Vormsi lugu jäi eelmises saates pooleli. Vormsi kaheksasajandat aastat tähistanud kirikuõpetaja Ants rajando rääkis nädal tagasi Vormsi asutamisest ja esimestest aastasadadest. Vormsi kõrgemad osad kerkisid umbes 3000 aastat tagasi merest välja ja tekkinud kolmel väiksemal saarel võisid elada juba ka inimesed. Taani kuningas Valdemar teine käis Eestis kahel korral teadagi 1219. aastal ja veel 1222. aastal. Vormsi aga asus tolle aja kõige tähtsama kauba ja liikumistee ääres ojamaa ühes otsas ja teises otsas Novgorod. Ja vahepeal see asustatud paik, mida tänapäeval tallinnaks nimetame ja ka Vormsi, kus Taani kuningas Valdemar oma laevastikuga kindlasti peatus ja otsustas kiriku ehitada lasta. Esimene kirikuhoone oli puukirik, aga juba umbes 50 aastat hiljem ehitati üsna madalale puukirikule juurde kivist kooriruum. See siis juba 1200 seitsmekümnendatel aastatel. Ja ka kooriruumi haruldased võlvi maalingud võivad olla juba ehitusaegsed. Maalingutel kujutatud lihtsakoelise paradiisielementide keskel on kõige märkimisväärsem päikeserist mis annab seletust ka päikeseristide kasutamise kohta Vormsi kalmistul. Need maalingud on hoolimata Liivimaasõjaaegsest rüüstamisest säilinud. 1929. aastal avastatud dinaad rohkete lubjakihtide alt. Ja nende seisukord oli üllatavalt hea. Teises saates Vormsist pöörame rohkem tähelepanu hilisematele aegadele neile, mis meile juba päris lähedal ka räägib Vormsi kirikuõpetaja Ants rajando. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kui Rootsi aega sageli kujutatakse sellise helgema ja hea ajana, siis siis kehtib ka Vormsi puhul ainult selles mõttes, et see, mis pärast raudse aeg-ajalt tuli oli, oli, oli veel hullem. Kolm siis on teada, et enne Liivi sõda enne Rootsi aega Liivi sõda ei olnud mõisa ja talupojad maksid tõenäoliselt oma maksud siis otse piiskopile, kes oli tolleaegne maaisand ja võib arvata, et nad olid piiskopile laevameestena ja kaluritena abiks. Kuna tol ajal oli keskajal oli siis ka väga tähtis, eriti siis ka vaimulike toidulaual, kus olid siis pikad taastu ajad. Aga tollest ajast on teada siis ka lubjapõletamine. Vormsi lased tõenäoliselt põletasid grupia, siis piiskop saaks oma lossi ja ja kindlust ehitada. Olukord muutub siis seitsmeteistkümnenda sajandi algul, kui on teada, et homsesse rajatakse esimene mõis nimelt Rootsi kuningal olid siis käimas suured sõjad ja nii nagu ikka sõdadega tekivad valitsejatel suured võlad ja oli vaja siis raha leida ja, ja selleks siis tuli. Mäe pealikele jagada ka vorm, siis on siis esimesed mõisnikud olnud kuulsad Rootsi väepealikud ja ja kõrgaadel 1620. aastal siis kuulus peaaegu terve Vormsi tõlagardii perekonnale. Hilisemast ajast on siis olnud omanikud Kööning, Smargid kuulus feldmarssal. Samast ajast on siis teada ka esimesed Vormsi Lastevabaduskirjad. Mida siis? Karl, üheksas ja Gustav Adolf on andnud siis ka Vormsi talupoegadele. Ja 1625.-st aastast ka Karl 11. kinnitus selle kohta. Vormsi talupojad on vabad talupojad aga juba sel ajal tekkis siis vaidlustalupoegade ja, ja mõisnike vahel kuidas seda vabadust tõlgendada tuleb. Mõisaomanikud nimelt tahtsid kaotada erinevuse tolleaegset Rootsit vabade talupoegade ja, ja muul Liivimaal siis olnud pärisorjade vahel. Nii et on, sellest ajast on teada siis ka kuningliku nõukogu koosolekud, kuninga enda ja tema kõrgete aukandjad. Ja siis ka kohal olnud eestirootsi talupoegade vahel, kus siis arutatakse pida need Vormsi talupoegade vabaduskirjad õieti tähendavad, protokollid on säilinud seal kuningas küsib mitu