Ellen Terno on Eesti NSV Ministrite nõukogu riikliku plaanikomitee rahvamajanduse plaaniosakonna juhataja asetäitja. Eks see riiklik plaan sünnib teatud valudega nagu igasugune uus asi. Rahvamajanduse plaanipärane juhtimine on meie riigi majanduspoliitika ellurakendamise abinõude süsteem. Plangu riiklik dokument konkretiseerib üksikute rahvamajandusharude ette püstitatud ülesandeid ning tema eesmärgiks on elanikkonna materiaalse heaolu pidev parandamine. Seega põhilised ülesanded riiklike plaanide koostamisel on formuleeritud meie partei ja valitsuse dokumentides ja plaaniorganite ülesandeks on leida nende ellurakendamiseks kõige efektiivsemad ja kui nii võib ütelda optimaalsemat abinõud. Plaanide koostamist tavaliselt me alustame olemasoleva maja majanduse arengutaseme analüüsimisega. Määrame kindlaks oma ressursid ja võimalused püstitatud ülesannete täitmiseks ja kooskõlas sellega juba konkretiseerime ülesandeid üksikute rahvamajandusharude arendamiseks ja nende omavaheliste niheda proportsioonide kooskõlastamiseks. Teatavasti plaani ei koosta ainult keskset plaaniorganid, ka mitte vabariigi plaanikomitee üksinda. Riiklik plaan sünnib suure kollektiivi ühise töö tulemusel. Sellest võtavad osa nii meie ettevõtted, ehitused, ministeeriumit, keskaparaat, väga palju kasutatakse ka teaduslike uurimisasutuste ettepanekuid ühe või teise küsimuse või probleemi lahendamiseks. Ja sellise pideva koostöö tulemusel kujunevad nii-öelda Isise esialgsed kontuurid rahvamajanduse ülesannetest või eelseisvates ülesannetes planeeritavaks perioodiks. Te ütlesite õiged proportsioonid, kes need määrab, kuidas viisi neid määratakse. Teatavasti paljud on raadiokuulajad kindlasti Tutnud meie partei keskkomitee direktiividega aastaks 71 75 siis ilmselt torkas kõigile silma selline nõue, mis oli püstitatud rahvamajanduse plaanipärase juhtimise täiustamise osas, intensiivistada plaaniorganite tööd plaanide täitmise kontrollimisel ning niisuguste abinõude väljatöötamisel, mis garanteerivad plaani ülesande realiseerimise ja rahvamajanduse proportsionaalse arenemise Tuled kahtlemata esile tõsta neid peamisi ülesandeid, mis püsitakse üksikute alade arendamiseks. Näiteks kui meie hakkame forsseeritult arendama mingisugust tööstusharu ja sealjuures ei pea silmas nii temaga seotud olevaid teisi harusid, millest sõltub, kas tema areng või tema nii-öelda toodangu vajaduste kindlaksmääramine siis kahtlemata tulemused on võrdlemisi nigelad. Selleks me peame väga hästi tundma meie majanduse arengut nii-öelda baasi perioodil ja ka ülesandeid, mis püstitatakse planeeritavat perioodiks, et osata näha üksikute harude omavahelist seost. Näiteks käesoleval viisaastakul tekkis meil mõningane ebakõla meie energeetikatööstuse arendamisel ja põlevkivi tootmise vahel. Kuigi oli siin peamiseks primaarseks teguriks energeetikatööstuse arendamise. Ilmselt jääbki meil ka tulevikus vabariigi tähtsamaks ülesandeks ei suudetud aga tegeliku elu käigus realiseerida neid ülesandeid, mis olid püstitatud põlevkivitööstuse arenemiseks ja sellest muidugi sõltuvalt tekkis ka mõningane kitsaskoht elektrijaamade kütusega varustamisel. Vot selliseid disproportsioone aitab muidugi kõige paremini kõrvaldada plaanide täitmise nii-öelda pidev ja hästi korraldatud kontroll, samuti abinõude rakendamine nende likvideerimiseks. Näiteks uued viisaastakul on meil peamine ülesanne pööratud põllumajanduse arendamisel rahvatarbekaupade tootmise suurendamisele. Järelikult siis tuleb ka plaanide koostamise käigus jälgida, et nende harude arendamisele