Vägevad. Tere, mina olen Martti Kalda. Tänase saate teemaks on Hiina rahvavabariigi looja mooduse, tungi, elu ja tegevus. Ühelt poolt on tegu hiina suurima kangelasega, teisalt jätsid mao poolt käivitatud suur hüpe ja kultuurirevolutsioon maha kümneid miljoneid laipu ja laastatud maa. Kui pideva ma ostliku revolutsiooni käigus hukkunud kokku lugeda, selgub, et tegu on maailma suurima massimõrvariga. Ent milline oli Mao Zedongi tee võimule, millised Moismi ideed ning mäherdune hiina saatus? Esimesed 30 aastat, mil riiki juhtis moodse tung ühes suure juhi elulooga rullub teie ees lahti Hiina rahvavabariigi. Vaevarikas ajalugu. Sissejuhatuseks kõlab aga Hiina rahvavabariigi hümn. Vabatahtlike Marss, hümni sõnade autorit Tian Hanni represseeriti kultuurirevolutsiooni ajal. Ta suri 70 aastasena vanglas. Muusika, looja, lapsgeenius, nii õrn uppusega 23 aastasena ujudes. Tõuske, tee, kes keeldute olemast orjad. Me ihu ja verega rajagem uuesti suur müür, hõiskavad algussõnad. Moodse tung sündis 1893. aasta detsembrikuus Hunani alal Kesk-Hiina lõunapoolses osas. Saatus paiskas ta seega otse keset hiina avanduse ajastut, mis vältas 19. sajandi keskpaigast kuni rahvavabariigi loomiseni 1949. Ning maost sai see, kes hiina taas suureks tegi. Ent milles seisnes Hiina alandus? Mandžude loodud Ching dünastia keisririik oli 19. sajandi lõpul 20. sajandi alguses. Juba vana ja väsinud. Allakäik oli selge. Riigiaparaat oli liiga suur korruptsioon, vohas niisutussüsteemid ja põllumajanduskäisid alla. Rahvas mässas. Mässudest suurim oli taipingide ülestõus, mis oleks keisririigi peaaegu hävitanud. Oopiumi sõdades olid inglased ja prantslased sundinud Hiinat loobuma isolatsiooni poliitikast ning avama oma sadamad Lääne-kaubandusele. Võlad Lääne pankadele sundisid keisrivõimu andma suure hulga rannikupiirkondi Euroopa riikide käsutusse. Hiinlased õppisid läänlasi vihkama. Tekkis ksenofoobia, sporaadiliselt rünnati ja tapeti eurooplasi. Säärastest mässudest suurim oli bokserite ülestõus. Sõjas Jaapaniga kaotas Hiina kontrolli Korea ja Leodongi poolsaare ja taiwani saare üle. Jaapani sõda Venemaaga kinnistas jaapanlaste võimu, Kirde-Hiinas veelgi. Nälgivad ja töötud hiinlased rändasid hulgakaupa riigist välja tööle Kagu-Aasia riikidesse või koguni Austraaliasse, Ameerikasse tööle, kaevandustes või raudtee ehitusel. 1911. aasta lõpul kuulutasid natsionalistlikud meelestatud väed ja alade haldurid sunniiatseni eestvõttel välja vabariigi. Keiserlik väepealik Johan šikkai kasutas olukorda ära sundis viimase laps keisri Pekingis võimust loobuma ja haaras diktaatorile võimu. Tema surres lagunes Hiina rivaalitsevate sõjapealike poolt valitsetud aladeks. Esimest maailmasõda ära kasutades võttis Jaapan võimu kõigil Hiina aladel, mis varem olid olnud Saksamaa kontrolli all. Moodse tungi Isamaa Jong oli talupoeg ja viljakaupmees ema Wen džigmei vaga budist. Moodse tung oli pere vanim. Tal oli kaks nooremat venda ja lapsendatud õde. Perre sündis teisigi lapsi, ent nood surid imikutena. Elati vaeselt ja karmides oludes. Moodse tungi isa oli karmi käega pekstes lapsi pidevalt. Ema oli mehest vanem, allaheitlik leebe ja kirjaoskamatu. Vaevu oli mao lõpetanud algkooli ja saanud 13 aastaseks, kui vanemata abielluma sundisid. See oli korraldatud abielu. Vanemate väljavalitu. Loksiitiu oli peiust neli aastat vanem. Tegelikkuses ei saanud abielu kunagi teoks, noored ei elanud koos. Paar aastat hiljem suri naine Disenteeriasse. Moodsed ungaga suundus õppima Hunani alapealinna Shang saa linna. Seal tutvus moodse tung Lääne klassikaliste mõtlejate ideedega. Sai mõjutatud revolutsiooni aatest, hakkas tudengiesindajaks ning kirjutas artikleid ajalehele. Uus noorus. Tema mentoriks sai õpetaja Jang Chounschi. 