Laulupeo nähtamatud lood. Erilised hetked Eesti laulu ja tantsu juubeliaastast. Tere tulemast kuulama üheteistkümnendat saadet sarjast laulupeo nähtamatud lood. Homme algab 27. laulu ja 20-st tantsupidu, minu arm. Esimesena jõuavad kohale tantsijad, seejärel riburadapidi kõik teised mudilaskoorid kõige viimasena, alles nädala pärast, laupäeval, kui toimub rongkäik ja laulupeo avakontsert õpetajale. Tuli on Eestile nelja nädalaga peaaegu et tiiru peale teinud ja just neil minutitel annab Lääne-Virumaa Amblas tule üle Järvamaale, kust see edasi Harjumaale läheb ja sealtkaudu kolmandal juulil Tallinnasse jõuab. Kui oma nähtamatute lugude saatesarjaga alustasime, tundus tänane päev veel väga kaugel olevat ning need 600 minutit saateaega, mis meid koos teiega tänasesse päeva on toonud, tundusid siis täiesti piisavalt selleks, et kõik nähtamatult lood teile ära rääkida. No muidugi see nii ei olnud, palju sai räägitud, palju rohkem, aga ei, rääkimata. Nagu ikka. Eks pärast pidu paistab, millised lood me üheskoos teiega siis üle sõitsime, jäära räägime nüüd aga tänase saate juurde. Laulu ja tantsupeo plakateid, trükiseid, reklaamija, logosid on enamik teist loodetavasti tänaseks märganud. Võib-olla olete saanud mõne kirja, millel ilutseb juubeliaasta tempel või kohtunud tule teel juubelipeokirjadega ehitud autodega. Saates räägime peo peakunstnikuga. Mees kõigi nende kujunduste taga on disainer Martin Rästa. Nii nagu eelmises saates toon ka sel korral teieni väikese kimbu muljeid tule teekonnalt. Saatesarjas oleme varasemalt tutvustanud juubelipeoks valmistavaid liigijuhte. Tänases saates räägime Maido Saarega, kelle juhendada noorte segarühmad ja Linda pihuga kestab tantsupeopesamunad teise ja kolmanda klassi mudilaste segarühmad. Nii nagu ikka, on ka selle laulu ja tantsupeo eel olnud palju juttu laulu ja tantsupeo tähendusest ja olemusest. Ilmselt ajaloo sisukaim uuring laulu- ja tantsupidude tähendusest toimus kuus aastat tagasi 2013. aastal, kui laulu ja tantsupeo traditsiooni Unesco maailmapärandi nimekirja kandmisest möödus 10 aastat. Tänaseks on aidanud see hindamatu uuring meil mõista ja mõtestada ning samas ka suunata laulu ja tantsupeo protsessi. Juubelipeaveerel vestlesin uuringu ühe autori Marju Lauristiniga tema maakodus Kääriku lähedal. Kui varem olen siinkohal jõudnud lauseni ja saate lõpuosas nagu ikka kuule mäng siis eelmises saates ei kuule, mängige läbi ning selgus võitja, kelleks Jarno Aadma vestlesime Arno ka läinud nädalal, kui ta klassikaraadios on auhinna järel käis ning mul on rõõm teilegi tutvustada kuulajamängu võitjat. Homme algab juubeliaasta tippsündmus, 27. laulu ja 20-st tantsupidu. Ajaloominutites jutustab meeleoludest eelmise suure juubeli eel laulupidu 100. Meile ajaloolane Kadi Käär Peterson, kellega läbi kõigi saadete oleme ajaradadel rännanud ning üsna tihti tõdenud, et ajada on küll muutunud inimesed ikka samaks jäänud. Laulupeo nähtamatud lood on klassikaraadio ja juubeliaasta koostöös valmiv saatesari mis jälgib raadioeetris laulu ja tantsupeole ning juubeliaastale olulisemaid sündmusi. Mina olen saate autor Sten Weidebaum, toimetaja Lisete pilt ja helioperaator on Katrin maadik. Head kuulamist. Laulupeo nähtamatud lood. Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi galeriis avati näitus laulupidu 1869 kuni 2019 kommenteeritud märgid. Laulupidude seost disainiga saab käsitleda väikevormide kaudu nagu kostüümid, lipud, vimplid, maskotid ja muu selline. Kõige rohkem on publik aga kokku puutunud rinnamärkidega, mille kujundus on tuttav nii trükistelt kui ka teistelt formaatidelt. Tarbekunsti ja disainimuuseumi galeriis saab näha nende visuaalse identiteedikesksete elementide sümboli rohkete märkide lahti kodeeringuid mis panevad kõnelema esmapilgul ehk märkamatuid või oskuslikult kujunduslikuks tervikuks sulanud sümbolid, kirjatüübid ja muud detailid. Märkidel kujutatud on kommenteerinud graafiline disainer ja disainiajaloolane Ivar Sakk. Näitus sai teoks Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta toel ning laulu- ja tantsupeo käepaelaga on kolmandal kuni seitsmendal juulil sissepääs muuseumisse tasuta. Näituse kuraatori Ivar saki sõnul on meie laulupidudelt hästi teada heliloojad, dirigendid, repertuaari osalenud koorid, sümboolika, autorite nimed on aga vajunud unustusse. Selleks, et meie juubelipeo märgi autor kunagi unustusse ei vajuks, saame järgnevalt tuttavaks selle peo peakunstniku disaineri logo autori Martin Rästaga, kes räägib meile, mis on selle peo visuaalse identiteedi lähtealusteks. Selle aasta juubelipeo identiteet proovib siduda siis oleviku ja mineviku et luua sellist pidulikku õhkkonda, mis oleks sobilik 150 aasta sünnipäevale. Juubelile sobiks nii vanadele ja pakuks midagi ka noortele. Millistest elementidest seekordne kogu see kunstniku töö koosneb, me oleme näinud siin erinevaid Tiltega, oleme näinud tekste, me oleme näinud erinevaid kujundeid. Graafika algab kõik logost pihta, et see logo motiiv on selline abstraktne, aga selles võib näha viiteid siis sülale või siis isegi papile ja siis sellest lavast nii-öelda lähtuvad kõik muud graafilised tööd ja kujundused. Siis lisaks logole ja tüpograafiale on kasutusel hulgim fotosi, et osad neist on siis teinud Toomas Kalve ja osad on teinud Riina varal ja nende fotode idee on tegelikult sama mis logo ja kogu graafilise identiteedi kontseptsioonile, et siis siduda kui nii-öelda see laulupeopärand ja tuua see tänasesse päeva, et siis kõrvutada uusi ja vanu objekte, rahvariideid ja kaasaegseid, et nii-öelda aksessuaare ja see võiks anda siis sellise sõnumi vaatajale, et laulupidu on miski, mis on tänases päevas elus traditsioon. Et tegemist ei ole nii-öelda Mosiaaliga. Kui me nüüd vaatame siin linnaruumis ringi, siis tõesti, väga palju on