Tere, Vormsi Püha Olavi kirikupärimuse järgi on kirik rajatud 1219. aastal ja selle järgi on Vormsi kirikul tänavu 2019. aastal suur tähtpäev. Möödunud on 800 aastat Vormsi ja Püha Olavi kiriku varasemast ajaloost, muuhulgas ka sellest, kui palju on sellel 800 aasta tagusel tähtpäeva pistmist Taani kuninga Valdemar iga, kes eestlasi just 800 aastat tagasi Tallinnal võitis. Sellest räägib Vormsi kirikuõpetaja Ants rajanda, saatejuht on Piret Kriivan. Vormsi kirikulugu on Vormsi lugu ka, võib vist nii öelda, et, et esimesed asukad ja siis kohe asutiga kiriku ehitamisele ei ole päris nii, seda on raske, seda on raske. Nii-öelda esimeste asukate kohta ei ole otseseid teateid olemas. Küll aga võib kaudselt mõelda, millal, millal esimesed asukad jõudsid saarele, et kui üldse rääkida Vormsi vanusest ja millal, millal said inimesed Vormsil asuda, esimesed asukad? Siis võib öelda seda, et esimesed kõrgemad Vormsi osad üldse kelkisid merepinnast umbes 3000 aastat tagasi mitme väikse saarena. Nii et kui praegu on siis Väinamere ja Soome lahe vahel meil kaks kurku, siis oli neid lisaks sellele kahele veel kolm tükki. Et Vormsi koosnes alguses kolmest väiksemast saarest ja kui nüüd asustuse juurde tagasi tulla, siis tegelikult on 18. sajandi kohtudokumentidest üks selline tunnistus vana Vormsi mehe poolt, kes ütleb, et tema oma lapsepõlves siis kuskil seitsmeteistkümnendal sajandil on kuulnud sellist lugu. Et esimesed Vormsi asukad, esimesed inimesedki surumisel asusid elasidki kolmel saarel mille vahel olid siis Salmet ehk siis väikesed väinakesed. Millal see oli, seda võid nüüd arvutada samakõrgusjoonte järgi, mis meil tänapäeval kaartidel kõik näha on. Aga seda on raske täpselt arvutada, kuna, kuna lisaks sellele ajajärgsele maa kerkele umbes siis kolm millimeetrit aastas keskmiselt on siis ka muidugi mere nii-öelda omalooming, kus ta ühest kohast võtab ja ja teise kohta paneb juurde. Aga kui selline lihtne topograafiline analüüs teha, siis selle legendi järgi võis Vormsi asustamine toimuda juba kuskil Viking hääl või, või isegi varem. Ja muidugi, mis viitab ka kaudselt Vormsi asustamise ajaloole, on, on, väga põnev, on, on saare nimi ja saare ümbruskonna kohanimed, mis me võime näidata, kui Vormsi ajalooline nimetus, rootsikeelne nimetus on Ursa ja ütleme, sellel sellele ei saa otseselt siis midagi ajalooliselt siduda, siis kui me vaatame lähedasi Topuneme näiteks nagu Osmussaare rootsikeelset nimetust Odin Scolm ja Vormsist põhja pool olev madaliku nimi, turskrune, siis nende nimed, et uste taga on ikkagi selge paganlus. Nii et enne kristlikku aega pandud nimed. Ja kuna see imetraditsioon on püsinud, siis seegi tegelikult viitab ikkagi sellele väga, väga vanale ja pikale pikale asustusena. Aga need viikingiajal tulnud ja siis ka hiljem tulnud, need olid ikkagi tulid sealt. Raske jah, no sageli küsitakse, et kes nad olid, aga, aga eks see on üsna keeruline küsimus selles mõttes, et tol ajal ei olnud rahvuse küsimus nii tähtis, kui me tänapäeval ja ütleme, mõned sajandi jooksul oleme, oleme arvanud seda olevat. Ja teine on see, et arheoloogia ei ole jätnud selles suhtes ka palju jälgi, kuna või palju, palju otsustamisvõimalusi, kuna kuna Skandinaavia laste ja ranniku, eestlaste relvad, ehted, kombed, kõik on väga sarnased tol ajal. Aga, aga veel kord, eks need kohanimed räägivad ka enesest, küllap skandinaavlased need olid, kas nad olid rootslased või taanlased. Pigem sealt Gotlandi kandist sealt, kus see vana vana merede on vorm sisse tulnud. Aga millal siis võib öelda, et millel on kindlamad teated sellest, kui rootslased siia tulid, kas see nüüd langeb