Noh, ja hiidlased on jutujärje juba omaette võtnud, kas toremete? Tere kuulama 590 üheksandat Eesti lugu Hiiumaa sarja esimest saadet. See on neljast algest, mis on kujundanud ja vorminud hiidlaste ja Hiiumaal. Punktsaade on salvestatud Hiiumaa muuseumi Kassari majas. Teejuht on näituse elu. Saarel tuli vesi, õhk, maa, põhiidee autor, Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põlla, saate toimetaja Piret Kriivan. Fotosid Kassari majamuuseumi esemetest saab vaadata saate kodulehelt ja Facebookist. Teemaviide on hiidlased räägivad. Et võiksime teha natukene teistsuguse ekspositsiooni, näituste tegemine on ju selle idee leidmise mõttes alati keeruline ja kuna Hiiumaa on endiselt ikka üks biosfääri kaitseala osa, siis me mõtlesime, et mis aitaks selgitada, et kuidas inimesed tuhandete aastate jooksul nii väikeses kohas oma oskusi abiks võttes on elus püsinud. Tekkis idee, et rääkida Hiiumaa ajaloost läbi nelja elemendi, ehk siis tuli vesi ja maa, no mõnel pool veel see eeter ja ruum ka, mille me oleme sammutakti varuks võtnud endale ja, ja siis hakkasime mõtisklema, et mis siis üks element Hiiumaa ajaloost tähendab ja tegime sellised elemendi seinad, ehk siis tulesein, kuhu me panime selle inimesele lähedal oleva mõtted, tal on kodukolle, tal on soojus ja valgus ja vaatasime seda protsessi või, või kujunemist või muudatust või tähtsaid etappe. Läbi tuhandete aastate ja samamoodi siis, et, et mida me tule labil oleme loonud, loomulikult ükski element ei toimi üksi, ikka on seal kõik teised ka abiks ja see lõpuks annabki meile tulemuse ja võimaluse võrrelda, et, et mis seob seda maailma tervikuks läbi nende nelja elemendi. No ja nii me siis jagasime selle tulega, on, on nagu ütlesin, see kodukolle, siis on see, mida tuleprotsessis saab luua ja vida tuli, hävitab sinna kuuluvad ka siis sõjad ja haigused ja meie nii-öelda meeleolu, ootused ja viha. No ja siis natukene lõime sellised tekstid, mis abistavad inimeste, panime siis ka selliseid toetavaid esemeid endale seintele, niisiis kõikide nende elementide kaudu räägime hiitlasest läbi aegade, nii et igal seinal on väga vanu esemeid ja, ja lausa käesoleva 21. sajandi esemeid ja vaatame, kas inimesed siis mõistavad seda meie arutluse käiku. Aga mina oleks küll kõige esimesena pannud vee ja mereseina, mitte tuleseina. Kas tuli on tähtsam kui merihiide seaks? Ei saa öelda, aga natukene muidugi ka meie ruumid ise määrasid seda. Ja meie mõned suured asjad, mis siin on, et see hakkas, aga meil on ka üks õigustus, et nimelt 455 miljonit aastat tagasi kohtus tuli veega ehk siis meteoriit langes Hiiumaa kohal merre, oli tohutu plahvatuse, esimest korda kerkis maa õhu kätte, et kõik elemendid said 455 miljonit aastat tagasi ja see osa on siin Hiiumaa sees. Ja meil see sissejuhatav stend on meteoriidi, nii et tegelikult tulekera tuli ja kukkus vette ja me alustasime sellest tulekera tulemisest ja see järgmine on vesi, et see on võib-olla meteoriidi lugu, mille kaudu me räägime ja lõpuks kerkis maa, meie viimane on see, mis saigi Hiiumaaks. Et selline selgitus ehk miks tulest. Kas meteoriidi kukkumise koht on siis kuskil Hiiumaa Kärdla lähedal? See on neljakilomeetrise läbimõõduga kraater, mis on maastikul jälgitav, neid, see on ära uuritud, see on, võiks öelda Eesti maismaa suurim meteoriidikraater, kui nüüd Hiiumaa maismaa, see on alati, ütlesin keeruline asi, aga noh, vähemalt mitte vees olev. Et jah, me algasime tulega ja selles mõttes võib-olla see on, on selgituseks hea. Teisalt kõik meie vanimad näited ka esimesed inimesed, et maal nad tulid küll mere kaudu, aga me räägime praegu Hiiumaast ja Hiiumaal elamisest, siis meri on, on see, mis ümbritseb seda ja me ei saa öelda, et meri on meile tähtsam kui see maa, millel me oleme kandagi. Tänud. Ja siis need tuleasemed on võib-olla kõige vanemad märgid inimasustusest saarel ja kus käidi küll kalastamas ja hülgeid küttima aga ikkagi just nende tuleasemed leidmise kaudu me hakkame looma pilt tee hiitlastest saarel. Kui kaua aega tagasi on teada konkreetselt tuleaseme kohta Hiiumaal? No need on umbes niisugused 7600 aastat pluss-miinus vanusega umbes peaaegu 8000 aastat mis on siiamaani leitud ja teada, et noh, Tsirka 10000 aastat tagasi saar hakkas kerkima ja alguses oli siis kõige suuremaks osaks praegune Kõpu poolsaar võib olla ühe ruutkilomeetri suurune saar, et sealt siis ja hakkas saar suuremaks muutuma, noh mõned väiksed künkakesed seal olid veel lähedal, aga kui me mõtleme, et see Kõpu asus ligi 80 kilomeetri kaugusel mandrilt ja ligi 40 kilomeetri või noh, Eestimaa mandriosast ja 40 kilomeetrit Saaremaa esimestest saartest, siis see oli ikkagi väga eraldatud maalapp ja kui siis lõpuks olid inimesed selle leidnud ja tulid siis kas hülge küttidena ja peatusid ja ja tegid seal oma oma söögi, me ei tea, kas nad ja kui pikalt seal ööbisid, aga need jäljed on leitud, siis niimoodi see lugu hakkab kerima ja ja seal on juba nii palju põnevaid mõistatusi, et kas need luud, mis seal tuleasemete juures on, kas need on olnud kõik söögiks või on mingi läkski muuks. Näiteks neli siili alalõualuud on Hiiumaalt leitud, et kas kassile söödi nagu mõnes kultuuris tehakse või olid nad hoopis rituaalsed luud, mida võeti kaasa. Et kuidas tuli Siil saarele, kes peaks talveunes olema näiteks siis kui hülgekütid tulid, et nagu tark mees taskus ja me tahaks öelda, et me oleme see tarkade inimeste saar siin, et iga selline leid