kasutusel selliste Seebeedoonis fotot. Millised ideed sellise foto tegemise kasutamise taga on, miks see laulupeo nägu just selline roostekarva annan? Ta võib olla päris klassikalise seep ega ei ole tegemist, et see on pigem selline erksam versioon või ütleme, tänapäevasem versioon, aga mõnes mõttes see on ka ajaloos nagu tagasi vaatama või kummardus siis sellele pärandile selliseid fotosid. Me oleks võinud näha või teha pisut võib-olla tuhmimal kujul, aga just nagu esimeste laulupidude ajal. Kas võib öelda, et tõesti kõik need elemendid, mida me siin näeme, ükskõik, olgu nad siis trükitud riidekangale, T-särgile, pusale, olgu ta linnaruumis suurel plakatil või siis laulja ja tantsija rinnas märgina? Kas need tõesti on sinu enda sulest sinu silma läbi käinud, millises mahus ta praegu räägime selle laulu ja tantsu puhul? Nende kujunduste hulka peast ei oska öelda, kas töö on nüüd käinud 2007 aasta detsembrist alates, et põhimõtteliselt jah, suurem enamus nendest minu näppude vahelt tulnud? Loomulikult mul on mitmeid abilisi, kes erinevate töödega pisut abistavad, aga kindlasti ma olen neid töid kõiki näinud ja kõiki mõjutanud. Kui nüüd laulupidu läbi saab, siis tõenäoliselt on sul tekkinud kümneid, kui mitte sadu tuhandeid sinu loomingu austajaid, sest et ma olen juba tänaseks kuulab väga-väga palju väga positiivset tagasisidet selle korra peo siis näo kohta või selle kohta võib öelda, kas sa oled sinine kunstnikke, kelle töid võib kohata ka mingitel hetkedel kuskil mõnes galeriis või kuskil sellises kohas. Tead, selle disaini töötasakaalustamiseks on vaba looming väga oluline, aga pigem ma vist väljendan ennast hoopiski muusikasse. Teostan muusikuna, et selles osas olen ma kindlasti nagu rohkem kättesaadav kui visuaalkunstis hetkel. Selline mitmekülgne kunstnik Martin Rästa, kes kujundas juubelipeo ja juubeliaasta visuaalse identiteedi ning kelle loomingust Hetkel tänavapildiski kenasti osa saame. 20. juunil toimus Tartus Maarja kirikus kontsert nimega 1869 2019, kus esinesid Eesti rahvusmeeskoor ja Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor. Läbi muusika ja vahetekstide põigeti äsja sündinud laulupeo juurde ja jõuti tagasi kevadesse 2019. Kontserdi salvestust on võimalik järelkuulata klassikaraadio kodulehel ning vaadata ETV veebilehel. Pärast kontserti palusin mikrofoni ette kontserdi kunstilise juhi ning 27. laulupeo segakooride liigijuhi Triin Kochi, kellelt uurisin, mis kontserti ka ikkagi tegemist oli. See oligi laulupeo sünnipäeva pühitsemise kontsert, selle kontserti meenutasime nii-öelda või püüdsime elustada esimesest peost nagu mingit sellist meeleolu või tunneb. Ja me märkisime ära ka selle tänase päeva, kus me praeguseks hetkeks olema nii oma laulupidudega kui ka võib-olla nagu natukene üldisemalt ja laiemalt ka, nii et kaks sellist olulist hetke, eks meie jaoks ikka aine tänane päev on ka oluline, aga just see märgilisus ja need tekstid, mida räägiti tegelikult need lõid ikkagi väga hea õhustiku sellest mis siin võis 150 aastat olla. Minu silmade ees hakkasid küll mingisugused pildid jooksma, mingid natuke siukesed, habetunud mehed ja, aga sellised tõesti nagu ärevad ja südamed põksuma, nii et ma arvan, väga selline ilus ja väärikas algus meie juubelile. Ma olen sinuga 100 protsenti nõus, ka mina mõtlesin nende habetunud meeste peale, kes siin 150 aastat täpselt selles samas ruumis kogunesid täna, kuulates Rommi laulmas sedasama repertuaari. Mida sa arvad, kas see kõla võis olla ligilähedaseltki sarnane 150 aastat tagasi, nagu täna siin? Raske öelda, millegipärast ma muidugi arvan, et ta võib-olla ikkagi äkki nii kvaliteetne ei olnud, kuigi kirjeldused ja ütlevad, et laul kõlas ikkagi üllatavalt hästi, et ju see ikkagi nii oli. Aga ma väga-väga-väga imestan selle üle, et kui täna kuulan neid rammi lauldud laule, need on väga keerulised vokaalselt keerulised, et kohati ka rütmiliselt ja tõesti nagu täitsa pikad saatuslikud, sellised vormid, et selle koha peal ma küll ütlen, et ma ei tea, kuidas seal ometi ära lauldi, aga no see oli nii, noh tänu sellele me vist ikka siin vestleme täna sinuga ka, et see siis sai alguse see traditsioon ja ju see siis nii hästi oli, et me oleme siiamaani nagu kestnud sellega. See juubelipeoks valmistumine on olnud minu meelest lõppkokkuvõttes ikkagi väga helge ja me läheme vastu tõenäoliselt meie generatsiooni sellise kõige ainukordsemale elamusele ainukordsele sündmusele, tänasel kontserdil sinna ka Maarja kirikus tekkis mõte, kuulates esmaettekanded seda Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, et seal tegelikult kõlasid just kulminatsiooni osas üsna ärevad noodid sulle tundub, kuidas me selle laulupeotraditsiooni hoidmisega Me oleme hakkama saanud ja kas me suudame hoida teda järgmised, ma ei ütle 150 aastat, aga näiteks 50 aastatki. No ma arvan küll, et me tõesti praeguseni oleme ikkagi selle traditsiooni hoidmisega hästi hakkama saanud. Küllalt tänamatu töö on ikkagi see ennustamine, noh, ma saan ainult midagi loota, samas kui sa vihjasid Reinvere teosele, et seal tõepoolest ütleme nii, et kui sa loed seda pealkirja, et siis pigem on selline tunne, et see võiks midagi hästi sellist nagu kuidagi helget ja kuidagi nagu olla rõõmsalt võib-olla reibast isegi olla see muusika ta tegelikult ei olnud, seda ma ei oska öelda, eks iga helilooja ju noh, ta kirjutab enda seest neid asju ja kuna ka tekst oli Jüri Reinvere enda loodud ju tal siis on see nagu sedamoodi hinge peal, nagu ta seda väljendas. Ega ma täitsa nagu ju teise inimese sisse ei näe ja võib-olla on natukene neid samu mõtteid mõelnud, et noh, et mis tal täpselt on hingemäel, et miks ta just niimoodi ütleb. Samas Jüri elab, eks ole, Eestist eemal ja elab juba tükk aega eemal, et võib-olla temaga nagu tajub ja tunnetab neid asju