Laulupeo nähtamatud lood. Erilised hetked Eesti laulu ja tantsu juubeliaastast. Tere tulemast kuulama üheksandat saadet sarjast laulupeo nähtamatud lood. Täna varahommikul süttis Tartus Raadi mõisapargis Eesti Rahva muuseumi õuel 27. laulu- ja 20. tantsupeo, minu arm, tuli tule, süütasid laulu ja tantsupeo kunstiliste juhtide Peeter Perens ja Vaike Rajaste õpetajad Silvia Melikke Ilme Adamson. Sündmust jäi meenutama ERMi parkistutatud juubelipeo Tamm. Eesti Rahva muuseumist siirdusid kunstilised toimkonnad austust avaldama Johann Voldemar Janseni hauale Raadi kalmistul. Esimese laulupeo mälestuskivi juurde Peetri kiriku vastas ning tantsumemm Helju Mikkeli hauale näos. Just praegu on tuli teel Valka poole, et teha kummardus ka õpetajat õpetajale, nagu jaanist Simset tuntakse. Teeme siinkohal raadio vahendusel väikese tagasivaate aastasse 1969. Nii süttis esimene laulupeotuli 50 aastat tagasi Tartus. Sündmusi vahendab Toivo Makk. Mälestus. Kiviette astuvad kolm meest, need on Mats Nõges, 90 aastane jämejalaarst, kes ei pea miskiski jala käimist Viljandi oma koori Sakala proovidele. Tema kõrval Richard Ritsing, esimese Eesti lauluseltsi Vanemuine, tänane juht, kel tuleval aastal saab täis 50 aastat dirigendi ametit. Aastate järgi võiks mees auga kuuluda eakate laulumeeste kilda. Kuid kas laseb laulja laulu tegemine vananeda? Ei. Richard Ritsing esindav laulurahva keskmist põlvkonda ja Rein Lumiste Tartu teise keskkooli seitsmenda klassi poiss nooruse meie laulu tuleviku nimel. Ja praegu, kus Tartu kaheksanda keskkooli noored esitavad loitsi süütab kõige noorem laulumees suurest luubist õhtupäikesekiirtest tuule. Sellisel pidulikul päeval on puhas rõõm olla teiega siin koos ning tuua teieni taas kimbuke nähtamatuid, lugusid laulu- ja tantsupeolt. Tule tulemise jutu, jätkame siis kahe möödunud saate ajarännakute järel tänases päevas. Küsime tule tehnilise meeskonnajuhilt. Kas võime ikka kindlad olla, et seesama tuli, mis täna Raadil süttis, elusalt kuuendaks juuliks Tallinna lauluväljakule jõuab? Esimeseks tantsupeoks loetakse 1934. aastal toimunud esimesi eesti mänge kus väga tähtsal kohal olid võimlemisrühmad ning peo üldjuhikski oli tuntud ja tunnustatud võimlemispedagoog Ernst Idla. Tantsupeo üht silmatorkavamalt liiki võimlemisrühmi tutvustab meile tänases saates liigijuht Urve keskele. Selleks tantsupeoks on muusikajuht Tonio Tamra, pealavastaja Vaike Rajaste meeskonna poolt valitud tantsupeopärlite muusikaga palju imesid korda saatnud. Muuhulgas Valmis Rasmus Puuri seades ka pisut uuendatud helikeelega Tuljak, mida tänases saates on meil suur au teile esma esitleda. Saame tuttavaks ka Edwar tuulega, kes sel kolmapäeval lõpetas Tallinna kuraatorina pool aastat väldanud eelproovide ralli viimase 110. eelproovid ning ansamas valmistunud tantsupeoks vägagi erilises rollis tantsupeo dirigendina. Tänaseks on eelproovid kõik lõppenud ja teada on, et aegade suurimaks laulu- ja tantsupeoks on valmistumas 47000 peolist. Tallinnas avavad oma uksed 44 koolimaja, et pakkuda peavarju kaugemalt tulnuile kokku ligemale 22-le 1000-le laulu ja tantsupealsele majutusjuht. Andres Rakra räägib meile, kuidas pealinna koolimaja, et selle ülesandega hakkama saavad ning toitlustusjuht Jaan Laidmets kinnitab, et tühja kõhu pärast muretseda pole vaja. Tule teekonna alguses päevale kohaselt räägib ajaloolane Kadi Käär Peterson teekonnast laulupeole 20. sajandi alguses, mil peolisi sõidutati pealinna rongi vagunites, milles varemalt mõnigi mullikas ja selg olid ringreisi teinud. Saate lõpus viimast korda. Kuule mäng, vastus eelmise saate küsimusele ning viimane küsimus järgmises saates saame siis teada, kes on selle pika mängu võidukalt läbinud. Laulupeo nähtamatud lood on klassikaraadio ja juubeliaasta koostöös valmiv saatesari, mis jälgib raadioeetris laulu ja tantsupeole ning juubeliaastale olulisemaid sündmusi. Mina olen saate autor Sten Weidebaum. Toimetaja on Lisette pilt ja helioperaator on Katrin maadik. Head kuulamist. Laulupeo nähtamatud lood. Täna kohe pärast seda saadet algusega kell 11 esitleme Tartus Eesti Rahva Muuseumis raamatut laulupeod, postimehega. 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehekajastuses. 150 aastat olnud laulupeod olnud Eesti ajaloo ja kultuuri lahutamatu osa. Laulupeo algatajaks seal käima lükkaks oli ajalehtede Perno Postimees ja Eesti Postimees asutaja ajakirjanike ärkamisaja, eestluse esiedendaja, Johann Voldemar Jannsen. Raamatus joonistuvad läbi pooleteist sajandi uuesti ja uuesti välja pidudeeelsed suured ülesanded ja ootused, ühisest pingutusest sündinud imed ning peojärgne meeleheide pealetungiva halli argipäeva pärast. Laulu ja tantsupidude eel ja järel on ikka püütud teha kokkuvõtteid püütud mõista ja mõtestada. Samas jääb alati iga lausega, mida laulupeo kohta lausuda, palju rohkem ütlemata, kui öeldud saab. Seepärast oleme eriti rõõmus, et just selline kogumik, kus sõna antakse kaasaegsetele, kes ise oma mõtteid meile tänasesse päeva Postimehe vahendusel edastavad jääb seda Eesti laulu ja tantsu juubeliaastat meenutama. Olgu see meile kõigile innustuseks, et seda traditsiooni hästi hoida ja üha sisukamalt kajastada ja jäädvustada. Kõvakaanelise soliidse teose on välja andnud Postimehe kirjastus. Laste joonistusvõistluse