sinna aega ikkagi natukene varasemasse aega, kui kirikut hakati ehitama? Vormsi kirik tähistas ju kaheksasajandat aastapäeva. Just õieti võib öelda, et kindlamad teated, kirjalikud teated Vormsi rootslastest eestirootslastest üldse on, on, on väga hilised, on siit mainitakse üldse esimest korda alles 1000 391. aastal. Nii et seal on palju hiljem kui me teame tänapäeval, et et kindlalt, et, et Vormsi kiriku siis nii-öelda teine ehitusjärk, siis praegune kivist kooli ruum ehitati umbes 1270, siis see tõend on ju üle sajandi vanem kui esimene kirjalik teade Vormsi kohta üldse. Nii et varajased kirjalikud teated Vormsi kohta on väga hilised, ütleme nii. Kes need olid, kes kirikut 800 aastat tagasi ehitama hakkasid? Ja mis on teada, kuidas ja millal nad otsustasid, et nüüd me oleme siin Vormsi saarel ja nüüd me tahame siia kirikut teha. No see, mis me tegelikult teame, põhineb siis 16. sajandi lõpul 1596 Rootsi võimude poolt läbi viidud siis kiriku institutsioonist, kui on kirja pandud selline teade, et algse Vormsi kiriku rajas Taani kuningas. Taani kuningatest palju kõne alla ei tule, on see, on seesama Valdemar Valdemar, teine ja on teada siis, et tema viibis ju Eestimaal kahel korral 1000 219000 et 222. Nii et selle kaudu me võime siis seda seda siduda, seda Vormsi, Vormsi kiriku puukiriku ehitamise aega. Aga muidugi ega ei ole päris kindel, et, et see keek, mille Valdemar ehitada, lasi otsapidi tingimata esimene olema. Et ühest Olavi Olavi kiriku juurest Trondheimist on ka 12. sajandi teisel poolel üles kirjutatud, eks lugu. Eestist pärit noortest palverändurid, just, kes siis räägivad loomaisast õieti ühest vanemast vanemast mehest, kes on saanud siis imelise tervendus osaliseks ja lubanud siis minna tänutäheks ise ühte Olavi kirikusse siis tänama. Nii et kuskil ranniku Eestis on tõenäoliselt juba juba varem ka olnud olnud Olavi Olavi kirikud Olavi kabelit. Et see on ju seesama sama lugu, et meie, meie andmed või meie, meie teadmised 13. sajandi eestlaste kohta on ju on ju väga-väga ühekülgsed ja pärinevad suurelt osalt Läti Henriku poolt loodud nii-öelda vaatepunktist seal on ilmselge, et, et seal on tegemist suurte mäluaukudega ja, ja, ja ja noh, eks sellele nedele Läti Henriku kirja pandud on proovinud siis ka baltisaksa ajaloolased anda sellist sobivat kuju, aga aga eks seal need küsimused on jäänud, et ma võrdleksin seda olukorda umbes sellega, kui meil oleks 1939. aasta ja 40. aasta sündmuste kohta näiteks ainult ainult Moskva Pravda väljaanded. Et see sai, mõneti on see olukord võrreldav sellega, mis meil 13. sajandi kohta eestlaste kohta see, aga see puudutab mitte ainult eestlasi, vaid vaid Henrik on ilmselgelt pisendanud Taani kuninga rolli nendesse nõustes omale sobivamaks kirjutanud. Kas ma saan õigesti aru, et Taani kuningas Valdemar samal ajal, kui talle siin Tallinnas lipp kaela langes, mis ta võidule aitas, siis samal ajal ta otsustas või alustas ka vorm selle kiriku rajamisega? Jah, sellega on ju õieti, on ju, on ju üks vastuväide olnud sellele samale Vormsi kiriku ehitamisele 1219 ja see, et miks ometi pidi nii tähtis kuningas sellisesse kõrvalisse paika hakkama, kirikut ehitama. Aga, aga tegelik olukord on, on täpselt vastupidine. Et kui me vaatame tolleaegseid ühendusteid ja kaubateid, siis tegelikult maanteed puudusid ja kogu liikumine eriti siis ütleme, suuremate suuremate inimrühmade ja suuremate kaubakoguste liikumine oli kõik nii-öelda veeteede kaudu. Ja nüüd Vormsi asus tegelikult tollel ajal kõige tähtsama kaubatee ääres kõige tähtsama liikumiste ääres, mis, mille ühes otsas on siis Gotlandi ja selle taga siis terve