teistmoodi ja, ja võib-olla tema teatud selline ärevus on ka see, mida peaks nagu kuulama või mille üle peaks siis ütlema. Ega mul mingit kindlat vastust nagu ikkagi ei ole. Selle kestmise kohta sa küsisid, kas 50 aastat. Millest no kui ma teaks, jumal küll, ma oleks ja siis ma ei tea, kes sõltub sellest, kas meie õpetajaid väärtustatakse, kes ju tegelikult reaalselt ikkagi läbi laste seda traditsiooni nagu kõige rohkem noh, nii-öelda nagu toetavad, et kui sealt seda pisikut nii-öelda külge ei saa, siis, siis tõepoolest ilmselt ei ole pikemas perspektiivis võib-olla jah, kas nüüd just lootust, aga noh, see võib ikkagi vaikselt jah, mingit sellist rada minna, mida me võib-olla praegu ei taha. Sa oled väga nõus, et kui praegused trendid jätkuvad koorimuusika maastikul mõtlen koorijuhtide väga visa pealekasvu ja seda kriitiliste murdepunktid, kus on väga väga palju eakaid koorijuhte, meil siis 50 aasta pärast võib see laulupidu siia sama Maarja kirikus ära mahtuda. No vot kohe selline mõte, selles mõttes ilus, et kui üks laulupidu Muhu Maarja kirikus, kus sa siis see on nagu selline omamoodi ilus mõte, aga see tõesti nagu viiks nagu jälle nagu mingisuguse alguse ja lõpujustkui kuku. Aga vaat noh, tõepoolest on see, et me ei saa ju kuidagi öelda, et meil ei ole huvi koorilaulu vastu, et meil tegelikult on tohutu huvi ikkagi inimestes ja see soov laulda laulupeol käia on väga-väga olemas. Me lihtsalt peame siis järelikult ikkagi suutma väärtustada seda dirigenditööd niimoodi, et need noored inimesed noh, mis ma tahan öelda, ongi see, et meil ei ole nagu see meil ei ole seda tausta ja seda pinnast, eks ole, mille pealt inimesed võiksid seda tööd teha, et see isegi nagu ju väga-väga-väga hea. Et jah noh, siis on see väärtustamise küsimus ja kui nüüd kohe see kuidagimoodi paremaks ei lähe, siis ma ei tea, mis me teeme ja Maarja kirikus kokku ja laulame siis saame Maarja kirikus kokku ja laulame siis nii, nagu me siis oleme. No vaatame, ma siiski ei arva, et need värvid nii mustad on, tegelikult ma ei arva, ta ikka elu kulgeb siis kui seda pidu ju alustati, ega siis ka miskitmoodi lihtne ei olnud ja ei olnud siis võib-olla igal sammul neid, nii koolitatud inimesi nagu võtta, et ometi see lugu kõik arenes kuhugi poole ja küllap läheb nüüdki selles suunas ikkagi lõpuks, kuhu me tahame. Need olid Triin Kochi mõtted selle erakordse kontserdi järel. 27. laulu- ja 20. tantsupeo, minu arm, tuli on tänaseks rännanud läbi suurem osa Eestimaast vallast, valda ja käest kätte on tulnud edasi antud ning kantud on teda nii paatide kui suuskade, rataste ja autodega, aga ka joostes ja ujudes. Tuld on ööseks hoiule viidud nii kuuli kirikusse kui ka sepikotta. Ühe erilise veetis tuli aga Põlvamaal lageda taeva all müstilisest taevaskojas. Kuidas seal möödus? Jutustasid meile Katrin lagelma ja Silver Tinn kabuvilistlaste tantsurühmast. Taevaskojas oli tegelikult väga maaliline sündmus, korraldatud, et me läksime sinna kohale, seadsime platsi valmis, jäime tuldud ja poole 11 ajal, siis lõpuks, kui see tuli jõudis parklasse, siis meil olid paarid tee peal ilusti ära jaotatud ja võtsime siis selle tule seal vastu. Igal pool paarid ootasid seal tee peal oli tegelikult seal olid seto leelo töötajad ja kohalikud pillimehed, palun. Lauljad ja põhimõtteliselt siis hakkasime paariga viima siis seda tuld sinna suure taevaskoja platsi peale. Et tegime väikseid peatusi, tee peal, kuulasime muusikat, lauljaid, kandlepoisid olid seal emalätte juures tehti väike selline pühalik tseremoonia ja nii ta sinna jõudis üle silla sealt taevast Ta jõudis, sealt me andsime siis tule edasi tantsujuhtidele ja teistele tantsijatele, kes seal kohal olid, et siis nemad ka siis saaksid sellest uhkest asjast osa, mis mina tähele panin, oli see, et kui minule ja minu sealsele paarilisele siis antise tuligi selle tõrvikuga, siis mul tekkis selline tunne nagu kuidagi terve maailma vastutus on praegu nagu minu käes ja tegelikult iga kord, kui me andsime järgmisele paarile selle tule edasi, siis ma kohe nägin, kuidas kõigil läksid silmad kuidagi hoopis teistmoodi särama. Aga mul oli samal ajal niisugune väga uhke tunne ja ma arvan, et meil kõigil oli nii kõigil silmadest näha. Need olid mõtted ja lood Põlvama metsadest kabuvilistlaste Katri Nagelma ja Silver timmi meenutuste kaudu. Nagu ennist ütlesin, on tuld tema ligi kolme ja poole 1000 läbitud kilomeetri jooksul edasi veetud väga erineval viisil. Mitmel pool oli kavas tuld ka rongiga sõidutada, kuid kuna Elroni uutesse rongidesse lahtise tule ka minna ei tohi, siis siiani oli see veel tegemata. Jõgevamaal Avinurmes aga on vanaaegne kitsarööpmeline rong, mille avatud vagunis tuli kenasti rongisõidu tehtud sai. Olin seal ja jagan teiega nüüd kõike seda elevust, mis tol päeval. Rongisõidu lõpus andis Jõgevamaa laulupeo tule pidulikult üle Ida-Virumaale ning nüüd on tuli omadega jõudnud. Tavapäevadel me peame reisihuvilisi rongihuvilisi nelja kilomeetrisel lõigul siis aga kunagi talis olla musta raudteeliin, siin oli siis Avinurme peatus ja kuna Avinurme raudtee nii tähtis, siis Me taastasime ta uuesti ülesse. Kilomeetri jagu 57 kilomeetrit on teda kokku, et noh siis 56 on veel puudu. Kas olete varem ka nii tähtsat ülesannet selle rongiga reisijad nagu täna, et vedada suisa laulu ja tantsupeo tuld ühest kohast teise? Siit on mööda läinud, aga see on esmakordne, kui me peame tulla. Valgast. Leidsin aga tuld ootamast kitarrist Andre maakeri, kellele kitarriseaded, laulu ja tantsupeopaladest on aidanud pikkadel talveöödel laulupeo mõtteid mõelda ja tantsupeo tundeid tunda. Kuidas Andre Valka sattus temalt esmalt küsisingi? Siia saabus laulupeo tulerongkäik, laulupeotuli saabus siia platsile ja, ja mina olin muusikaga kutsutud siia seda tuld vastu võtma. Nii et sedasi ma