Minu nimi on Piret Kriivan ja ma tahan teile jutustada ühe loo, Mattias Johann Eisen elt. Kord läinud vaene vabadik targa juurde ja palunud õpeta mind, kuidas ma rikkaks võiksin saada. Tark, õpetanud ja öelnud. Tee enesele kratt. Küll see sulle varandus toob, saad varsti rikkaks. 30 neljapäeva õhtut, pead teda ka ristteel tegemas käima. Kahel õhtul teede valmis ja kolmandal muretse hing sisse. Mees otsinud koju minnes kõik kulud kalud kokku, mis krati tegemiseks tarvis, läinud kohe neljapäeva õhtul ristteele krati tegema. See lugu väga hästi ei lõppenud, seda kohta nimetatakse rahvasuus praegugi veel kratikohaks. Sellepärast juhataja Kirjandusmuuseumi juhtivteadur Mare Kõiva tänases saates, kuidas ja millest teha ja kuidas siis kratiga ringi käia, et kasu asemel kahju ei sünniks. Ja vaatame, kas kratiteost ka asja saab. Jõuluaeg on imeline aeg, kus võib juhtuda igasugust. Kas jõuluaeg on ka kõige, võib-olla isegi kõige õigem aeg krati teha? Ja mina arvan küll, et kui jaanipäeval ei õnnestunud teha, et oma piima ja, ja kohupiima ja juustuvarusid täiendada ja kui aasta alguses jäi rahakratt tegemata, siis nüüd jõuluaegu tasub igal juhul panustada krati tegemisse. See peaks olema selline võib-olla natuke moodne elukas, kes siis aitab välja igasugustest kimbatustest. Aga kas siis on erinevatel aegadel erinevatel aastaaegadel tehakse erinevaid krate erineva ülesandega? Et nii ja naa, tegelikult võid teha muidugi krati alati jõulude ajal või mingite kriitiliste tähtpäevade ajal. Ja vana eestlane kujutas ette, et jaanipäevast alates hakkavad lehmad oma piima tema ja siis tegelikult see ei olnud väga aktuaalne, sellepärast et piima ikka jätkusega loomulikult talveks on piimakrati ka kõige rohkem siiski vaja. Kui lähtuda sellest, et siis oli piimaga hoopis halvasti ja see kulusega ära. Ja no muidugi, mis on veel Eesti suurepärane eripära, on see, et meil on olnud neid grote väga mitmesuguseid. Piimakratist me juba rääkisime, keda tunti ka üsna hästi, peaaegu üle terve Eesti hakkas sellest silgukratt, no see oli niisugune, kes tühik sellise südama rahvale, neile, kes mandril elavad kollastest paikadest eemale, see tõi sild või noh, lihtsalt odavat kodumaist kala tõi kohale ja see on ju, see on ju päris tore, aga eriti tore on see, et kust ta seda toomas käis, ilmselt ta käis rannameeste poolt ja tühjendamas. Mingi väike tasakaal seal oli ja rahakratt, no see oli muidugi kõrgem pilotaaž, kes selle kokku oskas panna. Selle elu oli ikka tükiks ajaks päris muretu. Seda igaüks ei osanud ja, ja selle kohta on meil ka kõige vähem juttest. Ilmselt see, et vaatad ringi ja leiad, et ükski laagrites ei ole oluliselt trikk. Kus sa seda raha ikka. Et ta niisugune natukene nagu ümberjagamise koht või tegevus on, aga, aga kindlasti on meie krattil trati tegemisel veel üks hästi huvitav paralleel, et tavaliselt ju igasugused olendid nii nii sõbralikud kui kurjad, kaasa arvatud inimesed, kõik loomad, erinevad taimed maa peale, kõik teevad jumal ja kurat, üheskoos valmis. See dualistlik. Niisugune kahe peale loomine on väga paljude rahvaste legendides ja seletuse tekkelugudes esile olemas. Aga nüüd on mõned rahvad, kes on otsustanud, et neil on veel ühte abilist vaja. Ma arvan, et Neist abilistest kõige kuulsam kindlasti juutide koolal. Ehk siis niisugune mõtlemisvõimetu reeglina ta täidab peremehe käsku absoluutselt vastuvaidlematult. Ta tehakse savist nagu inimene, kõik muud loomudki. Aga see mõistuse puudumine, suur jõu ja abivalmidus ja truudus oma peremehele, see on sajandeid olnud niisugune väga-väga ebatavaline omadus. Et kui eestlane hakkab tegema mingit sellist abilist kasvõi meie oma siis siin on nüüd küll üks väike kohuks mängus, et sa teed endale abilise. Ka sa pead tema eest väga hoolikalt hoolitsema, et ta ei pööraks sinu vastu või ei muutuks kurjaks või või kui sa teda just Riiast turust ei osta, mis on ju parim, parim vana hea kaubakoht. Sealt ei too niisugust salapärast olendit koju, siis sa pead ikka väga hoolikalt mõtlema, et äkki äkki eriti kui sa ise ta kokku paned ja pead minema ristteele kauplema, et nüüd see sinu loodud olendataks hinge sisse. Ta saab hinge sisse, aga võib-olla. Eks see selle eest midagi vastu näiteks kolme veretilka, ja kui niisugune leping sõlmida, siis sa pead väga valvel olema, et sukkrotil on kogu aeg tööd ja see ei