Kibuvits, kullake, kivis täie peal laiali. Rõõm kohinal lendab Mussisse, nokib südameid, eks laiali lõhnaks randade roosidesse. Nukki pere samblasse õitsema Kiievi sambliku õieks õhtuseks laseb kivid kohinal veerema ranna rinnale kuumust õhkudes. Siis Killides viskab rannataevasse mind. Ränne taevasse laululisse. Isel kukub vaikselt, kui valge lind kala haarama mere sisse.