siia sattusin koos laulupeotulega on sul endal ka mingeid seoseid Valgamaaga? Ma olen mõnda aega Valgamaal elanud ja seetõttu on ka see Valga linn ja see kant mulle ka üsna tuttav esitasid siin palasid, nii nagu sa ikka teed töötlusi, laulu ja tantsupeomuusikatest, mis kava see selline on, oli siin juba vana tuntud repertuaar, oli siin midagi uut ka? Nii ja naa, vana tuntud repertuaar vähemalt minu enda jaoks on minu plaadilt, mille nimi on minu laulu pidu ilmus viis aastat tagasi 2014. aastal ja siis mul tuli selline mõte luua just soolokitarrile töötluse ja just nimelt luua neid sellisest soolo ja üksi mängu võtmes nendest lugudest, mida me harilikult oleme harjunud kuulama suure rahvamassi esituses ja vägevatel massipidudel. Minu jaoks oli just oluline sellel hetkel pöörata tähelepanu sellele isiklikule kogemusele ja isiklikule tundele ka siis, kui pidu on läbi saanud ja kui parasjagu on pidude vaheline aeg. Et kas siis ka meil see tunne on ja mida me ise üksi olles tunne. Et noh, koos Me ikka kipume teineteist käima lööma ja pidu läheb käima ka oluline kuidas üksi sellesse suhestuda ja siis sai selle plaadi nimeks minu laulupidu. Ja nüüd on uus juubelilaulupidu kohe-kohe tulemas ja selle aasta alguses mul käis järsku peast selline surakas läbi ja mõtlesin, et ma tahaks teha selle peo lävel uue plaadi. Ma tahaks teha veel kitarritöötlusi. Ja seekord nüüd selle uue plaadi nimeks sai meie laulupidu. Ja see nüüd see teine tunne seal kõrval see meie-tunne, mis on samuti oluline, lisaks sellele minu tundele, nii et uue plaadi peal on meie lood ja ma arvan, et ongi täitsa meie lood, sest kõik on tuntud-teatud lood ja sellised mõnusad rõõmsad lood. Oled sa ise ka tulemas siia juubelilaulupeole ja kas sa oled juba piilunud ka, mis on juubelilaulupeo kavas? Sel aastal, vaatan televiisorist. Ma olen käinud küll üsna mitmeid kordi, eriti noorena, kui ma laulsin kooli segakooris ja minul on ka päris tugev puhkpillitaust. Kuressaare linnaorkestris mängisin saksofoni mitmeid aastaid, nii et olen ka orkestriga marssinud seda rongkäiku läbi. Aga seekord vaatan telekast ja ma olen vaadanud, et päris häid ülekandeid tehakse täitsa hea vaadata. Kuulame siia vestluse lõppu Karl August Hermanni pala Kungla rahvas Andre maakeri esituses. Juba nädala pärast on meil võimalik seda lauluväljakul avakontserti lõpus kõigil ühislauluna laulda. Lapsed ja noored tantsupeol võiks olla järgmise saatelõigu alapealkiri. Saame tuttavaks meie tantsupeopesamunade teise ja kolmanda klassi laste segarühmade liigijuhi Linda pihu ning noorte segarühmade tantsijatele vast rohkem Tseesiga rühmadena tuntud liigijuhi Maido Saarega. Kuidas meie pesamunad ennast laulupeo protsessis tunnevad ning kas laste kaasamine tantsupeole annab protsessile midagi juurde või võtab äkki hoopis täiskasvanud tantsijatel kohti tantsuplatsil ära? Küsisin Linda pihult. No näiteks seda pidu, mina küll ei kujuta ette, et see oleks nagu olnud üldse ilma lasteta teemegi täiskasvanud peo ja saab hästi palju täiskasvanute rühmi sinna peole, aga kui peo pealkiri on minu arm ja sellised asjad, siis ma arvan, et arm algab sealt lastest pihta. Mis rollis need pisikesed tantsijad neil sellel tantsupeol on? No ma arvan, et, et teise kolmanda klassi lapsed Tallinna ja Harjumaalt esindavadki sellel peol selliseid headujulisi, rõõmsameelseid vahetu emotsiooniga tantsulapsi, kuidas nemad võtavad seda maailma, avastavad, kuidas nad märkavad looduses matkivad konnade liikumist, tunnevad rõõmu sellisest muusikast muusikasse kaasa plaksutama, sest et ma usun, et nad suudavad publikut nagu võluda. Oli sul eelproove tehes lastega juttu ka sellest, millisele peole nad tulevad ja mis lugu see pidu siis jutustab, keskendusid ikkagi rohkem tantsusammudele. Tegelikult õpetajatel oli juba palve antud, et nad ikkagi räägiksid ja tegelikult lapsed saavad väga hästi aru, kuhu nad tulevad ja mis pidu see on ja tegelikult ka kõik tahtsid väga sinna tulla ja väga nagu põhjalikult ja niimoodi püüdlikult ma vaatasin oma rühmaski, et et nad nii püüdlikud ütlesid, neid konnahüppeid ja hüpakuid ja ühekaupa kasvõi näitavad sulle ette, et kas mul ikka tuleb hästi, kas mina olen nüüd parim, et noh, see on nagu väikesed olümpiamängud, peaaegu, et lastele võiks öelda, et ja samas nad nagu arendasid ka füüsiliselt laps, ütleme seekord tehase vana repertuaari kaasamine, et erinevad tantsud see oli nagu ma arvan, et õige otsus ja lastele tore väljakutse. Milliseid tantse mudilased sellel peol siis tantsivad? Me tantsime Heino Aassalulaste tantsu süüti, et see koosneb nagu kolmest tantsust, et seal on sõõrtants, mis on siis oige vasem baasil tehtud. Järgneb siis konnatants, selline tsiteeri tants ja lõpeb üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse ja siis kaasaegsema helikeelega jaga tantsukeelega on plaks Jabliks ja selle autone Helena-Mariana Reimann. Millised võiksid olla need soovitused, mida sina selliste väikeste lastejuhina siis oma väikestele tantsijatele nende vanematele kaasa annad? Vot ilm on selline, et seda me ei tea, mis hommikul on päike ja õhtul on äike. Et kindlasti on see vihma käib alati oluline, kindlasti tuulejakk ka on oluline. Kindlasti veepudel on oluline kindlasti peakate, on oluline, et see sõltub täpselt, et kas tuleb sealt väga suur päike, mis kõrvetab või siis on, on vihmane ja lapsed on sellised, kes ikka nemad tahavad vaheajalt näksida, et puuvili, õun, banaan, pirn kotis, täiesti asjakohane, sest tegelikult süüa ju nad saavad ja proovipäevadele pikad, aga meil on ainult kolmapäev ja neljapäev, sellised pikemad päevad. Et siis me oleme küll soovituse andnud, et midagi võiks seal kotis veel lisaks ja ikka kõik asjad, nimed peale, telefoninumbrid, et noh, et ei juhtuks midagi ja ikkagi kaad jalanõud üle kontrollida, et