missis arheoloogide poolt, et leitakse ju kergitab uusi küsimusi ja see ongi põnev. Aga missugune siin seina peal siin sellel stendil on kõige vanem eksponaat kogu selles näituse osas, kui ei ole just praegu seda tuleseina ei vaata, siis meil on maaseinal kivikirved, sest me jõuame sinna, mis on maapõhjas ja maapõues. Et ja seal on ka mõned päris kivid. Kuigi siin ka ütleme, et kui ma võtan kivi, siis kivimina on ta väga vana see kahurikuul, aga mitte nii vana vast kahurikuulina, et selles mõttes mõnikord see, see vanus on selline suhteline teema. Aga kuna meil ei ole siin vitriine, siis mõningaid väga haruldasi asju me siin ju ei eksponeeri. Aga samas noh, nad kõik räägivad seda pikka lugu, noh olgu me siin mingid rauas lakitükid ka, need on väga vanad juba. Aga noh, kõigi kohta meil ei ole selliseid täpseid andmeid, et neid päris pisikesi arheoloogilisi leide, mida meil ei ole ka väga palju oma muuseumi kogus, selles ekspositsioonis ei ole näha, aga kivikirved tõesti on, et need on sellised stabiilsed, et sinna me jõuame. Kõpu poolsaar, millest oli juttu, on põhiliseks tõrvaajamise piirkonnaks Hiiumaal loenvasid stendid ja just nimelt et me oleme vahest küll sellist nalja heitnud. Et ühel hetkel seal Kõpu kandis olid sellised tähtsad ettevõtted, kus oli tuld vaja, üks oli Kõpu tuletorn, mille otsas oli kaua aega, lahtine tuli pimedal ajal ja sinna pidi kogu aeg puid vedama ja viima ja väga kaugelt hobustega oli raske vedada ja siis oli seal lähedal ka hüti klaasikoda, mille näite, et meil siin on väljas nii originaalid kui ja see kõik oli selline seitsmeteistkümnes sajand, näiteks kus tuletegemise vajadus oli seal väga suur, aga väga palju järgult kändusid ja me siis ise ütleb, et noh, et võib-olla nutikad kõplased tulid selle peale, et need kännud, kui nad seal maalses liiva sees hästi ära kuivavad, nendest saab väga head tõrva ja palju. Ja, ja tõesti, kõpust kujunes meie selline tõrvaajamise piirkond. Aga põhjus ka selles, et, et põllumaad seal peaaegu ei ole, need on kõik liivaluited. Metsa kasvab seal küll, et nad pidid kusagilt saama sissetulekut, et üldse elus püsida ja siis toimus selline vahetuskaubandus, et kui Käina pool olid paremad viljad, vaat siis nemad oma tõrva said kõik puust ja mingeid muudki asjad, võib-olla seal igasugused latid, metsadest või, või mõrravaiad, noh, oleneb, mis perioodist ajast me räägime. Et selline omavaheline sõprus ja kaubavahetus oli saaresiseselt, aga muidugi ka saarelt välja, et käidi laatadel ja mujal, kui liikumine oli võimalik ja, ja pääseti minema. Need rohelised klaasnõud vaasid ja kannud ja joogiklaasid, kas need on siis hüti klaasivabrikus tehtud? Siin on nüüd kahed asjad, need hästi erksad rohelised on koopiad või siis sellised järel tehtud asjad, et mitmed aastad tagasi. Me käivitasime ühe sellise suure hüti juubeliprojekti ja otsisime välja ajaloomuuseumist ja mujalt, et nii palju, kui siis näidiseid oli, nad on enamasti küll kildudena, aga neid on võimalik rekonstrueerida ja on ka sellised klaasikunstnikud nagu näiteks Maie-Ann Raun, kes oli käinud ka veel ise hütis kaevamistel ja oli siis veel ka meie tarbeklaas küll teiste nimede all skand, kristall ja mis ta oli olemas ja mõned vormid, õigemini mittevormid, vaid puhumisel sellised abivahendid. Ja siis nad tulid meile vastu ja proovisid teha koopiaid, mis muidugi ei ole täpne, sama klaasimass, et siin me näeme neid originaale, mis on siin maas olemisest oma värvi muutnud, aga nad on enamasti sellised natukene Üheteist tooni rohelised, aga praegune roheline saadakse ikkagi keemiliste vahenditega ja ja me võime öelda, et see annab meile ettekujutuse, millist toodangut siin tehti, aga ta ei ole 100 protsenti see, et see klaas ei ole nii õhu kui originaalil ja ta on natukene intensiivsem ja massiivsem. Aga need on siin originaalasjad ja neid kilde on meil küll, aga ajaloomuuseumis on suuremad need väljakaevamised, et materjalid, nii et et see oli uhke aeg, siin tehti tõesti kuutekümmend eri liiki toodangut ja see oli täielikult ümbools kaudsete maad tasemel. Meistrid olid kõik eri riikidest, kes siia Hiiumaale kohale tulid, et ei mingit Kolklustega provintsist esimene Eesti klaasikoda. Nii, kas see pudel lapik pudelisse meenutab seda, mille kohta tänapäeval öeldakse plasku? Ja las ta meenutab, eks ta seda oleks. Aga seda arvatakse, et see on ka hütis valmistatud, muidu kui ei tee keemilist proovi või võtad, kes siis ei saagi teada ja meil ei ole praegu selliseid spetsialiste, kes peale vaadates ütleksid, mis klaas ja kustkohast aga need ülejäänud on kõik kaevatud ja see on ka saadud sellise looga, et ta võiks olla Sütiste me usume, et ta on, aga kui teised on asukohast saadud killud, siis see on ikkagi tervikkese, mille üle tuleb, tuleb rõõmu tunda ja me usume, et on, eks ta siis on selline plasku, et et väga palju tehti apteegipudeleid ja, ja noh, nimekirjad on olemas, maks Roosma on õnneks väga sellise ulatusliku raamatu ja uurimuse selle kohta teinud ja see on, on tänuväärne. Aga see valge üksik valge pitsikene üsna klassikaline just, aga see on ka puhutut ja selle järgi tehtud, sest mõned sellised originaalid on, on leitud ja siin on tehtud läbipaistvat klaasi, mis on olnud oma ette fenomen, sest et värvilist klaasi või rohelist oli lihtne teha, seda sai kohaliku liiva baasil, aga et värv ära kaotada, see oli suur ja keeruline töö, nii et me lihtsalt selle panemisega osutame, et siin