Laulupeo nähtamatud lood. Erilised hetked Eesti laulu ja tantsu juubeliaastast. Tere tulemast kuulama kümnendat saadet sarjast laulupeo nähtamatud lood. Oleme nüüd ka oma saatesarjaga jõudnud väikese juubelini ning teiega koos alates veebruarist vaadanud juubelipeo poole väga erinevate inimeste pilgu läbi. Nüüd oleme laulu ja tantsupeost vaid kukesammu kaugusel. Kahe nädala pärast kogunevad Tallinnas esmalt rahvatantsijad, kes juba pühapäeval, 30. juunil oma proovidega algust teevad. Teisipidi on laulu ja tantsupeo tuli tänaseks täpselt kaks nädalat teel olnud ning läbi Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa, Pärnumaa ja Viljandimaa. Tänaseks Valgamaale jõudnud. Tänases saates teeme ka meie väikese tagasivaate senisele tule tulemisele. Teekond on igas vallas olnud pisut erinevat nägu, kuid ühendav on sõnum, mis teekonnalt kõlama jääb. See tuli on oodatud. See tuli on igal pool oma ning toob kaasa sõna otseses mõttes valguse. Paigad, kust tuli läbi liigub, tunnevad end erilise ning märgatuna. Seda tuld austatakse ning seda kohtumist jäädakse meenutama. Kui eelmises saates tegime juttu inimestega, kes hoolitsevad kooli majutuse ja toitlustuse eest siis sel korral tutvustame teile üht meest, keda viimastel laulupidudel käinud koorilauljad kindlasti vähemalt nägupidi teavad. Margus Luur on laulupeo lavaliikumise juht juba viimased 12 aastat olnud. Margus avaldab meile saladuse, kuidas kaare alla 25000 lauljat ära mahutada ning kuidas igaüks selles hiigelkooris oma paiga kaare all leiab. Mis ülesandeid täidab aga maakonnas laulu ja tantsupeo kuraator? Sellest räägib meile Helle-Mare kõmmus, kellega vestlesin tule tulemise ajal Hiiumaal. Pikemas usutluses Solar Jeltsiga. Räägime nii tema poolt tavakontserdil juhatatud Arvo Pärdi teosest valik lastekooride esituses kui ka laulupeo avakontserdikavast. Küsisin Alareesilt, kas võib olla nii, et avakontsert õpetajale läbi oma sisuka kava on lisaks kummardusele õpetajatele ka õpetlik kuulajale. Saate lõpuosas saabub põnev hetk. Kuulutame välja kuulajamängu võitja ette juba tahan aga öelda kõigile suur tänu, kes te osalesite? Loodetavasti natukene peamurdmist siiski oli. Samas küsimused vast kellelgi konti ei murdnud. Hollaleltsiga rääkisime laulupeo avakontserdikavast ning sellest lähtudes vaatab ajaloolane Kadi Käär Peterson tagasi sellele, kuidas on laulupidusid ajaloos peetud. Vaatame, kuidas on välja kujunenud tavad. Avakontserdil esinevad valikkoorid ning teisel päeval toimub traditsiooniline liikide põhine suur kontsert. Laulupeo nähtamatud lood on klassikaraadio ja juubeliaasta koostöös valmiv saatesari mis jälgib raadioeetris laulu ja tantsupeole ning juubeliaastale olulisemaid sündmusi. Mina olen saate autor Sten Weidebaum. Toimetaja on Lisete Welt ja helioperaator Katrin maadik. Head kuulamist. Möödunud nädalal said Viljandimaal kamara külas asuvas AMD metalltehases valmis tööd uue dirigendi puldiga, mis järgmise nädala esimeses pooles asub teele Tallinnasse, kus toimub siis lõplik montaaž ning paigaldatakse dekoor paneelid. Möödunud aasta kevadel Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse ja Eesti arhitektuurikeskus MTÜ poolt välja kuulutatud avaliku ideekonkursi uue dirigendipuldi leidmiseks võitsid arhitektid Martin Ausi Andrest. Uus ideekavandiga riste kavandi järgi valminud dirigendipult meenutab oma ehituselt yks tähte, mille harud on erineva pikkusega. Kõrgem haru on dirigendile juhatamiseks ning madalam osa on mõeldud publiku suunal kõnede pidamiseks. Olulise uuendusena on uue dirigendipuldi kõrgus mootorite abil muudetav, et see sobiks nii koori kui orkestri dirigendi vajadustele. Valmis laulupeole. Juubelikingitusena Viljandimaal kamara külas asuvas AMD metallitehases juhatuse liige anud rahvastik ütles, et soovist puldi ehitamine enda õlule võtta andis teise konkursi korraldajatele teada. Meile tundus, et tegemist on eestlaste jaoks sümboolse objektiga ning Me soovisime valmistada puldi juubelipeole kingitusena, rääkis avastik. Siiani kasutusel olnud dirigendipult on pärit aastast 1960 ning kaasa on see pult renoveerida ning pidudevahelisel ajal koos uuega lauluväljakul eksponeerida. 20. juunil kell üks pärastlõunal avatakse Tallinnas Vabaduse väljakul fotonäitus laulupeo teekond läbi aja. Fotonäituse koostaja, ajaloolane Jaak Juske kirjutab näituse eessõnas. Eesti üldlaulupidude 150 aastase traditsiooni lahutamatu osa on laulupeo rongkäik, mis liidab üheks pikaks läbi linna looklevaks lõbusaks kolonniks meie lauljad-pillimängijad ja tantsijad. Tuhanded kümned tuhanded inimesed. Pühendusega laulu ja tantsu juubeliaastale valminud näitus Vabaduse väljakul räägib Tallinnas peetud üldlaulupidude loo läbi rongkäikude. Fotodelt on näha, kuidas rongkäigu teekonda varasemalt on kulgenud ning see annab kõnet ka ülevaate, kuidas on erinevad riigikorrad ja ajastud muutnud rongkäigu ilmet. Näitus on avatud Vabaduse väljakul 20.-st juunist üheksanda juulini. Näituse on koostanud ajaloolane Jaak Juske koostöös fotomuuseumi ja Tallinna kultuuriametiga. 27. laulu- ja 20. tantsupeo, minu arm, tule süütasid täpselt kaks nädalat tagasi Tartus Raadil laulupeo peadirigent Peeter Perens ja tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste ning nende õpetajad Silvia Männik ja ilma Adamson. Kahe nädalaga on tuli liikunud läbi Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa, Pärnumaa ja Viljandimaa ning jõudnud tänaseks Valgamaale. Tuld on sõidutatud nii vanaaegsete Fordidega, moodsa elektriautoga nobe erinevate veesõidukitega ning eileõhtuse seisuga Otepää kandis nüüd ka suuskadega. Olen sellel teekonnal tulega kaasa liikunud ning mul on suur rõõm nüüd teiega jagada väikest kimbukest muljeid ja emotsioone sellelt teekonnalt, mida kogusin väga erinevatelt inimestelt väga erilistes hetkedes. Alustuseks pakun teile kuulamiseks intervjuud, milles alustasin vahetult pärast Läänemaa rahvapidu, mis toimus Haapsalus viienda juuni õhtul. Vestlusest rahvapeo kunstilise juhi Ulrika