1919. aastal kolis Mao elama Pekingisse, töötades raamatukogus ning liitudes liikumisega, mis nõudis jaapanlaste ja eurooplaste väljaajamist Hiinast. Alles Pekingis tutvus Mao Marxi, Engels'i ja Lenini teostega ning kuulis Vene revolutsioonist. Ühtlasi taas kohtus ta oma vaimse isaga, kellest oli saanud vahepeal pekingi ülikooli lektor. Meeldima hakkas ka mentori tütar Jankai hui kellest sai moodse tungi teine naine. 1920. aastal kolisid nad naisega tagasi. Shang saa linna, kus Mao pidas raamatupoodi. Selsamal perioodil surid moodse tungi ema ja isa. Mao ei naasnud kodukülla isegi mitte matusteks. 1920. aasta lõpul kolis noorpaar Shanghaisse, kus Mao töötas esmalt pesumajas ja siis kooliõpetajana. 21. aastal asutati Shanghais 13 inimese poolt Hiina kommunistlik partei. Moodse tung liitus sellega kohe tema naine aastapäevad hiljem. Moodseedongist sai Hunani alapartei juht. Tema naine oli tema parem käsi. Paaril sündis kolm poega. Tol perioodil oli kõige tugevamaks poliitiliseks jõuks Hiinas koomitang parempoolne natsionalistlikud partei, mis asutati 1912. aastal sunni atseni pooldajate poolt. Väljaspool sõjapealike mõju eurooplaste kontrolli all olevas kantoni linnas kuulutas skoomid tang 21. aastal Hiina vabariigi taasloomist. Partei tegelikuks juhiks oli sunniiatseni õpilane seankaihhik. Ta oli lõpetanud sõjaväeakadeemia ning omas kogemust armees. Nõukogude Liidu abiga leida koomitangile sõjaväe, kuhu kuulus 85000 meest ja 6000 ohvitseri. Esialgu tegi koomitav kommunistidega koostööd, ent 25. aastal asus neid võimult kõrvale tõrjuma. Konflikt kulmineerus 1927. aasta kevadel Shanghais KUS koomid. Tankiväed tapsid 20 päeva vältel 15 kuni 25000 kommunisti. Kõik kommunistliku parteijuhid hukati. Väidetavasti pääses moodse tõug vaid seetõttu, et maksis vangivalvureile põgenemise eest altkäemaksu. Põgenenud kommunistid pöörasid tülli ja valgusid mööda maad laiali. Moodse tung taandus koduala unani mägedesse ja koondas enda ümber talupoegadest armee, kuhu kuulus 10000 meest. Ent mille oli vaid 2000 püssi. Sellest sai alguse Hiina punaarmee politiseeritud sõjavägi. Mao nõudis, et sõdurid oleksid lojaalsed ideele, mitte oma juhile. Käituksid nõnda, nagu tahab rahvas ja peaksid sissisõda. Ma ootasin, ongi naine, elas sedaaegu mehest eemal, Shang saa linnas, mida maoväed muide vallutada ei suutnud ja kasvatas lapsi. 1928. aastal leidis mao endale aga juba uue naise, kellega ka abiellus, kuigi oli eelmisest veel lahutamata. Kolmanda naise nimeks oli Heežis n. Taali maoga abiellus kümmekond aastat ja neil sündis vähemalt viis last. 1930. aasta oli moodse tungi jaoks pöördeline. Ta kolis oma vägedega ümber džauxi alale Hunanist idas ja pani seal püsti. Nõukogude valitsuse. Novembris kuulutati välja John XII Nõukogude vabariik millel oli 100000 sõjaväelast ja miljon elanikku. Samal ajal sai mao teada oma teise naise kurvast saatusest. Naine oli ära tuntud ja kohaliku sõjapealiku poolt vangistatud. Teda piinati ja vägistati, lootes moodse tungi asukohta kindlaks teha. Naine keeldus. Surm on meile nagu kõhutuult lasta, olevat ta öelnud. Ta hukati vaid 29 aastasena. Õnneks pääsesid moodse tungi kolm poega põgenema ja kommunistid Shanghais võtsid poisid oma hoole alla. Mao sai uudist