korda. Millised need talupojad on, mis need õigused on, kas nad on vabad Rootsi talupojad. Ja nii ka lõpuks kinnitatakse, aga samas lisatakse juurde, et mõisnik ja on ka omad õigused. Sellel ajal oli iseloomulik see, et mõisnikud ei elanud vorm, siis jaa, mõisad olid välja antud siis rentnikele ehk siis nendele kohalikele mõisa valitsejatele. Olukord muutub nüüd 18. sajandil, kui Vormsi ostab Karl Wilhelm von Stackelberg ja muutub selles mõttes, et nemad asuvad siis kohapeal elama mõisa ise juhtima. Ja Vormsi laste jaoks ei muutu elu sellest kergemaks, näiteks 1764. aasta kevadest on teada. Kui tompo küla talumehed olid kõik kevadisel kalapüügil kodust ära siis mõisnik tühjendas selle küla ajas naised ja lapsed külast välja. Selleks, et võtta siis vana ja kõige paremad, et põllumaad oma mõisakasutusse. Ja kui sageli toonitatakse, Vormsi talupojad olid siis vabad ja, ja tõepoolest neil olid ka need vabaduskirjad, siis kõnekas on omamoodi see üles kirjutas 1840.-st aastast õieti siis 1835. aasta regulatiiv kus on määratud siis, et vorm siis on mehel ette nähtud kuni 15 kepihoopi ja, ja naistele ja lastele kuni 30 vitsahoopi ja seda võis tõsta siis ainult ainult eriolukorras. Asjad on väga tõsised Vormsist, Vormsi lased ei talu seda ülekohut ja ja kaebavad, et erinevatesse siis Vene riigi kohtutesse ja saavutavad ka edu. 1840. aastal on siis tullakse parunite mõis ära võetud. Ja antud see neli aastat hiljem tema pojale, kes, tõsi küll, jätkas samas vaimus mõisa valitsemist. Ja sellega on seotud siis ka järjest suurenev põgenemine Vormsist. Vormsist on 18. sajandi alguses palju rootsi põgenetud kümnete ja kümnete kaupa. Üks põhjus muidugi oli see, et tol ajal algas siis ka mikrotiks võtmine Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mida varem ei olnud olnud ja seda muidugi vormi. Vormsi talupojad kindlasti ei tahtnud nagu ütleks minna. Ja on teada siis, et et nende aastate jooksul väga palju talupoega siit põgenes, neid on tagasi nõutud ja otsitud ja kogukonda on trahvitud rängalt karistatud, siis nende põgenemist eest, kuna põgenikke endeid ei saanud karistada. 1839.-st aastast on teada see, et Rootsi on keeldunud siis neid põgenikke edaspidi välja andmast. Ja Vormsi ajaloos on siis väga märkimisväärne ka 1861. aasta, kui siis niinimetatud viis kaebajad, siis viis Vormsi talupoega läksid purjelaevaga Rootsi kuninga juurde Stockholmi omal käel salaja ja põhjustasid siis sellega omamoodi rahvusvahelise skandaali. Et mindi õieti siis naaberriigi kuninga juurde kaitset paluma oma keisri vastu, siis oma keisririigi alamate vastu. Ja see põhjustab siis korraliku skandaali, olgu siis tsaar, keeldub neid ka tagasi võtmast aga siis on ilmselt seal ka selline rahvusvaheline surve ja ajalehed kirjutavad sellest pikalt. Ja lõpuks siis lepitakse kokku, et nad tulevad, saavad tagasi tulla ja nad jäävad karistamata. Vormsil ja küll seejärel saabub 300 sõdurit siis püsivalt. Et kardetakse rahutusi sel ajal, kui need kokku võtta Vormsi talupoegade ja mõisa suhteid nende nende 150 aasta jooksul siis on selge, et talupoegadel, isenesest nendest vabaduskirjadest on nagu suhteliselt vähe kasu olnud, et mõisnikud on neid ignoreerinud ja ei ole, sellest ei ole sellest välja teinud ja ja talupoegade olukord erineb üsna vähe pärisorjade olukorrast. Aga teiselt poolt Vormsil oled ise on ennast ülal pidanud, et ikkagi kui, kui vabad mehed selles mõttes, et nad ei ole, ei ole alistunud. Et arhiivides on säilinud 100 150 kohta toimikut erinevat kohta toimikut 150 aasta jooksul, kus