ikkagi ei saa plätudega tantsida ja, ja peavad olema kinnised jalanõud, et need varbad ikka terveks jääks, et noh, sellised elementaarsed asjad on tegelikult juba alla kirjaga läinud, mida meie kõik soovitame, ma usun, et lapsevanemad ka ikka hommikul, kui väga päike paistab, ikka panevad selle vihmakeebiga. Sest ikka õhtul võib tulla äkki mõni vihmapiisk. Millise sellise vaimse ettevalmistusega need lapsed peaksid siis tulema või mis on see memme musi, mis neid julgustab sind sellel nädalal kenasti hakkama saama? Võib-olla see, et kuula ja siis tegutse, mitte vastupidi, kuula vaata naabrile otsa, naerata ja siis tee nii, nagu sealt ülevalt puldist öeldakse, siis on kõik korras. Teise kolmanda klassi laste tantsupeol osalemisest rääkis meile liigijuht Linda pihu. Kas ma eksin, kui ütlen, et tantsupidude kauneimaid sooritusi teevad ilmselt sageli noorte segarühmad, kes oma säraga tantsud eriliselt särama panevad? Küsisin liigijuht Maido Saarelt. Kindlasti esiteks, meie repertuaar on väga noortepärane, nendele väga kohane, esimene tants on meil siis Heliumit, Celi sulesepad, mida noored tantsivad tegelikult väga väärikalt väga ilusti, väga hingestatult võib öelda, see tantsu nendele ääretult jõukohane, aga just ma rõhutan siin seda, et see väärikus ja au paklikus, mida nad selle tantsuga tahavad näidata, Helju Mikkeli, see on väga ilus ja see on tõesti südantliigutav, see on nagu pärand meile Heliumikkelist. Teine tants, mida noored siis esitavad, on minu loodud tants juba, mis on teist korda tantsupeol, on pihlapuu seal nüüd Te kindlasti noortele meelepärasem ja kindlasti sobilikum, kuna nad on kõik ju selles eas, kus on esimene armastus, esimene armumine, esimene kallistus, võib-olla esimene suudlus tantsivad seda, niiet et ma usun, et rahvas jääb seda, vaatame, kuulame seal nendele loodud midagi üle jõu käivad seal ei ole, kõik on väga lihtne, ainult pane oma emotsiooni tööle selles tantsus ja ma usun, see tuleb üks ilusamaid tantse kindlasti tantsupeol. Ja poistel on jälle üks Mait Agu oma õnne sepad. Kuidas ma ütlen nüüd seda tantsu vaadates ja jälgides siis vahepeal tekib selline kananahk, tuleb ihule, et, et ma alati mõtlen sellele, et me oleme kõike näinud filmi nimed marmortahvlil, kuidas noored poisid läksid sõtta, teadmata, kuhu nad lähevad, kelle eest nad võitlevad, nad läksid oma maa eest oma vanemate eest välja ja siin täpselt samuti tuleb see, et need noored teevad selle oma õnneseppasid, tantsivad tõesti sellise tundega, nad on veel noored ja noored rohelised, aga rind on meil kummis ja tahtmist täis, et noh, vot selline tahtmine on suurem kui teadmatus, kuhu ma lõpuks välja jõuan. Et selline tunne tuleb seal oma õnneseppadest kindlasti noortel välja, nii et ma olen näinud rühmi, mis tõesti panevad niimoodi sellise kananaha ja võiks hirmu, tekitab endasse, kuhu sa, mida sa nüüd noorteed või, aga noh, nad peavad olema valmis nagu selleks ja nad on suhteliselt omamoodi natukene. Sina, Maido, oled võib-olla süüdi selles, et tantsuväljak jälle täis, vähemalt vähemalt osa seest on sinu peal sinu pidu. Lävel oli see lävi, kust peale pärast 2000 seitsmendat aastat väljak jälle hakkas täituma nii tantsijatest pealtvaatajatest. Oled sa ise sellele 2007. aasta peole tagasi mõelnud, oli see mingi eriline hetk, murrang ka sinu enda jaoks? Kindlasti sellest on nüüd väga palju aega mööda, ma olin tunduvalt noorem, tunduvalt julgem, tunduvalt kindlasti ambitsioonikam ja ma läksin väga julgelt võisin vastu minna tundmatus kohas tundmatut asjadega kokku puutuda, et ma olin väga julge. Nüüd ma juba natukene mõtlen kindlasti, et võib-olla see lävel, jah, see oli mingi murrang minus kui ka minu töödes ja tegemistes kindlasti ma üldse perel seda etendust või tantsupidu lävel vaatan hoopis teise pilguga nüüd kõiki teisi tantsupidusid üldse tantsuga seotud tegemisi, asju ma ei tea, mis, mis oli see fenomen tõesti, et lävest, sellest tantsust siis tõesti nii vaatajaid kui ka tantsijate arvakas väga jõudsalt tõusma ei tea, kas me leidsime võib-olla hea repertuaari, kas mingi lähenemine noortele ja tantsijate poole muutus, ma ei tea, siin on kindlasti võib olla mitu too asja, mis kokku andsid sellise jõu ja väet, et see liikumine ja tantsumaailm nii tugevaks on läinud isegi nii tugevaks, et meil on praegust juba raskusi, eks ju, nagu sa tead tantsijate sooviga neid mahutada isegi tantsuplatsile, aga ma usun, et see ei ole kindlasti üksinda minu teene. See on kindlasti kõikide kõikide väga suurte asjade kokkulangemine. Homme kogunevad tantsijad nüüd kõigelt harjutusväljakutele. Kuidas tantsupidu kokku tuleb ja milline on see struktuur, millega peab üks tantsujuht nüüd arvestama, kuidas tantsupeo kokkupanemine käib. Need tantsijat, kes homme nüüd saavad nagu tantsuplatsile, kellega kohtume prooviväljakul, need jäävad ise, kui raske tee nad on läbinud ja kui palju proove ja trenne ja et nad teavad seda ise. Ja tantsija poolt on, et ainult tähelepanu, servertett, see tants, mida nüüd me nagu laval tegime, me peame selle kandma nüüd suurele platsile ja tahes-tahtmata seal tuleb teha muudatusi, nagu ma ütlen alati, see noor, kes homme on, peab olema väga mobiilne. Me oleme külvanud kõik joonised meetrite sentimeetrite kaupa paika, aga joonis oli üks asi, mida ma oma toas lambi valgel teen. Et, et ma usun, et homme algab tegelikult kõige huvitavam osa. Mingil määral on seal katsetamist proovimist, aga ma tean, et tantsija ei pea rohkem teadma oma tantsu. Kas on mõni hetk või element mõnest tantsust, millele sa tahaksid erilist tähelepanu juhtida, mida vaataja kindlasti peaks märkama ja mis tal võib-olla ilma nüüd ekstra tähelepanu juhtimiseta võib kahe silma vahele jääda. Mida ma tahan kindlasti öelda ja tantsijatel veel, kuigi nad on juba täna tantsuplatsil, aga kõik