Lehitsedes suurt muusikaraamatut Kõneldes möödunud aasta eredamaid muusikasündmustest Leningradis nimetab kunstiteaduste kandidaat Svetlana Katonova esmajoones Andrei Petrovi ooperit Peeter esimene teost, mis pälvis kõrge hinnangu riikliku preemia. Töö on huvitav juba seepoolest, et helilooja on valinud väga tõsise ja vastutusrikka teema. Kuulnud Petrovi soovist kirjutatud ooper, milles avaneb Vene ajaloo nii keerukas lehekülg, olid muusikud isegi pisut mures. Kuid asjata. Esimene variant valmis fresko tena. Pildid Vene tsaarielust. Fresko kõlasid esmakordselt Leningradis, hiljem aga äratasid tähelepanu ühel heliloojate liidu viienda kongressi kontserdil Moskvas. Just Peeter esimese algvarianti täna tutvustamegi sest ooper pole veel helil jõudnud. Mikrofoni ees on teose autor Vene NFSV rahvakunstnik, riiklike preemiate laureaat Andrei Petrov. Peeter Esimese ja tema ajastuga seotud teema köitis Andrei Petrov juba ammu kui vene ajaloo üks huvitavamaid perioode üldse. See on äärmiselt keerukas ja tormiline aeg mil väga lühikeses ajavahemikus murdusid Venemaaelu vanad tugisambad, mida hoogsalt ründa suus uued ideed, uued arusaamad. Seepärast ongi antud periood huvitav mitte üksnes ajaloolastele vaid samuti kirjanikele, kunstnikele, heli, loojaile. On huvitav, et vene muusikas õieti kohtagi Peetrit ega tema aega samal ajal kui kirjandus ja kujutav kunst antud teemat innukad käsitlevad. Seevastu võib näiteid tuua lääne muusikast. Tunneme üle 10 Peetrile pühendatud ooperi. Nende autorid on prantslased, itaallased, sakslased, sealhulgas nimekad heliloojad, tonitseti Adan. Vene muusikas leiame vaid paar episoodi, mis põgusalt kõnesolevaga seotud Rimski korsakovi ooperis Pihkvalanna ja mussarski Homanssines. Andrei Petrov leiab, et valitu on heliloojale väga tänuväärne ja rikas mitmekesiseid, väljendusvõimalusi pakkuv materjale. Siin ühineb Vene rahvuslik Lääne-Euroopa kultuurimõjude sissetungiga. Siin on esindatud vene rahva erinevad kihid, muusika vastavalt talupoja, linna, kiriku ja sõdurilauluga. Ja muidugi on köik vaimaks Peeter ise väga keerukas vastuoluline karakter, kelles helge, hea ühineb loomuse, tumedamate külgede, julmuse ja desbudismiga. Nüüd see siis žanri valik. Pärast paljusid arutlusi leidis autor, et nii ulatuslikku teemat saab käsitleda üksnes päris vioratooriumis ja mitte mingil juhul väike vormides, nagu vokaaltsükkel või koorilaulud. Et Andrei Petrov varem ooperit loonud ei olnud ja et selles on ka seal üldse keerukas olukorras, leitakse, et ooper pole nüüdisaegne ega peegelda oma tardunud vormides tänast päeva. Riskinud Andrei Petrov Ki kohe ooperi kasuks otsustada. Ja valik langes kontsert teosele. Kõrvalpõikena tahaks meenutada mõne aja pärast avaldatud artiklit valin ooperi, mille autoriks sama veel hiljaaegu kõhelnud Andrei Petrov. Ta kirjutab. Olen veendunud, et just ooperist saab lähemas tulevikus avangardi žanr. Muusikateatris seletaksin seda järgmiselt. Heliloojad pöörduvad üha sagedamini sõna- poeesia proosadramaturgia poole. Ilmselt seetõttu, et meie aeg teravate ideoloogiliste konfliktide esteetiliste vaidluste aeg innustab heliloojaid sõna abil täpsemini määratlema oma positsiooni selgemini väljendama oma ideed. Kirjandus ja muusika lähenevad teineteisele, see peab viima ooperini sõna- ja muusikasünteesi kõrgeima vormini. Andrei Petrov jõudis ooperini. Teose edu kinnitab valitud tee õigsust. Võime veel lisada, et selle žanri poole pöördunud heliloojate arv kasvab päev-päevalt. Ehk on tõesti oodata ooperirenessanssi? Aga nüüd tagasi Andrei Petrovi fresko sünniloo juurde. Helilooja otsis kaua kirjandusteost, millele