sisurmizelased on protestinud mõisa ülekohtu vastu ja sageli ka siis võidu saanud. Et on teada, et alama astme kohtutes olid ju needsamad balti mõisnikud, kes rohkem pigem kaitsesid mõisnike huve aga kõrgemates kohtuinstantsides olid olid siis ka neid, kes orsi talupoegadele poolehoidu avaldasid ja sageli sageli siis Vormsi talupojad said kohtus õigust ja, ja leevendust oma koormistele. Ühelt poolt oli see mõisa julmus ja, ja, ja ütleme siis, see ta oli viidud nagu nende päris pärisorjadega tegelikult üsna tegelikult nende nende, nende seda vahet selles kohtlemises võrreldes eesti pärisorjadega ei olnud. Sest kui nüüd rääkida sellest, need vabadus kirjeldas, siis siis ka Rootsi ajal oli see, et, et see vabaduskiri nii-öelda andis nagu Rootsi kuningas ütles, protokollis ta võib lahkuda. Tähendab, see oli nende vabadus, et tal oli õigus oma talu siis mõisnikule üles öelda ja ära minna. Aga selle, selle tegelik, see taust oli siis see, et kuu oli Vormsi talumehel minna minna, kuid kui tema vabaduskiri kehtis ainult ainult selles Vormsi, Vormsi saarel ja ütleme, tema see kultuuriline keskkond ja kõik see, mis tema keel ja, ja nii edasi, eks ole ta minna tal kuskile või siis või siis hilisem see samase pagemise lugu, et pageda Rootsi ja, ja alustada täiesti täiesti uut elu. Ja mis on eriti tähelepanu, väärne on siis see, et selle pika protsessi mise lõpus 1886. aastal Vene riik siis lõpuks sundvõõrandab selle mõisas tackelbergidelt Nendel samadel põhjustel 350000 rubla eest ja sinna rajatakse siis hoopis Peterburi orbude ja aadrineiude sanatoorium. Ja mis on Vormsi talupoegadele eriti oluline, et nad saavad siis sellest ajast neid talumaid hakata endale päriseks ostma. Need kohtutoimikud on ka väga hästi dokumenteeritud ja nõu koguda rajal ka siis publitseeritud, kuna siis nõukogude ajal leiti nendest väga sobiv materjal nii-öelda anti biodaalse võitluse vastu. Ja uuemal ajal on siis ka nende põhjal raamat välja antud. Kas Vormsi mõis mõisahoone on alles praegu? Mõisast on alles ainult varemed, et on omal ajal väga uhke mõis olnud, siis stake välja ehitatud, see on saare keskel. Kui kiriku poolt vaadata, siis ta on teisel pool sedasama Bristlikki järve. Ja tõenäoliselt on tegemist siis omal ajal olnud on see kõige vanema külaga. Et nii nagu ikka mõisad haarasid endale kõige paremad põllud ja mõisad on siis rajatud kõige vanemate külade asemele. Praeguseks ajaks on ainult varemed järgi nendest uhketest tallidest ja härrasmajadest ja viino keekidest ja aitadest ja kõrtsides riskidest ja see on väga, väga suur ja uhke kompleks omal ajal olnud siis talupoegade vaevaga rajatud korrusele. Kuidas Vormsi kirikukäsi on edaspidi käinud? Urise kirik siis toibus Liivi sõjast üsna ruttu, nii et on teada, et seal praegune pikk joone vana vana puukiriku asemele on ehitatud 1632. aastal. Ja Vormsi kirikust kuuleme ka seda, et ta on olnud siis koolihariduse nii-öelda jagamisel tegev nimelt on olnud siis 19. sajandi alguses, 18. sajandil juba õieti on olnud siis niinimetatud pühapäevakoolid, mis ei ole pühapäevakoolid tänapäevases mõttes, vaid on olnud siis pühapäeviti toimuvad tavalised koolid peaaegu kõikides külades, siis kus kus siis kirjaoskaja talupojad on õpetanud lugemist, rehkendame siis lastele ja nendele, kes seda veel ei ole osanud. Siis on teada ka, et on piiblid ja uuetestamendid olnud peaaegu kõikides talupidamistes olemas või see, mis puudutab Vormsi kirikut. On ju õieti ka see olukord, mis käib ja käib ka eesti kiriku kohta tol ajal, et kuigi olukord