tehtud. D väga erinevat ja väga head tööd, et kes on klaasiasjatundja, see teab, ja teistele. Me siia lisame veel tekste juurde ja, ja selgitame ise ka, et siin on olnud sinist värvi ja, ja siin on olnud maalinguid, mis on siis toodetele läinud, mõned killud näitavad, siin on igasugused rööne niidid ja, ja kaasaegsed, väga moodsad, kaunistusviisid ja vaadake, kui ime uhke veiniga on, et kõike tehtud siin pisikeses nii-öelda võiks öelda metsakolkas, kui me nüüd hilisema aja väljendusi kasutanud. Nii kui me läheme nüüd piilume, tule seina taha või on siin veel midagi, mille, millest tingimata peab rääkima ja ma võib-olla ütleksin, et, et noh, et kuidas see 21. sajand, et siin meil on natukene juttu sõdadest tuline viha paneb inimesed, et niimoodi võitlema ja sõdima, aga siis tullakse sealt ka suurte haiguste ja õnnetustega ja sageli on inimesed murduvad selles tules ja vihas ja siit on need igasugused. Ta võib olla alkoholi ja muud mured, aga meil on tänane mure on näiteks arstirohtudes, et me püüame ennast kogu aeg parandada mingites mingitest muredest ja olukordadest, mis on ka selline tuline probleem. Et me saastame seda oma väärtuslikku loodus kõikvõimalike ravimijääkidega. Et noh, see on meie mõte nende, nende seinte ja lugude kaudu jõuda tänase hetkeni mingis küsimuses, et see on. Ta on probleem. Me arvame praegu nii, järgmine sein siin teisel pool tuleseina on siis veeseis ja, ja me ühendame neid siin ühe majaka tulega, ehk siis on siin majaka prisma klaas, et tegelikult tuld näidatakse ka merele ja vee suunas ja tulel on ka märguandena meremeestele nii suur tähtsus. Ja need tuled olid maal, et selles mõttes, et kui alguses oli küsimus, kas tuli on tähtis, siis vastupidi, et merelt maale jõud on, tuli esmatähtis sageli, et me ei leia oma kodu üles, kui ei ole seda valgusest pimedal ajal. Ja siin on seesama mõte, et see hakkab peale, et vesi meie kodus ja, ja igapäevaelus ja siin on sageli seesama, et me peame praegu juba lastele kima, kust see vesi päriselt tuleb August ja maa seest, et see on nii suur üllatus. Tänasel päeval jätkas vett on vähe või palju, et kas meil on liigvesi, mida me peame siin kraavide kaevamise ja torude panemisega ka kusagile ära saatma, aga samas joogivesi, jätkas ta, meil peaks olema siis mõnes puust lähkris võib-olla pudel jah või plastmasspudelis ja mis kaasa toob ja et noh, et see lähker on siin mitusada aastat vana ja me võiks teda ikka ja jälle kasutada pudeliga. Me kipume, ta ära viskame, mõtle selle peale, et mida me siis oma loodusele ja ümbritsevale elukeskkonnale teeme. Et need väikesed sellised lood käivad siinjuures, aga et vesi kui merevesi siis see on ju üks osa hiiglase eluspüsimisest, et see on see, mis me toiduks sealt saame või kalapüüginäited, kuni siis viimase aja 21. sajandi võrguni, aga enne seda kõikvõimalikke näiteid võrgu igasugustest osadest ja muudest kuni siis selleni, et me laevadega sõites me ju ainult ei kalastame, veame inimesi saarele ja tagasi või lähme kusagile reisile ja nii edasi. Ja kaubaveod, et hiidlastel on meremeest, on olnud väga suur roll ja sealt on tulnud meie uued värsked ideed ja ja meie maailmaavarus, mida me siis oleme tajunud ja näinud, see on ära käimistega, et kui sa oled kogu aeg omas kodus, siis sa ei tea, mis muus maailmas toimub, aga kui sa kellelegi saadad luurele, siis ta tuleb tagasi, nende teadmistega räägib sulle, mis mujal toimub. Ja noh, nii on igasuguseid asju, mis siis lõpuks tuleb välja, on väga Hiiumaa sarnaselt, nagu näiteks need kalakorvid käidi rändpüügil. Ja nüüd me oleme pärast pikki aastaid saanud teada, et jälle väga ainult Hiiumaale omane korvi tüüp ja nüüd on meil tahtmine seda taastada, uuesti oleme seda teed praegu liikumas, püüame jälle selgitada selliseid asju nii aiapõhjaga ja madal. Jah, ja see on, eks ta on rohkem kalade pesemiseks, kui käidi suurel rändpüügil, siis olid teiste randade naised, said tööd nende kalade puhastamise soolamisega ja siis kasutad selliseid korve, terved rannad olid täis. Aga kuna me siin näeme neid sageli vanades talumajades või aitades, siis me ei osanud midagi arvata, et see on just meile iseloomulik. Nüüd kui oled kogu Eesti läbi vaadanud ja muuseumid ja varad, siis hakkad ahaa, selline asi, mida ei olegi eriti mujal ja, ja meile Pärnumaa rannas, seal väikses muuseumis Ahtsan hiidlaste korv ja siis kui keegi sulle nii ütleb, siis hakkad ise vaatama uuema ja uskuma kaja, uurid läbija ja nüüd on selline üks teema. No see on selline naljakas asi, et minu muuseumisse tulemise esimene suur küsimus oli selle kalakorvi sangkorv oli kadunud ja neid sangasid olid, millel on auk sees ja peremärgid peal ja kaunistused, neid oli terve mitu tükki ja, ja ma ei teadnud, mis asjad need on ja küsisin ja keegi ei teadnud, mis asjad need on. Lõpuks, kui ma suutsin seda sanga ja korvi kui viia, siis ma hakkasin aru saama nüüd nüüd pärast mitukümmend aastat muuseumis töötamist, saan aru, et korv on ka eriline. Sang on selles mõttes ju täiesti eriline, et ta on nagu kurvi ülemise äärega tasapinnas, mitte ei ole kõrgu nagu korvi kohale, selle sanga mõte on see, et selle sanga saab avada, selle saab võtta siit Ta osa vahelt ära, mõnikord on ta ka selle äärevitsa küljes, sa tõstata üle, sest kui sa hakkad sinna kalu kallama või panema, siis kalad lendavad, vastus on ka igasse külge, see on praktiline. Sa võtad ja teed avatud korvi ilma sangata, kui sa tahad seal korviga kusagile minna, paned sanga kinni ja lähed sellega, et see on üks väga praktiline ja normaalne lähenemine korvile, et see ei olegi kogu Kinni iirlase tarkus. See on praktiline vajadusest lähtuv tegemine, et sa ise teed, Sa ei lähe osta ja ei otsi seda, vaid kõik asjad seal tegid ise praktiliselt noh, peaaegu kõikus. Siin on üks klaasist pudel üsna kaasaegne 20.