ole kerge seal täitsa rovski üles. Missuguseid ülesandeid siis Krattile võib anda, mida võib lasta tal endale tuua, kas näiteks meie võiksime lasta raadiorahvas võiks lasta endale kuulajaid? Tuua oi, see võib-olla oleks päris päris mõistlik. Sest ja mingite hingede kohaletoojana ta ei ole ka välistatud, nii et sobiks küll, jagulejaid võiks tuua. No meie majja võiks näiteks tuua raamatuid, see oleks väga hea seda ülesannetele vanasti keegi ei andnud, aga uued ajad, uued, uued ajad, uued kombed tuleb natuke paindlikumalt läheneda. Aga võib-olla me proovime nüüd teha valmis ühe krati siin Tartu stuudio käepärastest vahenditest, millest tehaksegi. No seal on tegelikult kõige igapäevasemad esemed, nii et selles selles mõttes stuudio kraam sobib väga hästi. Nimelt üks, mis kindel inimene teeb kas groti või ka jumal või kurat, teeb mingi olengi kasutades äärmiselt käepäraseid materjale. No jumalal on savi muidugi väga käepärast muld, aga, aga inimene seda tegema hakkab kõik, mis tal majapidamises olemas on. Ehk siis noh, näiteks soolikateks sobisid suurepäraselt, hernevarred meil hernevarsi ei ole, aga selle eest juhtmeid on stuudios, nii et. Me võime kohe kõik juhtmed käiku lüüa siis ta vajab kindlasti selgroogu selgrooks pakun, et siin on mingisugune adapter või laad ja see ajab täitsa asja ära. Siis heal juhul on vajaterlasid Alt või midagi, mis tonti mõistust asendab. No aga miks mitte mõni mõni rahakaart või? See tuleb siis kuidagi talle siia külge kinnitada või jah. No ma proovin, siin on meil üks Tartu stuudio toimetajale võiks sportlikud, siin on sportlik randmetugi. Paneme siia vahele niimoodi, kapten saab nii. Minu päris hea. Seal on nagu nagu krediitpanka sisenemiseks seal olemas. Ega tal peab, tal peab olema siis soolikad ja selgroog ja pea ja süda ja ta nagu inimese moodi ikka. Tegelikkuses on nii, et ta võtab inimese kuju, reeglina võtab inimese kuju, nii et seda on, kui ma olen näinud filmi November plakatitel seda, et ta nüüd lendaks ringi nii, et tal on seal mingisugused kedervarred ja vankrirattad ja muud, aga siis oleks olnud ju väga kerge aru saada, et keegi tuleb sind röövima, seegis, röövima tuleb, on kas halvasti nähtav või vastupidi ta nii inimese sarnane. Et sa lihtsalt ei saa aru, et ta röövimas käib sind. Võib-olla, mis veel on, eestlaste eripära, on kindlasti see, et tohutu palju erinevaid loomi, kes käituvad ainult nutul natukene teistpidi või kellele sa satud peale ja sa saad aru, ohoo, aga see on see tegelane, kes viib minu lehmade käest piima ära. Kui see on see, kes, kui sa näiteks oled kogemata laps või oled mingi niisugune külaline või teenija, sa lähed, aitad, sa näed äkki, et seal on mingi must kukk, kes soristab nokast erivälja või, või kas kes kes laseb hoolega piima pata, puhast selget piima ja võid. Nii et nad on üsna üsna äraarvamatult tavalise looma sarnased. Aga kas sellel meie krattil peaks siis olema siin ikkagi nagu mingit käemoodi ja jalgade moodi. Kollane kollane juhe sobib hästi, võib olla. No väga hea, suurepärane, väga hästi painduvad käed, saabki nagu rohkem gaase. Millegipärast vahetevahel Unkrattidel vajaka hambaid? Ma ei tea küll, miks ma just praegu hakkasin mõtlema, et mis ta hammastega teeb, tavaliselt ta ikkagi suured kokku krahvatud varandused võtab endale nii-öelda kätte ja siis ta niimoodi imevõimega lendab. Aga hambad on tal siis veel imevõimelisemad, hambad selleks võtavad kuulajal kratist kinni, toob kogu juurest ära vikerraadio juurde, näiteks. Oleks ju päris päris hea. Siis on eesti kratiga veel üks eripära. Tal on hästi palju paralleelnimesid, mõni reedab otsekohe, kes ta niisugune on, näiteks saarlased kutsuvad teda vedajaks. No mis küsimus vedaja loomulikult veab ühe käest võtab, teisse kohta viib, on veel selline tore nimi nagu puu mis ühendab meie meie kratisid nagu ka nimetus krat ise, Skandinaavia ka tegelikult ka Baltimaadega ja nii edasi. Aga mitte ainult on meil selline suurepärane krati nimi nagu pisuhänd. Ja ma arvan, et keegi kuulajatest ei mõtle välja seda, et et pisu on tegelikult tulesädemed. Ehk siis pisuhänd on selline omapärane lõunaeestikeelne nimetus ja see tähendab seda, et tegemist on kellegagi, kellel on tulp pilduv saba. Ja kõik need paneme meie Krattile ka saba taha kah olemas. Mis selleks sobiks, äkki see ID-kaardi lugeja, no miks mitte ka ja kas nad on kõik krattide pisu hännad ja puugid ja nad kõik teevad tegelikult ühte ja sama. Ja võib-olla kui nüüd tuua selline väike paralleel, et mida näiteks eestivenelased arvasid eestlaste kohta siis meil on 1930.