kuuldes närvivapustuse. Lisaks vaevas teda tuberkuloos. Kommunistide olukord Chanksyy alal muutus aasta-aastalt aga ohtlikumaks. Koomitangi piiramisrõngas tõmbus koomale. Neljal korral õnnestus neil koomid tangi vägi tagasi lüüa. Aga viiendal korral ründas neid juba 800000 pealine armee, mille käsutuses 400 lennukit. Oktoobris 1934 otsustasid kommunistid taanduda. Algas pikk marss. Liikvele läks 100000 kommunisti, kes liikusid suures kaares läbi Kesk-Hiina läänealade lõunast põhja. Kokku vältas marss 380 päeva ja oli 12500 kilomeetrit pikk. Shangxi alale jalani linna kohale jõudes oli elus iga 20. teekonda alustanud. Partei tuumik pääses ja moodse tungist oli saanud selle vaieldamatu juht. Aga Mao kandis ka isiklikke kaotusi. Teekond oli liiga ohtlik, et lapsi kaasa vedada. Vähemalt kaks, ent võimalik, et koguni neli oma last jättis moodse tung teekonnal kohalike talupoegade hoolde. Võimalik, et mõni suriga rännakul imikuna neid lapsi ei kohanud ega otsinud. Mao enam kunagi teda lihtsalt ei huvitanud. Tema teooria kohaselt olid peresuhted põlastusväärsed ja lapsed kuulusid kõigile. Kolmas naine tegi pärast Mao surma katse lapsi üles leida. Võimalikke tühega, leidis. Tema otsingute aluseks oli kaks tunnust. Peast eemalehoidvad kõrvad ja ebameeldiv higihais. Mõlemad iseloomustasid ka seltsimees, ma otsetungi. 1937. aastal läkitas Mao oma naise koos viimase tütre liiminniga ära Nõukogude Liitu ravile ja võttis uue, neljanda naise kelle nimeks džauccing. Tooli näitlejanna ja filmistaar, prostituudi tütar Shanghaist, kel selja taga juba kolm abielu. Mootseduugali sellel hetkel 45. Naine 23. Nad elasid jalani linna lähistel koopas ja planeerisid kogu Hiinat hõlmavat revolutsiooni. Tolle naisega jäi mao seotuks elu lõpuni. 40 aastat hiljem. 1937. aastal algas ka Jaapani sissetung Hiina mis oli eelmänguks teisele maailmasõjale Vaikse ookeani regioonis. Juba 1931 oli Jaapan vallutanud Mandžuuria ja loonud seal Mandžuko nukuriigi mida valitses nimeliselt Hiina viimane keiser Buy. Kui varemalt olidjaapanlased hõlmanud Hiina osi vaikselt ja ettevaatlikult, siis nüüd algas pealetung suure hooga. Vahetuks ajendiks oli intsident Marco Polo sillal Pekingi lähistel milles Hiina väed jaapanlasi tulistasid. 37. aasta lõpul vallutas Jaapan Kesk-Hiina rannikul asuva Shanghai ja nautingi linna. Maabus pool miljonit jaapani sõdurit. Järgnes Nauckingi vägistamine detsembrist 37 kuni jaanuarini 38. See oli ilmselt kõige häbiväärsem episood Jaapani okupatsiooniajaloos. Jaapani väed tapsid Kingis umbkaudu veerand miljonit hiinlast, kahtlustades neid mässus. Hukati samurai mõõkadega. Tapeti valimatult mehi ja naisi, lapsi ja vanureid. Sõduritele olid seatud kvoodid. Mitu maharaiutud pead peab õhtuks hunnikus lebama. Vastuseks jaapani sissetungile röövisid vastupanuliidrid koomitangi juhi seankaishiki ja sundisid ta maod Zedongiga ühe laua taha istuma. Loodi ühisrinne jaapanlaste vastu. 1941. aastal sekkusid sõtta Jaapaniga Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid varustades koomitangi, relvade ja varustusega. Samas eelistas skoobita mitte võidelda, vaid pigem oma jõudu hoida. Tegelikku sõda. Jaapanlastega pidas punaarmee, mida toetas Nõukogude Liit. Kommunistide armee kasvas kolme miljoni meheni. Talurahva sümpaatia kaldus nende poole. Just see oligi moodsen, ongi eesmärk. Võimalik, et just sellega pandi alus Hiina rahvavabariigile. Jaapan kapituleerus teisel septembril 1945 eelkõige Ameerika Ühendriikide ja Inglismaasõjategevuse tulemusena. Kapitulatsiooniakti kohaselt tuli Hiinas alistuda koomitangile. Samuti oli Covid tang osaline Birma ja Vietnami tagasivallutamisel ja okupeerimisel. 