oleksid eelkõige suunatud meie materiaalsed ressursid, ka tööjõu ja rahalised vahendid. Aga ühtlasi tuleb ka siis siin meeles pidada, et vastavad oleksid arenenud teised harud, mis kindlustavad kas põllumajandussaaduste ümbertöötlemise või siis ka toorainet baasi laiendamise kergetööstuse harudele, kes toodavad vajalikke tarbekaupu. Niimoodi need proportsioonid siis tegelikult saavutatakse. Te ütlete seda kuidagi väga enesestmõistetavalt ja lihtsalt. Aga. Kahtlemata nii libedasti see kõik ei lähe, nagu ma siin praegu rääkisin ja väga paljus, kui meie siin oleme saavutanud nii-öelda vabariigi plaanis kindlalt vajalike proportsioonide saamise plaani dokumentides, siis eelkõige nende edukas täitmine sõltub sellest, kuidas töötavad meie üksikud ametkonnad, kuivõrd tõsiselt igaüks lähtub tema-le pandud ülesannete täitmisest. Ja võib-olla riskin ütelda, c plaani. Lise arengu üksikute harude proportsionaalsuse sõltub suurel määral Üksikute ametkondade tööst. Millisel määral aga neid rikutakse, selle kohta on meil olemas vastav statistiline informatsioon või vaatame need iga kord eraldi läbi ja valitsus rakendaks siis vajalikud abinõuded vajalikke proportsioone säilitada. Ants Tõnissoo põllumajandusosakonna juhataja asetäitja direktiivides on öeldud, et möödunud viisaastakul paljudes kolhoosides ja sovhoosidest tõusis väga aeglaselt veel põllukultuuride saagikus ja loomakasvatuse saagikus. Eriti valus meil praegu kui ka tulevikus on nimelt piimatootmise küsimuse ja eelkõige piima riikliku kokkuostu küsimused. Kui meil näiteks eelmisel viisaastakul piima riiklik kokkuost, piima varumine suureneks 14 protsendi võrra siis 1975.-ks aastaks tuleb see viia juba miljon 10000 tonnini ehk suurendada viisaastaku jooksul 19 protsendi võrra. Eriti raskeks kujuneb olukord meil just sotsialistlikus sektorisse kolhoosides ja riiklikes majandites kus nii-öelda võrreldes 70. aasta tegeliku täitmisega 75.-ks aastaks piima varumise maht peab suurenema 32 protsendi võrra. Kas me peaksime suurendama loomade produktiivsust antud juhul lehmade keskmist välja aastast väljalüpsi või lehmade arvukust lehmade arv, võrreldes 70 aastaga peab meil suurenema 15 protsendi võrra, piimatoodang aga 11 protsendi võrra. Kuid kusjuures peab aga muidugi nii-öelda eeskätt esimesele kohale tõstma siiski piimatoodangu seal keskmise väljalüpsi suurendamise, aga mis selle vahekorra määrab? Eelkõige määravad selle ära söödaressursid väljalüpsisuurendamist. Meil on võimalik saavutada nii-öelda kiirema märksa kiirema aja jooksul kui loomade arvukuse suurenemist. Samuti lubavad seda söötade parem kasutamine ja üldse sööda tootmine. Me ei peasöötasid mitte ainult nii-öelda kvantitatiivselt suurendama sõdade tootmise mahtu, vaid samuti märgatavalt tõstma ka nende kvaliteeti. No põllumeestele on teada, et aasta-aastalt just eriti viimaste aastate jooksul mahlakate söötade osatähtsus on meil pidevalt vähenenud. Teine selline suur probleem, mis võimaldab meil kiiresti tõsta toodangut. On nimelt heina ja karjamaade kasutamine. Ei ole mingi saladus, et heina ja karjamaade toodang on meil paljudes majandites praegu veel lubamatult madal. Teaduse ja tehnika. Ikka osakonna juhataja Hatvi play. Nõukogude Liidu kommunistlik partei ja nõukogude valitsus juhindudes marksismi-leninismi põhiprintsiipidest teaduslikult määravad teaduse ja tehnika arengusuunad, arvestades konkreetseid tingimusi ja ülesandeid, millised seisavad nõukogude rahva ees majanduse erinevatel arenguetappidel. Teaduslik-tehnilise progressi juhtimise ja planeerimise