-test aastatest väga toredaid üleskirjutusi Peipsi-äärsetest küladest ja sealsed elanikud ütlevad, niiet eed, kratt, vuuk ja ja see mingi pisuhant, et, et need on kõik eestlaste värk. Et need on ainult eestlaste-venelaste, neid ei ole, aga, aga meil on letustšis meil ehk siis lendav madu. No kui hästi järele mõelda, võib-olla välisest lendav madu ei erinegi väga palju, meie tuli hännastega. Aga igal juhul jah, see niisugune naabrivaade eestlaste käitumisele mütoloogia ütles, et, et neil on midagi imelik, mida meil ei ole, see imelik neile midagi toob, mida meil ei ole. Kas nüüd, kui meil on, ma arvan, et piisab sellestki kratist? Sellest peaaegu kõik võiks talle silmad ka pähe. Nii kellelegi raps on käinud ilmselt toimetuses mängimas, paneme talle silmad ka pähe. Väga uhked. Lapsed on tal silmi vaja, kas krattilon silmi vaja, tegelikult tal ei ole silmi, vaheta, näed nagunii. Kuna ta peab ju tavalise eestlase ilme saamas. Muidugi, del võiksid tulla tänapäevase kombe järgi silmad. Varem oli veel niiskule uskumused, kui sa mingile olendile või kellelegi silmad joonistad, ideed, et see on ohtlik, see tähendab seda, et ta vaatab sulle otsa ja ta teab sinu kohta kõike isegi rohkem kui sinodisoppi kullas selles, et vanasti see silmade pähepanek ei olnud nii oluline. Aga meie ei karda midagi, meid vaatab lakkamatult. No vot ja, ja kell ja ja heal juhul printer käsutab sind ja ütled, mis tegema pead. Et me oleme nagu ümbritsetud kõigest sellest, mis nagunii vaatab ja jälgib, mis me teeme. Kui meil nüüd on see krat nagu valmis. Siis no tegelikult ta ei ole päris valmis ju, sest et midagi tuleb temaga ju veel teha, et ta tegutsema hakkaks. Nojah, talle tuleks öelda, et tõuse üles kohe hingama või midagi väga-väga lihtsameelsena, kas seal enne vanatühja juures ei tule ära käia ristteel ja kolm tilka verd anda? No neid on nii erilist, et muidugi üks levinud liik vähemalt ülemöödunud sajandil oli see, et sa alustad ikka nii, et sa paned selle kõik kokku siis sa veata kuskile lähemale ristile ja siis sa vilistab kolm korda. Nii, oletame siis, et meil helistame ja selle peale tuleb kohale mühinal mingi must kogu. Ja see must kogu küsib, et no mis sa siis tahad. Ja seejärel, kui sa oma soovi oled edasi andnud, siis ta on kohe valmis, seda ilustamata võib ta isegi näiteks ära elustada. Ja siis ta küsib sinult kolme tilka verd nimetissõrmest vasakust käest, nii et ikka südame poolt, eks ole. Ja, ja nüüd lihtsameelsed inimesed annavadki kolm tilka verd, teised annavad punast sõstart nagu Rehepapi loos ja või, või veel enam on veel need võimalused, et et tegelikult sa peaks nagu viima mingisuguse kauba sageli vanapagana küsimust, see on selline Toomale seapõrsas. Aga kaval mees paneb koti hoopis kassi. Ja kui nüüd vanapagan pigistab kassi, siis kas häält teeb kindlasti häält tegemata ei jäta, aga sellest, kui nüüd lugu edasi areneb, siis kodus on vanapaganlik kulat äärmiselt tunud sest selgub, et põrsas, küüned karvu, aga mida ei ole siin korralik liha. Ja mõnikord on nii, et proovitakse ka üldse osutada, et näiteks saaks kolm tilka verd hoopis kassi käpaste kuskilt mujalt. Vot see on kõrgem pilotaaž, mille üle ma olen korduvalt mõelnud kassiomanikule, ma tean küll, tõrksad nad on ja kui ta aimab, et tema kätte tema küüned miski on mängus siis seda metsikum ta tegelikult on. Nii et pere peremehel on ikka tükk tegemist, et ennast asendada. Kas kõik võivad teha krati, kas kõigil tuleb välja krati tegu, kas kratitegu võib minna ka metsa? Oli muidugi võib minna metsa. Peamiselt võivad teha kõik, kellel on mingi vajaduse põhjendus. Vanus eesti pärimuses on veel mitmeid, natuke huumoriga segatud lugusid, näiteks sellest, kuidas peremees teeb Tim ta teeb muidugi parimast materjalist. Meie stuudio omal ei ole ka mitte midagi linkohal. Kõik, mis, mis natuke parem on see sinna krati sisse pannakse. Aga siis otsustab Suloniga kratid ja ma olen väga vähe materjali, kuidagi juhtub niimoodi, et peremehe kratid on kaks kätt, kaks jalga, aga sõnase kratt on selline. Kas tal on üks jalgpoolik või ta on ühe jalaga, aga krati lase sellest segada, ta on väga Tracy