Grauberg iga sain muuhulgas teada, et Ulrika ise valmistumas juubelipeoks. Uskuge või mitte, 11 kollektiiviga tema juhendada on kaheksa tantsurühma ja kolm koori. Uurisin, kui lihtne või keeruline oli veenda kaaskorraldajaid seda Läänemaa rahvapidu korraldama lähtuvalt tule teekonna liikumise loogikast. Kesknädalal. Võib öelda nii, et ei olnud kerge, aga ei tohi kunagi öelda endale, et miski on võimatu. Ei tohi öelda endale. Aga ei tea, kuidas proovime ja siis tuleb, tuleb lihtsalt teha. Millal sa praegu ütled, oli see õige otsus? Pea oli. Mis sa arvad, kas selle tulega? Paistel peetud pidu, kas see mõjus kuidagi erilisena nendele rühmadele, kes võib-olla ise laulu ja tantsupeol ei osale, ükskõik siis, mis põhjusel? Ma arvan, et see tekitab vastakaid tundeid, kindlasti kui mina tantsijana olen tulihingeline tantsija ise, kui ma ei saa peole, siis ma olen hinges tohutult kurb. Kindlasti on see rõõm ja kurbus ühes, sest et see tuli on siin ja me teame kõik, kuhu ta edasi läheb. Et sellest kurbusest, kui tantsija ei saa tantsupeole, sellest kurbusest ei saa väga ruttu üle. Kas sellest üldse on võimalik üle saada? Kindlasti on sellepärast, et inimene peab lihtsalt mõtlema ratsionaalselt. Väljak on nii suur, nagu ta on. Kas on mingeid asendustegevusi, mis kompenseerisid seda suure tantsupeotunnet? Ei ole, sina, Ulrika, oled laulu ja tantsupeoks valmistunud juba lugematu arvu kollektiividega. Kuidas hindad, mis seisus täna Läänemaal laulu ja tantsupeo liikumine on? Ma arvan, et on hästi tantsijate poole pealt. Ta on see tegevus aktiivsem. Mina olen õppinud, koori võiks ikkagi, see on minu põhieriala ja mina natukene valutanud südant Läänemaa koorimuusika arengu pärast, kui mitte natuke, siis võib-olla isegi palju, mille tõttu maaga teen kahte koor ja, ja püüan lauljaid ikka haarata minna konkursitele ja selleks, et koorikultuur nii-öelda rahva tasandil, no vähemalt Haapsalus, et oleks olemas, ma ei saa öelda, et seda üldse ei ole. Aga kui ma julgen hääldest koorimuusikaga viljelemine ei ole populaarne võib-olla täiskasvanud inimeste hulgas, eks ole, naised tahavad alati rohkem laulda, siin on teisi asju ka. Et eks ju mehed lähevad siit mujale tööle ja ongi keeruline. Läänemaal ongi elu nii, nagu ta on, eks me saame aru, mehed on kuskil kaugel ära, tulevad koju ja, ja nad ei tuletantsuproovi, nad tulevad oma pere juurde. Aga sellegipoolest ma loodan, et koorimuusika hakkab natukene rohkem tiibu sirutama meie oma lauljate hulgas. Just millist rolli mängib laulupidu üldse selle valdkonna elus, kas laulupidu ja tantsupidu siis oma suurusega, kas ta pigem innustab või pidurdab seda liikumist? Ikka innustab, kindlasti innustab. Me ju areneme läbi selle, kui me õpime kõiki neid tantse, neid laule, jah, nad ongi osadele kooridele sellised pähklid, et võib-olla jääbki pliipähkel purema. Ta kindlasti jääbki puremata, sest lihtsalt see on nii kõva koorega. Aga mina ütlen ikkagi, ütlen lauljatele tantsijatele, et ei tohi alla anda, siis tuleb välja mõelda meetodid, kuidas seda teha ja ma saan aru, minul konkreetselt on ju väga hea materjal, lisaks on mul väga abilised, kes kollektiivide juures on, et ega siis üksi ei tee ju midagi. Tõesti, noh, siinkohal, et mul on tütar Grete Grauberg, kellega koos me juhendame kaheksat tantsurühma ja ma ei teeks üksi seda ja ma üksi ei jõuaks iialgi sellele tasemele. Selle tule kantakse alati kaasneva, soovib. Mida sina soovid, et see laulupidu endaga kaasa tooks, võib-olla muudaks või lops hoiaks? Hoiaks inimesi õigete tunnete aususe, üksteise hoidmise kokkuhoidmise juures, ma mõtlen eestlasi, ma arvan, et seal üks põhjus, miks laulupeod tantsupeod peavad kestma Nõval kohtusin leedulanna Tango Dambergiga, kes tuli 1991. aastal Tallinnasse prügisad songs festivalile ning elu teie tahtel ta siia ka jäi. Täna elab ta on kole Läänemaal ning on tulemas laulupeole nõva kooriga. Nii et inimesed kuidagi tulevad issa, kui nad kuulavad kuskil jõuluteenistus, seal ütleme väikse grupiga, mingi ilusa laulu laulame esinema ja siis peale seda tulevad need sisse tegelikult ja kes saavad ja et ikkagi väikselt väikselt inimesed surevad seal laulu järgi. Kui suur see koor nüüd siin nõval, kellega ta laulupeole lähetatud? Kas selle korra naisrepertuaar oli raske ka? No alguses ja tavaliselt ju kõikides asjades alguses saame raske, kuna meil on niisugune koor, kus tegelikult osalauljedes suusatajaid, kes ainult tulevad nädalavahetustel, aga need on siin nõva kogukonna sulanud ja, ja osana Noros vallas naised, et need lauluproovid olla tegelikult missuguseid jooksvas graafikus, aga väga pikad ja tihedad On mul õigus, et sellist tule teekonna traditsiooni selliste tuletraditsiooni päris nagu meil siin Eestis te nüüd näete, Leedus vist ei ole. Ja, ja see on väga ilus traditsioon. Eile juba Lääne maakonna laulupeole, seal tulevad, kes sa oled? Väga-väga ilus. Unikaalses olukorras, et teil on võimalik võrrelda väga lähedalt seda Eestile ja Leedule laulupeotraditsiooni, mis on ju mõnevõrra lähedasest, mõnevõrra kindlasti erinevad. Mida te oskate erinevate lähedaste kohta öelda? Lähenemine on see, et ikka inimesed seda traditsioone tänavad ja proov, et ükskõik missugune ajastu, kas raskemad või, või see, et seal laulmise kultuur ei kaoks kuskile, see on ühine, ma arvan, kõigile vabalt riikides, noh, ma ei oska erinevust öelda, et repertuaar on siis igas riigis oma rahvakultuur, võib-olla see algne natukene näiteks Leedus ei ole seda regilaulu näidatakse, et mis mulle väga-väga võtab ja ja näiteks siin ei ole Sutartine astmes on Leedus väga niisugune polüfoonia linnarahvalaule, et mõned öelnud, mida kasutatakse ka laulupeo repertuaar. Seadet tahaks, et ma arvan, et iga rahvus oma pärlid leksalt ärnevad toovad välja, aga aga ühine eesmärk ikkagi on need oma kultuure oma traditsioon, et hoida nii kaua, kui on võimalik. Kui te nüüd tulete juubelilaulupeole, kas te panete selga Eesti rahvarõivad või need rahvarõivad? Koorega otsustasime niimoodi, et ei pane