Lääne-Euroopa ja Skandinaavia ja Lääne-Euroopas. Ja teises otsas on siis Novgorod mille taga on siis kogu see Ida-Euroopa ja kuni kuni see ajalooliselt siis ka orientia ja islamimaade, eks ole, kõikuse, kus omaaegne mündivahetus ja kaubandus on käinud. Ja kindlasti peame arvestama ka tolleaegse liikumise eripärasid, mereliikluse eripärasid, et võib ju küsida, et mis, mis siis ikka, et see laevade sealt mööda läks, et mida sa vorm siis puudutab, aga aga tol ajal ja veel tükk aega hiljem ikkagi meresõit käis ainult päevasel ajal maamärkide järgi silmsides rannikuga. Nii et igaks õhtuks öö pimedaks oli vaja leida ankruplats, veel parem oli selline koht, kuhu sai siis tolleaegsete madala süvisega laevad rannale tõmmata. Ja eriti hea oli, kui oli olemas selline koht, kus oli tavaõiguse järgi rahupaik, kus oli siis lubatud kaupmeestel ränduritel, nii-öelda turva, turvapaika ja Vormsi on, on palju varem selles mõttes asunud sellel kaubateel, kui nüüd Valdemar sellele asus. Et on teada, et kui Pirka maha jäeti 975. aastal siis muutus eriti tähtsaks sai kaubatee, mis tuli otse atlandilt üle mere läbi kura kurgu, siis Saaremaa ja Kuramaa vahelt läbi Väinamere ja siit siis mööda Põhja-Eesti rannikut Venemaa jõgede peale. Nii et siin oli tõenäoliselt see kaupmeeste võrgustik ja sadamakohtade võrgustik tekkinud juba juba sajandeid enne seda, kui kui Valdemar sellele teele asus, et see on nii, nagu ikka on siis kõigepealt kaupmehed tulnud siis nende järele misjonärid ja ja siis tulevad vallutajad, kes ristisõdijad või keegi teine, kes kasutanud sellesama tugipunktide süsteemi lihtsalt ära. Tegelikult nii, et Valdemar enne kui ta Tallinnale jõudis, pani jala maha ka Vormsil. Ja kindlasti sest on teada, et tal oli väga suur laevastik ja, ja kui purjelaevastik liigub siis on ju on ju vaja, vahel ilmselt ka veevarusid täiendada. Võib olla toiduvarusid, on vaja sageli oodata ju sobivat tuul. Nii et see, see kõik eeldab seda, et on olemas. On olemas sellised tugipunktid sellel teel ja kui me vaatame seda Eesti kaarti selles samas kontekstis, siis me leiame ju terve rea Neid Olavi kirikuid mis on tõenäoliselt ajama kaupmeeste poolt kunagi asutatud sadamakohtades. Et lisaks lisaks sellele Vormsi Olavi kirikule, mis on üsna hästi teada. On veel nõva Olavi kirik muide ka omaaegses sadamakohas jõe suudmes järgmise päevateekonna kaugusel leiame Väike-Pakri Olavi kabeli samuti väga hea sadamakoha peal, mis on siis Pakri poolsaare ja ja Pakri saarte vahelises väinas. Ja muidugi muidugi ka siis Tallinna Oleviste, eks ole, mille algusaega tegelikult me teame selle keskaegse kiriku asutamisaeg, aga, aga kas seal varem võis olla Skandinaavia laste kaubamu ja puukirik selle kohta teateid ei ole, aga, aga samuti ka asub sobivalt sadamakohas. Aga miks just Olavi kirik, mis mees? Olavi lill? Noh, ola vist võiks väga pikalt rääkida, Olavi oli muidugi Olavi puhul peab rääkima nagu kahest persoonist tegelikult Olav oli siis üks Norra kuningatest, Olav haaraltson, haaralteina, Watson. Teda peetakse Norra ristiusust ajaks, mis ei ole päris täpne ja mis vajaks nagu pikemat seletust, aga tema oli siis see, kes võitles siis norra pühendamisest ühtse kuningavõim olla. Nii nagu räägime siis Lääne-Euroopast pärit pilt süsteemselt, ettekujutus Olav oli muide ristitud Normandias tolleaegses sellises Lääne-Euroopa võimukeskuses. Eks ta oma maailmavaate ja, ja arusaamised sai sealt. Muide, Olav ise tõenäoliselt on ka läbinud sellesama tee, millest me siin täna räägime. See on kirjas gotlandi saagas, kus on siis juttu sellest, kuidas soolo Fraltson siis, kui norralased ta ära ajasid pärast pärast