joonista laulupidu 2069. Kokkuvõtted tehtud võitjad tehakse teatavaks kolmandal juunil kell kolm, kui Tallinnas Solarise keskuses avatakse näitus joonistusvõistluse lõppvooru pääsenud töödest. Kokku laekus võistlusele 720 tööd, pida hinnati neljas erinevas vanusekategoorias. Peaauhinnaks on igas vanusekategoorias võimalus kanda laulu ja tantsupeo tuld. Tule teekonnal. Tantsupidudel on algusest peale osalenud rahvatantsijate kõrval ka võimlejad oma erilistes kostüümides ning teistmoodi kavadega torkavad alati silma, olles samas alati väärtuslikuks osaks tervikust. Sel tantsupeol juhivad võimlejaid liigijuht Urve Keskküla koos Kersti kulliga. Eriliseks teeb võimlejate etteaste sel korral niinimetatud eliitvõimlejate kaasamine. Ma olen Urve keskküla mõnusas kodus Tiskre teel metsa sees ööbikud laksutavad linnud laulavad selleks, et rääkida võimlejate kavast, kes lavale tulevad ja mida seal esitavad. Kui Vaike tegi selle ettepaneku ja ütles, et tuleb üks kava, mis on olnud enne tantsupidudel ja pakuti välja nagu rukkiräägu, noh siis oli nagu minul minek sees, sest rukkirääk on nii ilus kava seal valli Tarvase Hilda Preikovi kava ja see oli 65. aastal tantsupeol, aga kahjuks ei ole sellest mitte mingeid jälgi ei arhiivides ega kuskil mujal. Ja siis me leidsime ühe, 85. aastal tehtud video, kus nad tegid seda linnahalli laval ja võtsime nagu selle aluseks ja sealt siis eco alguse sai. Ja kuna seal kavas oli kasutatud selliseid eliitvõimlejaid, siis tekkiski mõte, et miks mitte, et enne pole tantsupidudel kasutatud valik võimlemisrühmi, nagu me neid nimetame. Siis me tegime ettepanekud võimlemisklubidele ja nüüd on siis lisaks naistele neidudele väljas ka 114 valik võimlemisrühmade esindajat, teine kavamis vaike meile välja pakkus, oli soo ja nii kui see soo tuli, siis ma millegipärast kuna mul endal kokkupuuteid olnud maoga, siis ma hakkasin otsima seda maojälgi ja leidsin selle musta maa muusikam. Mulle hirmsasti meeldib vahendeid otsida, mõelda siis hakkasime, ütleme et mis siis annaks teha ja õmblesin, tegin ja puurisid ja uurisin ja lõpuks tulid välja pokud, kes siis seal soos askeldavad, kui see madrusena tuleb. Ja kolmas kava, see on siis etteantud rabahaldjad. Ja see muusika on imeline, kui me käisime seal Viru rabas, siis ta vaataks seal, siis tekkiski mõte, et see peab olema mingi rabajärv, rabalaukad ja siis lõpuks on nüüd meil valikrühmad, kes siis peegeldavad, see on siis meile lõpuks ühe haldjad. Sel korral sa ütlesid, et on sul kaasatud valik võimlemisrühmade, milline on nende valik, võimlejate ülesanne, kas nende kaasamise tingis eriti keerukas kava, mingid eriti keerukad elemendid või kust see idee üldse alguse sai? No lihtsalt, võib-olla mõtlesin, nagu rahvatantsijatel on need ansamblid ja kõrgem taset, äkki tooks natukene võimetele muudatus sisse ja ja sealt see idee, aga praegu võtsime nad sisse igasse kavasse, et lihtsalt kattusin, lavastada need siis endale ülesande, mis siis seda kava järsku tähendab või annab sellele rohkem särtsu, juust? Kuidas näeb välja üks naisvõimlemisrühm? Meil on traditsiooniliselt kõik kaheksa kaheksaliikmelised kavad, tehaksegi kaheksal. Ja kui palju neid rühmi siis väljakule saab ja mida te seal väljakul teete, kas te kasutate samuti selliseid jooniseid nagu rahva tantsida? Meie teeme samamoodi jooniseid, aga mind aastate jooksul juba hakkas huvitama, et näpid kogu aeg, et rahvatantsijatel on teistmoodi ja meil on teistmoodi, et mis siis on, ja lõpuks ma sain aru, et rahvatantsijatel jäävad ennast joonistesse ka meie liigume joonistesse ja siis oli ilma Adamson, kes ütles teile, et vaadake, ütle seda ei muuda, et las see jääb, et siis ongi nii erinev, aga me teeme ikkagi joonist. Liigume joonistesse teist keelt ja meil on 60 naisrühma 48 neidude rühma. 14 valik võimlemisrühm on väljakul. Meil on kaheksa võimlejad, tähendab kui 1000 väljakul korraga. Olete te ikkagi jälginud seda, et lõppkokkuvõttes, kui nad korraga sinna platsile saavad, siis nad on omavahendite, välimuse, värvide või veel millegi kaudu kuidagi omavahel sünkroonilise seotud. Kõik naised moodustavad rabajärvepiirjoone, Nendel on kätised rohelised, millega nad teevad nagu järve taimi. Neiud on meil soolaukad, Nendel on käes punased pallid, nemad on siis meil pohlamarjad ja jõhvikad, kes on seal soos ja valikrühm on seal järve keskel, nemad ongi selline peegeldus. Õrnad valged riided peegeldavad seal järve pinnal, kus see kõik välja tuleb, seda isegi. Võimed nagu me rääkisime, nendest vahenditest on alati silma torkad ka oma kostüümi delt. Kust need kostüümid tekivad, kas teil on eraldi kostüümikunstnikud ja kuidas need kõigi nende 1000 naise neiu niisiis üldse jõuavad? Kaks viimast pidu me oleme kasutanud kunstniku abi, Piret Mikk on väga toredad kavandit, muidugi me ise ütleme, et mida me näeme seal, ütleme, tahame ja tema siis aitab sellele lahendusele jõuda ja siis on meil ja Haapsalu firma nurmelt praegu, kes on meid aidanud ja kõik ilusad kostüümid valmiselt ja praegu sellel aastal küll jällegi kõik väga-väga rahul kostüümidega näevad tõesti kenad välja. Brit protsess, kõigepealt siis vaatad, et niisugune lõige tuleks, et kõik naised tunneksid ennast selles hästi, kõik naised teevad kenad olla, sellega läks tükk aega, siis