõttelooga või ajaloolasena üldse ajalooga päevast päeva kokku puutudes, kas sa märkad ennast ka vahel mõttelt, et ahaa, et, et see on nüüd selline tähtis asi, mis tuleks talletada või meelde jätta või sellel asjal on need kõik tingimused selleks, et minna ajalukku. Selliseid mõttemäng kindlasti kas või selles mõttes, et eks ma olen ju ka või noh, inimene on selline ajas mõtlev olend, et siis paratamatult tekivad sellised mõtted sellest, mis võiks olla praegusel Kelle oluline, kui sa nüüd vaatad tagasi, sellele me juubelilaulu ja tantsupeole nüüd veel kord sa oled vaadanud laulu- ja tantsupidude ajalugu tõesti väga mitme erineva nurga alt oled vaadanud siin inimeste kaudu sündmuste kaudu olete seadnud seda aeru erinevatesse epohhides. Selge on, see, et äsjatoimunut on, on kõige raskem ilmselt nii-öelda ajaloolise ajaloolise perspektiivi pealt hinnata. Aga kuidas selle tunde, et mis oleks siis nüüd see, mis sellest juubelipeost omaks potentsiaali, et saada ajalooks? Kindlasti, võib-olla see on täiesti erinev sellest, mida me ise arvame, et kuidas sina seda näed. Jah, kindlasti see, mis, mis nii-öelda ajalukku läheb, oleneb sellest, mis hiljem on oluline ja, ja mõned asjad, mis tänapäeval tunduvad kuidagi lihtsalt selles infovoolus kaduma minema, et võivad hiljem osutuda väga oluliseks. Näiteks 2017 me ei teadnud, et tegu on laulupeoga sellele dirigendipuldile, viimaseks, mis oli siis ligi 60 aastat laulupidusid teeninud. Keegi ei oleks osanud seda aastal 2017 nii-öelda ajaloona kirja panna, ära märkida. Ja eks hiljem ka oleneb sellest, mis suuna laulu ja tantsupeo korraldamine võtab sellest sellest tulenevalt ka see, mis siis 2019 laulupeo puhul tundub märgiline. Aga mõningaid asju võib proovida ära arvata. Laulu- ja tantsupidu on väga rituaalsed. Sellised traditsioonilised ja seal on väga olulised korduvused. Ja siis sellele vastukaaluks jälle tuuakse iga peo puhul välja mingeid nähtusi, mingeid sündmusi, omadusi, mis on siis kas esimest korda või viimast korda mingi peoga seotud või ütleme siis selle laulu ja tantsupeotraditsiooniga seotud. Et sellest peost võiks ka välja tuua, siis mõned esimesed või? Viimaseid ei oska öelda, sest mõned esimesed, mis vast suurema tõenäosusega võiks, võiks ka hiljem olla kuidagi ära märgitud selle peo juures laulupeo puhul kindlasti siis kõik see, mis puudutas laulukaare renoveerimis, nii põhjalikku renoveerimist, ei ole lauluväljakul laulukaarele ja sellele kogu selle kompleksi kasutusaja jooksul tehtud, et kindlasti läheb see ajalukku ja, ja ka see siis valmis uus dirigendipult. Kindlasti on huvitav siis hakata mõtlema, kuidas võib-olla suurem tähelepanu laulukaarele võiks mõjutada seda, kuidas laulupidusid edasi peetakse, et mulle jäi kuidagi kõlama see, kuidas Hirvo Surva lauluväljaku avamisel siis kuulas, kuidas, kuidas laulukaar kõlab ilma võimendused seal all ja siis jooksis ka üles Gustav Ernesaksa kuju juurde ja käis siis nagu uurimas ja mõtlemas, et milline võiks olla ilma võimendused koorilaul seal lauluväljakul. Teine asi, mis, mis laulupeolt võiks ajalukku minna, on see ühislaulmine, mis mulle niimoodi subjektiivselt tundub, et õnnestus väga hästi, et laulsid mitte ainult lauljaid, vaid siis ka publik. Muidugi see ei ole midagi, mis oleks täiesti esimest korda olnud laulupeo ajaloolased. Ka 1938 11. laulupeol prooviti sellist ühislaulmist. Ja siis võttis ette nii, et olid täiesti uued laulud, mis kirjutanud, et see selle ühislaulmise tarbeks eemal taevalaul kodumaast ja Mart Saare mu rannikmaa. Ja siis prooviti küll ajalehes noote ja sõnu trükkides küll raadioproovidega, mis oli pühapäeva hommikul tänases mõttes üsna vara. Küll lauluväljakul selliseid publikuga proovi tehes proovite neid laule siis tutvustada niimoodi, et inimesed laulaksid kaasa, aga siis ajalehed kirjutasid, et inimestel väga ei olnud sellist kaasalaulmise lusti, et ju need lauljad ikkagi võõraks, aga sel korral siis prooviti uuesti seda ühislaulmist ja ilmselt see regilaululine vorm ja, ja teiseks, see, et Kungla rahvas oli väga tuntud laul, et siis siis rahvas julges rohkem kaasa laulda. Mida Sa ajaloolasena sellest arvavad, et neil on olnud pikalt käibel müüd 300-st 1000-st inimesest lauluväljakul, kes seal meile vabadust laulsid. Et see müüt justkui nüüd murtud sai, et kas, kas see on mingisugune selline ajalooline tee täis, kas me suutsime juubelipeol ja selle müüdi kummutada või see oli ainult üks väike selline vibratsioon ja võimas müüt sellisest, sest Kalevipojalaadsest kangelaslikust rahvakogunemisest, et see ikkagi ikkagi elab oma elu edasi? Ma arvan, et ajaloomüüdid ysna püsiv püsivad küllap ka see 300000 elab elab mingil kujul edasi. Aga ma arvan, et see selline konkreetne arv oli siis 