oli mõneti teine, et kui Eesti kirikutes oli see probleem, et olid saksa pastorid, kes väga hästi eesti keelt ei osanud siis vormi siis oli seesama sama probleem selles mõttes, et sageli olid küll enamasti pastorid, olid pärit kas Rootsist või või Soome Rootsist. Aga nad ei osanud Vormsi murret. Nii et seesama keeleprobleem oli ka vorm, siis arusaamise probleem, teine, mis, mis on ka tüüpiline, tolle aja probleem oli see, et kirikuõpetaja oli, oli muuhulgas ka mõisnik, et lisaks lisaks tavalisele mõisale olid ju olid ju kirikumõisad. Vormsi kohta on ka teada. Kui Vormsi mõisas siis said talupojad ka sageli sageli vitsa, ope ja ihunuhtlust siis kirikumõisa kohta on teada, et, et seda ei toimunud, on teada üks juhtum, kus Vormsi kirikuõpetaja on siis oma oma talupoegi vitsaga ähvardanud sõnakuulmisele ja, ja pärast on tal tulnud sellest siis aru anda. Kohtus miks ta seda tegi. Aga Vormsi olukord muutub muidugi nüüd kardinaalselt 1873. aastal, kui Vormsist ilmub Rootsist misjonär Lars Johan Ester ploom kes siis lühikese ajaga põhjustab Vormsil sellise tõsise sotsiaalse kultuurilise maavärina. Nii võiks, võiks öelda, et ta on mõisniku kaitse all ja algselt siis ka naudib kiriku toetust, kes näevad siis temast sellist usulise eluparandajat ja talupoegadele Elujärjeparandajat ja kooli asutaja. Aga varsti see kõik muutub, kui vorm siis toimub nii-öelda äratus, kus siis nimelt Stablemises jutlustab Vormsi lastele tärkamise vajadusest ja räägib siis nendele, mis juhtub, kui nendega, kes ei ärka, kirjeldab neile väga värvikalt erinevaid põrgupiinu ja ja muud sellist, toimuvad suured koosolekud, inimesed ei mahu enam ruumidesse ära, need toimuvad metsas. Ja, ja siis 1276. aastal toimubki siis esimene suurem. Ja muidugi varsti ilmuvad ka nii-öelda valeprohveteid, ehk siis Bloomi õpilased, kes lähevad õpetajast kaugemale, nii nagu see tavaliselt toimub ja ja sel ajal siis toimuvad igasugused ektsessid. Seda on tolleaegsed ajalehed siis ka kirjeldanud, kuidas läbi inimesed, päevad ja, ja igasuguseid kummalisi tänapäeva mõttes väga kummalisi asju toimub. Ja siis muidugi, mis kirik kui jaoks on, igasuguse piiri ületamine on see, kui hakkab toimuma nii-öelda omakäeline armulaua jagamine. Ja siis kirik püüab vesterdumist vabaneda, et korda nagu taastada aga Westerdami kaitseks astuvad välja siis kohalik mõisnik, kes kiidab astronoomi tegevust, ilmselt ka mitte päris omakasupüüdmatult. Ja tõenäoliselt siis või õieti astuvad siis ruumi kaitseks ka välja ja õieti ei tee midagi tema korralekutsumiseks siis tolleaegsete tolleaegne kindralkuberner, kes on siis kaitseb rohkem õigeusu huve ja kes pigem näeb hea meelega neid luteri kiriku probleeme. Ja õieti Vormsist toimub tol ajal palju lisaks siis hülgavad Vormsi suur osa Vormsi laseiga vanad kombed, rahvariided, kolesterool on siis kujundab Vormsi naistele sobilikud rahvariided, moekunstnik kael ja nimelt ta näeb, et need vanad rahvariided on liiga siivutud. Seelik on liiga lühike ja, ja, ja pluus katab, katab liiga vähe, nii et ta kujundab sellise pikema seeliku ja ja sellise niinimetatud vene pluusi, mis on kurgu alla kinnine, ööbitud ja pikkade varrukatega. Vähe sellest siis muidugi ka rahvapillid jagatakse nii-öelda, mis on saatanast ja mis, mis ei ole siis nii, et torupillid põletatakse taal, Harpad lüüakse vastu kive puruks ja seal Hiiu kannel, hiiu kannel, jah, nimelt. Ja, ja siis tulevad nii-öelda õiged pillid, mis on kandled ja, ja viiulid ja mandoliinid on siis need, mis on mis hakkavad sellest ajast siis vorm siis