rahvarõivad, et need spetsiaalselt linased kleidid. Kui tuli päevasel ajal kõikvõimalike vahenditega nii autode, paatide, rataste, tasakaaluliikurite kui sääreväristajatega ringi liigub, siis ööseks pannakse tuli erinevatesse sümboolsetesse kohtadesse hoiule. Tihtipeale on selleks kirikud. Läänemaal Martnas kavatses kohalik kogudus tuld kogu valvata ning ööst hommikusse kirikus laulda. Sündmus oli kavas Tartu Maarja kiriku toetuseks. Kuidas see neil õnnestus ning milline tähendus on laulupeo tulel väikesele kogudusele ja kogukonnale. Martnas rääkis mulle varasel hommikutunnil sääseberina saatel Martna koguduse pastor Küllike valk. Võtsime tule vastu, saime siis tule endale hoida ja olime siis planeerinudki, nii et laulame tulele niipalju kui jaksame ja laulsime südamed soojaks. Kui veel selle tulega siia jõudsime, siis mind küll natukene üllatas isegi see hilisest tunnist hoolimata vaata see suur rahvahulk. Kui aktiivsed Martna inimesed olid sellele tulele siis nii-öelda vastu tulema, oli Martne inimesi õliga kaugemalt inimesi, et oli piirsalust Ridalast ja Haapsalust ja Laikkülast ja et tuttavaid inimesi oli tulnud üle terve Läänemaaga kokku. Et see oli vahva, et nad olid siia saabunud ja kogukonda ka, et me ootasime seda vananemist ja me valmistasime selleks, et me tõepoolest olime õhinal seda päeva siin ette valmistamas. Seda ööd tuligi praegu mööda Eestimaad tõesti kõiki väikeseid maanurki, mis sõnumeid Vartlase tõi, mis sõnumitasid teie käest kaasa sai? Me ootasime teda sellepärast, et meie laulukoor on nii tilluke ja me ei ole väga osavad noodilugejad. Seetõttu me laulupeole tõenäoliselt ei saa sealne repertuaar liiga raske meie jaoks, aga et see tuli, tuli, see tõi meile laulupeo koju kätte ja see oli tõesti uhke olla osa suurest laulupeost omal moel. Aga see kindlasti tõstab meie meeleolu entusiasmi meie kodumaa armastust ja seda ühtekuuluvust, et 150 aastat on lauldud, jäätisetuli oli kirikus, me teame ju, et laulupidu on alanud kirikulauludest ja et ta nüüd on ka ööbida saanud jälle kirikus. Et see natukene on meeliliigutav ka kirikurahva jaoks, et me oleme ikkagi olemas ja me toetame. Me oleme andnud oma suure panuse Eesti kultuuri ja me kanname seda rõõmsalt edasi. See on see sõnum meile kõigile. Hiiumaal suuremõisakoolis oli tuld tervitama tulnud kellade ansambel. Tantsupeole on suuremõisa lapsed koos oma vanematega tulemas pererühmaga. Koolis õpib 24 õpilast ning lausa 20 last tuleb kooriga laulupeole, räägib õppealajuhataja Külli Kreegi, kes osaleb laulupeo protsessis kolmekooriga. Ja Pühalepamudilaskoor on 20 mudilasega väljas, nii et meil on koor kahe kooli peale palade põhikool ja suurem sa koolkonna, meie suuremas koolis õpib 24 õpilast ja peol on 20 lauljat. Siis osa nendest 20-st laulust, Ma saan aru, Tontšenko pea 10 tantsivad ja laulavad ja lubasid kõik, et nad on ka laulukaare all. Teine laulu ja tantsupeo tule jõudmine siia deegolivale lastele. Teil endale, see tähendab minule endale on hästi sümboolne, sest ise osalesin lapsena Ellerheina koosseisus. 69. aasta laulud ehk juubel. Aga lastega ma olen juba käinud viimased 20 aastat, nii et on mul neid, kes on kolmel peol käinud, on esmakordselt ja nad tähtsustavad seda väga. Me oleme vaadanud, me oleme rääkinud, me oleme kuulanud ja nad arvasid, et laulupeo protsessi sõnumeid tantsuprotsess on väga tähtsad. Seda enam, et meil on selline muusika ja kunstikallakuga kool, kõik teavad kõiki. See laulupeoprotsess iseenesest aastatega on läinud raskemaks, ise osalen kolmekooriga ja seda närvikõdi ja valu on olnud palju. Ja muidugi neid pisaraid, mis siis, kui koor või tantsurühm peab koju jääma, aga ma ütleksin niimoodi pooleks. Osad õpetajad on väga innustatud ja õhinaga teevad laulupeo protsessi osad on tõmbunudki tagasi, lihtsalt teevad sellist oma asja või lihtsalt natuke teistsugust rida. Ja jah, ega neilgi ju Hiiumaalt läheb ju välja ainult kaks mudilaskoori Kärdla ja siis pühalda mudilaskoorid. Mina ütleksin küll, et see ei ole sugugi mitte ainult, kuidas siin kauges maanurgas üldse see kultuurielu edendamine, kas asuvaid? Seda kuidagi kindlasti oskan nagu suuremõisa puhul kõige rohkem rääkida, meil on selline väike kogukond ja lapsed hea meelega teevad, tulevad lapsevanemad toetavad, aga selliseid üle Hiiumaalisi kollektiive on väga raske hukku saada, sest noh, ongi see transport on põhiline, aga nad toimivad, sest Hiiumaalt läbi välja Hiiumaa poistekoor ja Hiiumaa lastekoor, nii et need on tublid õpetajad lihtsalt ja, ja tublid lapsevanemad, tublid lauljad. Raplamaal Vana-Vigalas on juba üle 30 aasta toimunud koorijuhtide suvised seminar, laagrid, tule tõi Vana-Vigalas kaheksanda juuni õhtul mudilaskooride liigi dirigent Jaanika Kuusik, kes ise sealtkandist pärit on ning kes ütles, et tõenäoliselt on temast saanud tänaseks koorijuht just tänu sellele, et ta kassas Vana-Vigalas üles koos koorimuusikaga No kindlasti on sellel oma mõju minu vanemad, et on olnud ka koorilauljad, peavad koorilaulust väga suurt lugu ja tänu just vanematele olen oma esimesed sammud selle kooriühingu laagri poole astunud ja järgmisel hetkel, kui ma muusikakeskkooli tulin õppima ja alustasin koorijuhi õpinguid, siis samuti sai nendest laagritest osa võetud, et tõesti kindlasti on sellel väga-väga suur mõju ja roll. Nüüd, kui see tuli sinu käe läbi sinna Vigales jõudis, kirjelda natuke seda, kuidas see kõik täpselt oli, sest et raadiokuulajad seda ei näinud, rest enamalt jaolt ka osa ei saanud. Mina siis kohtusin tulega saia talu õuel, kuhu tõid tule pritsumehed ja saia talu õuelt liikus tuli paadiga mööda Vigala jõge iduvere külast, kust ma olen ka ise pärit, siis tuli, liikus sealt Vigala laululavale ohvrihiide, kuhu olid siis kogunenud juba kohalikud inimesed ja rahvatantsijad ja lauljad. Rahvast oli tõesti palju. Ja sel hetkel, kui ma sinna jõudsin, siis tõesti see emotsioon või see tunne, mis mind valdas, oli väga südantsoojendav ja liigutav, et seal teekonnal siis jõge pidi minnes laulsin