-st sajandist, ma arvan peale Kärdla, kas siin sellesse siis on villitud kunagi arteesia. Ja meil on olnud kahte vet tellitud üks on olnud meteoriidikraatri põhjas olev nii-öelda konserv vesi 455 miljonit aastat vana ja see oli selline mineraalvee omadustega laua, reziia, sedaan, millitut ja siis on mingi aeg on ka meil villitud seda arteesia vett, et aga see on selline meteoriidivesi, mis on siis eriti väärtusliku hinnaga või mittehinnaga teadusliku sisuga. Aga siiski ta sealt puuraugust ei tulnud kuidagi alati stabiilse maitsega meedia, millest olime, tundus, et vahestn soolakam ja ja noh, ajanud, kohtusid ja siis kõik need Willimised lõppesid ka ära, nii et see oli ka Eesti sügavaim puurauk, kus siis võeti 800 meetri sügavuselt ja natuke rohkem see puursüdamik, kui seda meteoriidi asja uuriti ja siis sellega tekkisid võimalused hakata nihukest asja Willimanid, et tõesti, see on ka üks v lugu, et noh, et sellised on ja noh, siis on muidugi, mis on merest on ka siis vetikat, et selatiini saada korjatud, nii et on selline Purtse laar ja tööstus või mittetööstust küll mitte siin, aga kogumine ja kuivatamine on olnud, et Hiiumaal ja need on need näitajad või siis muda kasutamine, seebised, et merest või vee kaudu tuleb meile üht ja teist veel. Aga noh, et vesi ka jäätub ja siin natukene lugusid ka uiskudest ja muudest asjadest. Et, et me ei saa ju alati mandrile vee kaudu, vaid ka jääkaudu, et ajaloos on see, et on pidanud hobustega sõitma, ülejäägi kaubad läksid üle ja et, et me oleme ikkagi olnud selline põhjamaa ja oleme endiselt, aga jääteed võib-olla ei ole nii sageli kui, kui varasemal ajal ja siis siis on olnud sellega ka palju lugusid ja nii õnnetusi kui, kui pääsemise, nii et see on, see on kindlasti üks väga tähtis asi. No missugused on põnevamad pääsemise lood? No Meil on siin isegi lähiminevikust, mitmed hiidlased on hakanud jalgsi tulema mandrilt, et Hiiumaale minagi olen seda kord teinud, aga ikka jäin selgelt valge aja sisse, aga meil on mitmed inimesed eksinud, sattunud muhusse ja, ja eluga pääsenud, aga sa võid merel minna tõesti ju? Udus ja lumetuisus, mis võib äkki tekkida jumal teab kus suunas ja külm ja, ja mis muud hädad võtavad su ära. Aga et on, on tõesti läinud autoga põhja, siin üks meie suvetöötajatest, veoautod sõitsid koormatega jääteel ja ta on seal jää all ära käinud. Õnneks on saanud üles ikka, sest uksed olid tavaliselt pool lahti ja ja kui olid sellised ohuolukorra, nii et neid lugusid on küll, et on sinna kaotatud veoseid veokeid ja hobuseid ja inimesi ja, ja aga kas jääteed mööda on inimesed sõitnud alati ise või on olnud ka organiseeritud sõitmist, et kas on mingid voorimehed sõitnud mandrilt saarele ja tagasi ja meil on iseenesest ju sellinne selts nagu hobuhiidlased, kes on siis olnud ehkki enamasti nii-öelda hobuvedude tegijad, et loomulikult sõitjatega ise, aga, aga seal tulijat sageli hobustel hüpata üle jääpragude ja kõik hobused ei ole valmis seda tegema. Need hobused olid siis väiksest peale õpetatud ja harjutatud ja meil on muuseumis üks foto, mis on nagu täiesti erakordselt haruldane foto kus hobune hüppab üle jääprao, et see on fotoaparaat. Esiteks ei olnud inimestel, see on üks kirikuõpetaja, neemre, kes tuli ja kes küüditati kohe ja mõtlesin, et ükskõik kui medast mitte midagi muud ei teaks, siis see foto on selline kuldaväärt, kuidas enne kõik uurivad seda pragu tulevad sealt maha ja siis kuidas hobune läheb koos saaniga või koos veega, õigemini jaagu hüppavad, sest ega siis ei midagi ei võetud lahti, kus sa siis selle kobava inimesed jätad, hobused hüppasid koos regedega üle pragude, et noh, need on need oskused ja asjad, mida ja mida siis õpetati nii loomadele kui ka inimestele, kuidas nendes olukordades eluga pääseda ja välja tulla. Et see on vahest täiesti kujuteldamatu, et me ei oska neid elusid enam elada, mis meie esivanemad elasid. Nii, siin on mitu põnevat kasti, kas üks neist on sansu kast, kaks neist on saanud su kasti ja võiks öelda muidugi, et reisivakk ja sellepärast, et ka nende, nende ovaalsetega, mis on haruldasemad selles mõttes, et selliseid painutatud kerega sansugaste või reisiv hakkasid, et tehti, pole Hiiumaal kõige kauem, sest see puudeoskus oli olemas. Aga see on nüüd selline traditsioonilisem ja tüüpilisem, mis on üle-eestiliselt nagu laialt levinud ja teada meremehekast. Ja, ja tõepoolest, see on meremehe kogu elus enda riidekapp, see on seal istepink ja diivan, sest selle peal ta istus tasuma Sandsuve isegi laevas, mõnel olid tehtud siia veel riiulid sisse, et sa said selle püsti panna, et oligi sinu, sinu kogu maine elu, seal olid sinu tähtsad asjad, sinu passinu, töö, Riia, sinu mingisugused muud vajalikud asja, öeldakse meremehe seitse asja üks nuga ja ja, ja kui vähe on vaja ja sa rändasid vahest aastaid, siis ühest laevast teise ja lõpuks tulid vahest jälle koju tagasi. Et olid seiklejad, aga see oli ka katsumus ja tohutut oskused ja keeled õpiti selgeks ja, ja riided teeniti selga ja aga muidugi naised, nemad pidid olema kaks korda nii tublid. Sest sageli nad said kaarte. Jah. Ega