700000 jaapanlast, nende relvad ja varustus langesid koomitangi kätte. Nõukogude Liit kasutas aga võimalust ja vallutas Jaapanilt mandžuuria. Liitlaste esialgne nägemus oli jagatud Hiina põhikommunistidele lõuna koomitangile. Läbirääkimised Hiina eri poolte vahel ei toonud aga soovitud tulemust. Samuti pöörasid tülli Nõukogude Liit ja lääs. Järgnes külm sõda. Hiina kodusõda puhkes uue hooga lõkkele. Punaarmee 3,2 miljonit kehvasti varustatud meest astus vastu koomid tangi ühele koma kuuele miljonile. Hea väljaõppega sõdurile. Koomitangi juht džaucayssic oli aga kaotuseks valmis kindlustades baasi Taiwani saarel. Jaanuaris 49 oli Põhja-Hiina kommunistide käes aasta lõpuks ka lõuna. Koomid tang evakueerus laevadega naud kingi ja Shanghai piirkonnast. Viies lennukite ja laevadega Taiwani saarele kaks miljonit inimest, 115 tonni kulda ja lugematul hulgal hiina kunstiaardeid mis täna vaatamiseks väljas Taipei palee muuseumis. Hiina vabariik jätkas eksisteerimist sellel Eestist väiksemal saarel, kus täna elab 23 miljonit inimest. Mandril kuulutas moodse tung esimesel oktoobril 1949 aga pekingi keelatud linna väraval seistes ja Taevase Rahu väljakul seisvate rahvahulkade poole vaadates. Välja Hiina rahvavabariigi. Veel enne sotsialistliku riigi väljakuulutamist algas kommunistide poolt vallutatud aladel maareform maade ümber jagamine. Hiinas kuulus enamus haritavast maast suur maaomanikele. Kommunistliku partei põhitoetus pärines ent talupoegadele, kes olid vaid nende rentnikud. Jõulise liigutusega konfiskeeriti maaomanikelt nende valdused ja jagati talupoegadele. Maaomanikest umbes 90 protsenti tapeti ent mitte lihtsalt niisama. Nad saadeti töölaagritesse, kus nad end sisuliselt ränga tööga surnuks töötasid. Paljud tegid enesetapu. Erinevatel andmetel hukkus kuni kuus miljonit inimest. Järgmiseks Hiina rahvavabariigi proovikiviks oli Korea sõda. Pärast teist maailmasõda oli Korea poolsaar piki 30 kaheksandat paralleeli jagatud. Põhjas aitas Nõukogude liit võimule kommunistid, lõunas toetasid Ameerika Ühendriigid läänele orienteeritud valitsust. Kommunistide rünnakuga algas sõda. Ootamatult vallutati pea kõik lõunaalad. Nüüd sekkusid aga lääneriigid ÜRO egiidi all põhilöödi tagasi ja tõriti Hiina piirini. Moodse tung kartis sissetungi Hiina, ent ka neile sõbraliku Põhja-Korea režiimi langemist. Oktoobris 1950 sekus Hiina niinimetatud vabatahtlike armee kindral penti Huai juhtimisel. Hiina väed lõid ÜRO liitlased taganema, kuni Rinne 38. paralleelil peatus. Järgnesid läbirääkimised ning viimaks jõuti sõja lõpetanud lepinguni. Sündinud oli jagatud Korea poolsaar, Korea Vabariik lõunas ja Korea Demokraatlik Rahva Vabariik põhjas. Sõjas hukkus neli miljonit inimest, eraldusjoon lahutas seitse miljonit peret. Korea sõjaga seob moodse tungi aga ka isiklik side. Mäletatavasti sai ta teise naisega kolm poega, kes kasvasid üles isaste eraldi. Noorim Mao Ann Long suri varases nooruses Shanghais alatoitumuse ja haiguste tõttu. Kaks vanemat mao ning, ja ma Aucking sai ta ka täis ealisteks. Nad lähetati vahetult enne jaapanlaste sissetungi esmalt Pariisi ja siis Moskvasse õppima. Teise maailmasõja puhkedes liitusid Nõukogude meelsuses üles kasvatatud pojad Nõukogude punaarmeega ja osalesid lahinguis Kurski kaarel ja Poola vabastamisel. Nad naasid kodumaale 1947. aastal, liitudes kommunistliku partei ja Hiina armeega. Noorem poeg Mao Ann King osutus vaimuhaigeks ja viibis pikki perioode haiglates. Vahepeal töötas aga tõlgina. Oli tal ju vene keel suus. Sellest hoolimata, et ta oli hullumeelne, oli tal kindralmajori aukraad. Vanem ma ning läks aga Korea sõtta töötades Hiina vägede ülemjuhataja tõlgina. Ta hukkus 25. novembril 1950 ÜRO juhitud liitlasvägede lennukite sooritatud pommirünnakus. 