on meil kolmes pikkuses neid vahemikus ja siis igas vahemikus kuus suuruse mõõtu, siis me juba oktoobri lõpus, kui kaamera, mis me siis kogunesime, andmed kokku telliti, värviti kangasse, siis läks sealt edasi, nii et see jaotamine on päris karm, ühte värvi elanud siis samuti alati määrame ära neidude, eriti et kuidas juuksed on naistele veidi vabam, aga ikkagi alati ütleme kuni patsikummi, nii et kõik seal ühtemoodi ilus. Kes sinu lähemad abilised on, kes aitavad seal kõik need kolm kava teoks teha, siis täpsemalt? Kerstil oleneb pärast tandem koos ja siis muidugi ta systendidelki nagu Kadisaks rinne, kotkas, oma tütar, on teil ilusaid juulist aidanud teha arvutis ja oma laste, oma vilistlaste naistega, kes on mul need, kelle peale ma seda kõigil katsetel, et siis välja tuleks. Võimlemisrühm juubelipeol tutvustas meile liigijuht Urve Keskküla. Kuulame siia jutu lõpetuseks Johan Jürme muusikat, rukkirääk, mida esitab meile Viljandi noorte sümfooniaorkestrikoor ja Tallinna kammerorkester. Dirigent on Edward tuul. Kava oli esmakordselt tantsupeol 1965. aastal. Sel korral esitavad seda naise valikrühmade 592 võimlat. Tantsupeol oleme enamasti harjunud rääkima lavastajate tantsijatest, võimlejatest ja muusikutest. Nagu siin ühes varasemas saates rääkisime, on tähtis roll ka muusikajuhil ning sel korral on kaasatud ka dramaturg. Sootuks eriline roll on aga kandle dirigent Edmar tuulel, kelle muusikajuht Tonio Tamra sel korral kutsus tantsupeodirigendiks. Küsisin emmerilt, kes sel korral osaleb laulu ja tantsupeo ettevalmistustest mitmes rollis olles ka Tallinna kuraator. Kas mul on õigus, et dirigent on tantsupeole sellisel moel kaasatud esimest korda? Intervjuu toimus 29. mail, kui Edgar oli just lõpetanud Tallinna viimase 110. eelproovi Tallinna Vene kultuurikeskuses. Jah, minu andmetel tõesti on see esimest korda, et on kogu programm ühe dirigendi vedada ja koostöös siis Tonio Tamra, kes on muusikaline juht, kui me seda teeme, et meil on osa kavast sümfooniaorkestri kaasa ka vastu, on rahvamuusikat orkestriga ja teoste juurde laulab juurtega naiskoor. Milline on sinu roll tantsupeo juures olnud, kas on eriline olla siis nii-öelda dirigent tantsupeol või on erinev olla dirigent tantsupeol, kui olla näiteks orkestri dirigent, koori dirigent? Otse loomulikult ma ei saa varjata, et see on väga suur au ja väga, väga lahe võimalus minu jaoks, kui noore dirigendi jaoks, sest kui laulupeol sul on see üks laul kolm-neli minutit kuulsust, siis tantsupeol seal on kogu see etendus, saad kogu etendus seal laval ja tõesti kõik muusikud vaatavad sinu poole ja kõik tantsivad, loodavad, võtad õige tempo, oli asjad, et see Ode ja kiirendust aeglustada, seda küsimus, mis on tõesti väga keeruline tantsijate puhul. Kõik on väga tundlikud igas väikses miski millisekundis. Et see nagu jällegi paneb väga suure pinge peale. Me oleme nüüd tõesti poolteist aastat seda timminud ja ma loodan nüüd, et me saame paika enne tantsupeo proovide lõplikud tempod ja üleminekud. Aga jah, mul on hea võrdlusmoment, et noorte peale olen juhatanud ja nüüdsest tantsupidu, eks see on natukene teine asi, aga samas ka väga sarnane, et see on üks laulu-tantsupidu, meil ei ole olemas eranivad kaks pidu. Meil on ikkagi üks suur pidu ja et ma saan olla tantsupeol esimene selline dirigent sellises vormis ja asemel juubelipidu noh, midagi veel uhkemat unistada ei oleks osanudki. Ehk et sina lähed lavale koos oma õnneseppadega, mis on tantsupeotants ja oled seal kuni tulekuni välja just kuni Tunnakuni välja, et ja kogu see pea kahetunnine etendus seal laval ja vaikselt närveerin, aga õnneks on sarnaseid, et nagu projekte tehtud ja ma usun, et koostöös väga ägedate muusikutega, kes meil seal on ja tooniaga me saame sellega kenasti hakkama. Kui meie nüüd istume neljandal-viiendal juulil Kalevi staadionil pealtvaatajatena vaatasite etendust, kas see võib siis öelda, et tõesti, kogu see etendus käib sinu taktikepi järele? Jah, võib küll olla seda, jah, ma ei ole seda muidugi niimoodi mõelnud veel, aga põhimõtteliselt küll jah, et meil on nädal aega seal platsi peal veel proove enne seda, niiet et ma loodan, et me saame siis neljandaks valmis. Tegelikult on ju nii, et dirigendi kurb osa ongi see, mina olen seljaga lõpuksele tantsude poole, et ma ei näe seda. Ma täpselt ei teagi, kas mulle mingi telekas monitor pannakse, et ma enam-vähem näeksin seda. Aga eks me paneme sekundi pealt kõik paika. Ja abiks on mulle ka selline Clict Räkk, mis mulle monitorist kõrvale jookseb. Ja kindlasti mingi raadioside on ka, aga eks põhimõtteliselt nii, kui esimene lugu läheb, kukub, siis on kuni tuljaku viimse tõsteni on lihtsalt üks, üks jada. Selle tulekuni tahtsin ka mina nüüd selle intervjuuga muidugi jõuda, sellepärast et selle saate suur uudis ongi meil tuljak, mis on saanud võrdlemisi uue näo võrreldes nüüd selle varasema hästi tuntud sellise puhkpilliorkestrisaatega tulekuga räägin natuke sellest tööst sele kogu ettevalmistamisel ja teostamisel. Tuljak on ju tantsijatele nagu lauljatel Ernesaksa Isamaa, et see nende jaoks hümne ja see, et me selle nüüd ette võtsime, selline ümberorganiseerimine ja see oli selline väike plaan, mis meil tooniaga oli ja õnneks läks läbi tantsijatega, nad olid nõus seda katsetama. Ja