siit midagi suurt raha saata ei ole, kulub siin köike, ära seda vaata, küsi naabrite käest, küll sa saad, sa oled kogu aeg hakkama saanud, et see, et mehed andsid naistele tohutu vastutuse, tohutu koorma, see oli üsna tavaline ja sellega oldi ka juba. Ma ei tea, kas harjutud, see oli elu paratamatusega, ei, lihtsalt oli nii lihtsalt oli noh, mitte alati, eks, eks ikka sellest saad ilusad majad ja muud asjad, aga siin ma tahaks osutada. Näiteks on siin üks, üks selline päästmise eest antud hõbekarikas siin Norra ja Rootsi kuningas Oscar on viiele Hiiu talumehele andnud sellise karikaväärtuslikku päästetöö läbiviimise eest, mis väärtuslikku inimesed päästeti ja kaup päästeti. Et lihtsalt, et ei ole ainult igasugused mereröövlid, mida püütakse saarerahvaga siduda ja mis on ka tõsi. Aga on tohutult päästmisi, et siin on meil hästi ohtlikud madalikud ja mered ümber Hiiumaa meil on madal meri, mida võõras ei tunne ja, ja mis siis tormiga ja pimedas muutub veelgi ohtlikumaks. Nii et kui me näeme siin ühe uppunud laevatüki ja millel on ka sellised, et nii-öelda metalliosad sees, siis arvatakse, et see võiks olla näiteks mõni Rootsi sõjalaevatükk, sellepärast et Faluni vasekaevandused andsid Rootsile võimaluse siis metalli üldse laevaehituses kasutada sellistes kohtades, et üldjuhul see ei olnud levinud. Aga niimoodi siis meri loob meile kunstiteoseid kellelegi elude mälestuseks, selles mõttes, et arvata on, et, et selle laeva meeskond hukkus või ma ei tea midagi nendest täpsemalt, aga me saame selliseid kauneid looduse, mere ja kivide poolt uhutud näiteid ja võime aimata ja arvata, millega on tegu, sest noh, mõned on oma hukkumiskohas, siis neid tehakse kindlaks, aga need tulevad ka randa järjest igasuguste tormidega. Nii kolmas stend oleme õhuseina juures õhu alla me siis oma selles ajaloo läbimõtlemisest panime need asjad, mida on vähe näha. Ehk siis meie mõtted, meie uskumused, meie hariduse, meie teadmised ja maailma nägemused, ehk siis sona muusika areng, aga ühtlasi ka tuule ja sellise, mis siis õhu, õhu liikumise kaudu annab meile võimalused. Ja siin alguses me pöörame tähelepanuusule, et inimene on alati midagi uskunud või tahtnud midagi uskuda ja teha mingeid toimingut, et tal elus läheks paremini. Ja kui me hakkasime neid asju läbi mõtlema, et siis tuli välja, et, et inimene teeb enamasti ikka samu asju. Ta palubki oma lähedaste või omaenese elu õnnestumise ja kordamineku eest, et tal oleks söök laual ja et tal oleks kodujatele asjad hästi. Ja kus ja kuidas ta seda teeb, kas ta läheb suure kivi juurde, kas ta läheb suure puu juurde, meil on siin üleandi Niinepuuoksad, mis, mis ravis inimesi või lähete kirikusse siis iga kord ta teeb neid samu asju, oleneb, mis ajal ta on sündinud ja ajal on elanud. Aga varem oli see nii, et kui sa palusid siis aga andsid ise midagi ära. Sa pidid olema valmis selle nimel, et vastu saada, midagi ära andma. Kui sa läksid selle püha puu juurde, siis panid võib-olla sinna mingisugused naelad, metall oli väga väärtuslikud, kraapisid oma hõbesõrmuse küljest tüki, sul ei tohtinud olla kahju, sest muidu ei saa sulle tulla seda, mis sa, kui sa ise ei raatsi midagi ära anda. Ja, ja kirikus ka oli see vana komme, et pandi isegi põrandaprao vahele, kas või üks rahakopikas või või noh, seal kirik korjas ka hoolikalt raha, aga saab, justkui andsid ikka midagi omast taskust ka ära, et vastu saada. Ja see ongi niisugune põnev mõelda. Meil on olnud väga erinevaid usuliikumisi, meil on olnud kaua aega usk puudesse, meil on kaks püha puud praegugi veel alles. Aga samas Meil on igasugused juba märgid, näiteks ristimärk, ka pruudipärja ehk Seply küljes. Et kui need helkivad kuulikesed, kus kuri silm tagasi peegeldub, selle kurjemad saatjale ei aita, äkki siis ristimärk aitab, et kas nüüd on kristlik või mittekristlik, sest riston ainult on olnud ju väga vana sümbolina kaitsev või siis mõtleme, et mida me oleme valmis tegema, kui me tahame, et meil läheks paremini kui aastavahetuse või siis ka jõuluöösel tuli sobimatu külaline, kes esimesena naine siis oli kaks viis, et kas talle tõmmati meeste püksid pähe või siis isegi lõhutised tool Gideks, kus ta peal istus, et ei läheks ja aldi läheks halvasti ja siis ma mõtlen, et kui teemneid, eks ole, mees tooli ja juhtub nii, et tuleb vale külaline istub sinna peale siis tooli tegemine oli nii lihtne, see lõhuti lihtsalt ära, sest usk oli tugevam ja paneb meid toimima ja tegema asju, mida me muidu võib-olla ei oska ettegi kujutada. Või noh, siin on üks väike aken Pühalepa kirikust, meie kõige vanem kivihoone. Meie meie kõige vanem kivikirik, noh aken ei ole kohe päris esimesest päevastavast. Aga me mõtleme palju hiidlaste silmi, on sellest aknast vaadanud sisse ja välja ja puuse liikumist ja ja mõelnud neid taevased ja maised mõtteid, et juba austustväärne ja siin üleval on, eks pill, mille kohta ma küll tahaksin küsida, et see ei ole ju Hiiu kannel, ei ole, kõik asjad, mis Hiiumaal on, ei ole hiiu kandada, kandled on meil muidu ka see on pigem nagu chip trimoodi pill. Et meile tuli Rootsist need pilli näiteid üsna palju sisse, aga siin on selline usutegemistega seotud pill, et kui te näete, kõik see on siin ära kaunistatud tekstide ja põletustega. Meil on olnud hästi palju Pakist Hiiumaal, meil on olnud küll siin Hernhuutlasi vennastekogudusi, et just hästi palju muusikat on läbi nende usuliikumiste tulnud uut, selles mõttes, et, et