ma vaimulikke rahvaviise, mis minule endale väga südamelähedased, et üks oli Mu süda, ärka üles ja siis veel lauliku lapsepõli ja Mul oli väga tubli noor paadimees Rasmus, kuuenda klassi poiss, kohalik poiss oli mind siis seal aitamas seal paadi peal ja tema oli ka selline väga toimekas ja vaikset ümise Skaviisikesi kaasa. Ja seejärel, kui me siis sinna ohvrihiide jõudsime, liikus, tuli laululavale samuti lauldes, laulsin Kuusalust, pärit et rahvaviisi ja siis toimus kohalikul laululaval kontsert või niisugune lavastus, kus esinesid siis Vigala tantsurühmad ja koorid ning peale pidu oli siis kõigil soovijatel ja kõikidel esinejatel tiga siis külarahval või nii-öelda publikul kõik, kes olid sinna kogunenud, võimalus ka tuld ise katsuda ja soovijatel oli võimalus ka tuli endaga kaasa võtta ja siis juba tuli liikus Vigala sepikotta, kus ta oli nii-öelda öösel seal. Ja siis hommikul kogunesime Vana-Vigala mõisa ette, kus esines Vigala meeskoor ja samuti folklooriseltsi piits, harakatantsurühm ja seal ühiselt siis lauldes üksi pole, keegi sai tuli Pärnumaale üle antud. Need olid siis vaid mõned mõtted ja lood, mida tule teekonnalt teie jaoks kokku noppisin. Tegelikult on neid lugusid seal tuhandeid ning kõige parem on minna ja ise nendest osa saada kohapeal ma luban teile peo tulega kohtumine on mälestus kogu eluks. Kui aeg-ajalt laulu ja tantsupeost rääkides kiputakse kasutama sõna isetekkeline või peegeldama oma arvamusavaldustes usku, et see kõik ongi üksperteetum mobile, mida soovi korral saab igast viimase minuti ideest lähtuvalt sinna-tänna muuta, siis päriselt see muidugi nii ei ole. Selleks, et lühikese ajaga mobiliseerida Tallinnasse 47000 inimest, korraldada nende majutus, transport, toitlustus, tagada õigel ajal proovide toimumine, et lõpuks üheskoos lõpptulemust nautida, teeb peoperioodil pingeliselt tööd ligikaudu 2000 inimest. Kelle koostööst see lõpptulemus sõltub. Nende tegevus on sageli üks suur laulu ja tantsupeo nähtamatu lugu, mis paraku enamasti muutub nähtavaks ainult häda korral. Oleme siin saates siiski püüdnud teile tutvustada neid inimesi ning nende suure südame ja kirega tehtud töid ja tegemisi tänases saates. Sellega jätkame. Kõigepealt tahaksin ma teile tutvustada laulu ja tantsupeo maakondlikku kuraatorit. Mis amet see selline on, mida kuraator teeb ning kui pikalt enne pidu kuraator oma tööd alustab, räägib meile nüüd Hiiumaa kuraator Helle-Mare kõmmus, kes lisaks kuraatoritööle on suurte kogemustega ja andeka tantsujuhina juba 32 aastat osalenud tantsupeo lavastusmeeskondade töös ning selgi korral teeb kaasa S4 liigis digijuhi assistendina. Tegelikult see töömaht on maakonniti natuke erinev, Hiiumaal võib-olla tundub väiksem kui mujal aga samas on meil olemas siin ka laulukoorid, tantsurühmad, võimlejad, pillipundid, nii et teemade ring väiksem küll ei ole. Kuraatoritöö hakkab tegelikult poolteist, kaks aastat varem hakkab juba teavitus pihta, et pidu on tulemas. Kas sul on plaan minna, miks sind veel näha pole? Miks sa pole teada andnud oma soovist ja ühel hetkel lüüakse lahti laulu ja tantsupeoregister ja sinna oodatakse kõiki osaleda soovijaid märkima ära, et jah, mina tahan minna peole. No siis on nagu kuraatori ülesanne jälgida selle registri täitumist ja kui kuraatorite tundub, et oh, aga tema polegi veel ennast kirja pannud või miks teda näha ei ole, siis on kohe kas meilikiri või telefon, see, mis aitab, et teavitada, oled sa tähele pannud, kas sa ikka tead ja reeglina tuleb siis sulle vastus, kas see on positiivne, siinne hõiget oioi tõesti, ma pole tähele pannud. Ma teen ruttu ära või on see, tead, me siin praegu kaalume, ütleme, meil on natuke puudu võib-olla mängijaid või lauljaid või meil praegu on selline kehva olukord, siis on pigem see, et kuraatori roll on ikkagi juttu lauda kutsuda, see kollektiivi juht, kollektiivi liige, kes seda on rääkinud ja natuke läbi arutada, millised võimalused on protsess algab alles siis see tähendab, et tegelikult me peame nägema natuke ehk poole, see on ju poolteist, kaks aastat ette. Kas on võimalus, et vahepeal olukord natuke muutub, või siis veenda, et kui sa täna ennast kirja ei pane, siis hiljem ei ole sind ju näha, sa ei saa pärast enam võib-olla protsessiga liituda, nii et kuraatori ülesanne on see maastik nagu läbi vaadata ja olla kindel, et kõik, kes oleksid osalised selles protsessis, et nad seda teaksid ja kindlasti oleks seal, see on siis algus, siis hakkab tulema informatsiooni kõikvõimalikke õppematerjalide hankimise kohta, õppeseminaride kohta, siis tuleb vaadata, et ahah on tellitud, on saadud, kõik toimib. Kas õpetaja teab, et seminar on, kas ta sinna läheb, kas ta on käinud, siis hakkab selline jälgimine, et see õppeprotsess oleks igav, hästi toimiv. Et see informatsioon, mida tahetakse jagada õpetust peale, et saaks hästi töötada kollektiiviga, et see oleks ka kätte saadud siis hakkab töö juba kollektiiviga, no siis võivad kerkida omad mured, mul ei ole võib-olla piisavalt informatsiooni selle või teise asja kohta, mul ei ole näiteks rahvariideid või kust ma saan, kust on võimalik. Ühesõnaga siis hakkavad sellised töised teemad, kuidas kõige paremini ikkagi valmistuda protsessis osalemisel. Ja kõige huvitavamad ajad juhtuvad siis, kui hakkavad tulema nõndanimetatud eelproovid. Siis on kurat, tor valmistamas seda maastikku, et kuulab ära, kes meile tulemas on, annab informatsiooni, kuulab ära, mis mure sealt altpoolt tuleb, et off, et mul ei ole võib-olla sellel päeval piisavalt lauljaid, tantsijaid, võib-olla tuleb meil viia hoopis väga tihti ka eelproovid maakonnast välja. Vate Hiiumaa eripära on see, et meie kollektiivid on tihti väga väikesed, nad on üksikud ja siis tuleb kaaluda võimalust, et viime kollektiivid maakonnast välja, miks see on vajalik? See võtab ju tegelikult hiidlaste jaoks terve päeva, reeglina me hommikul praamiga välja läheme ja kui õnnestub, tuleme peale lõunat tagasi, kui ei õnnestu päris õhtul. Aga vajalikkust on kinnitanud mõned