Rasmus puur tegi sellele uue arranžeeringu. See siis praegu sümfooniaorkestrile jaa, segakoorile. Märtsis sai salvestatud sümfooniaorkester ja nüüd nädalake tagasi salvestasimegi juba segakooriga. Ja mis see erinevus ongi, on selline nooruslikkuse, selline õhulisuse kergus, mis sinna me oleme suutnud tuua. Et ei ole seda rasket vasekoori seal taga. Niimoodi rääkis meile tantsupeo dirigent Esmar tuul. Laulupeo nähtamatud lood. Tuljak on tantsupeo kroonitants, mille tähendus andantsijaile sama mis lauljaile Mu isamaa on minu arm laulupeol enam kui saja-aastane Tuljak, Raudkats armastuse lugu on meie põlvkonnal ilmselt kõrvus helisemas Rein Bloomi hoogsas ja võimsas puhkpilliorkestriseades. Selle tantsupeo ühe lähteideena oli vaike rajastel soov kasutada etenduses pärleid tantsupidude ajaloost. Muusikajuht Tonio Tamra tegi tantsupeo saatemuusikaga väga suurt tööd ühtlustades rütme ning moodustades väga erinevatest aegadest pärit muusikatest ühe tänapäevase kõlaga terviku. Selle töö käigus tekkis Vaikele toonial soov ka Tuljak sellesse helipilti sobitada. Läbi katsetati palju erinevaid võimalusi, kuid helilooja Rasmus Puuri seades jõuti tulemuseni, millest saab tõenäoliselt juubelipeo kingitus tantsijatele veel paljudeks aastateks. Tuljaku uue seade loomisest käisin rääkimas möödunud nädala lõpul Viljandis, kui helirežissöör Teet keermanilt oli äsja saabunud uue tuljaku esimene salvestuse Kokkumäng. Tuljakule. Päris algust või sündi, millal ta täpselt sündis, seda me tegelikult ei tea. Kõikide ajalooarhiivide järgi, mis siin on uuritud ja raamatuid loetud, siis tõenäoliselt tuleb vanatantsuna 100 ja natuke peale tammeraudtee siis kui ta Helsingis ülikoolis õppis, arvatakse, et ta kuskil sel ajal 1000 112914 kuskil selles ajavahemikus tegi selle tantsu ja me arvame, et see on manna, Raukatsi enda armastuse lugu. Ta on ise tegelikult öelnud, et see ei ole pulmatants, vaid see on poisi ja tüdruku suhte arenemise lugu, mis lõpeb siis sellise ilusa triumfi ka kusjuures tegelikult see Trufaalne tõstasin tantsu lõpp, puu, mida me kõik väga hästi teame, ei olnud Anna Raudkats alguses olemas, et seda siis Ullo Toomi aastaid hiljem siis palus, et kas me võiksime teha siis sellise lõpu ja siis sai see tuljaku, see lõpudustega siis sinna sellele tantsuline kutsa, aga tuljak on olnud selle 100 aasta jooksul päris huvitav lugu, sääst mingisugustel aegadel on öeldud, et tuljak on väga uuenduslik ja ärme teda tantsi, ta on nii keeruline, et on nii raske. Mingisugustel aegadel on öeldud, et ta on nii vanamoodne, teda ei oleks mõtet enam tantsida, aga 85 aastat esimesest tantsupeost nüüd Tuljakut tantsida juba ka tegelikult 926, et ta on siis aastakümnete jooksul siis jõudnud nii kaugele, et ta on tantsitud kõikidel üldpidudel ei ole alati tantsitud peo lõpus. On tantsitud, vahest sõltuvalt siis sellest peo teemast repertuaarist ka peo keskel Acon tantsitud isegi kaks korda. Nii et kordan, tantsitud siis seda vanemat versiooni, kus on kuued, uuriline lugu ja siis on tantsitud seda kaheksatuurist lugu, nii et täitsa erinevaid variante selle 100 aasta jooksul sele Tuljak. Kui me täna siin seda läbi kuulasime, siis sa paikadest mulle, et ohoo, et need sõnad ütlevad seda, et kas päriselt ütlevad mulle, et sa ei tea, mis telekas on. Tuljaku sõnad kui ma ausalt ütlen, siis ma ei tea kõiki sõnu, sest et midagi teha pole, kuna isekooris laulnud ei ole ka 40 aastat on tuljakut tegelikult õpetatud küll muidugi kuulate ühteteist, teksti, aga tervikust sellest tantsu ajal ei jõua nagu ära kuulata. Aga tantsuõpetaja ju tegelikult aitab oma tantsijat ja midagi teha pole, meil on tantsijatel täiesti omad sõnad. Tantsijad teevad väga hästi ju küll, et kui siis on vasakule pea ja paremale pea ja vasakul pea ja vasakul, pea ja paremale, pea ja vasakule teha ja paremal pea ja paremal pea. Sellised on tantsijatel tuljaku sõnad, palun vabandust. Kuidas te nüüd kahekesi jõudsite selleni, et seda Rein Bloomi Tuljakut tuleks hakata ümber seadma? Selle tuljaku lugu muutus selle kahe aastaga päris palju ja nüüd on siis teine tantsupidu, kui ta tuleb elavas ettekandes. Esimest korda oli 2014, kui Toomas Lunge pani kogu siis ansambli ja kõik lauljad, panin Tuljakut laulma. Meil oli alguses natuke teine kontseptsioon, aga mida rohkem see pidu oma vormi võttis, seda rohkem ma nägin, kui oluline kogu see kontseptsioon sellise suursugusega on ja noh, muusikat ja muutusid kogu aeg. Täna, kui peol on meil jäänud üks kuu ja mõned päevad ka täna me tegelikult teeme veel lugusid ümber, nii et, et see on see protsess, mis käib tõesti esimese väljaku proovi, nii tuleb öelda ja ja nüüd, kui see lõpuplokk sai paika, siis mulle tundus, et Ta ei sinna ikkagi läheb väga klassikaline variant Tuljakust, aga natukene värskemas võtmise ja idee ma sain tegelikult Tõnu Kõrvits sealt, kes julges, mu isamaa on minu arm sellele loole keelpillid juurde seade ja väga hästi tehtud ja rasvus hoidlus riskile minema. Nii et minu Rasmuse üks soov oli, et oleks klassikaline ja oleksid ka keelpillid sees, mis annavad sellist õhku ja pidulik, kust juurde ja minu meelest Rasmus sai selle ülesandega väga hästi hakkama. Aluseks on seesama Rein ploomiseade, mis on kõikidel kõrvus. Ei tahtnud mingeid revolutsioonilisi Tuljakuga teha, et