1956. aastal käivitas mao esimese oma salakavalatest kampaaniatest. Sellel oli nimeks 1000 õit. Ootamatult oli lubatud kommunistliku partei ja riigijuhtide kriitika. Pärast paari kuud olid peamised kriitikud teada. Nad vangistati ja heideti laagritesse. Hammasrataste vahele jäi umbes pool miljonit inimest, suuresti kommunistliku partei enda liikmed. Nõnda juuriti ohtlikud mõtted välja, nagu ütles Mao. Sest maaoskused, revolutsioon peab olema pidev ning stagnatsioon on halb. Millalgi samal ajal halvenesid suhted ka Nõukogude Liiduga. 49. aastal oli mao külastanud Moskvas Jossif Stalinit. 57. käis ta külas Rushovil ning talle ei meeldinud see, mis Venemaal toimus. Ta leidis, et Nõukogude Liit on hüljanud Lenini ja revolutsiooni ideaalid. Progress on seisma jäänud. Rahu ja stabiilsust ta ei soovinud. Järgnevatel aastatel asus Hiina toetama Albaania Jugoslaavia, et kes küll sotsialistlikud, ent järginud Nõukogude liidu kurssi. 1969. aastal peeti Hiina Nõukogude Liidu piiril seitsme kuu vältel koguni salajast piirisõda. Selleks ajaks oli aga jõudude tasakaal juba võrdne. 1964. aastal olid Hiina teadlased suutnud luua oma riigile tuumarelvakollektiviseerimine ja talupoegade koondamine. Kommuunidesse algas Hiinas juba 1940.-te aastate lõpul. Esimese viisaastaku käigus sai see sisse kiire hoo. Aastaks 1957 oli maal loodud 750000 kommuuni. Talupojad harisid maad ja riik ostis neilt vilja fikseeritud hinnaga kokku. Maksud olid ligi 30 protsenti saagilt. Toitu jagati jaokaupa talongide alusel. 57. aasta lõpul Käis moodse tung välja, aga uued ideed. Teiseks viisaastakuks. Majanduslik uutmine sai nimeks suur hüpe. Tagantjärele tarkusena oli see hüpe tundmatusse kuristiku. Esiteks seadis mao eesmärgi 15 aastaga terasetootmises Inglismaast ette minna ning terast hakatigi sulatama kõikjal ja kõigi poolt koolide ja vabrikute õuel linnaväljakutel ja küla talumal. Kõik muu jäi unarusse. Koolitööd näiteks sel perioodil pea ei tehtud. Ja teraseks alati kõik potid ja pannid, tänavalaternad ja roostes naelad. Ning tõepoolest, terase hulk kasvas mitusada korda. Kahjuks oli see vilets kasutuskõlbmatu teras sest koostisosad olid valed ning valajateks tavalised inimesed. Lisaks põhjustasid isehakanud terasetootjad ökoloogilise katastroofi, sest terase sulatamiseks raiuti maha hulk linnade lähedasi metsi. Teiseks toimus Maal massiline kollektiviseerimine. Varasema 750000 kommuuni asemel moodustati 25000 kommuuni. Keskmiselt oli ühes kommuunis 5000 perekonda ja 22000 inimest. Suurimas kommuunis aga pea kaks miljonit inimest. Nagu näete, unistus sellest, et uinudes veab traktor inimestele teki peale polnudki väga kaugel. Suurkommuunide abil pidi kasva loomulikult siis riisi ja nisukasvatus. Ja viljakasvatuse suurimaks vaenlaseks oli hiina varblane. See tähendab linnuparved, kes külvatud vilja sööma tõttasid. Selleks, et linnud ei saaks viljaseemet ära süüa, pandi püsti inimvalve, kes linde põldudelt peletas, tehes seejuures lõgistite kisa ja kolinaga tohutut kära. Viimaks kukkusid väsinud linnud surnult taevast. Valminud