viimased peod, kus on näha, et kui kollektiiv on ainult näiteks 24 lauljat ja kui siia tuleb siis üks või kaks eelproovi läbiviijat, kes hakkavad pusima selle koorikese kallal, siis võib karta, et natuke ehmatav võetakse ära, natukene peljatakse seda kõike. Võib-olla tekib ebakindlus, eriti noorte laste puhul on see, et kõik ei ole ju tugevad lauljad, lapsed ja kui siis kogemata eelproovi läbiviija osutab sõrmega ja ütleb, no laula sina nüüd, et siis võib sellest tulla väga palju jama. Ütleme nii, et laps ehmub ära, võib-olla keeldub täiesti, aga nüüd, kui viie kollektiiv välja meie kõige lähem punkt on Haapsalu, Läänemaa, siis just lastekooriga olen ma kogenud seda, et viime oma väikese lastekoori haapsalusse ära ja seal on terve suur saalitäis täpselt samasuguseid noori inimesi, täpselt samasuguseid lapsi. Ühesõnaga seal tekib see tunne, et mina ei ole üksise imelik, kes selle asjaga tegeleb, eks ole, et tegelikult on neid päris palju ja veel, mis on oluline, kooril on teatud mõõt tähtis, siis kõlab see laul siis me saame aru, mis asja me teeme. Nii et see kuraatorissehkendamine siin nende asjade vahel on väga oluline ja et sa tunned seda maastikku, sa tead, miks inimene ühel hetkel natukene ebalev on siin võib-olla ka mõni dirigent või tantsujuht natukene muutub kurvameelseks, et ei tule kõik välja nii, või vat siis on vaja toetada, siis on vaja aidata nõu anda, otsida seda tuge võib-olla ka väljastpoolt, nii et see on selline igal hetkel olemas olemine, ütleme nii. Helle-Mare, ma olen küsinud siin mõnede inimeste käest, kes teevad sellist meeletut tööd õpitud ettevalmistamisel. Miks te seda teete? Kas see ongi see, mis on sinu arm? Ma arvan küll, ma arvan küll, et see protsess ise on nii põnev ja iga kord on ta teistmoodi, ta ei korda midagi tegelikult, et on mõned momendid ja mis on juba ka eelmise peoga läbi käidud ja selle veoga käiakse järgmiste pidudega, käiakse aga kõik need olud meie ümber nii palju muutuvad, et iga kord on seal midagi nagu teistmoodi. Ja eile ma mõtlesin ka, kui ma koju sõitsin ja mul olid oma kindlad toimetused veel teha, enne kui unele sain. Seda tööd ei saa teha siis, kui sa teed seda viha või sellise mõrutundega. Kuraatoritööst rääkis meile Helle-Mare kõmmus. Laulu pealistele on Margus Luur kindlasti nägupidi päris hästi tuttav. Tema on see mees, kes viimased 12 aastat on laululava ees mikrofoniga seisnud ning lauljaid laval paika seadnud. Kuidas käib 25000 laulja avaühendkooriks rivistamine ning kuidas sulatada 100 koori üheks laulupeokooriks? Margus Luur meile nüüd kohe ise räägidki. No täpselt nii see ongi, et lavaliikumise juhi esmane ülesanne on see, et kõik koorid saaksid õigel ajal õigesse kohta lavale. Nii et see muusikaline sooritus saaks siis nagu kõige paremal moel tehtud. Koosseisud on erinevad ja siit tulevadki erinevad ülesanded. Kõige väiksem koosseis on näiteks meeskoorid 1400 lauljat, kõige suurem kood, seitsmes lavaludeks ära mahtuma on avaühendkoor 25000, laulja. Kui ma nüüd tulen lauluväljakule ja istun vaatega laulukaare poole ja ma tean, et minu sõber näiteks laulab ühendkooris tenorit, kuhu poolama seal laval peaksin vaatama, et teda leida. See nüüd sõltub jälle kooriliigist, mis parasjagu laval on ja kooriliigist, kus sinu sõber laulab. Juhul kui ta laulab segakooris, siis sõltuvalt, kas ta valiti ühendkooris. Sellisel juhul on koor üles pandud meeskooriloogika järgi. Ehk see tänu asub siis publikust vaadates vasakul pool, kui on ühendkoor üles pandud, sega toriloodik järgi, siis asutasin ost paremal pool. Need rivistusel tuleb hoolega jälgida just nimelt mees rühmadel, millisest väravast parasjagu sisse tuleb minna. Selleni ma tahtsingi jõuda tegelikult, et kui palju erinevaid selliseid lava, Raidereid sul on ja kuidas nende tegemine käib, kas need sünnivad koostöös dirigentidega või on mingisugused sellised väljakujunenud tavad mida sina lihtsalt jätkad või kuidas need sünnivad? Noh, eks koori paigutas, laval on nagu suhteliselt ju traditsiooniline, kuid on ta päris palju erisusi vastavalt sellele, milline on kava, milline on dirigentide soovid ja liigijuhtidega. Me oleme koos ikkagi päris palju maas istunud ja need plaanid ükshaaval üle vaadanud, kogu just parasjagu teda paigutada. Ja need plaanid on, mul ei oska äsja valminud, kahjuks raadiokuulaja ei näe seda. Aga Sven, sina näed, et viimaseid Jaanimasin tõmban ja siis lähevad plaanid arvutisse joonistamisele. Aga enne seda veel eelmisel nädalal oli viimane koosolek, kus me vaatasime ka siis tehniliselt asjadele ehk kus oli ka siis helitehnika helirežissöör kohale, et see paigutust tuleb ju viia ta publikule kuuldavaks, jaga peab telesse jõudma tasakaalustatud moel, et kõik häälerühmad oleksid kuulda, kõik pillid oleksid kuulda. Lisaks kooridele lisanduvad siia veel orkestrid, nii et on tegelikult päris suur selline väljakutse kõigile, kes selles asjas osalevad, aga õnneks on meeskond selline, kus on kõik inimesed juba neid asju kordi teinud, nii et ma usun, et see juubelipidu kindlasti saab ilus olema. Kui suur on sinu meeskond, kes aitab sul seda inimväge sinna lavale paika sättida. 