ebaedu umbes siis aastal 1028 viibib Gotlandil ja ja õpetab siis neile oma usku nii-öelda oma kristlust ja ehitab ka seal kirikuid. Ja siis on öeldud, et ta edasi lahkus oma hõimlaste juurde Novgorodi Jaroslav Targa juurde ja kui me nüüd mõtleme, kuidas Olav siis sealt Kotlandilt Novgorodi liikus, siis jõuame selle sama tee peale, millest, millest me ennem juttu oli seal siis paar aastat ennem kui ta. Kui ta pärast naasmist Novgorodis Norrasse siis langes kestnud lahingus 1000 et 30 ja kohe pärast seda siis ka ilmunud imetegusid üsna peagi pühakuks kuulutati ja ja sealt algabki siis ka see Olavi kirikute ehitamine kohe Trondheimis 1070. aastal ja muide Novgorodis kohe 1080. aastal on esimesed teated juba Olavi kiriku kohta, Olavi kirik, muide, Novgorodis püsis kuni hilise keskajani 1478 kui siis Moskva suurvürst Novgorodi vallutades sellele lõpu tegi. Olav oli siis kaupmeeste kaitsepühak ja me tunneme seda Olavi gildi ju Tallinnast ja mitmed mujal poolt Olavi gildi. Aga üldiselt ei ole teada, et need gildid ehk tsunftid, ehk siis noh, omaaegsed keskaegsed ametiühingu nii-öelda on alguse saanud tegelikult kult kaupmeeste vaimulikest vennaskondadest. Ehk siis kaupmehed panid nii-öelda sõpruskonnad kokku leppisid reeglid kokku ja siis sel ajal, kui nad kristlaseks said seda omale ka kaitsepühakud oma tegevuse kaitseks. Teine oleval teine on siis Püha Olav, eks main Alav, Norra kuningas ja teine on siis pühalav, kes siis on pühakuks kuulutatud inimene ja pühak väga erinevad, muide igas mõttes. Sellest tuleb üks teine saade teha, ma arvan küll, et see on saadet väärt. Nii Vormsi kiriku juurde esimene kirik oli ilmselt puukirik. Pisikene, armas väike. Jah, selle kohta on järgi ainult vundamendikivid. Nii et kui 1989. aastal kirikus viimane suurem remont oli, põrand üles võeti siis ilmusid täiesti ootamatult seal põranda alt nähtavale sellised kalliskivide read, mis siis markeerisid selle puukiriku vundamenti ja milline ta oli, noh, selle, seda on raske raske öelda. Ja me teame ju, et Norras on säilinud vanad puukirikud. Kindlasti ei olnud ta täpselt samasugune nagu Norra traditsioon on aga aga ilmselt üsna sarnane, et ilma peaaegu ilma akendatud Ta ja palkidest ja puitkatusega nüüd nendest kirikutest võib ettekujutuse saada Eestis ühtegi säilinud ei olegi praegusest tüki maad väiksem? Jah, ta oli umbes poole kitsam, pikkust me ei tea, kuna ei ole säilinud, need, need vundamendikivid on säilinud nagu sellisel mõnemeetrise mõnemeetrise fragmendina, aga, aga on näha, et seal on ikkagi olnud siis ka pikihoone ja kitsam kooriruum. Kuidas selle kiriku puukiriku käsi käis, millal kivikirikut hakati ehitama? Kiriku kohta me teame märksa rohkem, see on nimelt säilinud tänapäevani. See on siis üsna pea, õieti umbes 50 aastat hiljem ehitati sellele samale, tõenäoliselt üsna madalale puukirikule ehitati juurde kivist kuriruum. Sellest on ilmunud erinevaid uuringuid, varasemaid ja hilisemaid on 1009 kolmekümnendatel aastatel. Sten Karlingu väike raamat selle kohta isegi ilmunud Haapsalus. Jaa, jaa, 1900 kaheksakümnendatel aastatel on, on kirjutanud Villem raam aga viimane, põhjalikum uuring on siis pärit paar aastat tagasi professor Kaur altpoolt, kes on siis uurinud selle võimalikke sidemeid teiste tol ajal püstitatud kirikutega. Ja on leidnud siis sarnasust Vormsi kiriku kooriruumil ja, ja Haapsalu toomkirikul. Ja kui ta sealt edasi vaatab, siis kust võivad olla tulnud, et Haapsalu toomkiriku ehitajad siis leiab ta seal ühe kabiteeliga väga sarnase kapitali Riia toomkiriku kapiitlisaalis kus on praktiliselt üks ühele sarnane kapiteel. Ja samas otsides siis