Kuula rändajat. Tere, me oleme nüüd oma rännusaadetega parajasti Borneol kaugel Kagu-Aasia saarel ja eelmises saates ma alustasin selle Benaani metsarahva tutvustamist, kelle pärast me õieti ju sinna Bornale läksimegi ja rääkisin seal siis selle rahva minevikust ja kommetest ja omapärast. Ja seal oli siis jutuga nendest Benaanide võitlustest oma kodumetsade raiumise vastu. Ja siis oli seal ka tegelaseks üks mees Bruno manser, kes elas pikka aega Benaanide juures, isa oli pärit Šveitsist ja ta aitas päris palju Benaanidel oma metsateest ja iseenda eest seista. Aga nüüd tänases saates tuleb siis juttu sellest, et milline see Benaanide olukord praegusel ajal seal Borneol on ja milline on nende ja nende metsade tuleviku väljavaade. Niimoodi üsna omapäraselt. Mingi väntorel kõlab see pill, selle nimi on Kelor ja seda mängib üks vana Benaani mees, tema nimi oli ut joot ja see helisalvestist tehti 2015. aastal tihti metsas taustal oli veidi kuulda ka Borneo metsalinde. Aga väga haruldane on see salvestis sellepärast, et juba varsti pärast seda see mees suri. Ja enam ei ole teada ühtegi Benaanit, kes oskaks sellist pilli teha ja mängida. Õieti on seda Kelloorit mänginud ka mitmed teised Borneo põlisrahvad, aga nüüdseks on see praktiliselt igal pool unustatud, nii et selline minevikku. Pill. Aga Pennaani rahvas elab ikkagi edasi. Ja nende elu ja mured on jätkunud enam-vähem samasugustena, nagu nad olid ka nüüd varasemal ajal seal Bruno manzeri aegadel. Põhiline asi on see, et nende metsi ähvardavat kogu aeg väga suured raied. Seal eelmises saates sai räägitud, et nüüd seal kuskil 40 aastat tagasi või nii, hakkasid nad nii kõvasti nendele raietele vastu, et sellest tuli rahvusvaheline skandaal. Ja mingil määral siis need raiet küll pidurdasid, aga ometi neid metsi on jäänud praeguseks banaanidel alles, nii vähe. Kogu toitu nad oma metsas koriledes küttides kätte ei saa ja praeguseks on tulnud see suur muutus, et nad elavad peaaegu kõik püsikülades ja seal on siis neil ka vähekene aedu ja põlde ja seal Dayaste põllud saavad siis nad nii palju metsatoidule lisa. Et kuidagimoodi tulevad ots-otsaga kokku, aga sellegipoolest käivad nad sealt küladest alailma mitmed aastal jahiretkedel ja naised koguvad aina usinasti metsast igasuguseid metsaande. Nii et niimoodi üldistatult võib võib-olla öelda, et kui nad kunagi varem olid täielikud metsa nomaadid praegu on nad sellised pool metsa nomaadid. Aga mismoodi seal raigi ohuga ikkagi siis praegu nendes Benaani põlismetsades on? No peab ütlema, et Malaisia riigiametnikud on praegusel ajal muutunud ettevaatlikumaks, noh, nemad on ju need, kes nendele suurtele raie kompaniidele neid raielubasid välja annavad. Et ei saanud neid niisama lihtsalt nagu võib-olla 50 aastat tagasi. Ja just sellel põhjusel, et tookordne rahvusvaheline skandaal nende Benaanidaja nende metsade ümber tõi riigile palju halba mainet ja seda enam riik korrata ei taha. Ja teisest küljest on ikkagi see, et üsna tihti riik annab neid raielubasid ja kui te nüüd annate, siis need on ikka määratult suurtel aladel noh, täiesti võrreldamatult suurematel, kui Eestis üldse ette võiks kujutada. Ja seal on lihtsalt taga majanduslikud põhjused, sest metsandus ja ja puit annavad ikkagi riigile tohutult palju tulu. Aga õige tihti on avalikes, et välja tulnud ka selliseid juhtumeid, et need raiekompaniid on lihtsalt riigiametnike ära ostnud noh, pakkunud nii vastupandamatult suuri pistliseid, et saanud siis selle raieloa niimoodi kätte, aga siis jälle vahele jäänud. Ja vot niisugused juhtumid on meile võib-olla siin Eestis päris tundmatut, sest seal riigis ja ühiskonnas korruptsioon