tantsijad kõik C rühmade tantsija poisid leppisime omavahel kokku, et kõik poisid teevad sõle omaenda näppudega sobivast materjalist ja tüdrukud võimivad poistele sukapaelad ja meil on tantsupeol siis ette nähtud selline koht, kus meie C-rühma poisid pidulikult ja väärikalt annavad siis üle omatehtud sõle oma tüdrukule ja tüdruk paneb siis poisile, annab kingituseks vastu siis säärepaelad. Need, see on üks väga ilus. Me oleme seda ette valmistanud, minagi olen ette valmistanud, need suled oma oma Assistentidele. Jääme siis seda erilist jagamise hetke noorterühmadel ootama. Kuulame vestluse lõpuks siis Urmas Alenderi poolt loodud laulu pihlapuusõnad Viivi Luik. Seade Alo Mattiisen tantsupeo saateansamblile seade kohandanud muusikajuht Tonio Tamra. Juubelipeo Jõki. 2013. aasta veebruaris-märtsis küsitles uuringufirma Saar Poll üle Eesti 1000 kolmesadat inimest vanuses 15 kuni 74 eluaastat. Küsimustik sisaldas 74 küsimust ning seal olid koostanud Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm. Uuring näitas veelkord, et laulu- ja tantsupidude traditsioon on eesti rahvale sügavalt kordamine rahvuslik kultuurivara, mis otseselt on seotud rahvusliku identiteedi hoidmise ja edasikandmisega. Valdav osa vastajatest kinnitas selle traditsiooni jätkuvat kestlikkust. Samas näitas küsitlustulemuste analüüs, et inimeste arusaamad ja ootused laulu ja tantsupeo suhtes on ootuspäraselt väga erinevad, andes sellega ka peole endale erineva tähendussisu ning saates tegijatele ja korraldajatele vastuolulisi signaale. Mida see uuring meile täna kõneleb ja kas kuus aastat on piisav aeg, et uuringu tulemusel tehtud järeldusi hinnata, küsisin uuringu ühelt autorilt Marju Lauristinilt. Vestlus Marjuga toimus nädal aega tagasi tema maakodus Kääriku lähedal hammuste tuttavatena ning Marju nõusolekul silatasime vestluse käigus teineteist. Üks väga tõsine teema, mida me kuus aastat tagasi arutasime ja mida peaks veel enam ja väga tõsiselt arutama, praegu, homme ja ülehomme on laulupeotraditsiooni jätkusuutlikkuses see osa, mis puudutab koori- ja tantsujuht. See on tegelikult nii-öelda nähtamatu mure, sest see, mida suur osa inimesi näeb ja rõõmustab, on tulemus, aga selle tulemuseni jõudmine, see on ju ikkagi väga-väga suur, väga professionaalne töö ja nii palju, kui mina olen kohtunud muusikaõpetajatega kori juhtidega nende inimestega, kes on seotud kogu selle tööga siis noh, ükskõik millest alustad, see jõuab ikka sinna, et on mure järelkasvu pärast. Kas noored tulevad seda ala õppima ja kui nad tulevad õppima, kas nad tulevad sellele tööle seepärast, et see on niivõrd, ühelt poolt suurt professionaalsust ja pinget nõudel? Tõesti noh, endast kõike andev töö ja samas tema tasustamine on kehva, kohati lausa nigel ja sellel on üks väga tõsine põhjus, on see, et praegu on olukord niisugune, et kui näiteks riik tõstis kõrgharidusega kultuuritöötajate palgamiinimumid, riik tõstis õpetajate palgamiinimumi õpetajatega koos lastepedagoogide palga minu tõusnud siis väga paljud muusikaõpetajad, tantsuõpetajad, lauluõpetajad kestavad seda just nimelt teine, kus ikkagi oli 150 aastat tagasi läbi nende samade kollektiivide, mis kogunevad, kas siis kuskil rahvama skulptuuri majas, klubis ja nii edasi, nii edasi või siis ka muusikakoolides, eks ole, õpetavad sedasama ütleme, pillimängu ja kõike seda, neid ei tunnistata vedagoogideks, nendel puuduvad kõik need pedagoogidele praegu antud kindlustunde elemendid, eks ole, ühelt poolt siis nagu see niisugune tatud staatuse tunnustuse teiselt poolt ka tõesti elementaarne elamise kindlus. Ja, ja see ei peaks olema nii kole keeruline ütelda tõesti need laulupedagoogid, tantsupedagoogid on pedagoogid, et nendel on kõik need noh, nii-öelda töönõuded ja haridusnõuded ja enamgi veel ja seega peaks olema ka vastav kindlustatus. Ja see praegu on jäetud just nimelt selle tõttu, et väga palju kohalikud need kollektiivid on jäetud nii-öelda omavalitsuste läks. Ja siis olemegi selle väga ebamugava ja tegelikult häbiväärse olukorra ees, et riik peseb käed puhtaks. Me liigume tõesti sellel juubelilaulupeo poole ja siinsel protsessi sees olles on minule küll mulje jäänud, et vaadates ka seda tule liikumist teab milline tähendus on sellel tulel inimestele. Et ikkagi need ootused on väga kõrged, mis on sellele juubelipeole pandud. Asi on selles, et, Juubel on juubeliks juubel on lihtsalt nagu see, see raam või noh, see niisugune kuldraamis on laulupeo traditsioon, aga ma arvan, et siin on ka veel teine väga oluline moment. Paraku ongi nii, et laulu ja tantsupidu noh, laulupidu muidugi eeskätt selle tõtates laulupeol on see pikk pikk ajalugu, on muutumas peaaegu et ainukeseks selliseks näituseks, mis Eesti rahva tõepoolest nii kokku toob, et kaob ära see igapäevapaine, mis surub eriigasugustesse leeridesse, erakondadesse huvirühmades isiklike mingisugust ettevõtmiste püüdlustesse. See kokkusaamise vajadus on aga endiselt väga suur ja sedasama ühist pettuste tunnetamise vajadus on ju loomulikult väga suur ja laulupeole selle tõttu see koormus on nagu suurem kui kunagi varem. Kuigi teiselt poolt võib ka ütelda, et ei ole võib-olla suurem kui kunagi varem. Merle karusoo andis sind minema nädala Maalehele väga olulise intervjuu, ma soovitan kõikidel lugeda seda, mis ta ütleb laulupeo kohta, aga võib-olla tõepoolest me pöördume tagasi sellesse aega, mis oli 150. Kõik eraldi, igas kihelkonnas teadnud teineteist suurt midagi, mingit sellist suurt eesti rahvatunnet ei olnud, see ju loodi siis, eks ole. Nii, Janseni poolt läbi ajakirjanduse hakkas seda tegema ja selle tulemusena tekkis ka siis võimalus teha tõesti sellist suurt ühist niisugust ettevõtmist. Et nüüd lihtsalt peame arvestama hoopis teisel tasemel muidugi jaa, tehnoloogiat ja mis kõige pärast on jälle, rahvas on