nüüd teeme täitsa uue tuljaku ja mingi ei, me tahtsime seda vana säilitada ja samas ka uusi nüansse juurde panna. Kui sa ütlesite, katsetasid, Tantsijate peal, siis tekitas neis esialgu sellist ehmatust või segadust. Ega sa ei karda, et see segadus tabab ka seda kümmekonda tuhandet tantsijat siis platsi peal? Muidugi ei karda, sellepärast et meie ju kuulasime seda esialgset versiooni, otsib elluse failina, eks ju, meie ju teadsime, et meie peal katsetatakse ja proovitakse ja eks see tekitas kaasma, arvan sellise ärevustunde ma tean, et minul endal ja pärast ka rääkides ka tantsijatel, et tegelikult, et kellelgi üldse on võimalik sellist asja nagu teha koos muusikutega ja proovida, mis need asjad on, et kui palju see haris, tantsijat ennast ka. Kui ma kuulen vanemaid pedagooge, kes räägivad, kuidas nemad kunagi tegid koostööd heliloojatega siis see, mida me oleme nüüd selle 20. tantsupeo jaoks nagu teinud, et need vanad lood ütlesid, on saanud uue kuue, kui palju see on harinud mind, et üldse aru saada, mis tähendab muusikaga nii palju tegeleda, sest me oleme võtnud selle konservi, mis meil on, eks ju, ja selle järgi oleme teinud, kui ilma Adamson ja lilleräägivad sellest, kuidas nemad läksid helilooja juurde, ütlesid, rääkisid oma mõtte, meil on see mõte. Me tahame nüüd seda ja helilooja hakkas, siis pakume omalt poolt asju. Minul need kogemused puuduvad, ma arvan, minu põlvkonnal ja noorematel tõenäoliselt ka võib-olla väga üksikutel on võib-olla õnnestunud heliloojatega niimoodi koostööd teha, aga see on rikastanud mind ja minu tantsijaid ka ja ma arvan, et meie publik ja meie tantsijad, kes sinna väljakule tulevad, et kas nad ära ehmatavad, kindlasti ei ehmata see, ma arvan, et pigem nagu tõstab ka tantsija enesehinnangut ja suuremat lugupidamist muusikutest. Kui me räägime ehmatusest, siis ehmatused olid juba sügisel ära, sest ütleme, kuus seitse lugu on ikkagi uutes seadetes ja kui ikkagi tantsijal harjunud eluaeg tantsima ühte tantsu kustel iga pilli meloodiakäik, tal on nii täpselt see meeles, ta teab peast kõike seda, aga kui järsku tuleb sama lugu, aga teistmoodi, kuigi sul on kõik tempoydiomeetriumit, kõik on samad, aga ylikeelele hoopis uus siis ehmatab ikka päris kõvasti ära ja kindlasti oli tantsida del alguses raske, aga teiselt poolt jälle, et kui me teeme sellist tantsupidu, siis on igal meeskonnal siis ka alati õigus, soov ja tegelikult ka kohustuse midagi pakkuda sellist uut juurde, mida varem pole olnud. Aga ikkagi, mis tunded sind valdavad, kui sa nüüd seda tuljakut kuuled? Jah, kui nüüd esimest korda kuulasin, siis tõepoolest selline noh, nii nagu ma enne ütlesin, mul läheb seal läks sirgu ja tekkis selline helge kerge tunne, pidulik tunne tõepoolest, et kui meil enne oli siin jutt, et me etenduse viimane osa kannab pealkirja maa hing, siis kui me selles viimases plokis on kõik väga võimsad muusikalised lood ja tantsuliselt on nad ka väga tähenduslikud. Kõik need lõpu numbrid jõuavad siis sinna maa hinge lõpus tuljak kuni välja kõik need lood, Targa rehealune pikseloits, külvajad, maa hing, need on nii võimsate muusikaliste seadetega ja sinna otsa selline ilus pidulikku. Tuljak sinna lõppu tuleb, siis tekkis selline kerge tunne, et nüüd tõuseks kuskile kuskile kõrgustesse, tegelikult ära. Nüüd on taas selle saatesarja üks pidulikum vaid hetke sest nüüd ja praegu saame osa tuljaku maailma esmaettekandest Rasmus Puuri seades. Esitajaks on Tallinna kammerorkester ja segakoor ankur. Dirigent Edvard tuule juhatusel. Helirežissöör Teet keelmann. Ja ütleme kohe ka, et tantsupeol saab helirežissööriks olema Rainer Koik. Nüüd aga tulevad laulu ja tantsupeo tõeliselt nähtamatut lood inimestega, kelle tegudest kümned tuhanded osa saavad, kelle olemasolu jääb aga enamikule märkamatuks. Selle saatelõigu kokkuvõttev pealkiri võiks olla mehed. Miks te seda teete? Las nad kõik vastavalt sellele küsimusele nüüd ise. Esimesena tahaksin teile tutvustada meest, kelle töö täna umbes kuus tundi tagasi alguse sai ning tema tööpäev lõpeb nüüd umbes 36 päeva pärast. Jaak koertel on Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise meeskoorilaulja, kelle hooleks on oma meeskonnaga saata laulu ja tantsupeo tuld tervel 4200 kilomeetri pikkusel teekonnal ning hoolitseda selle eest, et tuli elusalt Tartust Tallinnasse jõuaks. Meil meeskooris on kombeks, kui sulle antakse ülesanne, et siis sa teed selle ise ära või sa leiad kellegi teise, kes selle ära teeb. Ja ülesanne tulles olema piisavalt intrigeeriv ja väljakutsuv, et võtta see asi vastu ja isas ikka suudame selle ära teha. No millised need kõige suuremad väljakutsed sinu jaoks on olnud, sellepärast et tule teekond ei toimu esimest korda tegelikult juba kaheksandat ja need tõrvikud on ju juba päris vanad, osad nendest juba 50 aasta vanused. Tundub, et ei ole midagi keerulist, aga tegelikult ma saan aru, et sa oled selleks teekonnaks ka väga-väga põhjalikult valmistunud. Kõigepealt, kui me hakkasime läbi mõtlema, kuidas tuli võiks liikuda edasi siis peale tõrvikute tegelikult kasutatakse ka vahepeal laternaid, et kui on pikemad otsad vaja autoga sõita või kiiremini, siis tõrvikut selleks pruukida ei saa. Et selleks peab olema üks hea latern. Aga tavaliselt laterna häda on see, et sinna ei pääse