100000 või 200 või 300000. Võib-olla isegi ei ole nii oluline, et siis kui palju just konkreetselt seal oli tol hetkel? Ma arvan, et näiteks laulupeo puhul ka see, kui elada sellele kaasa tele või raadio vahendusel, see ei ole kuidagi vähemväärtuslikum kogemus. Kui me elaksime koopas, sina saaksid nii-öelda selle kriidi enda kätte joonistada sinna koopaseinale siis üles see, mis juhtus mis seal siis nii-öelda need lisaks sellele laulukaare renoveerimisele dirigendipuldile ja sellele ühislaulmisele, et mis seal siis veel, mida sa, mida sa sinna sellesse koopasse siis tahaksid üles joonistada, et võib-olla 50 või 150 või, või paljude aastate pärast siis inimesed, kes tulevad ja loevad seda sinu kroonikat sellelt koopa seinalt, et nad meelde jätaks, kasvõi seal on näiteks ka see ühtsustunne siinsel eesti rahva ühtsustunne, mis tegelikult ju kipub igapäevaelus võib-olla täna natuke kaduma ja minu meelest sellel suvel küll väga tugevalt oli igal pool tunda. Jah, et selles pingelises poliitilises olukorras võiks küll näha seda laulupeonädalat sellise, sellise hetke, kus need pinged nii üleval ei olnud kuigi noh, võib-olla päris ilma nendeta ka ei saa, et, et eks laulupidu on selle aja nägu, kus, kus toimub ja, ja, ja need suhtumised võetakse ikkagi ka kaasa sinna väljakule, aga, aga mingil sellisel lahendatud või pidulikumal kujul. Me oleme pikalt rääkinud laulupeost, on tantsupeost sul ka midagi, mis, mis sa oled võib-olla tähele pannud või mis silma jäi ette, mis võiks, mis võiks äramärkimist saada? Pererühmad on kindlasti see, mis, mis tundub mulle äramärkimist vääriv, et see on selline uus rühma liikmed küllaltki teistsugune kui teised rihmaliigid on küll olnud seda, et tantsivad koos täiskasvanud ja lapsed, aga mitte siis nii, et, et nad läbi terve hooaja harjutavad koos ja ongi siis moodustanud sellise ühtse rühma, kes, kes tuleb koos koos peole, et see minu meelest oli, oli eraldi äramärkimist vääriv. No nii suur aitäh, Cadileja tervitused talle sinna Eestimaa teise nurka, kus ta praegu oma suve veedab. Tahaks veel siin eetrivahetuse vahendusel öelda, Cadil aga suur aitäh suure töö eest, mille ta tegi ära vana dirigendipuldi juures, ehk et kui nüüd uus dirigendipult paika pandi, siis vana tõsteti üles Lasnamäe värava juurde ja seal on siis võimalik kõigil selle dirigendipuldi ka tutvuda. Ja kadi oli see inimene, kes tegi analüüsi kõigist nendest dirigentidest, kes selle ligikaudu 60 aasta jooksul on seal vanas dirigendipuldis siis käinud koorides juhatamas. Ja mina arvan küll, et see, see dirigent rull seal selles puldis on olnud selline koosmeelekeskus. Aga nüüd siis seekord see kuulajamängu juurde nagu mäletate, juubelipeo eel puudutasid meie küsimused enamasti ikka fakte ajaloost või laulu ja tantsupeo kavast. Seekordne kuule mäng aga saab olema sootuks teistsugune. Nimelt on laulu ja tantsupidudelt alati igalühel kaasas oma lood. Samas ajalooks saavad sageli just sellised lood, mis on talletatud kuidagi ühismällu. Väga eheda ja ajastutruu vaate, laulu- ja tantsupidude ajaloole saab näiteks vanu ajalehti sirvides või miks mitte ka audio- ja videoarhiive uurides. Meiegi oma saates oleme saanud osa vanadest materjalidest Eesti raadio heliarhiivi vahendusel. Tänases kuulajamängus kutsume teid nüüd üles arvamust avaldama, millised olid selle juubelipeo parimat kajastused. Olid need arvamusartiklid ajalehtedes või tele-raadioülekanded, võib-olla sirbi sisukad, artiklid või hoopis kajastused ja pikad põhjalikud kokkuvõtted Delfis ja Postimehes? Palun kirjutage meile nüüd üks oma kõige eelistatum kajastus. Võimalusel lisage link artiklile või saatele ja kirjutage ka juurde, miks see konkreetne kajastus teile just meeldis. Oma kiri saatke palun meile esimeseks septembriks e-postiga vanale tuntud aadressile laulupidu ART. Kõigi vastajate vahel loosime järgmises saates, mis on eetris siis septembri teises pooles välja Postimehe kirjastuselt raamatu laulupeod postimehega 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehekajastuses. See on juubeliaastaks välja antud kogukas teos, mis on otsekui ajarännak papa Jannseni kannul, kus kohalolnute vahetute muljete kaudu saame laulupeo ning meie rahva ja riigipeadpööritavas ajaloost. No vot selline see saade oli siit Viljandi folgil, siis need sai, mina olen saatejuht Sten Weidebaum ja tänan koos toimetaja Lisete vildiga kuulamise eest. Tänast järgmine saade, nagu sai öeldud, saab olema eetris kuskil septembri lõpus, aga teie vastuseid? Kuule mängule, ootame siis esimeseks septembriks. Folke suvi kestavad edasi, meie lähme väiksele suvepuhkusele. Ilusat suve teile ja kohtumiseni septembris. Laulupeo nähtamatud lood. Erilised hetked Eesti laulu ja tantsu juubeliaastast.