pudenenud laiali ja rahvas tuleb kokku tuua ja kokkutoomisega saab hakkama ainult siis, kui on niisugune kultuuriline, väga tugev kese, väga tugev traditsioon ja õnneks meil see traditsioon on olemas. Nii et selle traditsiooni väärtus tegelikult, kui me räägime üldse tõsiselt sellest, et mis meil põhiseaduses on, eks ole, et Eesti riik on selleks, et eesti rahvas eesti kultuur kestaks siis, ega siis jällegi see ei tule tuulest, see nõuab jällegi mingisugust niisugust tugevat. Noh, tegu ja rahupidu on praegu tõesti üks neid tegusid, mis kõige rohkem ühendab. Üks väga huvitav tähelepanek selles uuringus oli ka see, mis puud tas ühte klastrist, millest me ei ole rääkinud. Need olid noored, kes tahavad kangesti kaasa teha, aga väga süvitsi ei tunne huvi nende väärtuste vastu. Kas pärast 2000 seitsmeteistkümnenda aasta noorte pidu võime öelda, et selles osas on toimunud mingi nihe? Ütleks, ma ütleks, et vastupidi, asi on selles mõttes noh hullem naga natukene, võib-olla dramaatilisem sedasama lõhestumine noorte hulgas on ikkagi väga suur, kus tõesti ühe otsa moodustavad siis need, keda me rõõmuga näeme, eks ole olemas olemas ja loomas ja laulmas seal ikke tegemas. Ja teine osa kesik ikkagi on täielikult irdunud sellest kultuuritraditsioonist ja tõesti on ära kadunud sinna kuskile nagu nendesse Internetiavarustesse, ilma et sinna tuleks kaasa kultuuri, sest et võib ju ka internetti seal saabki ja peabki tänaval internetis osalema ka kogusele. Kas kultuurimaailmas, aga see osa, kes selles ei osalevaid, tõesti raiskab oma aega ja kaob ära hariduse vaateväljast, kaob ära üldse, noh, nagu selles mõttes niukestest sotsiaalsetest võrgustikest ja siis me avastame neid kuskil seal kuriteouudistes ja nii edasi. See on tegelikult väga muret tekkinud. Ja kui me nüüd vaatame neid noori inimesi, kes tulevad talupeoga kaasa selle tõttu kooli, koorid on laulupeol, siis see on jällegi üks, üks suurepärane võimalus tegelikult vähendada nende noorte hulka, kes niiviisi ära pudenesid ja oli juttu sellest ka, et see tähendab mõtleks rohkem lugusid. Ühesõnaga, et ei haaraks mitte nüüd see tore koosolemise hetk vaid et sellega koos ärkaksid kõik need lood. Milliste mõtetega või tunnetega te ootustega sina tuled need sellele juubelilaulupeole, Marju Lauristin. No kuule, see ongi nii, et tuledki süda lahti ja hing rõõmus. Aga midagi muud ei olegi. Kuulajamäng igaviku tuules. Nii nagu saate alguses lubasin, tutvustan teile nüüd kuulaja nagu võitjat, kelleks oli Arno Aadma nüüd siin peo eelõhtul on mul küll eriline võimalus sisse juhatada, seekord kuulajamäng väga erilisel moel meie juurde jõudnud kuule nagu võitja Arno Adma, palju õnne, kõigepealt aitäh. Kuidas ta selle kuule mängu enda jaoks leidsid ja kuna mul käib tantsupeo uudiskiri, siis ma sealt selle avastasin ja nagu esimene saade oli, siis kohe asusin hoolega kuulama. Kas te olete muidu ka klassikaraadiokuulaja? Mängib küll raadio kõrvas tööd tehes ja mõnikord klassikaraadio, kui lihtsalt või keeruliselt need küsimused teile siis alguses tundusid? Küsimused ei olnud väga rasked, kuna suur Google annab ju kõikidele asjadele vastused, aga küsimused olid põnevad, sest mõnega pidi ikka vaeva nägema natukene. Kas jäi mõni eriline pähkel meelde? Ka meeldis liivi keelne laul, kuna rütme kummitama, siis oli teda lihtne leida ja siis oli ka tore see Koidu nii-öelda esitust laulupidudel ja ka noortepidudel siis? Jah, see oli huvitav. Ma pean tunnistama, et kuna selle Mihkel Lüdigi intervjuu leidsin, et ma olin ise ka väga suures vaimustuses ja eks ma tegelikult ka selle sarja käigus tahtsin ka innustada inimesi ise neid vastuseid otsime ka meie kodulehelt. Kus teie oma vastuseid siis kate leidsite? Igalt poolt, kust aga sain, aga ega tantsupeo ja laulupeo sihtasutuse koduleht oli hea, et sealt oli hea otsida, millal keegi esimesena juhatas või siis mis aastal laul esimest korda oli. Kas ise olete ka laulupeol või tantsupeole tulemas. Olen tantsupeole tulemas tantsijana, mis rühmas? Rahvatantsurühm, känd ja käbid. Ja see rühm tegutseb Nõmme kultuurikeskuse juures segarahvatantsurühm. Kaua rahvatantsuga juba tegelenud olete? 89, läksin sinna rühma ja olen siiamaani olnud. Kui te seda mängu mängima hakkasite, kas eesmärk oli saada need, pääsed peole või tahtsite lihtsalt teada, proovile panna? Ma arvasin kohe, et ma võidan selle. Ma lihtsalt arvasin, see täpselt nii ka läks. Te olete ise tantsija, nüüd te saate tantsupeo etendused, kas te siis lähete istute viimaseks etenduseks publiku hulka? Ei, seda mitte mul siin head sugulased, nii mõnigi jäi piletist ilma, kuna need ei olnud saada, nii et ma arvan, et ma teen endale üllatuskingituse kuidas ühele täiskasvanud inimesele see tantsupeost osavõtmine välja näeb, kas te olete pidanud seda pikalt ette planeerima ja puhkust võtta või kuidas see siis on? Tantsupeo protsessi jaoks tuleb alati puhkust võtta, sest ega tööandja niisama ei lase töölt ära ja kui võrrelda varasemate aegadega või vanemate aegadega, siis võib-olla oligi see Erim või et siis sa said vahepeal tööl käia ja põigata ka tantsuplatsile ja ja seal teha oma sammud ära. Kui paarilisest üks ikkagi kogu aeg viibis, siis, siis sa said selle asja tehtud, nüüd enam see kõne alla ei tule. Kui auku nähakse, siis asendatakse kohe selle inimesega, kes ei, ei saanud peole suur-suur, aitäh teile kaasa mängimast. Nii nagu ma siin eelmises saates ütlesin, loodetavasti natuke peamurdmist oli. Konti ta kindlasti ei murdnud, nagu ma näen ja nüüd on aega rollid vahetada, teie astute lavale ja meie istume siis tribüünile, aitäh. Ja veel kord, palju õnne, Arno, aitäh ja tulge peole kõik. Jääme siis põnevusega ootama Arno etteastet tantsupeol. Juba homme algavad tal koos teiste tantsijatega proovid harjutusväljakutel. Laulu valgusrännak laulu ja