hästi tõrvikuga ligi ja sealt ei saa nagu hästi tuld võtta. Ta, nii et esimene asi, mille me välja mõtlesime, oli uut tüüpi latern, kust oleks nagu hea tuld võtta ja mis oleks ka nagu visuaalselt paremini nähtav. Kas te tõesti siis tegite ise selle laterna? Jah, nii kukkus välja. Mõtlesime, milline ta võiks funktsionaalselt välja näha ja siis joonistasime põhimõtteliselt korpuse valmis ja tegime joonised ja antud hetkel selline, nagu välja kukkus, et kuppel saab pealt maha käiva talle. Samamoodi peaks ta vastu pidama nii vihmale kui tuulele. Mis seal tuld elus hoiab hõli pealt või on seal sees küünalde, kuidas latern töötab? Igasuguste siseruumides on tavaliselt probleemiks kõik võimalik suits ja hais, et seda minimeerida, siis mõtlesime, et seekord võiks tuli olla tegelikult gaasi pealt. Ehk siis see latern on gaasilatern oma olemuselt. Me teame, et, et see tuli pärast seda, kui ta süttib esimesel juunil Raadil, siis kohe te näidata selle tulemusel laternad. Kas ma saan õigesti aru, et see on siis see latern, kus see tuli terve teekonna kaasas viibib ja alati olemas võtan. Nii see on sellepärast, et kui peakski juhtuma, et kas tõrvikus nüüd tuule või, või suure vihmaga peaks tuli kustuma, mis on väga vähetõenäoline siis tegelikult Ta on meil olemas kogu aeg bussis kaasa sõitev lisalatern, kus siis põleb seesama tuli. Ja kui seegi peaks ära kustuma, siis tegelikult on meil varuks meeskoori punane latern, mis on täiesti omaette latern omaette ajalooga. Räägi natuke sellest punasest laternast. Tehnikaülikooli akadeemilisel meeskooril on selline traditsioon, et kui on välja kuulutatud üritus ja keegi hilineb sinna, siis hilineja saab juba nii-öelda karistuseks endale punase laterna, mida tema siis terve selle ürituse või järgmise ajani endaga alati kaasas kannab. Ja kui me siis käime näiteks rongkäigus, siis punase laternamees on alati kõige viimane seal rongkäigu lõpus. Või veel keegi peaks peale teda saabuma, siis ta saab oma latte ennast lahti, asub järgmine mees seda kohta täitma. Et seekord me kasutame seda punast laternat selleks viimaseks õlekõrrest, et kui tõesti peakski juhtuma nii, et kõik muud tuled on kustunud, siis seal päris kindlasti ta nagu põleb ja see sõidab meiega samamoodi terve selle tee kaasa ja käib ka rongkäigu lõpus meiega kaasas. Miks sa seda teed? See on samasugune küsimus, miks ma laulan, ma laulan laulurõõmust ja võimalik, et kaotaja vaatevinklist võiks seda nimetada, et see on sama põhjus, miks ma seda tule, orgunni teostane. Kui nüüd aus olla, siis see ei ole mitte esimene kord, kui ma aitan kaasa laulu või tantsupeole. Ka 10 aastat tagasi juhtus nii, et meeskoori poole pöördutud. D abipalvega, et kas me suudame tantsupeole purje välja mõelda ja siis küsiti meie käest ja liisk langes, nii et kui ma olin mingisuguse lahenduse välja pakkunud, siis öeldi, et aga te teete ära ka selle. Ja nagu ma alguses ütlesin, et ei ole nagu kombeks keelduda või kui siis keeldud, siis sa leiad teise tegija. Kuna ei tulnud kedagi teist olevat, siis tuli lihtsalt ära teha. Oli piisavalt suur väljakutse ja nagu nüüdki Kui tuli ükskord Tallinnasse jõuab, on koondproovid juba alanud ning kaugemalt tulijad tunnevad ennast mõnusasti koolimajades, mis on nende kodudeks pidude ajal. Tõenäoliselt on koolimajades ööbimine osa tõelisest laulu ja tantsupeotundest, kus lihtsates oludes peolised end alati väga hästi tundnud. Samas on see lihtsana näiv asi rullime madratsi klassiruumis lahti väga suur väljakutsekoolidele, koolijuhtidele ja korraldusmeeskonnale. Kokku avavad oma uksed töölistele sel korral 44 koolimaja, kus peavarju leiavad üle 20000 pealise. Kooli majutuse eest on juba 20 aastat vastutanud Andres Vakra. See on suur probleem just koolidele, sest koolis, kui käib meil seal 800 õpilast 500 õpilast, siis me majutame igasse kooli vähemalt 600 õpilasvõi lauljat, tantsijat, mis on mu suur suur koormus, juust sellele koolile, kõigile ruumidele, EW-le dushiruumidele ja sealt edasi. No mõnest välja, kuidas on, siin juba rääkisid veevärk, kanalisatsioon, kõik need asjad, mis siin on, millega tuleb arvestada? No kindlalt tuleb arvestada sellega, et vastaksin päästeameti nõuetele, et juhtuks pidulistega õnnetusest, et peab ju tegema ruumide vabaks ja samas ei tohi väljapääsusid sulgeda, et need on kõige keerulisem probleemidest koolile. Kui pikalt ette sina oma tööd alustada enne laulu ja tantsupidu. Eks me hakkasime juba aasta, kas see tagasi psühholoogilised kooli juhtisid ja kooli juhtkond ette valmistama tõime koolijuhtide nõupidamisel, sellise meeldiva uudised tuleb juubelilaulupidu ja selle suvel saate suvermitte puhatavaid saate tegeleda majutamisega. Mida selline piduliste vastamine ühele koolijuhile koolimajale täpsemalt ikkagi siis tähendab? Eks väikene eeltöö juba käib ja kuraatoritega vaadatakse ruumid üle. Millised klassiruumid tuleb tühjaks teha, sellega tegeleda see pikalt, aga loomulikult on kõige suurem probleem just see, et kus see tööjõud võtta, kes välja tõstab, ära paneb ja saama korralikudele ruumid kätte saada, et järgmine aasta õppetööga saab edasi minna. Millise loogika alusel eemalt tulijad Tallinnasse paigutatakse, kas on mingeid väljakujunenud Saaremaa ja Hiiumaa koolimajad? No katsume ikka väikselt, nii nagu laulupidu