võiks libreto loomisel tugineda et sobivat kirjanduslikku allikat leida ei õnnestunud ning et tegemist oli ajaloolise teemaga, pidas Petrov õigemaks, maksimaalselt ära kasutada dokumentaalset materjali. Nüüd paluste abi ballett meistritelt Natalia kassatkinalt ja Vladimir Vassiljev vilt, kellega koostöös oli juba teoks saanud ballett maailma loomine, mis neilgi Estonia laval menukalt jookseb. Vaadati läbi hulgaliselt dokumente, Peetri kirju, kus gaase kõige selle najal sündis. Libreto visanud Andrei Petrov valis pakutud materjalist mõned episoodid, mis said tulevase oratooriumi aluseks. Et tekstis valitses dokumentaalsus, nõudis see ajaloolist pära muusikaltki ja helilooja varustas end vanade laulude kogumik ega asudes looma dokumentaalset muusikalist kangast. Ehkki fresko desse ei sattunud ühtki rahvaviisi tsitaati. On Petrov üksikuid rahvamuusika, intonatsioone ja viisikäände kasutades säilitanud ajastu stiili. Mõistagi ei saa tänapäeva helilooja piirduda üksnes ajaloolise materjaliga. Arendusprintsiibid orkestri käsitluse dikteerib siingi nüüdisaegne kompositsioonitehnika. Kuna vastloodud teoses olid kõrvu neli pilti stseeni, mida lahutasid mitmed tegurid ja pikk ajavahemik otsustas Andrei Petrov teosturatooriumiks mitte nimetada, sest viimasel on tavaliselt selgem ja terviklikum Süse. Nii sündisidki vokaalsümfoonilised fresko passile, segakoorile ja orkestrile. Petrov valis Kriskute tarvis pakutust kõige konfliktsemad. Ekspressiivsemat stseenid, mis aitasid tegutsevaid põhijõude ja selle aja põhisündmusi Peetrit ennast kujutatakse siin küll pisut ühekülgselt, põhiliselt targa väejuhi oma Isamaa patrioodi jõulise isiksusena. Ooperis, mis ulatusliku ja ühtlasi mahukam kajastuvad ka tsaari negatiivsed küljed. Näeme teda siin oma vägede lüüasaamisest segadusse, paanikasse aetuna, laskonnikutegarvid, õiendades, julmana ja nii edasi. Kokkuvõttes tõepärasem ana. Fresko de põgus süžee joonis oleks järgmine. Esimene osa, kuidas isand meie peale vihastus on pilt vanast Venemaast, mis ärritununa tsaarigaasidest ja hirmus muutuste ees tõrgub kõige uue vastu. Teise osa kellade mahavõtmine aluseks on tutud tõik ajaloos. Pärast lahingut narval sõjas rootslastega käsib Peeter Novgorodis maha võtta kirikukellad, et need suur tükkideks ümber valada. Svetlana Katonova tõstab seda dramaatilisusest pakatavat osa teose tugevaimana esile. Kuuleme siin rahva halanist, kaebeid, palveid, see on lai rahva panna. Kuid kõike varjutab Peetri võimukas hääl, mis veenab rahvast toimuma vajalikkuses võidu nimel. Venemaa tuleviku nimel. Kolmas osa lahing rootslastega kujutab otsustavat lahingut Piiteri all, kus Peeter saavutas võidu raiudes akna Euroopasse. Osa algab tsaari pöördumisega oma vägede poole, mis on kirjutatud originaaltekstile. Kas on tulnud tund, mis peab otsustama ise oma saatuse? Te ei tohi mõelda, nagu võitleksite Peetri eest seisate Peetrile usaldatud riigi eest. Elaks vaid Venemaa võimas Venemaa ja tema aurünnakule. Fresko lõpuosa on venes lapse vaimus hümn Venemaale ja Vene vägedele. See vene kantide laadis ma soodne muusika on kirjutatud helistamaks vene relvade võitu Peetri võitu. Seltskond esiettekanne toimus Leningradis kolme aasta eesti uuride Mirkaanovi juhatusel. Vastuvõtt oli tormiline, üldsuse arvamus. Siit peaks sündima ooper. Ja helilooja asus taas innustununa töölaua taha. Uut resultaati loodame kuulajale tutvustada kunagi edaspidi. Nüüd aga kõlavad Andrei Petrovi vokaalsümfoonilised. Rescud Peeter esimene esitajaiks Leningradi akadeemiline koorikatell ja Leningradi filharmoonia sümfooniaorkester Juri Türkanovi juhatusel.