meil on see muusikaelu väga põnev, kuidas meremehed tõid ühtviisi, kuidas siis uued usuliikumised tõid, teist viidi uut ja siis kuidas kohapealse sümbioos tekkis ja kuidas siis mõned asjad püsisid, mõned mitte. Aga see on eraldi juba jututeema, aga ikkagi Hiiu kannel on siis hiiu hiiu kannel ja sellega on muidugi nii, et mõned tahavad öelda, et see on tal Harpa ehk siis rootsi keeles loetud sõna- ja vorm, siis ma tahaksin selliseid väikseid kahtluse noodikesi teha selles mõttes, et Hiiumaal on sedasama moodi olnud väga levinud varasemal ajal, nüüd siis ta kadus ära. Aga Hiiumaalt saadet Teie umbes 300 Kärdla rootslast Vormsi saarel elama ja, ja Rannarootsi aladele ka. Ma arvan, et sealt sai see nime Hiiu kannel, kuigi ma ei ole seda otse uurinud. Aga tavaliselt kui kusagil mujal mujale tuleb mõni asi teisest kohast, siis antakse talle nimi, kust ta pärit on, et näiteks meil on hiiu Ranti kingad rahvariide juures. No meie on kohapeal ei kutsu, et nad on Hiiurant ja sest et nad on alla õmmeldud tallaga kingad ja me ei pea oma nime oma kinga sisse panema. Aga kui keegi teine vaatab, et meil on teistsugused kingad, siis ta ütleb, et need on vot need hiitlase kingad või kiitlase korv või hiiglase kannel. Et ma arvan, et just nende hiidlast minemine Rootsi koos oma kanneldega andis selle nime Hiiu kannel, mis sest, et rootsi keeles võib ta ikka olla talv. Noh, selline arvamus. Ma siin ütlen nii palju, et, et selle selle seina üks üks vägi on selles, et, et sõna määrab palju, noh, võtame piiblisse, alguses oli sõna, võtame me nõukogude aegsed tekstid, võtame raadio või televiisori, kust sõna tuleb. Nüüd on küsimus, et mida inimene usub, kust ta saab oma usu, sest ega siis see on ju see, see filter. Sõna on nii oluline, aga inimene ise kujundab oma usu, millist sõna ta usub ja see on äärmiselt keeruline teema. Uutmise vundament ja selle eesmärkide saavutamise otsustav tegur on sügavad ümberkujundused majanduses ja sotsiaalsfääris. See on esimene lause, kuulaja hetk, mõtleb ja mõtleb välja, et seal Mihhail Gorbatšov. Jah. Me tahame öelda, et uued ajad tulevad uue sõnakasutuse ja, ja mis siin siis nii vale on, nii toredad asjad, teeme ümberkorraldusi majanduses ja sotsiaalsfääris võiks igale ajale selle lause panna. Ja nüüd on küsimus, et kas me usume, et need saavad tehtud ja kas, kas need väärilised töö ja elutingimused saavad loodud, mis on meie selle näituse mõte ju, et inimesel oleksid need väärilised töö ja elutingimused omas kodus olemas, et kuidas need säilivad, mis millisesse juhti? Me usume, võiks öelda või iseendasse. Aga miks siin selle teksti all on niisugune pingike altaripink Loemasid Kõpu kabelis just nimelt, see on seesama, et usu küsimus, et millist, millist ideoloogiat me usume, kas me oleme kirikus ja oleme altari pingi peal või me loeme sedasama Gorbatšovi teksti ja lähme punase lipuga lehvitades teises suunas, need on needsamad inimesed ja need on need, kes enda juurde paremini selle sõnaga või veenmusega võtab. See on toimunud kõik samadel aegadel väikeste nihkumistega läbi aja. Et siin on katse sellist lugu rääkida, keda, et kõik on meis endas väga palju kinni, kui palju meil säilib oskusi, tark kust, mis suunas me ennast arendame ja millise loome, võtame oma elusihiks, et seal ei ole nii lihtne. Nii liigume edasi, nii palju põnevat on veel ees. Selle seina, mitmes kohas võib näha tuulelippe, noh, et on õhusein, siis on ka see, et mis on, määrab me võime öelda, et see on jälle väike sideme, tere seinaga, et meremeestel oli tuult ja suule suuna väga vaja, et laevaga sõita, purjelaevaga sõita, kalale minna ja siin on nende kohta siis mitmesuguseid selliseid, et vihjeid ja leide, aga ka osa lennukist, kuna Hiiumaal oli lennuõnnetus ja siis mõned osad nendest on ka meie muuseumisse sattunud, on hämmastav. No siin on veel natukene selliseid asju, lisaks tule labadeleia generaatorile, et on ka näiteks telegraafi kaabel, et need, kuidas sõnad liiguvad inimesele üsna märkamatult, et meie ümber, et nüüd me oleme sellega nii harjunud, et internetis ja ei tea, kuidas need sõnad liiguvad, eks ole, aga tulevad meile hops, aga siis need telegraafikaablid juba 19. sajandil, mis oli just mereõnnetuste teavitamiseks väga tähtis roll, et me oleme ka selle niuksed, kuidas info liigub justkui läbi ohu, teadmata kuidas, et selle siia pannud koolielu Hiiumaal. Jah, meil on olnud väga palju seda ise õppimise ja elukestva õppetraditsiooni. Ma imestan, kui vara inimesed on puuesemetele kirjutanud aegadel, mil nendel ei olnud veel meil rahvakooli seadust ei olnud ja Hiiumaal oli kuule, väga vähe olid küll need leerikoolid ja ütleme, kui sopid. D natukene ehk lugema, aga kirjutamist ei õpetatud, et see kõik tuli alles 1860.