on traditsioon ka majutasime väikseid traditsioone pidada ja kui Pärnumaa ühes koolis olnud, siis ütleme, väikene niuke sõprusid ja on tekkinud ja katsume siiasamasse majutada ja loomulikud tantsijad ikka Kalevi staadioni lähedale. Kuna nemad on kõige pikem on siin ja proove on palju ja et jõuda väsinuna peale tantsu majutuspaika, siis need on kõik kesklinnale lähedal. Palju on räägitud sellest, et, Et ilma ei tea ju keegi ette, kas on mingisugune plaan välja mõeldud ka selleks puhuks, kui on näiteks kas väga külm või väga vihmane ilm. Kuidas siis sellega hakkama saadakse? Ma usun seda, et, et see on üks kõige lihtsamaid probleeme selles mõttes, et tänapäeval ei ole enam vaja oodata mingit käsku, et kas soe sisse või välja ja soe vesi on olemas, seal rohkem tahtes kinni ja Ma usun, et Tallinna linn tuleb sellele vasta ja vajadusel keerame kooli majanduskraanid lahti ja saame soojaks. Et see, Ma arvan, et kõikidel ja muude probleemide juures on üks lihtsamaid, mis muidugi maksab, aga ei ole väga keeruline. Nüüd kindlasti on sellel korral ka jälle neid peolisi, kes tulevad esimest korda laulu ja tantsupeole Tallinnast kaugemalt. On sul mingeid soovitusi neile kaasa anda? Meie ju pakumegi välja ainult klassi põranda või võimla või aula ruumi. Et loomulikult kõige parem asi on see, kui on hea, pehme küljealune, saab välja puhata, et järgmisel päeval rõõmsa minna, tantsima või laulma. Ja ikka tahaks ütelda kõigile mõistvat suhtumist, sest koolimaja ei ole mõeldud majutuseks, vaid õppimiseks ja Tallinna linna. Kõik. Üllar, sa kooli tulevad vastu lauljatele tantsijatele, et saaksime selle toreda peo korraldada. Sa oled seda tööd 20 aastat teinud ja inimhulkade organiseerimine, majutamine ja nende eest hoolitsemine, võrdleksin täiesti emalik hoolitsemine. See ei ole kindlasti lihtne töö. Kas ma tohin niimoodi küsida, et miks sa seda teed? Andres? Ütleme siis nii nagu ma ütlen koolijuhtidele, et vabaks me laulsime ja eks me peame seda traditsiooni edasi viima ja, ja sellise positiivse poolega tahakski ütelda, et sellepärast seda teengi. Meiegi poolt siiras tänu kõigile Tallinna koolidele, koolijuhtidele, korraldusmeeskonnale, kes Andres Vakra eestvedamisel meid nii lahkelt vastu võtmas. Laulu- ja tantsupidude korraldusmeeskonna raudvaraks on Jaan Laidmets, kes hoolitseb toitlustuse eest koolimajades. Tuletan siinkohal meelde, et väljakutel pakuvad Põldsama peo supipreemia, magustoite ja Eesti leivatööstuse pagaritooteid. Eesti naiskodukaitsjad. Koolimajades on aga asi keerulisem. Kümmekond erinevat firmat peavad leidma võimaluse koolivaheajal lühikese ajaga jagada kümneid tuhandeid portsjoneid toitvat toitu. Eraldi menüüd on ka näiteks taimetoitlastele. Esmalt küsisin Jaan Laidmetsalt, kui pikalt tema juba laulu ja tantsupidudega seotud on. Olnud alates 1977.-st aastast ehk et selle suvega saab 42 aastat. Ja esimene töö mul sellel alal oli transpordi korraldajatele abiks olla ja konkreetselt ma käisin Balti jaamas, kui tulid erirongid pidulistega, siis jagasime neid bussidesse. Vedasid siis laiali. Moss, et ilmselt siis selle transpordi korraldamisega ma jäin kuidagi talle silma ja siis ta tegi ettepaneku tutvustamisega alandamisega tegelema, olgugi et ma toitlustamisest oskab nii-öelda muna praadida ja keeta kartuleid praadida, nii et ega ma sellest midagi ei jaga, aga noh, eks elus ongi nii, et need, kes ei oska, need õpetavad ja edasi Kas sina, kes sa oled nii pikalt selle protsessi juures olnud, et kuidas meie lauljad, tantsijad viimastel kordadel oma toiduga rahule võivad jääda? Viimastel kordadel kindlasti ja nüüd ka tulevam peol jäädakse rahule, ma olen selles praktiliselt kindel, sest noh, kasvõi summad, mis toitlustamisel on võimalik olnud eraldada, on praegu oluliselt suuremad, aga ka ma võin need arvud ka nimetada, et näiteks hommikusööki pakutakse koolimajades tänavu euro ja 80 sendi eest lõunat kahe euro eest. Ja õhtusöök on lausa kaks 50, et kui meil siin igapäevane koolitoidu lõuna maakonniti erinev, aga kusagil võib-olla euro 50, nii et rahul ollakse kindlasti ja, ja ainsad probleemid varasemalt oli, kui ma rääkisin, et ma pidin korraldama näiteks lauluväljakul Mul oli see, et söök sai lihtsalt, Sa kas mingil põhjusel käis keegi kaks korda sööma sõda vaatamata, et kõigil pidid olema talongid, et ma olen nisust pilti näinud või pidanud üle elama, kus viimastele tulijatele ei olnud mulle anda leiba. Et niisugust asja on juhtunud, aga see oli Eesti taasiseseisvumise algusaegadel, kui kõike veel ei olnud piisavalt. Aga praegu jah, ei ole kurtnud ei koolimajandusega väljakutel. Kui tavaliselt. Ta on iga asja puhul virisejad, siis toitlustamise osas ma ei hakka siin ennast kiitma ka, ei ole tõesti mingeid pretensioone olnud. Nii et enne sööki kindlasti käsi pesta ja head tuju ja head isu kõigile. Aitäh Jaagule Andresele ja Jaanile selliseid esmapilgul nähtamatuid, kuid oma tegude kaudu vägagi nähtavaid suure südamega inimesi, tänu kellele laulu ja tantsupidu peetud saab, tutvustan teile kindlasti Karel järgmistes peoeelsetes saadetes. Eelmises saates kuulsime salvestust 1954.