ehk siis ta hangib endale puust jala või midagi muud niisugust ja kaugelt rohkem varandust kokku, kui peremehe oma. Veel enam ta ei viitsi minna, ta läheb lihtsalt naabrimehe hoitaja, too nii-öelda üle tee naabrikõrt Docrik sulase juurde ja siis oi imet, kui äkki selgub, et avada oma varakambrid ja selgub, et kõik on läinud. Naabril kuidagi elu õitseb. Ja asja lähemalt uurides selgub, et et ta on samuti kratid. Ei noh, see on palju kavalam tegu olnud. Aga võib muidugi ka nässu minna. Näiteks, et kurat ikkagi saab aru otsa, kaupled talle kassi või need tingimused on kuidagi nii vastu kõiki ootusi kurat lisatud tingimusi, mis on väga alatu, tegelikult kokkulepe peab olema mõlemalt poolt ja rahvajutus on see kokkulepe alati lihtsameelselt ühepoolne või noh, nii et sa paned midagi paika ja sa ei tagane neist lubadustest. Aga siiski võib äkitselt mõnikord juhtuda näiteks nii et kurat, hakkab küsima ka, aga äkki sa annad ära kalli eseme kodust, mis sul praegu meelde ei tule. Ja see on nüüd üks konksuga küsimus, tavaliselt kurat teab, et su naine ootab last või midagi muud. Siit hakkab juba palju vastikum lugu arenema. Et mõne aja pärast tuleb ta siis lapsele järgi. No sellest olukorrast igast olukorrast leiab nutikas inimene väljapääsuga, eks ta, eks ta on väga keerukas või tüütu, vähemalt. Siis tuleb krati vastu mingid meetmed tarvitusele võtta. Kas näiteks kratitegija krati, peremees, kas tema peab ka kuidagi ennetavalt ennast krati üle kätemineku vastu valmistama? Põhimõtteliselt krati peremees peab vaatama, et kratid on kogu aeg toitu ja see toit kogu aeg olema võrreldaval tasemel, ehk siis peab olema korralik võiga puder või või korralik piim või midagi muud, siis see tuleb ikkagi panna valmis ja ja viie kord nädalas või igal õhtul tuleb see viia ilusasti kas siis pööningule või sinna aita, kus parasjagu sekretär elab, mingeid valikuid siin ei ole. Nüüd kui seda lepet rikutakse, siis sellest tuleb väga-väga suur pahandus. Rahvajuttudes on see loomulikult niisugune naljaga pooleks lugu sellest, kuidas kratid arutavad omavahel, et miks toitu ei ole või mis see tegelikult on, mis siin kausis on? Vahetevahel sulane jälgides, et midagi viiakse, kukuvad lokka peale, see on parem kui see, mis on laua peal, avastab ja täidab kausi hoopis roojaga. Ja selle peale tuleb suuremat sorti pahandus, kratid otsustavad, et lepet on rikutud ja põletavad otsekohe maja maha. Nii et jah. Ma ei teagi, võib-olla siis üksuse küla naljaga pooleks üks osa tulekahjusid ja neid ei olnud sugugi vähe. Kes jõudis kõiki neid ahjusid valvata, oligi see untsu läinud, untsu läinud suhtekesed või vähemalt selle niisugune naljakas tõlgendus. No ühesõnaga, tööd peab olema lakkamatult ja kõige raskem ongi tänapäeval aru saada võib-olla seljast, et kuidas vaeses reeglina vaeses Eesti elamises ei jätku Krakile tööd. Kuidas ikka midagi oli puudu ja midagi peaks olema nagu kogu aeg puudu. Aga ma ise olen mõelnud nii, et kuna sageli krattile tööd jagas peremees rohkem kui perenaine ja perenaise tööd ma pakun, palju lõppematumad. Et, et võib-olla mõni põhjus on seotud ikkagi omanikuga, kes oleks võinud perelt nõu küsida ja lasta kedrata külvata, Ta kududa ei tea, mida teha, kõik veel? No kasvõi toitu valmistada, no miks mitte elektripliiti ega gaasipliiti neil ei olnud see toitu valmistav grot oleks väga asjakohane olnud. Tähendab kratiülesanne ei olnud ainult varandust kokku tuua. Talle võis igasuguseid töid teha, anda. Talle võis ka muid töid teha anda ja nii et jah, üks tiib, krate on neid, keda saab suurepäraselt kasutada igasuguste abitööde juures või, või selleks, et ta midagi toob kohale ja sellest midagi meisterdab. No aga see on nagu, nagu ka see, et kui sa tahad lepingu üles otsida, siis sa pead leidma niisuguse töö, millega krat hakkama ei saa. Ja need on ka päris päris vahvad, päris osavalt välja mõeldud näiteks üks sagedasemaid ülesandeid on see, et Krattile öeldakse, et antakse mingi suur linaseemnete kuhi, öeldakse loe linaseemned ära. Mis teine võimalus on, et ta saadetakse lähimasse randa jõe äärde, mere äärde, järve äärde, et loe liivaterad kokku. Et tavaliselt on nii, et see lugemine läheb mitu korda segamini. Kratt saab väga vihaseks ja läheb minema. Ja sellega on tema ise lahkunud, ta isegi täitnud lubadustega lepingut, ta ei saanud tööga hakkama, kõik lõpp, mitte