18 inimest. Milline liik on sinu jaoks kõige keerukam lavale paika sättida, kas nii, et see saab püsida? Noh, eks ühendkoor on keerukas, sellepärast et ma tegin sel aastal sellise töö, et ma võtsin laululava ehitusprojekti ja mõõtsime siin ühe projekteeria abil ära. Et laululaval on 2701 meetrit astmeid jääb lauljatele pärast seda, kui orkestrilabad on üles ehitatud. Ehk siis, kui me nüüd mõtleme, et me paneme igale astmele ühe rea lauljaid, näiteks iga meetri peale kaks lauljat, siis meil mahub lavale 5400 lauljat. Kui me paneme igale astmele kaks rida lauljaid, ehk siis ühele astmemeetrile neli lauljat siis mahub noh, kuskil 10 11000 lauljat meil on ainult 25000 seal, nüüd siis minu ülesanne see ilusam on siis niimoodi tekitada, et kõigil on hea olla ja mis oluline, et oleks ikka turvaline inimestele. Ja see ongi kõige raskem väljakutse. Kas see number 25000, kas absoluutne maksimum või kannataks sinna sinu võluväel paigutada veel mõnikümmend 1000? Ja kõik on ju võimalik? Eks tuleks arvestada vastavalt lauljate hulgale, kui palju ta lava eesruumi jätta, võib-olla publikuridasid natukene tahapoole lükata, aga jah, 25000 tegelikult on nii, et ma täpselt ju ei tea veel, kas ka kollektiivide juhid lähevad oma kooridega kalaja ühendkooris lavale või nad jäävad publiku hulka, see summa kõigub, aga pigem on ta natukene üle 25000. Ehk see on siis natukene rohkem lauljaid, kui oli 2009. aastal, kui te võtate nüüd selle 2009. aasta, et kas YouTube'ist avaühendkoori pildi, siis te näete, et poistekoorid, kes seisid kõige ees tallased Andrus Ansipi varvaste peale, kes istus esimeses reas, nii et publik ja lauljad saavad jälle kokku. Margus 12 aastat väga pingelist tööd laulupidudega võiks ju istuda lihtsalt saalis ja kuulata. Ütle palun, miks. Sa seda teed, see on põnev, see on väljakutse, et ma olen ka aktiivne kaitseliitlane ja me käisime nädalavahetusel metsas ja oli kompanii metsas oli 120 meest. Neid seal paigutatakse, rivistutakse tehakse, siis mul oli tore öelda, aga mul on nüüd kuu aja pärast 25000 inimest rivistuda, siis pealegi kaskukalt. Oma tööst lavaliikumise juhina rääkis meile Margus Luur. Betti Alveri tekstile kirjutatud Gustav Ernesaksa koorilaulu kuulajale esitab meile nüüd Rahvusooper Estonia poistekoor Hirvo Surva juhatusel. Kuulajale on üks nendest avaühendkooripaladest, mida kuuenda juuli õhtusel avakontserdil esitab 25 tuhandene avaühendkoor. Nüüd aga kutsun teid kuulama ühte vestlust inimesega, keda tõtt-öelda ülearu lihtne intervjuuks tabada ei ole. Olari Elts on üks nendest tippdirigentidest, kes osaleb laulupeo avakontserdil õpetajale. Tema juhatada on Arvo Pärdi kantaadist Meie aed esimene osa valik lastekooride esituses. Erakordne on see, et ta oma ülitihedas kalendris leidis võimaluse tulla valik lastekooride eelproovi, mille järel meil õnnestuski temaga kohtuda ja vestelda. Polari Elts ei vaja loomulikult klassikaraadiokuulajale pikemat tutvustamist. Võib-olla on küll vähem teada see, et Olari Elts on olnud laulupidudel juhatamas juba 1993.-st aastast alates. Toona oli ta just lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia koorijuhtimise erialal professor Kuulo arenguklassis, misjärel jätkas õpinguid orkestridirigeerimise erialal Paul Mägi ja Eri Klasi juhendamisel. Vestlus Olari Eltsi ka on salvestatud 29. mail peale valik lastekooride eelproovi lõppu. Kõigepealt küsisingi, kuidas ta ennast siin laulupeo õppeprotsessis osaledes tunneb. Lapsed on väga tublid ja väga tore niimoodi tulla kuuajasel reisil peaaegu otse tulla kõndida omaenda kodust ilma ühegi transporditi proovi ja teha seda eesti keeles ja mitte proovida eesti keeles, vaid ka luu läheb eesti keeles ja see on minu jaoks alati eriline hetk. Ja mis võiks olla ka nagu veel ilusam kui see, et me saame just nende lastega seda Arvo Pärdi nooruses kirjutatud ülioptimistlikku lugu laulda tol ajal 59., kui see lugu on kirjutatud, et ega siis ei olnud palju valdkondi, kus oleks saanud nii positiivse loo kirjutada, nii-öelda selline koolipotipõllumajandus oli, ma arvan, üks neid selliseid haruldasi valdkondi, kus võis ennast absoluutselt vabalt tunda ja ja ma arvan, et tänapäeva, kus me elame ja oleme tunnistajaks sellisele teatud mõttes rännessansile selles samas valdkonnas, et me ju näeme, kuidas New Yorgi majakatustele rajatakse niukseid väikseid ökopõlde ja tegelikult ka räägime vertikaalsest põllumajandusest ja nii edasi, et, et ma arvan, et selline sõnum on üllatavalt ajakohane. Kaasaegne see on ainus teos lastekooridele selle esimese päeva laulupeo avakontserdi kavas. Kuidas sa ise hindad seda loo valikut, kas see muusika kõnetab tänapäeva noori, kas nad saavad aru, millest nad laulavad? Ma arvan, et saavad, loomulikult, ma arvan, et see sõnum on piisavalt heas mõttes plakatlik, et see võiks just eriti nende noorte lauljate suust sõnu võiks piisavalt tugevalt laulupeol kõlada ja ja ma arvan, et see lugu on, on, sobib väga hästi laulupeol laulmiseks. Milline väljakutse sulle kui dirigendile ja nendele lastele on see keeruline pala. Ma olen selles mõttes keerulised nurgad, mida peab arvestama ja alati peab hästi tähelepanelik olema, et laulja lauluväljakul jaga, proovis alati peab olema väga tähelepanelik ja just eriti nende kohtade peab tähelepanelik olema, kus me ei laula kummalisel kombel, see on samamoodi ka kui ma orkestrit juhatanud, tegelikult ega need hetked, kus meie laulupeo väga tähelepanelikult kuulama, mis toimub siis mujal sel ajal või keegi teine laulab ja nii edasi ja mis kõige tähtsam, tuleb jälle õigele laulma hakata. Mis on selle loo puhul väga tähtis, et seal on mõned tauside, mõned vahelduvad taktimõõdud ja ütleme, et see orkestrifaktuur ei ole võib-olla kõige linaarsem ja ütleme seal mingi väikene vahemäng, eks ju, et seal peab väga tähele panema, et õiget hetke maha ei maga, sest teatavasti seal laulukaare all on ju neid asju, mida vaadata, millele tähelepanu pöörata ju tohutu hulk, eriti kui on esimene laulupidu, et ma mäletan ise seda, kui palju seal vaadata ja kuulata ja neid tundeid, et seal see laulmise otsivad mingi hetk meelest minna. Kumb, kummale rohkem õpetas, selles proovis, kas sina, lastele või lapsed sinule? No ma arvan, et ega õpetaja teab seda noh, dirigendina ma tean seda ka väga hästi. Et see on alati vastastikune ja mida, mida rohkem aeg läheb edasi seda rohkem, kui ütleme, minu töös ütlemisi, dirigenditöö, ütleme, professionaalse dirigentide, orkestrite, ka kogu selle ameti sisu on viimase 25 aasta või 20 aasta jooksul väga palju muutunud sellisest dirigendi või interpreedi orkistrandi suhtes ikkagi rohkem selliseks nii-öelda meeskonnatööks. Orkestrid ei ole maailmas kunagi nii hästi mänginud, kui nad mängivad praegu ja me ju teame ju palju parema tulemuse, me saame sellise meeskonnatööga, et me vastastikku 11 ikkagi käiendame ja et see selline ülevalt alla vertikaalne