-st aastast, kus Mihkel Lüdig meenutas segakoorilaulu Koit sünnilugu. Aastal 1904 küsisime, millal kõlas Koit esimest korda laulupeol ning mis aastal sai sellest laulupeo avalugu. Õiged vastased teile taas mingit raskust ei valmistanud. Esimest korda kõlas Koit laulupeol 1923. aastal. Laulupeo avalauluks sai seal ka 50 aastat tagasi juubelilaulupeol 1969. Kolmandal noortepeol kõlas Koit tavablokis, kuid noorte pidude püsivaks avalauluks sai see alles 1982. aastal. Selle saate küsimus on aga jälle muusikaline. Laulupeo avakontsert. Õpetajale on läbilõige Eesti muusika klassikast, mis liigub heliloojat koolkondade kaudu õpetajate õpetajast, jaanist, Simsest tänapäeva välja. Järgnev pala saab olema laulupeo avakontserdi kavas. Lihtne küsimus. Mis laulu pealkiri, kes on autor ja kes seda esitavad? Teie õigeid vastuseid ootame nagu ikka järgmise saateni oma vastused palume saata e-postiga aadressile laulupidu ät r e. Laulu valgusrännak laulu ja tantsupeo ajalukku. Tänase saate ajaloominutites räägib ajaloolane Kadi Käär Peterson sel korral teekonnast laulupeole 20. sajandi alguses. Tänaseks on rongiga laulupeole sõitmisest saanud Hitel põhjusel veid ilus mälestus. Kahe maailmasõja vahel oli kõige lihtsam viis kaugematest kohtadest pealinna laulupeole jõuda rongiga nii laia kui kitsarööpmelise raudtee nii liinireiside kui laulupeo ajaks spetsiaalselt tellitud reiside abil. Sellest teekonnast on säilinud vahvaid kirjeldusi. Näiteks avaldas Postimees ühe Tartu laulja mälestused sellest, kuidas asuti teele Tartu raudteejaamast. Vagunid täituvad, kirjutas laulja. Neid on kaubavagunid, milles vanemalt mõnigi mullikese sälg ringreisi teinud. Seekord on neile ka pidulik välimus antud. Uus värvikord katab seinu, põrandad on puhtaks pühitud ja seina ääres on valged pikad pingid. Teekond oli meeleolukas, vagunites lauldi ja kui jaamades peatuti, lippasid mõned lauljad välja, et naasta kase sülemitega. Nii said Tallinnasse jõudmise ajaks kõik vagunid kaskedega kaunistatud. Ajaleht Vaba Maameeleolu pilt viib meid aga juba kaunistatud kihavasse ja paksult rahvast täis balti jaama. Ja kõik rongid hilinesid, kuid saabujatele vastu tulnud sõbrad sugulased ootasid jaamas vahel mitu tundi, kuni õige rong kohale jõudis. Vaba maa kirjeldas lauljate saabumist kõikidel korvid, kotid ja Lutrit käes tarviliku toidumoonaga. Ühe eide kaenlast vahib riidesse mähitud maa leib uudishimulikult linna, kes siis linna, toidu ja apelsinide peale võib tulla. See läheb ju pime kalliks. Linn muutus laulupeo ajaks kalliks ka linlastele endile. Biolähenedes hakkasid Tallinna turgudel toiduainete hinnad tõusma, aga apelsinid, pisi küll tegid läbi hinnalanguse, sest kuu algul kaotati apelsini relt tollimaks, Tallinn ujutati üle soodsate apelsinidega ja mõni müüja võis isegi olla sama agar oma kraami pakkuma kui ajalehepoiss. Nii et ühe apelsini võis ehk endale ikkagi lubada. Jätkame Balti jaamast. Kohale jõudis, võeti oma kompsud, kel rohkem õnne, õiget hetke tabada ja paksem rahakott võis edasi minna taksoga. Postimees kirjutas, kuidas erinevalt viis aastat tagasi 1923 toimunud laulupeost ei hakanud aastal 1928 jaamaesisel silm enam ühtki voorimeest. Automootorid olid asunud hobuste asemele. Autod. Moodne asi olid koguni nii olulised, et linnavalitsus lubas laulupeo puhul erandlikult takso delt tavapärasest kiiremini liikuda. Tänapäeval võiks vist hoopis vastupidi toimida, laulupeonädalal rohkem kiirusepiiranguid teha. Kuigi ega autode kihutamine ei meeldinud juba siis paljudele. Maarahvas arvab, et Duda riista juhtida ei saa, et tramm jookseb enne roopast ära, kui auto kõrvale keerab, vahendas Postimees kirjeldas trammi toredust. Puhas läikiv, lõhnevate, lillede ja kardinatega kaunistatud tramm meeltes sõitma ja jalavaeva vähendama. B olgu siis jalatrammiga või taksoga, viis pärast oma koori registreerimist ööbimiskoha poole. Waba maa raporteeris ühiskorterites peaasjalikult koolimajades, on seinaääri mööda põhud maas lauaga piiratud pettasemite laiali ei jookseks. Põhud ja riietenagid sellest jätkub vähenõudlikule laulupeotegelasele. Põhu asemel on nüüd pigem kummimadratsid, aga võime tagasi hoidlikes tingimustest rõõmu tunda, on laulu- ja tantsupeoliste lett tänini omane. Nagu ennist Andres Vakralt kuulsime, siis põhukott tänapäeva koolimajadest enam leida ei ole. Usun aga, et peoööd koolimajades kuuluvad tõenäoliselt vaatamata kõigele väga paljude laulu- ja tantsupeoliste ilusate mälestuste hulka. Selline sai siis tänane saade, mis läks eetrisse juubelipeo tule täitmise päeval. Kutsun teid kõiki usinasti tule tulemisest osa saama. Vaadake, kus tuli liigub kas laulupeo kodulehelt või oma nutitelefoni laulupeo nimelisest äppist. Kokkuvõtteid tule teekonnast saate jälgida juunikuu jooksul tööpäeviti ETV erisaatest, mis alates kolmandast juunist on eetris enne aktuaalset kaamerat. Aga mis kõige tähtsam, tulge ise kohale, sest uskuge mind, laulu ja tantsupeo tulega kohtumine on mälestus kogu eluks. Jäägu seekordset saadet siis lõpetama üks pala laulupeo avakontserdil õpetajale Artur Lemba teost. Armastuse poeem esitab meile nii nagu laulupeo ava kontserdilgi viiuldaja Robert Traksmann. Siin saadab teda klaveril Rasmus Andreas Raide. Laulupeol tuleb see teos ettekandele koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga Paul Mägi juhatusel. Saatejuht Sten Weidebaum koos toimetaja Lisete Veldiga tänab teid kuulamast. Saate helioperaator oli Katrin maadik.