mingit karistust. Huvitav, kas kratist tänapäeval näiteks koolilastele ka oleks kasu, et saaks panna krati enda eest õppima? Väga hea. Ma ei tea jah, vaat see on nüüd huvitav küsimus, et et kui palju aru tal tegelikult on. Äkki tal ei ole nii palju aru, et ta suudaks õppida. Kui ma mõtlen näiteks selle peale, see oli üks hiigelvahva lugu, mille rääkis mulle, kas Viru-Jaagupi kandi naine rääkis sellest oma oma lemmikloost seosest rottidega, et kuidas neil külas olnud ühel mehel tegelikult kaks krati, üks oli küla pealt tulnud kaasa niisugused suured kotitäied vilja, et ta ei mahtunud sellest kitsukesest ukseke sest enam sisse ja ta püüdis siit läbi tulla ja teine kratt naeris nii et nii, et tal tuli püksi. Naeris seda, kuidas teine punnib ennast kitsas sellest läbi. Mitte kuidagi? Ei meile peale, üks vihastas teise krati peale, teine otsustas, et kui, kui üks läheb ära, siis tema üksinda siia Kaia, mõlemad kratid läksid viuhti minema. Kratid, siis käisid omavahel läbi? No nägid, suhtlevad omavahel väga paljud olendid ja räägivad vahel või neil on mingi oma lähisugulane või keegi on, on lähemal. Ma ei kujuta ette, võib-olla see on nagu nagu poisikeste kambaga või et nad arutavad omavahel, et kumb on tugevam, kes teeb rohkem, kes on uhkem. Kõlab, kes, kes kokku rohkem kestab rohkem. Kraami kokku toomine on siis ikkagi nagu peamine kratiülesanne või see, mida ta tegi. Põhimõtteliselt, kuna ta võeti abiliseks, eks ole siis ta pidi aitama tegelikult oma pere paremale järjele või noh, vähemalt toidu ja kõik muu tagama meil ongi hästi raske on mõelda selles 19. sajandi algus on 19. sajandi kategooriates, kus kõike on vähe ja kõik sõltub väga palju sellest, mida sa suudad endale varuda. Kas sa oskad seda piisavalt hoida, kas sul jätkub seda, mis siis juhtub, kui näiteks sa pead andma kas mõisale või, või kuskile mujale, näiteks pastorile, kus sa pead andma ühe osa oma kogutud varudest ära kas sul jätkub endale ja loomadele üle talve või ei. Nii et ma arvan, et üks osa neid jutte on kindlasti ajendatud, nagu ka koolem tegelikult on ajendatud sellest, et seal on reaalselt vaja vaja mingit tagatist või abi. Kui vanad kratid on 19. sajand, hakkas mind huvitama, et kas kratijutud on siis põhiliselt 19.-st sajandist ega varasemast ei ole teada. Tegelikult kindlasti ei ole nad 19.-st sajandist lihtsalt siis hakati eestlaste folkloori üles kirjutama isegi seesama väga kuulsad juudi kuulemit, kui nende kohta poleks pandud kirja, raamatutesse lugusid, siis me arvaksime ka nende kohta, et 19. sajandil nad tekkisid ja kõige kuulsamalt neist said tuntuks. Et pigem on tegemist ikkagi ürgvanade kujuta ilmadega. Ja ma arvan, et väga palju loodusnähtusi soosis seda, kui nüüd mõelda selle säde saba või tulesaba peale. Teadlased on püüdnud näiteks öelda, et tegelikult ajasid inimesed meteoriidid segamini, et langevad tähed ja kõik muu, et nende jaoks see oma silmadega nähtud äkiline tule, Jugo. Et see oligi midagi niisugust, mis, mis viis mõtted sellele, et niisugune tegelane võib olla, tuli praegu meelde. Ma ei tea, kas on sobiv koht, aga Saaremaale tuli pärast oktoobrirevolutsiooni tuli tagasi selline väga nupukas mees nagu Aleksei lesk, teda kutsuti küla nimega Tiitsuseiu. Seinu tuli tagasi ta tuli põhjast, kus ta oli olnud rikas rätsep. Tema oli üks neid, kelle rahad jäid Peterburi seoses võimuvahetustega. Ja kuna ta arstis inimesi sõnadega üleüldse niisugune imelik mees, ta näiteks mõtles välja sellise mudeli, kuidas saab meeste pintsak, kuid väga kergelt välja lõigata, see oli selline suurendatav ja vähendama tav mudel, ühtlasi ehitas endale niisuguse tuuleturbiini ehk elektrigeneraatori. Ja et tema kohta räägiti külas, et tal on olemas see varavedaja puuk, et kust tal muidu ikas Robakest on seal talus ja nii edasi. Ja siis ta tegi nii, et ta pani oma elektrigeneraatori käima neljapäeva õhtuti. Siis külanoored läksid peole ja ta nautis südamest seda küla, inimesed rääkisid näediidsuse hiiule, on Suitsu seerunud vedaja, vaata, näed. Ta läks tule vilkudes läks parasjagu katuse hulkas sisse. Et see on nagu minu jaoks olnud, eks selliseid mõnusamaid näiteid sellest, kuidas kuidas vahetevahel on endale tehtud rõõmu või nalja sellest, mida teised sinu kohta arvavad või kokku räägivad. Niisugune näide kratindusest, kuidas kratindus elab tänapäeval edasi juttudes