on ikka hoopis teisel tasemel kui meil Eestis. Ja noh, siis kui need raiet, et on siis Pennaanid tihti hakkavad jälle nende vastu korraldama igasuguseid vastuaktsioone kas siis teede, blokaade ja miitinguid või siis saadavad mingisuguseid protestiavaldusi ajakirjandusse ja nii edasi, nii nagu varasemal ajalgi. Ja noh, selles mõttes müdingeb kogu aeg, aga lisaks on neid Benaanide metsi praegu ähvardamas hoopis teistsugused ohud. Ma toon siin kaks näidet. Esimene on siis selline, et läbi nende Benaani alade on plaanitud EKi kantse gaasitrassi rajamine. See gaasitrass on pikkusega 500 kilomeetrit ja ulatub siis ühest Borneo saare otsast teise torujuhtmete süsteem saare kirdeosast loodasasse välja. Riigi majandusele tõotab see ülisuuri kasumeid. Aga nendele Benaanidele teistele rahvastele, kelle maadelt see trass läbi läheb, see mingit otsest kasu ei anna. Tihtipeale toob hoopis kaasa elu ümbruse halvenemise. Sest selle käigus võetakse ju maha tohutul hulgal metsi ja muudetakse üldse väga palju ümber loodusmaastikke. Ja isegi kui see kõik juba on tehtud, siis see trass edaspidi ohustab lihtsalt ümbruses elavaid inimesi pidevalt ju ka teatud reostusega. Aga noh, Malaisia riik on selle projekteerimist alustanud kuskil 2011. aastal ja siis hakati ka juba ehitama. Ja siis kuskil 2015 kaks aastat hiljem jõudsid Benaani aladele atenaanid, astusid neile jälle vastu oma tuntud võtetega sulgesid seal ehitajatele juurdepääsuteid ja saatsid sealt, et igasuguseid protestikirju ja kaebusi, nõudmisi Malaisia riigile ja ajakirjandusele. No üks nõudmine mõtleks, suhteliselt tagasihoidlik oli näiteks see, et kui te tõesti selle gaasitrassi ikkagi meie maadelt läbi teete, siis te peaksite vähemalt selle eest maksma meile mingisugust kompensatsiooni. Aga riik midagi sellist ei ole teinud. Lihtsalt kui need meeleavaldused on läinud liiga suureks, siis on politsei appi kutsutud ja rahvakogunemine jõuga laiali aetud. Nii et vahetevahel see ehitustegevus küll pidurdus, aga ikka läks edasi ja jätkub praegu täiesti sama hooga, nii et siin selle gaasitrassi puhul ei ole see Benaanide vastupanu küll mitte mingeid tulemusi andnud. Aga nüüd see teine näide. See on siis üks niisugune hiidtammi rajamise plaan, paraami, jõele, parami jõgi, ma ise nägin seda, kui me nüüd seal viimati käisime seal Borneol, see on väga suur jõgi kõige suurem jõgi penonid aladel üldse ja suuruselt, mis silma järgi hinnates võib-olla võrrelda meie Narva jõega. Ja vot sinna on siis plaanis ehitada tamm, mille kõrguseks oleks 162 meetrit. Tammi juurde tuleks siis hüdroelektrijaam. Ja muidugi see selline vägev jaam toodaks väga palju elektri lisa, jällegi riigile väga kasulik, aga mida ta siis õieti kohalikele annab? Näiteks üks suur probleem on see, et sinna paisu taha tekiks siis ju hiigelsuur tehisjärv ja see ujutaks üle suured maa-alad. Kogusel kunstjärve pindala oleks plaanide järgi nii 300 ruutkilomeetrit, mida tähendab 300 ruutkilomeetrit. Kui nüüd jälle võrrelda Eestiga, siis 300 ruutkilomeetrit, no see on veidikene rohkem kui meie suurima sisejärve Võrtsjärve pindala. Ja nüüd selle järve alla jääks suur osa binaanide metsadest ja ka teiste Borneo põlisrahvaste küladest põldudest. Ja paljud inimesed peaksid lihtsalt oma põlised kodud maha jätma, kuskile mujale ära kolima. Selle tammi projektiga läks siis niimoodi, et selle projekteerimist alustati kusagil 2011. Aastal. Aga kohe algusest peale oli sellele väga vihane kohalike inimeste vastuseis. Ja järgmiste aastatega see vastuseis ainult teravnes. Nii et 2016.