paralleeli sellisele hoonetüübile ühed võlvilisele iseloomuliku idakaarega idakaare nišiga siis leiab, leiab selle holmi kirikust. Väinajõel ehk siis Daugaval mis on selles mõttes omapärane, ta erineb väga palju teiste tol ajal siis sakslaste poolt ehitatud kirikutest, mis tegime kolmelejevilised. Ja tore on see, et, et kaval ta ise on, ise on omal ajal käinud selle holmi kiriku raamist juures noore mehena, nimelt see, see holmi kirik, siis jäi Daugavast hüdroelektrijaama rajamisel selle paisu vee alla, nii et seda me tänapäeval näha ei saa, aga on olemas fotod ja joonised. Ja see on siis tüüpiline selline Taanile iseloomulik tolleaegne lööbiline kirik. Ja ta leiab ka paralleele siis Pärnu Nikolai kirikuga, mis on samuti sel ajal ehitatud ja kus on siis fotode peal näha neid samu iseloomulikke elemente, mis Haapsalu toomkirikus ja Vormsi kirikus. Pärnu Nikolai kirik on ka kahjuks viimases keha ja pärast seda siis hävinud. Ja nende põhjal siis on, on ta teinud järelduse, et et Vormsi kiriku kooriruum on ehitatud 1200 seitsmekümnendatel aastatel. Et ka väga varajane varajane ehitis Kas need laemaalid, mis seal kooriruumis on, kas need on ka sellest ajast siis? Või need on ikka hilisemast ajast. Ka neid on selles uurimuses käsitletud? Jaa, jaa. Ta oletab, et, et need on ikkagi ehitusaegsed või, või, või natuke hilisemad, et need varasel keskajal tehtud. Ilmselge Neid võlvi maalinguid vaadates on näha, et ei ole tegemist professionaalse kunstnikuga nii nagu hilisemal keskajal vaid on üsna naivistlikult lihtsalt kujutatud siis neid paradiisi elemente seal. Muidugi, mis Vormsi võlli maalingute juures on, on väga tähelepanuväärne. Tähtis on see, mis me leiame kõige tähtsama koha pealt nende nende maalingute juures nimelt keskelt päiskivi juures on päikeserist. Mis siis annab ka teatud mõttes seletuse sellele päikeseristi kasutamise hilisemal ajal Vormsi kalmistutel. Tõenäoliselt on tegemist ka vorm, siis väga pika aja vana traditsiooniga. Aga kas siis nende pikkade sajandite jooksul, Vormsi kirik ju kannatas ka Liivimaasõja ajal rüüstamiste ja, ja, ja põlengu all. Kas siis need laemaalingud kannatada ei saanud? Sellele on keeruline vastata muidugi Vormsi võib öelda, et tõenäoliselt nendes keskaegsetes sõdades sai märksa vähem kannatada kui idapoolne Eesti ja võib-olla lõunapoolne, kus, kus toimusid sisse mitmed rünnakud, siis lõuna ja ida poolt aga aga käinud Vormsi kiriku käsi nii hästi Liivi sõjas. Balthasar Russo tähendab siis oma kroonikas 1575. aasta kohta. Kui terve Mandri-Eesti välja arvatud, siis Tallinna linn oli, oli Moskva suurvürstivägede käes. Et sellel aastal siis külmal talvel, kui meri, meri, jäätus siis haapsalu lossist, mis oli siis tol ajal siis vene vägede käes, toimus siis rüüsteretkele üle merejää vorm sisse ja, ja Hiiumaale. Ja tollest ajast on siis ka pärimastena kirjas mitmed metsikused, nii nagu nii nagu tulla sõjapidamine käis siis siin Eestimaal kui põletati inimesi, kus kooselumajadega ja on teada siis ka, et et Vormsi kirik põletati sel ajal. Nende võlvi maalingute säilimise kohta on, on keeruline öelda, et kuidas säilis 1989. aastal, kui need õlimaalingud avastati väga rohkelt Lubja maalingute kihtide alt, nad olid üle värvitud ilmselt peale reformatsiooni. Siis nende seisukord oli, oli üllatavalt hea. Nii et võib-olla see see puukiriku põlemine seal kõrval või kuidas see toimus, seda, seda me täpselt ei tea, igal juhul, need laemaalingud on sellest ajast päris hästi säilinud. Aga kas need on siis kuidagi üle värvitud, et värv erksam oleks või? Muidugi seal oli, kohati oli, oli, oli see maaling ära pudenenud ja need kohad on