kunsti tegemine, ütleme muusika valdkonnas on kindlasti ajalukku jäämas, et me teame küll näitlikule kurjesid dirigent ja peale seda ja ütleme seal teise maailmasõja ümber. Seal oli ka tulemus, aga nagu ma ütlesin, et praegune situatsioon professionaalses muusikas on ikkagi selline, et see on ikka eelkõige nii-öelda taastmedžibki siin kogu aeg. Et ma arvan, et iga koorijuht loomulikult teab ka seda sama hästi kui mina, et ma arvan, et eks siis sama niukene pingpong käib ju, ma arvan, igas kooriproovis, eriti kui on tegemist sellise väga intellektuaalselt väljakutset pakkuva kooriga, kus tihti ju ei ole ju mingisugust juttu sellest, et seal oleks üldse mingisugune vertikaalne suhe nagu võimalik selles osas, et, et see on eelkõige ikkagi selline audiaalne mõttevahetus, ma ütleks. Ega lapsed ei tea, et midagi on raske. Et seda teab õpetaja ja nii kaua õpetaja ei hakka ees muusikaõpetaja selles osas nagu sõna võtta, korraldama nii kaua ei ole ükski lugu raske. Et ja kui ta on muusikaõpetajale raske, siis tuleb ära õppida. Praegu on meie kunstilised juhid küll mõnes mõttes sellise kummardusena õpetajatele heliloojatele pannud kokku üsnagi sellise pedagoogilise kava, kus mõnes mõttes teie, kes te seal laval esitate, seda oma valik kooridega olete ise selles õpetaja rollis, tea vaata aga tegelikult ükskõik kui kontserdi sa lähed ja kuuled midagi esimest korda, et see on meie ülesanne ja ütleme sest igale kontserdile, et mida noorem Me oleme, kuuleme midagi esimest korda, kui me räägime mingisugusest sümfoonia või koori kontserdi eest. Et neid uusi lugusid alati olema või neid lugusid, repertuaari hulka ja väga hea muusikahulk, mida maailmas on loodud, on kohutavalt suur ja ja ju see on teine teema absoluutselt, miks mingisugused lood jäävad mingiks perioodiks jälle kuhugi nii-öelda kahe sahtli vahele kinni ja mingi hetk järsku nagu paisul tagant tuleb, vaat nii-öelda välja teatud heliloojatega on niimoodi juhtunud, kuna nad on liiga ajast ees ja erinevate puhul juhtub seda tihti ja see peabki nii olema, et heliloojad, nemad loovadki nii muusikaajalugu kui ka tegelikult tulevikku, meie interpreetide loome ikkagi ainult muusika oleviku ja seda, et see hetk oleks võimalikult kvaliteetne, ilus ja meelde jääb, mida me just parajasti läbi elame. Kui me vaatame laulupidude ajalugu või ka tantsupidude ajalugu, siis väga sageli see hindamisskaala kogu sellele repertuaarile ongi skaalal kerge raske. Millised võiksid olla need alternatiivsed mõõdikud, mille järgi seda võiks hinnata? No ajalugu ikka tuleb näha ja vaadata tagasi 10 aasta pärast, võtame näiteks kas või omal ajal ma mäletan, kuidas oli palju juttu sellest, kuidas mõned Olav Ehala lood on rasked ja noh, seal oli palju sellist sõnavõttu selles osas ma mäletan, et aga noh, kui me vaatame praegu tagasi, siis no kuulge kas ükski laps arvab, et need olid liiga keerulised või ka tänapäeval, kui me räägime õpetajatest praegu või samamoodi olid mingisugused esimesed tormis, asjad tundusid, et olid rasked või neid näiteid võib palju tuua ja, ja kui me neid näiteid tuua ei saaks, siis sellest saaks selline Mosiaalse väärtusega pidu. Mikk Üle ütles, et tegelikult hea kunst nõuab pingutust, et mis sa sellest arvad ka loomulikult, et kui ma esiteks ma mõtlema muusika loomise peale, et kuidas me veel rohkem tagasi läheme, orkestrist räägime siis kui palju aega ja vaeva esiteks juba võtab viiuli valmistamine kõigepealt see puu kasvama, peab olema just sellises kohas, sellises vanuses sa pead sellisel hetkel maha võtma siis kui palju sajandeid teadmisi on selle taga, et üks viiul võiks valmida. Kui palju töötunde läheb selle valmistamiseks, samal ajal kui palju töödudeled selleks, et endale järglast koolitada või kuidas see nii-öelda see meistri õpipoisi ja see, kui palju aega läheb pärast seda ühel noorel viiuldajad, viiuli mängiks saamine, aga mitu aastat võtab aega ja palju läheb kokku, võrdlemine võtab aega. Kui mitu sajandit on võtnud aega see, et, et meil on selline muusika tegemise viis välja kujunenud, see on üks n olemas mõttetult suur audiaalne katedraal. See on kutsumuse kohutav armastus selle kunsti vastu, mida me teeme, need on need põhjused, miks me ütleme, selle elukutse valime või ka armastus muusika vastu, tihti on ka see, miks me koori laulma läheme või miks me ka seda laulupidu peame. Kas me peaksime eeldama samasugust pingutust ka kuulajalt? Mitte pingutust, aga ütleme kontserdile minnes ikkagi noh, kuidas ma ütlen siis ka klassikalise muusika kontserdile läheme, et noh, tihti siin tekibki selliseid dissonants ja arusaamatusi, kuidas me kunstist osa saame üldse või mis kunst. See, kuidas me läheme kontserti kuulama, on sarnane see, kuidas me läheme teatrisse eelkõige sõna teatrisse. Et sõnateater on see, mis on, ütleme, kõige sarnasemad ettevalmistus nõuab klassikalise muusika kontserdile minek. Hilisromantiline sümfoonia, ütleme sinna on pakitud sisse sinna tundi aega või siis mõnikord ka rohkem, mõnikord vähem seesama pinge, mis on, ütleme, sõnateatris, viivaatluselises draamas või tragöödias. Tegelikult, sest kui meil ei ole lihtsam valdkond, et see on see häälestatud, millega kontserdile peab minema ja see on see pingutus või eelhäälestus, mida mina lavale minnes ootan milliste ootustega sa sellele laulupeole vastu lähed ja, ja mis on see sõnum, mida sa tahad, et sealt lavalt nendele lastekooridele kõlama jääks ja lastekooride esituses võib-olla lavalt siis publikule kõlama jääks? Eelkõige ma lähen suuremas otsuse ja sellise soojusega, see on see ja, ja nagu ma ütlesin, et see on ikkagi rahvad, identifitseerivad ennast erinevalt ja ma arvan, et see on nendest viisidest, kuidas üks rahvas ennast identifitseerida, minu jaoks on see kõige ilusam viis ennast identifitseerida eestlasena. Nüüd aga oleme selles saatesarjas jõudnud ühe ühise teekonna lõpusirgele. Kuulajamängu üheksa küsimust on kõlanud ning õigeid vastuseid ja vastajaid kogunes selle poolaasta jooksul õige rohkesti. Suur tänu teile kõigile, kes te võtsite vaevaks kaasa mõelda ning oma enamasti ka õigeid vastuseid meile saata. Mängu viimane küsimus oli mäletatavasti taas muusikaline. Mängisime teile üht vana ning küsisime, mis seal selle laulu pealkiri, kes autor ning kes seda pala esitab. Tegemist oli Villem Kapi ja Juhan Sütiste palaga kui lõpeb suvepäeva viimne vine, mille laulupeo avakontserdil esitavad Ain angerja Siim Sellis. Eelmises saates kõlanud heligatkendil esitasid laulu Mati Palm ja Peep Lassmann. Kokku osales kuulajamängus 36 mängijat, kes saatsid meile ligi 200 õiget vastust punktide kokkuarvamise eest. Täna, meie armsad toimetajad, Lis etet, kes kaalusi mõõtis kõiki vastuseid ning jõudis edetabelini, millest teie lahkel loal loen nüüd ette esiviisiku alustades tagantpoolt. 