helisema. Ja nagu oleks sellest segadusest veel vähe, siis jõuab Ta venestamisaeg. Nii nagu mujal Eestis ei ole vormis järjepära, aga see jõuab koormsile 1886. aastal. Septembris ilmub siis Saarele Vene vürst polkovnik, lisaks ka kohtunik, kaks preestrit, kolm kirjutajat ja kolm standardit. Kes siis hakkavad inimesi vastu võtma õigeusku nimelt siis Vormsilgi. Nii nagu mujalgi oli levinud selline kuuldus, et tsaari usku minejad siis saavad, et maad ja muid eeliseid maksu heliseltsis. Kuna Vormsil oli oli see tõsine teema, siis ilmselt inimesed lootsid sellele ja, ja tõenäoliselt on siis ka tolleaegsete ametnike käsi nagu vallavanemad ja teiste ametnike kihutustöö taga. Sellel samal päeval ühe päevaga, siis vastavalt umbes 500 Vormsi last loobub luteri usust ja subõige õigeusku. Et tal on öeldud, et see, mis restor Blumil 10 või rohkem aastat aega võttis, et selle tegi õigeusu kirik mõne tunniga. Varsti muidugi selgub, et mingit sellist kasu sellest ei ole, jah, usuvahetusest ei tule ja, ja kohe tahetakse minna tagasi oma vanasse kirikusse, aga, aga seda vene riigi seadus ei võimalda, nimelt et see on keelatud siis tsaariusust välja astuda. See legaalne võimalus tekib alles siis peale 1905. aasta revolutsiooni, siis kui kui tsaar annab välja usuvabaduse manifesti, aga paljud vormiselased siis juba tegelikult lähevad varem luteri kirikule tagasi ja sellega on seotud ka mitmed kohtuprotsessid ja kaebused siis tolleaegse õigeusu preestri poolt, kes siis tegi kõikvõimalikke takistusi selleks, et inimesed saaksid tagasi minna. 1944. aasta on see aasta, mis oluliselt muutis Vormsi kiriku, koguduse ja kogu Vormsi saare ilusast, et rootslased läksid ära. Jah, see on tõeliselt dramaatiline aasta. No selge, et 1940 41. aasta jätsid Vormsi lastele oma küüditamiste ja, ja muude sõja koledustega väga sügava jälje mälusse. Et kui rinne uuesti 44. aastal läände liikus ja näha oli, et tuleb uus nõukogude okupatsioon, siis enamus Vormsi lasi otsustas lahkuda, Rootsi punane rist korraldas seda, osad läksid paatidega, nii nagu eestlased, enamus läks suhtlema suuremate laevadega niimoodi maha jäid väga üksikud, mõned vanad inimesed, kes keeldusid lahkumast oma kodust. Ja siis mõned vähesed naised, kes siis jäid ootama oma mehi, kes olid siis 41. aastal nõukogude sõjaväkke mobiliseeritud ja keda nad autosid siis pärast sõda koju tagasi. Missugune on praegu Vormsi kirik, Vormsi kogudus? Vormsi kirikuga juhtus see lugu nagu mõne teise kirikuga veel. Et peale sõda kui vorm, siis olid uued asukad, kes olid samuti enamas enamuses luterlased ja 47.-st aastast, nagu teada, siis koosoleku protokoll, kui kui soovitakse kogudust taastada, kirikut uuesti kasutusele saada siis nõukogude võimud selleks luba ei andnud ja kirik jäi tühjaks, tihel seisma ilma peremeheta nii-öelda rüüstati, lõhuti ja siis kolhoosi ajal hoiti, seal kasutati siis nagu laoruumina hoiti heina ja vilja ja kartuleid ja mida veel. Aga siis, kui uued ajad jälle saabusid ja inimesed said, et teha, mis, mis nad tegelikult tahtsid siis 1988. aastal, vorm siis kohalike vabatahtlike poolt algatati siis algul kiriku katuse parandamisena ja see siis kasvas ruttu üle terve kiriku taastamiseks ja 1989. aastal siis taastatega Vormsi Püha Olavi kogudus ja Olavi päeval 29. juulil 1990 siis kolm piiskoppi, pühitsesid Vormsi kiriku uuesti, siis kirikuks. Sellest ajast on siis Vormsi kirik uuesti kirikuna toimiv kirik. Aga liikmeteks on nüüd rohkem eestlasi, kui rootslasi liikmed ongi ja mitmed on eestlased, kohalikud eestlased. Juba