tantsupeo ajalukku. Käesolev juubeliaasta jääb oma tiheda programmiga ning suurejoonelise laulu ja tantsupeoga kindlasti veel pikaks ajaks kõigile meelde, täpselt nii, nagu siiani mäletatakse legendaarset juubelipidu aastast 1969. Ajaloolane Kadi kähar Peterson teeb tänases ajaloo tunnis väikese tagasivaate sellesse unustamatut aastasse, mis meile kinkis sellise laulupeo, nagu seda täna tunneme. Sarnaselt tänapäevale tähistati laulupeo sajandat juubelit suursuguselt nii Tartus Eesti laulupidude sünnilinnas kui ka esmakordselt tule teekonnal Tartust Tallinna, kus laulupeotuli peatas kõikides toonastes. Rajoonikeskustes tähistamine kulmineerus bionädalaga Tallinnas. Lauljatele oli see nädal tänase peoga võrreldes pikem ja tihedam. Juba 24. juunil olid esimesed koorid kohal, et osaleda võistulaulmisel. Järgmisel päeval algasid eelproovid. Kolme päeva jooksul tehti proove mitte vaid lauluväljakul vaid koguneti kooriliikide kaupa ka mujal. Dünamo ehk tänasel Kadrioru staadionil komsomoli ehk tänasel Kalevi staadionil ja Kalevi spordihallis. Pärast eelproove algas pidu nagu tänagi esimesel päeval rongkäik ja kontsert, teisel päeval, teine kontsert. Esimest korda algas laulupidu Mihkel Lüdigi ja Friedrich kuuldwarzi koiduga. Esimesel kontserdil oli enam eesti kooriklassikat teisel kontserdil selle võrra enam uuemaid eesti heliloojaid. Erinevalt teistest Nõukogude ajal peetud laulupidudest oli repertuaar vähem ideologiseeritud ja politiseeritud. Rõhutatult prooviti liikuda esimese peo ja laulupeo ajaloo radadel. Näiteks oli kavas ära märgitud, mis laulupidudel olid selleks peoks valitud teosed. Enne kõlanud märkimist väärib ka uudislooming esimese kontserdi avaühend korgantsijate, spetsiaalselt selleks laulupeoks kirjutatud Veljo Tormise kantaadi laulu algus Hando Runneli sõnadele. Eraldi tähelepanu pöörati laiemale kultuuriprogrammile. Laulupeonädalal toimusid vabaõhuetendused, kontserdid, avati mälestusmärke ja mälestati lahkunuid. Kuid tantsupidu või toonase nimega rahvakunstiõhtu ei olnud laulupeo osa. Järgmine suur tantsupidu toimus aasta võrra hiljem, aastal 1970 1960.-te aastate jooksul omandasid laulupeod mitmes aspektis tänaseks harjumuspärase näo. 60. aastal toimunud laulupeoks valmis uus laululava. Samal laulupeol sai Ernesaks Koidula laulust Mu isamaa on minu arm. Tänu lauljate algatusele seda kavaväliselt laulda laulupeo lõpulaul. 1969. aastal korraldati esmakordselt tule teekond, mis on täna taas oluline osa laulupeomeeleolu loomisest ning lauluväljakul süüdati tuli Lüdigi kuulbarsi koiduga, mida muide lauldi uuesti teise kontserti lõpuühendkooris. Kõik, mis täna laulu kinnistunud alguslaulu rolli tõttu tundub juba mõnevõrra kummaline kuid loomulikult oli ka erinevusi poole sajandi jooksul muutunud paljugi täienenud, on repertuaar muutunud retoorika. Aga mida arvati 50 aasta eest laulupeo tulevikust? Gustav Ernesaks kirjutas toona, peo eel. Jääb edasi mõelda, kuidas sajaaastast pärandust veelgi rikastuda tuleb võtta omaks eelkäijate väsimatu energia. Tuleb kõiki mineviku saavutusi tundma õppida, õieti hinnata ja näha neist tulevaste päevade uusi võrseid. Võimas muusikaline hoovus olgu valmis uusi harusid endaga kaasa haarama, et 200. aastapäeval uuesti küsida, mida poleks meil, kui oleks pidamata jäänud Eesti esimene laulupidu? Täna oleme siis alles poolel teel 100.-st 200. juubeli. Kindlasti jagub mõtlemisainet ka järgmiseks 50-ks aastaks. Suur tänu Cadile taas põneva tagasivaate eest 50 aasta taha. Selline sai siis viimane peoeelne saade sarjast, millega oleme läbi selle hooaja tähistanud Eesti laulu ja tantsu juubeliaastat ning oodanud juubelipidu, minu arm. Järgmise saatega tulemelisetega eetrisse juba pärast juubelipidu Viljandi folgil. Ning kuulame peojärgseid mõtteid ja meeleolusid, mis siis valitsevad. Seniks soovin, et hoiaksite ikka laulu ja tantsupeouudistega, meie kodulehe või uudiskirja või kõigi meediakanalite kaudu ennast ikka kursis, kel veel võimalik, tulge ja saage osa tule tulemisest ning kes Tallinnasse suurpeole ei jõua, neil on võimalik ka paljudes paikades üle Eesti üles pandavatelt suur ekraanidelt linnaväljakutel üheskoos juubelipidu nautida. Kõik, kes te peole olete tulemas, vaadake kindlasti varakult valmis, kuidas te peopaika jõuate. Liiklus ja parkimine on suur, peo ajal tugevalt häiritud. Tuletan teile meelde, et laupäeval rongkäigu toimumise ajal pääseb publik laulupeo avakontserdile ainult oru ja Lasnamäe väravate kaudu alates kella kahest pärastlõunal. Pühapäeval avatakse lauluväljaku kõik kolm väravat publikule kell 12 30 Kalevi staadionil avatakse iga etenduse eelväravat pealtvaatajatele üks tund enne etenduse algust. Peole tulles jätke kuju, viha ja vihmavarjud ning võtke kaasa rõõmus meel ja vihmakeebid. Rahvast on igal pool palju ning oodata tuleb tõenäoliselt igal pool ja päris pikalt. Lähtugem siis kuldreeglist ja olgem teineteise suhtes sõbralikud ja toetavad, kui pakitama peole, oma sööke ja jooke kaasa. Arvestage palun sellega, et klaastaara ja terariistadega väravast läbi ei saa. Ja viimaks, kui olete lauluväljakul, siis saate seal teha väga palju head, kui oma pandipakendid ainult selleks ette nähtud kogumiskastidesse toote. See on teie jaoks väike samm. Üheskoos teeme aga suure sammu paremasse tulevikku. Laulu ja tantsupeo kodulehelt leiate veel palju kasulikku informatsiooni nii peokava kui peol toimuva kohta. Jäägu seekordset saadet lõpetama laulupeo avakontserdi avalaul kaunimad laulud. Muusika Friedrich August Saebelmann'i tekst Peeter Ruubel. Laulupeol juhatab pala Aarne Saluveer. Praegu kuulame, kuidas kõlavad kaunimad laulud Eesti filharmoonia kammerkoori esituses Tõnu Kaljuste juhatusel. Saatejuht Sten Weidebaum koos toimetaja Lisete Veldiga. Tänan teid kuulamast. Helioperaator oli Katrin maadik.