-ks aastaks jõutist asi nii kaugele, et riik jättiski, ettevalmistus tööd seisma aga ta mitte ei tõmmanud sellele tohutule plaanile kriipsu peale, vaid see lihtsalt nii-öelda külmutati umbes selle mõttega, et eks edaspidi vaatame, võib-olla ikkagi jätkame. Ja praeguseni on see seisak püsinud, mis edasi saab, ei tea. Aga lihtsalt need on näited erinevatest ohtudest, mis netinaanide, mets ja asualasid praegusel ajal ohustavad. Ja vahel on siis neil see vastuseis kuidagi mingit kasu andnud, aga teinekord jälle. Siin kuuldus nüüd jälle see Benaani mehe pillimäng. Kuidas seda keeloret nüüd eesti keeles nimetada, ma õieti ei teagi, võib-olla näiteks bambus orelik, sest ta koosneb lihtsustatult öeldes viiest punti seotud erineva pikkusega bambustorust ja seal otsas on siis selline õhukamber ja huulik siis kui pillimees puupoolikus sisse, siis need bambusetorud hakkavad ühiselt seal helisema. Päris omapärane Pill ja omapärane hääl igatähes. Ja üsna haruldane tänapäeval seal Borneo põlisrahvaste juures. Nii nagu tegelikult on ka ikkagi haruldane see Benaani metsarahvakultuur ja kui mõelda väga suures joones, siis reaalsuses on nende Bennonide ja nende metsade käekäiku seal Borneol mõjutanud kaks sellist suurt ja ma ütleks mõneti vastandlikku suundumust. Üks on siis noh, võiks öelda, globaalne tsivilisatsiooni pealetung globaalne tsivilisatsiooni pealetung, see on igal pool maailmas väikerahvastele mõjuta niimoodi, et ta püüab neid pidevalt ühtlustada ja tasandada. Ja ma ütleksin, et vot selle Benaanide tsiviliseerimisega näeb see Malaisia valitsus päris palju vaeva mitte nende kaitsmisega, vaid just selle nii-öelda tsiviliseerimisega, mis ju tegelikult on ka niisugune kahe otsaga lugu, et ühest küljest on see oht nende põlismetsadele ja nende erilisele kultuurile, aga teisest küljest muidugi toob ka Ta nendele niisugusi tsivilistid tsooni vilju. Näiteks nendes külades, kus me olime, oli mõnigi kord olemas elekter ja isegi vahel harva mobiiliühendus. Ja nendes kodudes oli vahel näha üsna tänapäevaseid majapidamise tööriistu. Kuigi noh, seda elektrit nendes metsakülades oli ikka näpuotsaga, sest seda saadi ainult päikesepaneelidega või siis generaatoritega, noh nii paar tundi päevas. Ja siis mis muidugi kahtlemata on andnud juurde Benaanidele nende elustandardile on see, et neil on võimalik saada kooliharidust ja et neil on kättesaadav väga algeline arstiabi. Aga nüüd jälle see kooliharidus, sellest, meil oli nendes banaani külades inimestega juttu. See on ka üsna selline keeruline teema Benaanidele, sest üldiselt on teadet Benaanide haridustase on võrreldes teiste Borneo rahvastega selgesti madalal ja mis nüüd selle põhjused on, sellest me saime aimu, kui me külades nende inimestega rääkisime. Üks asi on lihtsalt see, et kuigi see koolis õppimine on lastele põhimõtteliselt tasuta siis Benaanid ikkagi oma lapsi kooli ei saada sellel lihtsal põhjusel, et neil pole raha last üldse kooliteele saata. Asi selles, et nad elavad sellistes metsakülades, kus ei ole ühtegi teed, kooli minekuks tuleb sõita mööda jõgesid mitmeid tunde see on siis bensiinimootoriga, kulub hulga liitrit bensiini. Aga seda bensiiniraha pole Benaani emadel-isadel kusagilt võtta, sest nendes külades lihtsalt ei ole sellist tööd, millega raha teenida. Nii et lihtsalt ei saagi last kooli saata, sest pole bensiiniraha. Aga isegi siis, kui kenani lapsed kooli jõuavad, siis ootavad neid ees väga suured ja justenaanidele omased raskused. Sest asi selles, et need koolid asuvad suurtes keskustes ja lastel tuleb seal elada kooli internaadis, nad satuvad täiesti teistsugusesse ümbrusesse ja nad peavad elama seal internaadis ja uues keskkonnas pikki nädalaid ja kuid, ja kõik on siin väga teistsugune kui nende