-test aastatest. Ometi kõik kirjutasid, meil on nii palju näiteid puu peale lõigatud tekstidest siin on 1815, kas see ongi siis sel ajal kirjutatud, see on kirjutatud 1838, kui te saate aru, mis on kirjutatud, siis te saate aru, miks on seal ka see 1815 või vähemalt nii, meie arvame, oma sõna oma, loen mina siit välja ja sulaselges eesti või hiiu keeles on kirjutatud, no ma ütlen siis siia on kirjutatud ingli ja vakk ehk siis hingel on tüdruku nimi, ingli vanusevakk, iga hea ehk siis inglijavakk väike viga on, tulnutan kustutanud ära ühe tähe ja pannud sinna alla teise ja ingli oma vanus on siis ta on sündinud 1815 ja see on tehtud talle 38, ehk siis tema vanusenäitamise vakanse. Ja see need kolm aastat jah, et kui me ütleme, et sünnipäevakingiks ei saadud, siis mina ütleks, et see on üks esimesi sünnipäevakingi näiteid. Et ikkagi, olgu siis isa või, või kes selle on teinud, et me näeme, et meie isad on kirjutanud näiteks küüpid, mis on sellised lükand, kaanega karbid, ERMis on või, Eesti Rahva Muuseumis on üks selline Hiiumaa köök, kus on, vist oli seitsme lapse nimed on ühe tüübi sisse lõigatud ja ja pärast me oleme nüüd arhiivist järele kontrollinud, et ongi sellised, sellises peres sellised lapsed olnud ja need ongi kõik pandud sinna sinna küübi peale kirja. Nii et need puuesemed olid väärtuslikud. Perekonnaarhiiviallikad ka. Ja siin on üks selline näide. Ja muidugi siin saab rääkida palju nendest sümbolitest, et kukk kirikutornis ja kukk aabitsa kaanel jaagu tuulelipu peal ja loomingus, ehk siis siin on ester Lucase selline keraamiline tahvel, kukk, et et kui asjad on omavahel seotud, et kuidas nad siis liiguvad ja mida nad tähendavad. Ja siin on väike osa ka sellele, et kujutate ette, et Hiiumaa peres sünnib laps, ta on andekas. Küsimus on, kes seda andekust määrab ja kes mitte, määrab vaid, kes seda andekust, märk. Et kui koolis on õpetajad ja kui laps käib koolis, siis sageli on õpetaja, see meie mitmed noh, ükskõik Kirjanduse või kunsti väljapaistvat tegelased on öelnud, et õpetaja ütles, sa pead minema ja ta veenis mu vanemaid ja ta läks kooli ja ta sai edasi. Sageli Gigeener kasvõi õigemini elu ei anna võimalusi, ta peab hakkama seda tavalist tööd tegema, sa pead õppima, mis on kindel ja, ja toidab peret. Et ma ei saa kuidagi öelda, kui palju inimesi on jäänud sellest võimalusest ilma. Me saame rääkida nendest, kellel see võimalus on tekkinud, keda on märgatud, toetad ükskõik kui raske see on olnud, et me võime öelda, kui keeruline oli ka Rudolf Tobiase laga, aga ta oli üks eelis, tema vanemad väga, said aru, mis tähendab muusikaline andekus või siis Aarne myykma, kelle isa suri noorelt ja keda keda kooli õpetajad ütlesid, et sa pead minema kunsti õppima ja keda siis aitas Ants laikmaa ja võttis ta oma stuudiosse sisuliselt kasulapseks ja aga kahjuks ta elas väga lühikese elu, aga ometi anda meie maalikunstis ikkagi kindlalt oma nimega sees, et siin on üks ta noorepõlve selline tormipilt või, või, või Julia soengu, kellel oli ka väga lühikene elu, aga kes samamoodi siit läks ja kõik need ajakirjad ja mis ta välja andis ja tema luuletused ja mis on kõikides kooliõpikutes siiamaani. Et, et selliseid nimesid ikka on päris mitmeid, võtame kasvõi Paul tammeveski, kes on üks meie kergemuusika, alusepanijaid ja Paula, sul on poisipea ja muud sellised, et laulud ja tegemised, aga kuna oleks välismaal jälle me räägime temast vähe. Või Marie Under, kes oleks sündinud siin Hiiumaal ja mine tea, kuidas oleks läinud, aga noh, ta oli vähemalt kooliõpetaja perest ja teda kindlasti oleks haritud ka ka siit väljapoole või, või mujale kooli saadetud, aga aga vanaisa siinsamas kassaris ei osanud piisavalt vene keelt, ei saanud Ta õpetajana jätkata ja nad pidid Tallinnasse ära kolima, ta sündis juba uues kohas, aga ta oleks syndinud siin Kassari saarel korjatud Ferest. Et selliseid näiteid on palju ja ka neid, mida me üldse ei tea, et me näeme andekat mõnes meremehevihikus või mälestuste kohas, me näeme head sõnakasutust vanades tekstides ja me ei tea, millised oleksid olnud nende inimeste võimalust. Mul hakkas siin silma hoopiski eelmise teksti juures suuremõisa lamburite kuul ja nimelt on ju meil meriino lammaste sissetoomine ja sellest ilmselt tuleb siin veel jutt Kalev vabrikuga seoses, aga meile toodi sisse uut tüüpi lambad, mis tahtsid teistsugust huulte kasvatust ja siis mõisnikud Ungern-Sternbergi tegid selleks spetsiaalsed lamburite koolid, et siis aasta-kahe jooksul talupojad õpivad neid hooldama, toitma ja mida kõike tegema. Ja tegelikult tegi ta ka näiteks kõrgessaare mõisa puutöömeistrite või puuseppade kooli, et võiks öelda, et ametikoole oli meil siin umbes Sternbergide korraldusel teisigi, et ta tõi head meistrid mujalt ja õpetas kohalikud mehed hästi tegema mingit asja. Ja ma olen mõelnud selle peale, kui oli siis 18. sajandi lõpus buss, puude meistrite kool ja siis varsti tehti Reigi kirik siis Reigi kiriku, mis sai siis valmis või õnnistati sisse 1802. Ja nüüd 90.-te alguses, minu isa, palun eriti parandada riigikiriku aknaid. Ja isa ütles, tuli toodi siis niimoodi ühekaupa meile koju ja isa ütles, et need on teistmoodi topitud kui siin tavalised talumeeste aknad teistmoodi tehtud, ma ei tea, mis täpselt, aga ta võttis sealt, et kas netti või eeskuju ja tegi ühe sellise väikese suvemaja ja tegi sinna kõik aknad sellisel viisil, kuidas olid tehtud Reigi kirikus. Ja siis ma mõtlesin, et võib-olla see 18. sajandi antipuutöömeistrite kool on jõudnud minu tagaaeda sellise sajanditeülese kopeerimise või jäljendamise teel ja siis ma olen kogu aeg jälginud, kuidas uue teadmise Ta kodustamine käib, et oma kõike osanud vanemate kaudu oleme vaadanud, kuidas toimub ühe uue leiu omaks tegemine ja mis siis sellest saab, et see on hästi põnev. Nii viimane sein, maasein ja maania, see, kus me kaks jalga maa peal oleme ja tegelikult hiidlastele oma ikkagi, kui me siia oleme ennast kinnistanud, siis me vaatame siit kui oma mätta pealt väljapoole ja kuna Hiiumaa on hästi metsana maa, siis see mets kasvatab meile noh, nagu öeldi, mets on vaese mehe kasukas kasvatab meile ka selle eluvõimaluse ja