ülema, olid, need puuduvad kohad on ülemaalitud, nii et ta praegu näeb tunduvalt selgem ja ja parem välja kui siis, kui ta puhastati välja. Aga muidugi see oli ikkagi nii hästi säilinud, et ega seal seal selle kujutise taastamise juures ei tekkinud küsimustega, et mis seal kujutatud oli või kuidas ütelda, ütleme umbes 50 protsenti tee või rohkem oli sellest algsest Molingust ikkagi säilinud. Kirik on veel mitme asja poolest eriline. Kellatorni ei ole kirikul näha. Jah, ega siin peab ütlema kohe, et et kellatorn puudus väga paljudel. Eesti keskaegsetel kirikutel ja kellatornid on ehitatud märksa hiljem, näiteks väga vanal Ridala kirik on ehitatud alles seitsmeteistkümnendal sajandil ja paljudel Saaremaa kirikutel veelgi hiljem kellatornid. Aga meil on sellest olemas kellatorni vundament. Ja me ei tea, kas see on olnud selle puukirikuajal või on see hiljem alustatud kellatorni ehitamist ja see on pooleli jäänud. Igal juhul on kunagi plaanis olnud torne ehitada, aga, aga ilmselt ei ole kunagi valmisid. Saab ilma hakkama küll keegi? Jah, meie kirikukell paikneb siis lääne viilul sellise kena sobilikku Avadaga, kus ta siis kostab välja kellalöömine. Mis seal kirikus on, teistmoodi see hagi oskoop, eks ole, on see pilu auk nii-öelda? Aga seda on raske võib-olla seletada siin sõnadega ainult, mida sa kujutad, et aga milleks proovida? No see on, see on ikkagi kirikusse sisse vaatamiseks hagioosson püha skoopon vaatama nii-öelda atlase jaoks ja tõenäoliselt on siis tegemist sellise seal algselt kohe ehitatud sinna 13. sajandil ja see on siis mõeldud selleks, et inimesed saaksid kirikusse sisse vaadates midagi olulist näha ka sel ajal, kui jumalateenistust ei ole, kirik on suletud, see viitab ühelt poolt siis sellele keskaegsele nähtusele nagu palverändurid, mis on teada, siis on, on ka väga-väga levinud olnud siin Eestis Eestimaal ja kirikute juures on käidud ja tõenäoliselt siis ka mingile tarile või objektile, mida siis on sealt kirikus näha, nii et kui nüüd seista praegusele kiriku hagijaskoobi juures väljaspool ja vaadata sisse, siis siis me näeme seal sedasama keskaegse kooriruumi põhjaseina, kus on siis sellised kolm väikest nishi seina sees. Võimalik, et seal oli näiteks Püha Olavi altar. Ei tea täpselt, mis seal oli. Altarimaali ka ei ole, Vormsi kirikus. Altarimaal on olnud Vormsi kirikus Vormsi kirikus barokne altar olnud. See on suurelt osalt hävinud pärast teist maailmasõda. Sellest on siis üksikud fragmendid säilinud ka väike altarimaal, mis praegusel ajal muuseumis. Aga miks praegu ei ole? Kui Vormsi kirik taastati 1980.-te lõpus, siis otsustati nii, et see keskaegne altarilaud metsa, mis on säilinud vorm siis päris hästi oma huvitavate detailidega jätta siis sellisel keskaegsel kujul nimelt Need, kõrged maalingute skulptuuride altarid, need on kõik pärit hilisest ajast. Barokiajast peamiselt keskajal oli, oli altar lihtne laud siis viidates sellele algsele eesmärgile armulaua jagamise laud kuus krutsifiksi ja küünaldega. Ja siis kiriku taastamise ajal sai otsustatud, altar jääb sellisel keskaegsel kujul, need ei asu seda vana barokset altarit taastama, kuna sellest oli nii vähe säilinud valusi. Kirikul on oma pitsat ka, kas kõikidel kirikutel on pitsatit ja mille poolest see lihtsalt tähtisel? Oranzi kirikul on säilinud, jah, väga uhke pitsat. Pitsat on tõenäoliselt pärit 18.