vaikses metsakülas. Võõras keel, rohkesti inimesi, pidev sagimine ja kära ja üleüldse täiesti teised elureeglid ja kombed ja pole siis ime, et lapsed lihtsalt ei suuda seda taluda. Ühed näiteks langevad nii suurde masendusse, et ei suuda õppida ega üldse mitte midagi teha. Ja teised siis viimases hädas lihtsalt panevad koolist putku, et ükskõik mis hinnaga saaks siis koju tagasi ja enam mitte mingil juhul kooli taha tulla. Ja vot siis juhtubki nii, et isegi nendest, kes kooli lähevad, jätavad väga paljud varsti kooli pooleli, nii et täiesti sellise ametliku statistika järgi on niimoodi, et umbes pooled Venani lastest üldse kooliteed ei alustagi ja nendest, kes siis alustavad nendest jällegi üle poole, saavad sellise pooliku hariduse. No mida tähendab poolik haridus? Umbes seda, et ta tuleb tegelikult kodukülla tagasi ja elab seal edasi, võiks ju mõelda, et see on hea asi, et küla ja tühjaks, aga tegelikult on hoopiski niimoodi, et kui ta on seal kodukülas, siis ei ole tal ei tööd ega raha ja jätkab sedasama virelemine vaesuses. Nii et jah, need hariduse asjad on sellised mitme otsaga asjad aga nüüd hoopiski sellest, et kes on need jõud, kes aitavad siis Benaanisid oma kultuuri hoida ja toetavad nende metsade kaitsmist. Jämedas joones, võiks öelda, et peamiselt on need mitmesugused rahvusvahelised organisatsioonid ja fondid. Stan onude juures käib tõesti päris palju abiorganisatsioonide inimesi ja vabaühenduste inimesi. Nendest nonii, külades olime siis nendest, kuulsime nendest meile jutustati. Näiteks on seal päris mõjuvõimas selline rahvusvaheliselt tuntud ühendus nagu maa sõbrad või siis ka maailma looduse fond, tõesti sellised globaalsed, tugevad tegijad oma projektidega. Ja muidugi seesama Bruno manzeri fond, millest eelmises saates sai räägitud ka see aitab Benaanisid päris palju, aga toetatakse neid ka hoopis teistest külgedest, näiteks tuleb sinna selliseid arste, kes tasuta aitavad Benaanisid meile räägiti ühes külas, just hiljaaegu oli seal käinud üks Soome Hambaarstide rühm, kes oli siis ravinud külarahva hambaid. Suur asi kindlasti banaanide jaoks, sest neil ei ole mitte mingil juhul raha hambaarsti juurde minekuks. Ja kui nüüd mõelda nende toetajate peale, siis ma julgeksin arvata, et ka see, meie käik Benaanide juurde oli omamoodi Benaanide toetamise riis. See oli siis niisugune noh, võib öelda, kas ökoturism või, või siis sääst turism või mingi mitte tavaline turismireis igal juhul, sest me elasime üsna kesistest tingimustes, on meie peamine eesmärk oli ikkagi ju Nende nonide metsatarkusi õppida ja tõepoolest tantsime päriselt lugupidamist selle rahva vastu ja mingil kombel katsusime neid seal ka siis aidata olla neile kasulikud. Muide, viisime neile kaasa ka teatud külakosti oma poolt. Aga selle külakostiviimisega oli küll nii, et enne reisi oli sellega üksjagu peamurdmist, et mida sa ikkagi sinna viid, et oleks täpselt õige asi. Ma mäletan ükskord varem, kui me läksime uzginiaale sinna korruway metsarahva juurde, siis me ka väga palju murdsime selle probleemiga enne reisipead kaalusime nii, kaalusime naa, sest on ju väga palju asju, mida võiks viia. Aga sa pead alati siis näiteks mõtlema sellest, et kas nad oskavad neid vidinaid ja esemeid kasutada, mis neile vihid. Et niisuguseid keerulisi asju kindlasti viia ei tasu. Ja nende korruwaide puhul oli näiteks ka selge, et neil on väga suur puudus arstimitest ja ravimitest. Aga selle, Me tõmbasime kohe rangelt täiesti maha, et mitte mingit ravimeid neile ei vii. Sest seal on ju see oht, et viid neile midagi, sa lähed minema ja nad võivad seda valesti kasutada ja kasu asemel endale hoopis kahju teha. No