15 punkti kogus Tiina 15 ja pool punkti tõid kolmandale neljandale kohale Andrese Janne. Teiseks tuli Liina 16 punktiga. Kutsed tantsu ja laulupeole lähevad aga kuulaja nagu võitjale, kelleks on Arno ning kes kogus mängu jooksul lausa 18 punkti. Palju õnne Arnole ja veel kord suur aitäh kõigile, kes kaasa mõtlesid ja kaasa mängisid. Laulu valgusrännak laulu ja tantsupeo ajalukku. Nagu te küllap tänaseks juba päris hästi teate, on laulupeole tulemas kaks eripalgelist kontserti. Kuuenda juuli õhtul, kui tuli Lüdigi Koidu saatel tornis süttib, kogunevad lavale valikkoorid, kes esitavad koos ERSO-ga klassikalise muusika kontserdi õpetajale. Teisel päeval on pikk laulupeo suur kontsert, kus lavale tulevad koorid liikide kaupa ning esitavad kokku 38 pala. Kuidas laulupidude kontsertprogramm on ajas arenenud, räägib meile nüüd ajaloolane Kadi käär. Peterson. Peaaegu alati on laulupeol olnud vähemalt kaks kontserti. 19. sajandil toimunud laulupidudel oli pea eranditult kaks suurt kontserti. Vaimuliku muusika kontsert ja ilmaliku muusika kontsert. Lisaks sellele toimusid võistulaulmised ja võistumängimised, üksikkooride esinemised, mitmesugused muud väiksemad kontserdid, ülesastumised, rongkäigud, jumalateenistused, teatrietendused, pidusöögid. Eesti iseseisvumise järel oli laulupeol isegi kolm kontserti, kõik peaasjalikult ilmaliku sisuga. Kolmandal kontserdil esinesid näiteks külaliskoorid ja meie ühendatud koorid, liikide või piirkondade kaupa ning ühendkoor. Nõukogude ajal jätkati taas kahe suure laulupeokontserdiga, millele lisandusid erinevad sündmused ja etendused. 1900 üheksakümnendatel aastatel hakati elavamalt otsima viisi, kuidas kaht kontserte. Esimese päeva kontserti, mis järgneb rongkäigule, kus süüdatakse laulupeotuli ning järgmisel päeval toimuvat teise päeva kontserti, mis lõpeb mu isamaa, on minu arm laulmise ja laulupeo tule kustutamisega. Kuidas neid kontserte selgemalt eristada? 1994. aastal võeti eeskuju kõige vanematest laulupidudest ehk esimene kontsert Mu süda, ärka üles, keskendus vaimulikule muusikale. Teine kontsert pealkirjaga Me oleme põhjamaa lapsed oli ilmaliku kalaga. Järgmisel üldlaulupeol, mis toimus 1999. aastal aga võeti teine suund. Eesmärgiks oli, et kaks kontserti oleksid selgelt eristuvad ja nii otsustati. Esimesel kontserdil esinevad Eesti parimad sümfooniaorkestrite valikkoorid, neli orkestrit ja umbes 700 lauljat esitasid hämarduvas õhtus keerukamaid vokaalsümfoonilisi teoseid. Teisel päeval osalesid kõik koorid. Gara seati kokku nii, et esindatud oleks nii ajaproovile vastu pidanud Eesti koorimuusika klassika kui ka nooremate heliloojate teosed ja uudislooming. Laulupeo järel kordub hinnangutes üks arvamus. Esimene kontsert tavapäratu ning seepärast ergastab, innustab jah, pärske kiideti koore ja orkestreid, kes keerukat kava haaravalt esitasid, kiideti publikut, kes üsna keskendunult kuulas ja varasemast vähem ringi sagis ning kiideti ka korraldajaid, kes olid publikukesksemad. Ehk olid muretsenud kvaliteetsema helivõimenduse eest ja paigaldanud esmakordselt laululavale kaks suurt ekraani, mis vahendasid väljakule kokku tulnud rahvale paremini emotsioone ja hetki, mis enne olid olnud nähtavaid vaid lauljatele ja teleri vaatajatele. Praegu 1990.-te aastate mõtte valt sirvides tekib kaks mõtet. Esiteks, et valik eristada just sel moel kaht laulupeo kontserte ei olnud sugugi automaatne või kuidagi iseenesest loomuliku arengu käigus välja kujunenud valik. Pigem vastupidi, ringles ka teine mõtteviis. Laulupidu võiks olla nii-öelda rahvalikum või toonasest moesõnast lähtudes summerlikum kuid pärast laulupidu võidi rahulolevalt tõdeda nii, nagu tegi seda näiteks Andres Vahisalu muusikalehes. Laulupidu polnud summerdamise variatsioon. Laulupidu oli tuhandete inimeste ise ilutegemise ära õppimise ja sellest siiralt rõõmu tundmise ettevõtmine ja see midagi hoopis enamat kui õllekapast julgust saanud lihtsate laulukeste kordamine. Teiseks võiks selle laulupeo järellainetuses tunduda, et igipõline probleem kas laulupidumuusikapidu või rahva pidukas repertuaar peaks olema nõudlik või kõigile jõukohane on kahe eriilmelisi kontserdiga lahendatud. Kuid nagu näitavad 21. sajandil toimunud laulupeod arutelud kohati isegi vaidluselt repertuaari üle ei lõpe. Jähki peakski. Suur tänu Cadile selline see eelviimane peoeelne saade meil siis täna sai. Hoidke end ikka kursis laulu ja tantsupeouudistega, meie kodulehel ja sotsiaalmeedias. Tellige uudiskiri, mis peo eel iganädalaselt teieni värskemaid uudiseid toovad ning laadige oma nutiseadmesse laulupeo äpp, mis aitab teid praegu tule teel ja samuti Tallinnas juubelipeol. Kui te ise mingil põhjusel tule tulemusele kaasa elama ei saa tulla, siis kokkuvõtteid tule teekonnast saate jälgida juunikuu jooksul tööpäeviti ETV erisaatest, mis alates kolmandast juunist on enne Aktuaalset Kaamerat eetris käinud ning liigub tulega kaasa lõpuni. Jäägu seekordset saadet siis lõpetama taas laulupeo avakontserdikavast Mart Saare koorilaul noore veljo veeritäge, mille esitab Eesti filharmoonia kammerkoor Mikk Üleoja juhatusel. Saatejuht Sten Weidebaum koos toimetaja Lisete Velliga tänab teid kuulamast. Saate helioperaator oli Katrin maadik.