oli juttu. Sellest päikeseristist kooriruumi laemaalingu keskel. Kui me nüüd mõtleme ennast kiriku kalmistule siis seal on päikeseriste kohe väga-väga palju ja väidetavasti on seal maailma suurim päikeseristide kogum. No neid on praegu seal loendatud 300. Tõenäoliselt on neid palju rohkem olnud, sest võib arvata, et kui lubjakivist välja tahutud rist seisab sajandeid vihma ja tuule ja, ja jõe käes, siis, siis on paljud ilmselt ka lagunenud neid on tõenäoliselt algselt veel märksa rohkem olnud. Ja sama kehtib ka selle vanuse kohta, et kui praegu on kõige vanem teadaolev aastaarv on 1734 ristil siis tõenäoliselt on neid risti muidugi ja päikeseliste ka varem tehtud. Varem ei kirjutatud nendel aasta numbreid. Muide kõige tähtsam märk. Kõige levinum märkan hoopis päikese ristidel siis surnuaial peremärk mis märgib selle perekonna perekonna, kes sinna maetud on. Aga jah, see on, see on suurelt osalt siiamani nagu teadvustamata avastamata selline vana traditsiooni pärimus, mis vorm siis säilinud nende päikeseristide kujul, mis on täiesti unikaalne ja ainukordne ja väärib, väärib hoidmist ja ja teadmist. Kas sellega seoses ka mõned rahvajutud või legendid, et miks need päikeseristid just nii olulised on? Ei ole, ei ole, ei ole tähele pannud, jah, Russurme ei räägi ka nendes tahmaraamatus. Nii et, aga, aga just seesama see side selle, selle Vormsi kiriku laevõlvimaalingu peal oleva päikeseristiga, see näitab, et on tegemist väga-väga vana traditsiooniga. Tõsi on ka Vormsi puhul ju see, et kui me räägime siin ajaloost ja varasemast või hilisemast ajaloost, siis Vormsi omapära on see, et on sisele praktiliselt kunagi viidud läbi arheoloogilisi kaevamisi. Nii et see seisab kõik ees. Sest muidu, mis puudutab ka kirikut, siis 89. aastal, kui kiriku remont oli, siis kaevati ainult kirikupõrandal, nii palju, kui oli vaja siis põrandatugede ehitamiseks seal umbes siis võib-olla paar-kolm protsenti kiriku põrandas, siis kaevata ja poole meetri sügavuselt, aga sellegi pinnasest tuli välja üle 100 mindi. Nii et see veel varrusimaabee. Võib-olla see see ajalugu on, kõik seal õnnelikult seal seal maa sees olemas ja ootab avastega ootab avastamist kiriku kalmistul. Üsna päikeseristide juures on ka mälestussammas vabadussõjas hukkunud sõduritele. Jah, Vormsi lased, nii nagu teisedki Eestimaa elanikud osalesid vabadussõjas ja kolm Vormsi last ka langes seal 1929. aastal, siis püstitati nendele mälestuseks mälestusmärk kirikuaia väravasse. Ja see on iseenesest üsna tagasihoidlik, selline kohalikust graniidi rammus tahutud mälestusmärk. Mis muudab tähelepanuväärseks, on see, see on üks väga-väga-väga vähestest vabadussõja mälestusmärkidest, mida nõukogude ajal hävitatud. Et siin on otsitud erinevaid seletusi sellele, et kuidas sai püsida seal Ta oli üks põhjus, on kindlasti see, et on tagasihoidlik oma kujunduselt, teine seed. Et need tekstid seal peal on siis ainult ainult rootsikeelsed ja tõenäoliselt siis see andis võimaluse nõukogude ajal sellest mälestusmärgist nii-öelda möödavad. Jutuks oli ka Hiiu kannel, Taal, Harpa, nii on seda, nii on seda Vormsilgi nimetatud ja tegemist on siis väga vana pilliga. Võib-olla selle pilli ajalugu ja levikut võiks isegi võrrelda sellesama päikeseristi levikuga, et sarnaseid pille on siis kogu selles vanas kultuuriruumis, millest ennemgi juttu oli saarest kuni karjalani mängitud juba väga vanadest aegadest peale ja vormis oli üks selline koht, kus siis selle pilli traditsioon oli, oli 19. sajandini väga elus ja, ja seda pilli