nüüd nende Benaanidega oli teisiti, nemad on ikkagi tsivilisatsiooniga palju rohkem kokku puutunud kui need korra Vaitsel Uus-Guinea saarel. Aga seal siis näiteks mõtlesime välja, et, et viime neile sinna külla lihtsalt toitu, sellist lihtsat toitu, mida nad oskavad kasutada ja sellest midagi teha. No kes siis niimoodi õieti, et kui me läksime seal Borneol juba autodega nii kaugele, et autode jaks otsa lõppema ja enam ühtegi poodi ees ootamas ei olnud, siis viimasest poest ostsime näiteks riisi ja makaroni ja siis ka näiteks midagi magusat, mingeid küpsiseid ja muud. Ja siis, kui läksime juba külasse välja, siis andsime kogu selle kraami külavanemale üle ja tema siis jagas seda küla vahel. Ma arvan, et see läks enam-vähem täppi. Aga kuidas me veel neid Benaanisid seal kohapeal toetasime? No me näiteks aitasime neil teatud töid teha, käisime nendega koos talgutööl, tuulasime ja puhastasin üheskoos mägi riisi? Jaa, tegelikult andsime neile ka natuke rahalist tuge, aga selle rahaga on alati nende rahvaste juures minu kogemuste järgi nendega peab olema väga ettevaatlik. Sellega võib väga valesti minna, see ei ole õige, et sa lihtsalt annad mingi pataka raha, et vat kingin teile raha ja tehke sellega, mis tahate, aitäh. Nii et meie siis tegime sedamoodi, et andsime küll, aga alati oli siis andmise puhul mingisugune ettekääne, et mis puhul me seda anname, näiteks külainimestel oli käsitööesemeid ja me siis käevõrusid punutisi, sellised lihtsalt puunikerdis muud. Ja neid siis ostsime. Ja see oli minu arust väga väike summa meie jaoks. Aga nendele, kellel peaaegu üldse raha ei olnud, oli see väga suur asi. Ja ma arvan, et see ka andis neile nagu hindu, et nad ikkagi oma käsitööoskust ei unustaks. Ja siis oli ka see teinekord, kui me neile raha andsime, oli, kui me juba külast hakkasime ära minema. Ja siis me andsime inimestele niimoodi otse näo järgi raha selle järgi. Et kui palju ja kuidas meid keegi oli seal õpetanud. Nad olid meile õpetanud igasuguseid oma tarkusi, seal punumist ja ja puhkpüssi, tegemiste puhkpüssist, laskmist ja igasugust muud. Ja siis me lihtsalt andsime otse pihku väga paljudele inimestele seal külas pisikesi summasid. Ja noh, ma arvan, et seegi oli selline noh, omamoodi niisugune väga täpne tugi, mis väga valesti ei läinud, andis neile lisaks väiksele rahale ka sellist enesekindlust ja uhkust oma oskuste üle. Ja üks asi, mis me seal külas veel tegime, see oli niisugune omapärane, et enne külast äraminekut Me istutasime sinna küla lähedale metsa väärispuid. No seda ideed pakkus meile tegelikult välja see meie giid, kes meiega kaasas oli, ta ütles, et Benaanide külades käies on niimoodi mõistlik teha sest küla lähedal on küll metsaga seal väärispuid on vähe ja on parem, kui neid väärispuid on seal neil kodu lähedal ja siis tehti niimoodi, et Nonii mehed läksid külast kuskile kaugematesse metsadesse, metsa tukkadesse ja lihtsalt kaevasid sealt metsa alt välja selliseid tõeliselt hinnalisi puid, noh, nad väga hästi tunnevad neid puuliike ja teisest küljest on neil seal ju hullud palju. Ja siis noh, olid sellised nagu mahagon ja muud väga hinnalised puuhakatised ja siis tõid need meile sinna küla juurde ja siis seal oli üks selline metsavälu, kus vanad puud olid välja langenud, aga uusi millegipärast polnud looduslikud tekkinud ja sinna me siis lihtsalt istutasime neid väärispuid. Ja praegu päris tore mõelda, et seal kusagil kaugel Borneo saarel, keskel Benaani metsakülas on nüüd siis kasvamas meie pandud väärispuid. Aga need siin selles saates siin ma ju püüan ikkagi kuidagi anda sellist väga üldist ülevaadet Benaanid ja nende kodumetsade praegusest