organisatsiooniline ülesehitus on lähtudes eeltoodud põhimõttest läbinud rea etappe. Pöördepunktiks sel alal oli Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee 1965. aasta septembri pleenum ja vastuvõetud otsused rahvamajanduse juhtimise ja planeerimise tootmisharulisele printsiibile üleminekuks sealhulgas ka teaduslik-tehnilise progressi tootmisharulisele suunamisele ühiskondliku tootmise efektiivsuse, seega ka teadvuse efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Viimastel aastatel on vabariigi teadus arenenud jõudude sammudega. 1970. aastal eraldati teaduse arendamiseks vabariiklikust riigieelarvest 10 miljonit 800000 rubla ehk neli korda rohkem kui 1950. aastal. Seega kahekordistasid Asineeringud Diaalse arendamiseks iga 10 aasta järel. Eriti kiire on olnud teaduse areng viimasel viiel aastal. Näiteks 1970. aasta ja 1965. aasta assinbeeringute suhe on peaaegu kaks korda. Järelikult teadusele eraldatavad summad kasvasid viimase viie aasta jooksul peaaegu kaks korda. Seoses sellega on teaduse saavutused kaeldamatud meie põhilise maavara põlevkivi kompleksse kasutamise põllumajandusliku tootmise, ühiskonna ning loodusteaduste valdkonnas. See võimaldas vabariigis välja arendada rahvuslik, teaduslik ja teaduslik-pedagoogilise kaadri mis loob potentsiaalsed võimalused nende suurte ja vastutusrikaste ülesannete lahendamiseks, mis Nõukogude Liidu kommunistliku partei 24.-le kongressile esitatava Nõukogude Liidu rahvamajanduse arendamise viie aasta plaani direktiivide projektis on üles seatud laboratooriumi tingimustes täielikult välja töötatud mingi uue preparaadi tootmise viis või, või lihtsalt uus tootmise viis. Jääb nagu püsima sinnasamasse custom. Tehas tasuks ennast nagu mõne aasta jooksul juba, aga asi jääb seisma. Üleminek laboratoorsest katsetamisest koe tööstuslikule tootmisele ei ole siiski kaasaegsel etapil veel osutunud võimalikuks. Mistõttu teaduses resultaatide juurutamine venib 10 kuni 15 aastat. See on teaduslikust uurimistööst kuni tema tootmistlikule omandamisele. Teadus otsib praegu väljapääsu kasutades matemaatilisi meetodeid ja kaasaegse arvutustehnikavahendeid, et ilma vahepealsete de etappideta minna üle juba laboratoorsest katsetamisest. Tööstuslikule, mis võimaldab kahtlemata kiirendada teadvuse tulemuste rakendamist rahvamajandusest ja suurendada teaduse efektiivsust. Transpordi- ja sideosakonna juhataja Jüri Rebane. Kas me võime siis nii nagu ütelda, et riiklik plaan on teaduslikul alusel ja vigu peaaegu. Siiski teadvus iseendast ei ole ka veel niisugune konkreetne mõiste teadus areneb koos teadusega, muidugi areneb ka meie planeerimise tase. Meil praegu on arvamine, et me, mis võimalik, võtame teadusest välja ja kasutame seda meie planeerimise ülesannete formuleerimisega. Teatavasti plaan ei ole mitte ainult ülesanne Vaikesele teostamise tee ja just tehnikat ning teadust me väga suures osas kasutame, selleks et meie formuleeritud ülesanded edukamalt täita. Ma tahaksin veel siia juurde märkida niisugust asjaolu, et mitte ainult teadus ei anna olulist osa me rahvamajanduse plaanide täitmise vaid väga suurt osa etendab ka meie töötajate loominguline initsiatiiv, mis sageli aitab väga keerulistest ja rasketest olukordadest välja, mida võib ka tuua näiteks meie ratsionaliseerijad ja leiutajate avastustega. On terve rida momente, kus teaduse mõte ei suuda lõpuni läbi tungida Meie rahvamajanduse vajadustest. Ja seal just see initsiatiiv väga palju aitab kaasa, et edukalt täita meie igapäevaseid aastaseid ülesandeid. Transport. Muutumist