mängiti, eni mängitakse jälle. Jah, Ester buumi ajal siis need pillid enamasti vorm siis hävitati. Aga nüüd viimase 20 aasta jooksul on siis Vormsil Erikese Hiiu kannel teinud sellise taassünni et iga aasta toimuvad siis taala rappa. Mängijate kokkutulekud piduad Vormsil suviti Vormsi koolis, põhikoolis õpetatakse siis ka soovijatele talarba mängimist ja meisterdatakse Pille uusi pinne, ise tehakse ja no tehakse ise ja on olemas meistrit, kes kohapeal meister, kes kesta. Et ülesajand hiljem uuesti tõelise tasemeni vormis on teinud iga aasta kõlada uuesti ja vanad Vormsi lood on üles otsitud ja neid mängitakse. Vormsi ja Vormsi kiriku ajaloost rääkis kirikuõpetaja Ants rajanda saate toimetaja Piret Kriivan. Saate lõpetuseks kuulame täna Hiiu kannelt. Aga ka selles saates kuulame põlist Vormsi last Marja müürmanni sest just selles samas Vormsi Püha Olavi kirikus laulatati Vormsi legendaarne laulumemm ja tema tulevane abikaasa. Teofiil allikas käis Marja juures söderby külas 1980. aastal. Pulmad olid ilusad, Essteeksakas, pruudi kodus ei puhul, see üks päev olid seal jaa, perrast, teine päev oli siis selle täid, mehe kodu, need tuvad, need sätitasid Külliluste, need ole kõiki valgi linnadega ja ja punased ja sele rohelised kuuse oksudega. Vaest on ju nii, et värv ei lähe. Kõik kokku nagu selle käsitööga, mida siin omal ajal väga palju tehti. Kui siin tegid palju käsitöö, jusele kangas, mul on praegust näidata meeste ülikonnariided ja omal on tähtud kleidiriiet ja ja kõik sai enne rahvariided, need saia kõikise tähtud pulmas olid selles rahvarelv, jah, oli. Minul oli ka ja siis peab olema valge jakk ja Plyseer seelik ja punasekirju rätik. Aga millal te Mööl koju tulite, see tulime siis pärast kiriku laupa tuli, siis tulid nad Sänna laupäeva hommikul ja pühap pärastlõuna. Õhtu pool tulime siia, enne käisime kirikus ära. 1939, teisel juulil. Ilus suvine aeg. Ilus aeg ja siis oli, meil oli seitse täishobust ja kõik olen nende kelladega see, nii et kostus täisi külasse, koik võrse pulmarong tuli nüüd küll alles. Kas siis hobustel oli siis lookades olid kõik see lilled ja siin valge siidipael ja ja siis selle pruut ja peigmees peab ka olema siit only roos ja siis siidipaelad. Mul on praeguspilte tril järgi pulmapilt ööd, näitustusin üht tuba ja selles toas on praegu seinas tapeet, mis pandi pulma peale just päev enne pulma. Seda siiani säilinud väga ilus korrast puhal ja nii et see jääb siis mälestus, seda enam maha ei võetagi. Äilist ei võeta, see Järvist mälestus. Kuidas need pulmad peeti, kindlasti palju lauldi ja seessaid Tansite ja sellel oli lõõtsapill oli ja siis oli tarrisi ja sitter, mul on isekas. Ta ütles, et tsenter on teil praegu alles ja seda võiks isegi. Mängiva panna Anni hääles nabis Lauson, mida te laulate, see on lapsepõlvelaul, see laul on, on nii, et kus sa oled kasvanud ja sündinud ja kus sa oled koolis käinud ja kus vanemad see oma kodu on ja kuidas ema sind õrnalt tõstnud oma käte peal temadesta, pika oma laps, õrnauti. Ja ma ei oska nii seletada seda kui ilusse laulu. Maria müürmal armastas mängida dziitrit, aga Vormsi saade ei ole täiuslik ilma Hiiu kandleta. Vormsi saart kutsuti kunagi ka hiiurootsisaareks, sest see asus poolel teel Hiiumaale. Igal juhul väga tore, et tänapäeval ei pea kartma ja võib Hiiu kannelt mängida igal pool ja ükskõik kes puu luubist rootsi, eesti juurtega Sophia Joonsini. Ja kuulame Vormsi rahvalaulu. Laulab ja mängib Sophia Johns. Renkvisti Leigid on laulu pealkiri. Leic on lühike neljarealine salm Vormsi moodi.