kas on veel selliseid nähtusi, mis võivad olla kuidagi otsapidi seotud krattidega? No põhimõtteliselt peaaegu läbi, läbi 20. sajandi teise poole on krattidele püütud külge panna ka seda, et näete, et need on meie varased teated UFO-dest ja teistest tsivilisatsioonidest, et et need tule, tulesabad ja kõik muu, et need on need märgid sellest, et kuhugi on nii-öelda tulnuka laev või mingisugune teispoolsuse laev on tulnud ja maandunud, on viinud gaase, varandust, loomi ja inimesi ja nii edasi, et et seal on nagu niisugused väga-väga huvitavad seosed tekkinud aga ka virmalistega, mis mõnikord võivad olla hoopis tavatu kujuga. No näiteks väga-väga hiljuti veel paari viimase aastakümne jooksul on öeldud, et aga kuu ümber liikus selline nelinurk valgusnelinurk. Mis see siis oli? See oli tulnuka laevad. No hea küll, noh, võib-olla oli loodusnähtuse, võib-olla oli kratt ühesõnaga inimene jätab endale vabaduse tõlgendada seda täpselt nii, nagu ta tahab. Aga see krattide üks suuremaid ülesandeid, varanduse kokku toomine, asjade kokkutoomine, no ütleme ilusamini, kingituste kokku toomine ja meil on praegu jõuluaeg ja tänapäeval toovad päkapikud kingitusi, kas neil on ka mingi mütoloogiline ühine taust? See nüüd jällegi niisugune naljakas lugu, et päkapikud ju algselt mütoloogias on sepistajad ja paranduste valvajad ja paranduste tootjad ja pigem ka siis hõberaha ja igasuguse muu tootjad. Neist nüüd on saanud, see on, ma arvan küll, tänu Ameerika on saanud niisugused väikesed töökad ja ta hakkab salakuulaja. Kui nii võib öelda, ma ei tea, kuidas sinul, minul oli küll nii, et ikka vanemad aeg-ajalt ähvardasid ja ütlesid, et kabik näeb kõik ära, ta räägib kõik jõuluvanale ära, mitme põlvkonna lapsed on selle hoiatusega hirmutusega üles kasvanud. Ja, ja tõepoolest, ma tean, et meilgi pandi päkapikkude jaoks akna peale õieti näärivanale jõuluvanale bändi kirjakesi, et noh, et päkapikk viib kohale. Ja ühtlasi, et ta räägib ära kõik, ta räägib ära kõik viletsad hinded ja kõige muuseas ei söö praegu. Rohtlinkidega läbi nii et seal on ja üks selline huvitav tulnud, kuigi ma ei oska ka öelda, kui nüüd vaadata niisugust moodsa kultuurifilme, siis on selge, et näiteks Tolkieni kääbik ja, ja muud sarjad on ikkagi päkapikkudel andnud tagasi selle nende algse olemuse. Nad on pahurad, savid hammustades, Saabid ise valesti käitunud või nad võivad ära eksitada ja nii edasi. Mingeid kingitusi nüüd vanasti vähemalt Eestis küll kinud ei tulnud pähe ka. Aga 20. sajandil jah, elab teine kuskil kõrgmajas ja pargis ja metsas oma väikse Sonnikeses. Niisugune väga tore mehike. Aga see krati maine krati, maine on ka nagu vist pigem. Halb on ja ei ole, sest tegelikult nii nagu meie kuidas ma ütlen, meie arvuti terminoloogia loojad ju pakkusid mitmetele kasulikele operatsioonidele nimeks, et need on haldjad. Selline eestikeelne vaste ja praegu ju tehisintellektiga tegelejad on pakkunud, et nad loovad krattide süsteemi kratt ikkagi eeskätt mitte siis varandusetoojana, vaid väga tubli töö tegijana. Väga-väga tubli abimehena. Ma arvan, et see on väga äge see külg üles leida ja ja et tehisintellekt ja igasugused kiiroperatsioonid selle vana nimega vana oma nimega siiski seostati. Mis on ka väga oluline. Ja siis me ei pea krate kartma kõiki kratt ei pea kartma, et me ei pea võtma ettevaatusabinõusid tarvitusele, et kui nüüd tuleb kuskilt mõni kratt ja kuidas ma ta ära tunneks, ikkagi tõesti, kui ta peab olema inimese moodi, kas tal on mingi kehahoiak, silmavaade käitumistava. Tavaliselt ei taha mitte keegi neist ei taha selle otsa vaadata kui talle midagi imelikku, kui ta on kuidagi kunsttekkeline. Aga jah, harilikult on ka riietuses või käitumises midagi. Ma arvan, et küllap see niuke ahnitse käitumine või küllap jah, see külg jääb kuidagi ka väliselt käitumisest nähtavale. Kuigi kui ma nüüd mõtlen kõigi nende Kollaste, kasside triibu kasside peale, kes piima toovad, keegi ei kahtlusta neid enne, kui ta ükskord jääb vahele. Sellega ta toob pererahvale piima, mitte keegi ei kahtlusta ainus võib-olla mis äratab küll tähelepanu, on see mingi suur vareseid kull lendab ilmast ilma maja hoida juurde, seda põnevat küll naabrit tähele ja ja sealt on küll tulnud mõtteid, kuigi ma arvan, et mõtted tulid jällegi ilmu, aegusest vareseid ja väga paljusid muid. Tegelikult osa neist oli