-st sajandist oma kujunduse järgi. Aga see pilt misel, pitsati peal on, viitab ilmselt, et ka varasematele pitsatitele. Nimelt see pitsat kujutab siis ühte mereäärset küngast mille peal on kiri, mis on üsna Vormsi kiriku moodi, mis on tähelepanu väärne, selle künka all on mererand ja seal on randunud üks ilus purjelaev. Tähendab siis sellel ajaloolisel olukorrale nimelt Vormsi kirik on ehitatud mere äärde omal ajal ja tõenäoliselt siis selle vana muinasaegse sadamakoha kohale ja hilisemat pitsatit, siis on ilmselt selle varasema pitsat D kujutise ja olukorra eeskujuks võtnud. Ja see laki pitsatan, jah, siiamaani säilinud. Vormsi Vormsi nime juures võib rääkida muidugi sellest sellest tähendusest. Urm, see, see on siis öeldud ussisaar ja otsitud sellele erinevaid tähendusi, küll mereröövli, tormi ja ja veel muid muid seletusi, aga siin on üks, üks võimalik seletus, on veel sellele. Kui me mõtleme veel võib-olla kõige ajaloos kõige kuulsamale viikingilaevale nimelt Olaf trügossoni laevale, mis oli siis hästi ja suur ja kuulus ajaloos selle poolest, millel võideldes siis ka koolast Regosson langes. Nimelt see annab veel ühe tõlgenduse Vormsi nimele, ehk siis laevasaar, muide ka eesti keeles on seesama paralleel olemas. On teada siis meil 19.-st sajandist Muhus laevad, mida kutsuti uiskudeks. Aga see nimi ei tule huvitaval kombel mitte uisust, mille kuisutatakse vaid vanast sõnast Huisk mis tähendab madu. Nii et kui selle valast Regozzani laeva nimi oli pikk madu siis Eestis on ka mao nimeliselt laevad olemas olnud ja see ilmselt viitab ka sellele väga vanale traditsioonile, nii et kui vaadata seda laki pitsatit, siis võiks seda saart nimetada laevasaareks ehk siis saareks, kus on laevadel ankruplats. Kui minna veel tagasi nüüd sellesse vanemasse aega vaadata, siis seda kuntsisaare kuju muinasajal ja varasel keskajal, siis sai Vormsi meenutabki sellist atolli nagu, mis on ümber ühe suure siselahe mis on siis igalt poolt tuulte ja lainete eest kaitstud. Ja sellisena siis väga hea ankruplats laevadele ja tuulevari. Tänapäevaks on sellest suurest avarast lahest jäänud, eks väike väike roo järvekene saare keskele. Aga ta nimi on ikka endiselt preestri lahti, et see viitab ka sellisele sidemele sellesama ankruplatsi ja siis Vormsi kiriku vahel. Aga miks ikkagi Vormsi mitte laevasaar? Noh seda on, seda on keeruline seletada, aga, aga me teame ju sellist ka sellist nähtust. Et sageli sellise tähtsaid ja olulisi ja ka religioosselt tähtsaid asju püüti nimetada teiste nimedega. Noh, see on eesti keeles on ka ju karule ja hundile. Jaa jaa, paljudele sellistele tähtsatele sõnadele leitud paralleelnimetused, et see on selline komme, kus püüti otse nimetamisest vältida. Võimalik, et see on sellega seotud. Muidugi Ormsö ei ole selles mõttes ainulaadne, ka nimetused, kui natuke otsida, siis me leiame sarnase nimega Saariga soome Saaristust. Ja muide orm Oja on ka üks väike saarmas väga tähtsas kohas, nimelt Oslo lähedal. Tänapäeval jääb, tohib oslo linna alla. Põhimõtteliselt on siis Vormsi saarel elanud põhiliselt rootslased. Millal esimesed eestlased sinna elama asusid? Ja no teeksin, siin on juttu olnud sellest vormis esimestest asukatest, aga kindel on see, et vorm sisse on tuldud erinevatel aladel, nii et nii et sinna tulnud asukaid ilmselt ka lainetena. Võib arvata, et on, siis, on tulnud asukaid juurde ka kindlasti keskajal, kui Haapsalusse rajati toomkirik piiskopilinnus ja, ja mis oli ju tolleaegse selle väikeriigi Saare-Lääne piiskopkonna keskus. Ja arvata võib, et siis sel ajal siis tuli ka rootslasi Vormsi, Soome rannikult. Muide, Vormsi on ajalooliselt jagatud kaheks maksupiirkonnaks eksis vaguseks. Ja nii uskumatult kui see ka kõlab, on, on olnud suhteliselt suured erinevused lääne vaguse, ida vakkuse vahel ja isegi isegi erinevused keelemurdes. Et siin võib arvata, et kui me räägime sellest varajasest asustusest, siis see on eelkõige puudutanud siis lääne Vormsid sedasama Bristigi ümbrust ja toimunud kuskilt Lõuna-Skandinaaviast. Ja hilisem asustus on siis pigem ida, ida Vormsid puudutanud ja see on, see on tõenäoliselt pärit siis soome rootsi aladelt. Kui palju siis eestlasi on üldse elanud Vormsil? Praegu on põhielanikud, on ilmselt eestlased kes ka kohapeal elavad. Praegu võib nii öelda küll, aga esimest esimesed teated eestlaste kohta Ta Vormsil pärinevad üsna hilisest ajast, nimelt juba mõisad ajast 18.