seisust. Simman lõpus tahaksin ka kõnelda paarist juhtumist, mis on meeldivad ja mis on asju nagu paremuse suunas suunanud, üks nendest on olnud kindlasti see 2013 aastal, see on siis kuus aastat tagasi tunnistas Malaisia valitsus viimaks oma riigi põlisrahvaste õigusi. No sealhulgas siis ka Borneo saare põlisrahvaste õigusi ja Benaanide õigusi. Ja seda riik tegi lihtsalt sellepärast, et niisugune rahvusvaheline surve oli väga pikaajaline ja jõuline. Et nad peavad nagu ühinema selle sihukesele rahvusvahelise lepinguga. Ja väliselt võib ju mõelda, et noh, mis see siis on, mingisugune formaalsus, aga tegelikult see ei olnud formaalsus. See annab nüüd siis ka näiteks Benaanidele juriidilise aluse taotleda riigilt asju, mida nad enne mitte mingil juhul taotleda ei saanud, näiteks õigust kaitsta oma rahvakultuuri ja traditsioone ja üldse omapära või siis ka õigust nõuda riigilt tagasi oma esiisademaid, kus nad alati on elanud, et siis juba ise kaasa rääkida nende metsade saatuse kujundamisest ja vot nende banaanide puhul oli siis nii, et kui juba see põlisrahvaste õiguse leping oli riigil tehtud siis pärast seda tulid Benaanit välja päris uhke plaaniga ja see siis Benaanide rahupargiplaan ma räägin, mis ei tee, umbes oli, see oli siis see, et nüüd need alles jäänud Benaanide põlismetsad, mis pole veel maha raiutud, et nendele aladele rajada selline eriline kaitseala, mis ühtaegu kaitseks siis troopilisi põlismetsi, aga ka Benaanide iidset kultuuri, kes seal metsas elavad. Ja praeguseks on selle ideega jõutud juba päris kaugele. Näiteks on määratud selle kaitseala suurus ja piirid ja tahan siis umbes niisugune 1600 ruutkilomeetri suurune ala, kus on koos siis sellised puutumatut madaliku ja mägi, metsaalad. Ja noh, kui mõelda, jälle katsuda ette kujutada, mis tähendab 1600 ruutkilomeetrit, kui viia see nüüd siia Eestisse, siis noh, see on umbes sama suur ala, kui on meil siin Põlva maakonna pindala kokku. Nii et ikka päris suur metsalahmakas ja seal siis peaksid hakkama edaspidi kehtima Benaanide sõna õigused, aga muidugi sinna on veel pikk maa minna, aga edusamme on olnud näiteks 2000 seitsmeteistkümnendal aastal andis siis kohalik säravaki osariigimetsaamet ametliku heakskiidu, et sellise rahupargi võib rajada. Ja siis järgmiste aastate jooksul kaardistati Neid põlismetsi banaanialadel ja see käis õige omapärasel moel, nimelt eestvedajateks olid need banaanide kogukonnad ise kokku 63 kogukonda ja iga kogukond siis kaardistas oma metsad ja ei märkinud sinna peale mitte ainult seda, et, et mis metsad seal on kasvamas vaid ka selliseid kultuurilisi väärtusi nendes metsades näiteks eriti hinnaliste puude asukohti või siis Benaani keelseid kohanimesid või siis ka hulga pärimusi nende paikade kohta seal metsades. Praegu on kogu see materjal ilusti kokku kogutud ja üle antud Salavaki osariigi omavalitsusele. Märtsis paistab, mis tast edaspidi saab. No mida siis nüüd kogu selle saate kokku võtaksin lõpus öelda. On selge, et kõigele vaatamata on selle pisikese metsarahva ja nende metsade tulevik ikkagi üpris tume. Sest tõenäosuses selline üleüldine globaalne tsivilisatsioon lõppude lõpuks ikkagi lihtsalt tasalülitab või isegi hävitab selle banaani rahva ja nende metsas, seda on nähtud maailmas väga palju kordi. Aga praegu pole lootus ikkagi veel kadunud ja Benaanid ja nende toetajad ikka seisavad metsade ja nende Pennaanide kultuuri eest edasi. Ja nüüd selles järgmises saates seal ma tahan hakata juba rääkima sellest meie oma Borneo reisist, õieti sellest, et kuidas me seiklesime sinna esimesse penoonide metsakülasse ja millised olid meie esimesed muljed selles külas.