vajadused aga muutuvad meil järjest komplitseeritumaks ja nende rahuldamiseks peame üha rohkem jõudu pingutama. Võtame näiteks Mustamäe liikluse probleemi. Seal on kerkinud linn üle 60000 elanikuga, kellest enamus töötab Tallinnas. Peame bussi ja trolliga rahuldama sõiduvajadused. Kahjuks meile saabuv informatsioon üha rohkem ja rohkem suureneb. Võtame veoautode olukorra, iga päev töötab meil ligi 20000 veoautot. Igaüks neist teeb päevas kaheksa kuni 10 sõitu. Seega ligi 200000 sõitu päevas või aastas ligemale 60 miljonit. Sellest informatsioonist peabki välja tulema. Rahvamajanduse vedude plaani ülesanne nõuab head üldistamist ja õiget riiginemist. Sellega ei tule muidugi toime ainult meie aparaat, vaid me peame kasutama ministeeriumite valitsuste trusside automajandite olulist kaasabil. Edasi, me peame kõik need andmed koordineerima teiste transpordiliikidega selleks, et luua nendevaheline ratsionaalne seos ning valmistada ettevedude jaotamise optimaalne skeem. Sellest olukorrast peab mind välja aitama moodne arvutustehnika autotranspordiministeeriumis töötab juba mõnda aega edukalt arvutuskeskus kus valmistatakse ette autotranspordi automatiseeritud juhtimissüsteemi aluseid. Nagu näitavad tunnidas autode teekonnalehtede läbitöötamise esimesed kogemused, annab elektroonika kasutamine tohutuid eeliseid ja seda peame oskuslikult ära kasutama. Plaanikomitees tegeleme juba mõnda aastat plaani arvutuste automatiseeritud süsteemiga ning mõningat edu olema ka selles osas saavutanud. Näiteks autotranspordivedude bilansi koostame elektrotehnika kaasabil. Võidame ajas ja täpsuses saame koostada mitmeid variante, mis tõotab tunduvalt suurendada planeerimise kvaliteeti. Ei saa märkimata jätta, aga sidevahendite olulist osaplaani koostamisel raalide kasutamine nõuab, heitsid eliine. Deletaipide võrk on hakanud laienema osa rahvamajanduse harudes, nagu põllumajandusautotransport, maanteed ja mõned teised on põhiliselt juba nendega kindlustatud. Edaspidi võib sideliine kasutada nii rahvamajanduslikul, kuigi operatiivsel planeerimisel hoopis laialdasemalt. Oleme selle eest hea seisnud, et automatiseerida telefonid maal on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud telefonide arv ületades juba kolmekümned tuhanded numbrid. Ka linnades kasvab telefonide arv pidevalt, kuid kahjuks pole me veel Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja mõnes teiseski linnas rahuldanud veel kõiki avaldusi. Kuid eks see olegi ju planeerimise üks põhiülesanded, et üha täielikumalt rahuldada elanikkonna järjest kasvavaid vajadusi. Käesolev viis aastat peab oluliselt parandama korteritelefonide olukorda linnades, eriti Tallinnas, muutma kaugekõnede saamise operatiivsemaks ning varustame elektroonikat vajalike kanalitega. Arvan, kui see õnnestub, on meie kollektiiv temale pandud ülesannetega toime tulnud. Võib-olla veel üks väike märkus. Nimelt me oleme harjunud nii igapäevase töö juures, me näeme peamiselt ainult puudusi ja tunneme, et meil on väga palju veel, oleme väga palju võlgu meie elanikele ja meie rahva majandusharudele sellega et me ei suuda kõiki neid esile kerkivaid vajadusi lahendada. Ma tahaksin siin tähelepanu juhtida veel sellele, et kui me vaatame teatava perioodi järgi, ütleme näiteks nagu praegu on viis aastat möödunud siis need töötulemused palju reljeefsemalt tulevad välja ja ma arvaksin, meie enesetunne võidab palju rohkem selle tõttu, kui me näeme, kuidas viisaastaku jooksul on meie rahva elatustase ja ma ütleksin töötingimused tunduvalt arenenud.