inimeste lähedal ja eks see nende rääkima õpetamine ja kõik muu oli jälle hasart omaette. Ühesõnaga, tuleb meeles pidada, et kratt ei ole tõesti ainult see kokku klopsitud monstrumikujuline. Ja ega ka mitte, kuidas rehepapi soli, kolm heinasaadu ja siis mesilastaru peaks, võid olla täiesti armsa looma linnu, inimesekujuline. Väga armas loom, väga-väga armas lind ja ja no ikka üldse ei, üldse sa ei oska kahtlustada, sellel on mingid kurjad mõtted peos. Ja nagu öeldud, ma arvan, et see oli tegelikult Kivirähu üks suurepärane pööre asjadesse, et niisugune monstrum võib, võib ringi liikuda. Tegelikult ta ikkagi muudab kuju vähemalt vanas vanas selles rahvapärimuses mingisugused kuidas mõtlen, sauna kapatsin nüüd ei tuleröövi pikkade kätega, vaid ta on ikkagi selleks hetkeks ta on, ta on muutnud kuju. Ahjaa, et kui sa kogemata näed, et lendab mingi olend või mingi säde, saba lendab ja tal on mingid pambud seljas, siis on ju vanad õpetused, ava ruttu kõik nööbid, mis vähegi on. No praegu on ju lihtne, ma kujutan ette, et ma tõmban oma jopi luku lahti ja tema kukub selle peale maha või teine võimalus on jällegi praegused krõpsuga, jalanõud annavad selleks hirmus hea võimaluse. Varem oli see lõiko silmapilk läbi oma jalanõudepaelad või nöörid ja siis ta kukub kõige varandusega kätte. See parandus on sinu oma ja temaga on lõpp. No me oleme liikunud selles suunas, et meil oleks krattidega väga palju lihtsam hakkama saada. Kui nüüd pühade ajal imelisel maagilisel ajal ma tahaks hirmsasti krati näha, kas on mingid võimalused, kuidas seda esile kutsuda või, või on mingid võtted, mis aitavad mul seda krati endale lähemale tuua. Õnneks ei, ma arvan, õnneks ei, hakkasin praegu mõtlema, et üks aeg, millal, millal vanustik rotid hea meelega tegutsesid, oli ju näiteks vilja puhastamine või viljatu nii-öelda tuulamine tuulutamine. Ja seal olid ju kratist vabanemiseks olid sellised vanad jõulised võtted, et et kui sa tuulasid ja sul tundus, et osa vilja lendab nagu minema, see muust ei saanudki eriti aru. Et siis oli jälle selline vahend, mida, mida praegu ei saa teha, ma ei käi ringi, nuga taskus. Isegi tööde juures mul ei ole sageli nuku. Aga tookord aitas seesama niisugune ühe vahendina sama, mis aitab Lõuna-Ameerika elanike, et sa võtad noa ja lihtsalt viskad sinna selle tuule suunda, mis peaks sul puhastama vilja. Aga tegelikult sul on kahtlus, et äkki see ei ole päris tuul, vaid äkilisem kratt, kes viib sul osa vilja minema. Selle peale on ka lõpp. See olendan nagu käes, ta peab lahkuma, tema eluaeg on ümber. Ma ei tea, ma vist ikkagi kutsuks pühade jaoks, kuigi ma praegu mõtlesin, et küll oleks äge, kui keegi tooks mulle jõulukuuse ja kratt võiks ju karistetu külge, mis see siis oleks, keldri panen üles ka riputada ära, ehkki ta võib-olla veel esik siis hakkab, aga see oleks ju väga tore, kui kuskilt laost tuleks mingid ilusad. Ma ei tea. Millegipärast ma kujutan ette ilusat munadega, võib-olla hoopis mingeid vanu, ekse tehtud. Aga kas khatiga koos ka saaks kuuske ehtida? Kuidas nad koostöös võiksid suhtuda? Heaperemees peab olema ikka peremees, peremees on peremees, siin ei ole midagi teha. Isegi nagu koeraga, koeral on peremees, võib-olla kasson, sinu koeral on peremees ja võib-olla siis krat kuuluks nende olendite hulka ikka, kes kuulab peremehesõnata, seal ei hakka pererahva lapse käsku kindlasti täitma. Ja võib-olla temaga ikka saa tööd ka koos teha. Ma kujutan ette, et nad on nii kiired, nii vastikult tugeva jõuga on sellised, et see tekitaks peremehes peagi halva enesetunde. Kratt kui lemmikloom? Oi on tänapäeval ju väga sage, mitte Seegrat, nüüd, mida me kokku panime. Aga üks põhilisi eesti populaarsemaid loomanimesid on kratt ja don kratt selle tõttu, et ta neeloftan, väike, ta on väga armas ja teeb pahandust. Võib-olla siit tuleb veel üks cracki iseloomujoon välja, et et kasulik, aga teeb ka pahandust. Et päris kindel sa ei saada peale hullu. Ja sõnaga peale nende väga armsate kassi ja koeranimede koerapoegade koerakutsikate, et peale selle on ju tõesti, meil on ju vana tava nimetada krattideks või marakratid, eks ju, oma lapsi. Ja, ja see on väga hea sõna, see on äärmiselt sõbralik ja väga hea sõna. Nagu tegelikult ka see kass või koer kratina. Me aktsepteerime, et ta teeb pahandusi. Meile meeldib, et meie lapsed on, elavad ja teevad