siin algame selle puutööga, mis on olnud tegelikult hiidlastele hästi traditsiooniline oskused oli Hiiumaa ja Avinurme kaks puudekeskust Eestis. Ja siin on minu meelest tähtis mõista, kuidas vana hiiumees läks metsa ja ta nägi metsa ühtviisi seda kasvavat puud kui võib-olla seal kase, mahaandjat ja, ja saunavihakandjat. Aga ta vaatas, et see oks on niimoodi kõver. Vot et siit ma saan endale selle lüpsiku toru veidi naa. Ta valis selle puu välja, pani selle kuivama ja tegi selle, siis ta vaatas, et olla maja vikatit teha, siin seina peal näeb kõiki neid terveid variante ka seal vekkati Varn, ehk siis lõhe küljes olev käsipuu, need on kõik personaalselt tehtut ja valitut ja otsitud ja, ja looduskõverustega ja igasugused. Siis ta vaatas, et mul on vajalik teha höövlit, aga höövli pakuks vot siin juba nisukene puu kasvab, et siit ma saan selle oksa ilusasti välja, ta jälle niimoodi ta tegi selle endale käepäraseks ja vajaduspõhiseks käis looduses ringi lahtiste silmadega, absoluutselt. Et eriti oli näiteks meie kiiktoolidele vaja vaadata sellised kõverad puud, kus saaks kaks jalast või kaks tallapuud kohe. Ja mul isagi rääkis, kuidas tulid, Käina poolt mehed vaatasid, valisid välja, ütlesid kopputasite, tegid mingi asja, seal puhub põhja, siis ütles, et järgmine aasta see puu kuivab ära. Et ma ei tea, kuidas nad seda täpselt tegid. Nii oligi, see hakkas metsakuivana siis, et olid nii palju tossu, kus, et kuidas toime tulla, et siin on lihtsalt natukene neid näiteid ja mõte selles, et näiteks siin on lehma sarveotsad, on on siis süstiku otseseks, et oleks libedamalt kangast kududa. Et kuidas kõik kasutati ära, sest materjali tund. Või siis kuidas siin on peahari, eks ole, sea harjastest midagi ei läinud lihtsalt raisku, kõik võeti kasutusse. Ja see on selle asja mõte, et kui terviklikum. Me nägime maailma ja kui säästlikult me seda kasutasime, et siin on mitmeid näiteid seal, et noh, rattarummust selle tegemisest, aga idee on siin see, et inimene tunneb oma lähiümbrust, et üks inimene väitis, et, et võib-olla kõige rohkem inimene tunneb seda maad, mis on tunni kaugusel tema liikumiskiirust, arvestades, et kui sa lähed jalgsi, siis see on veel lühikima, kui sa juba sõidad jalgrattaga, sa jood kaugemale hobusega ja nüüd lähed lennukiga ja kaks tundi on ka veel üsna mõistetav, see on siin Euroopas üsna naisteta, aga siin on ka veel nüüd eluga, kui võtta võib-olla selle seina peale, et kui hakkab elu otsa saama, siis pannakse su elu kaalule, seal on erinevad kaalud. Ja siis tuleb vikatimees seal andeks vikat ja siis sa oled võib-olla endale selle puust särgi ehk puusärgi juba kodus valmis teinud, sest sa oled kõik oma elus läbi mõelnud, surm on elu osa ja siis sa saadki saatki uuest, eriti nii-öelda maaks ja mullaks. Aga seal on hästi huvitav. Seal on esivanemate lood, seal on pikk ajalugu, kuhu sa lähed, seal on sinul kivikirved aegadest peale? Inimesed olemas, mitte küll inimesed, aga, aga nende lood ja, ja selles mõttes ei tasu seda nii traagiliselt vaadata ja siin on meil ka mõned päris tavalised kivid, mis on näitena sellest, kuidas kivist saab ese, et see kivi kui ankur või siis selline ilus kivi, mida on kasutatud nii kapsatünniraskuse kui kanaaiavärava kinni hoidmisena kui lillepeenraehiskivina ja me oleme võtnud ta muuseumis arvele, sest kui inimene ühes kivis näeb nii palju praktilist otstarvet, siis on asi, siis on ese, et lood jah, nagu kleidiga tüdruk, just et see on nii kaunis liige, aga et see näitab, et, et me olime ise kani osa sellest loodusest. Ja siin muidugi kõik sümbolid, et miks me härja ike peale peame nii palju kaitsvaid märke panema, et see oli meie elu alus, kuidas süüa, saade toitu saada, et see on see maa väga suur roll ja siin me räägime sellest toiduosast ja võib-olla tasuks osutada sinna ühele lihtsale riiulile, kus on õllekann ja õllekapp ja siis kauss mitmelusikaga ja üks väike viinapits ka, et see on 19. sajandi pulmalaud. Hästi lihtne ja siit alla tuleb siis mida me oma elu uhkemaks tegemisega ja praktilisemaks tegemisega oleme hakanud kõike siis muudkui tahtma ja saama ja leiutama ja võtma. Aga kui on tõsine nälg, siis me saaksime selle laua ääres ikka ka jälle kõhu täis söödud ja kõik on enda valmistatud oma kodustest materjalidest ja, ja kõik sellised looga. Nii et, et siin me jõuame selleni, et, et need peamised asjad ikka, kuidas me oma elukeskkonnaloome kõigepealt siin kodus maa peal, mida me sööme, kuidas me pere kasvatame ja siis me mõtleme, kuidas me vaatame kaugemale kõrgemale, kuidas me oma elu muudame, mida me teeme, mida me usume ja kui palju seda võõrast endale lähedale laseme. Nii et seda me siin püüame sellisel moel jutustada läbi nelja elemendi, aga igakordne jõuame iga seina juures, me jõuame ka eelmiste seinte materjalide juurde, et me vajame midagi lisaks, et mitte ainult seda, et me oleme ainult nii-öelda maa, tule v või, või õhu. Ringkäiku Hiiumaa muuseumi Kassari Majas juhtis muuseumi teadusdirektor Helgi Põlla. Hiiumaa ja hiidlaste lugu jutustab Helgi Põllo jälle nädala pärast, kui saatekavas on muuseumi pikas majas koos kuulajatega salvestatud sarja juubelisaade 600. saade. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Pilte Kassari muuseumi esemetest näeb kodulehel ja Facebookis teemaviide hiidlased räägivad kõiki liit 199 saadet saab kuulata saatevaramust, kõike head kuulmiseni. Laiahiidlast on jutujärje juba omarjate võtnud, kas toremete?