-st sajandist, kui on siis mõisas on olnud eesti nimega kubjas. Ja hiljem on siis mõisnikud toonud ka eesti talupoegi sinna, nii et kõige suurem kõige suurem number on vist pärit 19. sajandi algusest, kui Vormsil on hingekirjas kaks võistlust nende arv on 19. sajandi teisel poolel vähenenud, ilmselt siis on osad osad eestlased ka rootsi istunud, seal võtnud tuntud omaks. Vormsi kirikuõpetaja Ants rajando rääkis Vormsi, Hiiu, rootsi saare Ormse ajaloost. Viimane nimi kõlab üsna sarnaselt, kui Kormen lange vana norra keeles Ormorin langi tõlkes siis pikk madu, laev, mis kuulus kuningas Olav trüdvassonile mis on ilmselt suurim ja kuulsaim viikingilaeva ajaloos. Ta oli 148 jalga ehk umbes 45 meetrit pikk ja 34 aeropaariga. Olav trügasson langes sellel laeval võideldes 1000. aastal. Uuemast ajast Rootsi ajast ja veel lähemalt räägib Vormsi kirikuõpetaja Ants rajanud nädala pärast. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Pilte Vormsi kirikust seest ja väljast saab vaadata vikerraadiost Eesti loo kodulehelt ja Facebooki seinalt. Teemaviide on Vormsi 800. Meil ei ole varamust võtta mälestusi sellest, kuidas kuningas Valdemar vorm siis käis. Aga Marie müürman, legendaarne Vormsi laulumemm ja Dmitri mängija kohtus oma eluajal kogunisti kahe Rootsi kuningaga. Marie müürmanil käisid 1995. aastal külas Kerttu Soans ja maris Johannes. Ja siis ma rääkisin kuningal nendel, et tema, vanaisa, mina territosin, see, kes vormus siis see oli, see oli siis kroonprints, kui ta Vormsis käis Aperrastavale kuningas, tema vanaisa ja kui palju kuus 10. aasta vahet. Meil ja siis imestasid ka, et niikaua on eestlase hulka vanem inimene, et rootsi keel pole ära, aga no ikka ega kui sa pole ju ei räägi, täis räägida, varsti maa olid, ma ei oska mitte midagi. See Vormsi keelt tuleb vahel ja siis eesti keel ka ja eesti keel, ma pole kuskilt õppinud. See on ka nii samma podiseda, pealekotina ikka ei saa panna. Ja siis ja sinna hulka aega seal juttu ja Lipstok oli hädas, seal oli küsinud, et kus ta nüüd jäeta, see siis autu seal trepi all ja ja siis slepp oli ütelnud, kus, kus nad ajavad juttu, küll ta tuleb. Kappi mängib pilli ka kuningapaarile häimani, kui ta nüüd Vormsi oleks tund, siis mängin ja nii kui piiskoppe ma olen mänginud Rootsis kirikus Paljumised, ma ei tea üldse, Messinteraan, mis pill see on, näitab kui ma vahest ei suuda, näitasid pill, mis pill see on. Ja kui sa näitad, siis proovi, mis mõõde hääldati? See pole nii. Aga see oli ikka natuke kandlemoodi ka, on. Kannel on nisuke nurka, ta ei ole nisu ja teab, kui mina ükskord oma vähem, kes Tallinnas siis rootsis, siis käisime, üks koht, kus see on nüüd, kus köik vanad pillid tulid, kaks vana tee. Ja kaks vanainimest oli seal siis kui seal vana tooriel ja lõõtsapill, mis seal kõik oli, siis küsisin, kas siiter ka on, on Ma ütlesin, palun, ma tahaks seda näha, mina mängin seda pilli. Ei mina tea, mis pildil ta siis tõi. Skand seal meete ma ütlesin, aga see pole jällegi siltel töötes interonju saksa keel. Noh, olgu peale. Jood mina ärkan vaidlema, sertide saksa keelsesite. Ots biilsem Rootsis on need Siitrid Elias.