midagi, teevad midagi üsna isepäist ja see on neile nagu loomuomane. See kõik on lubatud. Nojah, aga enamasti vist kratt ikka nii armas ei ole. Grottideks on ju tehtud, tegelikult ka konnasid ja ja eriti kärnkonn oli niisugune väga kohtlane loom muidugi vana pärimuse järgi üks neist, kelle, kelle pani kokku kurat, kui ta tahtis ikka tõeliselt pahandust teha. Arvati, et konnad käivad piima imema lehmade juures ja et ta võib imeda ja ta võib sellesama kliima siis ka viia sellele, keda ta peab oma peremeheks või kes on ta nii-öelda palganud. Jällegi ütlema, et vaatamata kõigele, vaatamata selle Rein Marani väga võluvatele filmidele ja nii edasi ikkagi veel 1900 seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel oli vanainimesi, kes rääkisid nagu raudnael, et nende lehmal ei ole piima selle tõttu, et konn on käinud ja imenud sealt piima ära. Osa väitis, et tegelikult on nähtud seda, kuidas konnast jääb järele piimane jälg ja igasugused muud asjad. Võib-olla täpselt samasugune on ka suhe ussidega madudega, ehk siis nõndanimetatud koduussid, kelle kohta ka kahtlustati, et need on niisugused taltsutatud loomad, kes käivad ja imevad piima ja just peamiselt piima toovad. Nii et see üks krati vormisid, see ussi kujul ringi liikumine ja piimatoomine on ka üks neid, millel on põnevad vanad müütilised taustad. No vot, aga nüüd mul tuli meelde see, kuidas ühel hommikul tuli väga, väga niisuguse närvilise olekuga. Me olime suviti alati minu äia-ämma kodus, Saaremaal. Tuli sisse mu ämm ja ütles, et lugu on paha. Et meil on häda ja ja et kaevupeol kaevus kaevu sügavusest hoidis piima külmus kaevu peal on puugipaska. Läksime kõik vaatama, tõepoolest, niisugused kollased imelikult tilgad on ja tema ütleb, et puuk on nüüd käinud salaja, viinud lehmade käest piima ja võib-olla kaevust ka piima ära võtnud. Ja see oli siis minu jaoks oli nagu väga, aga selline huvitav elamus selle kohta, kuidas täiesti tavaline, absoluutselt ratsionaalne Saaremaa naine, väga praktiline naine käis lüpsena tööl, kohalikus farmis, on võimeline, uskumatu, on olemas niisugune nõidus, olend tema jaoks seninägematu nähtamatu olend, kes tuleb ja kes varastab sul piima ja ta joob ja varastab seda piima, nii palju, et seda juba otsast hakkab, hakkab välja kukkuma. Meie Ma vist esimesena rahvaluuleteadlane. Eisen kahtlustas, et need on teatud seened, mis väga-väga ootamatult tekivad ja võtavad kuju. Seeneteadlane erast Parmasto järgmine, kes ütles, et mis asja te kardate, need on tegelikult seened, mis, mis tekivad ja tal oli terve rea niisuguste limaseente muude kohta oli nii-öelda nimi ladinakeelne nimi olemas, et need siis ongi need, mis mille nagu puukjataks järele, aga mis on hoopis tavaline seen. Ja Oskar Loorits tegi ka sellise omapärase üldistuse nimelt liivlased jällegi 20. sajandi alguses arvasid, et ootamatult meri, võid minna õitsema või sinna tekivad niisugused imelikud tükki, nemad jällegi olid veendunud, et et see on nüüd kas seesama puugipask või hoopis pilvetükid merre kuulnud. Nii et selliseid fantastilisi seletusi jagus veel 20. sajandil päris palju. Ja ega me ei ole, me ei ole kaitstud tegelikult selle eest, kuidas me mingit nähtust, mida me ei oska seletada, kuidas me seda Me hakkame. Ma arvan, et see ongi üks põnev põnev protsess. Et me saame omalt poolt fantaasiat ja, ja huumorit natuke lisada, et see ei kao kuhugi. Kuigi meie teadmised maailmast kasvavad ja avarduvad, aga, aga ikkagi Kindlasti nad kasvavad, nad avardavad, teiselt poolt on nii, et mida tõepärasemalt tehakse igasuguseid, zombifilme igasuguseid ringi käivaid surnuid, ma ikka ütlen, et et see nii huvitav, kuidas mu oma tuttavad noored inimesed on kinnitanud, et ei, Ameerikas peavad zombid olema, sa ei usu, aga sa vaata sellest dokumentaalfilmid näitab sulle täies rahus mingi mingid treilerid ja ma arvan, nii koledad zombid. Kodukäijatega 20. sajandi inimene küll kunagi ei kohtunud ka kõige hullemas fantaasias. Nii et ei, küllap kõigile uutele nähtustele leiab suurepärased sele. Krati tegu juhatas kirjandusmuuseumi juhtivteadur Mare Kõiva. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja saate lõpetuseks meie kõige kuulsamast kratist Eduard Tubina Elfriide Saariku balletist kratt mille ainestiku ja muusika tuginevad rahvaluulele sabatants Eesti kaitseväe orkestri esituses peetersani juhatusel.