viljasaak oli vägev. Ent sellele järgnes röövikute võidukas pealetung. Ja takistama polnud röövikuid mitte kedagi, sest varblased olid ju kõik surnud. Suure hüppe nimelise majanduslik ühiskondliku eksperimendi tulemusena lagunes esmalt ühiskond, sest inimesed olid laiali pillutatud. Sellele järgnes näljahäda, sest saagikus hoopiski vähenes. Hiina keeldus välisabist. Inimesed tegid meeleheitest enesetappe, Võisõit surnuid oli mässaja, vastuhakke hulk hukkus võitluses armeega, kes kaitses viljavarusid. Hävis 40 protsenti hoonetest. Hinnanguliselt hukkus või tapeti 30 kuni 55 miljonit inimest. 1959. aastal taandus moodse tung kommunistliku partei sekretäri ja rahvavabariigi esimehe ametikohalt. Liu šoki ja Deng Xiao-Ping taastasid korra ning majanduse kostus koguni kriitikat moodse tungi aadressil. 62. aastal esines ta koguni kõnes enesekriitikaga. See ei tähendanud aga, et maa oleks eksperimentidega lõpetanud. Vanadust ja saavutatut nautinud. Ta lihtsalt kogus ennast. Neli aastat. Juba 66. aasta mais pidas ta poliitbüroos kõne, mis käivitas uue uutmise ja mullistuste laine. Kultuurirevolutsiooni kõnes laitis ta kodanluse ilminguid parteis ja kutsus üles revolutsiooni kaitsele. Nooremad parteilased haarasid innuga maomõtetest kinni, toimusid meeleavaldused, ilmusid plakatid uutmise kaitseks. Loodi esimesed punavalvurite üksused tudengite ja tööliste seas. Mao kuulutas, et vanad ideed, kultuur, tavad ja kombed tuleb kõrvale heita. Detsembris 66 kuulutas ta juba kodusõda kõige vana vastu ning lasi pula valvuritele jagada 19 miljonit tulirelva. Kaks aastat varem oli välja antud väikene punane raamat moodseedungi tsitaatide kogumik. Nüüd sai sellest punavalvurite piibel. Mao isikukultus tõusis uuele kõrgusele, tema näopildid olid kõikjal. Oli propagandakunsti õitseaeg. Moodse tung oli kunsti ja kirjanduse ainus sisu. Punavalvurid alustasid valast puhastamist asjadest lõhkudes ja hävitades. Vana kultuuriobjekte. Näiteks Pekingis hävitati 6800-st kaitsealusest vaatamisväärsusest 5900. Okupeeritud Tiibetis lõhkusid lammutasid punavalvurid pea kõik 3600-st kloostrist. Vaid 13 jäid puutumata. Ei lõhutud, vaid ehitisi, põletati ka raamatuid ja maale segi peksti muuseumi eksponaate. Mao nägemuses pidi ajalugu algama algusest, see tähendab temast endast. Seejärel mindi aga inimeste kallale. Isikuid, keda kahtlustati revolutsioonile vastutöötamises asuti mõnitama. Toimusid avalikud kritiseerimist, koosolekud, suurimad neist linnaväljakutel miljonite ees. Näiteks Tenkse apping pidi taluma kriitikat 12 tundi päevas Taevase Rahu väljakul mitme kuu vältel miljonite ees. Koosolekutel tuli kritiseeritavatel seist alandavas ja füüsiliselt raskes asendis kummargil käed selja taga väljasirutatud. Koolides kritiseerisid õpilased õpetajaid ja koolijuhte, tehastes töölised, brigadiri ja direktoreid. Ühiskondlik kord pöördus pea peale. Süüaluseid mõnitati, tihtiga peksti, vangistati, ise tehtud vanglatesse, aastateks konfiskeeriti, nende vara kiusati taga, pereliikmed, miljonid sooritasid enesetapu. Segi paisati ka majandussuur, hulk linnaelanikke saadeti maale tööle riisipõldudele. Lapsed läksid ühes suunas, vanemad, teises purunesid peresuhted. Inimesed läksid kaotsi ja töötasid end surnuks. Ainsaks õigeks eluviisiks oli riisikasvataja eluviis. Lihtne ja primitiivne. Varatu ja revolutsiooni aatest joovastunud. Hariduselu seiskus pärast kultuurirevolutsiooni osutus ligi pool Hiina elanikkonnast, olevat kirjaoskamatu. Seiskus töö tehastes ja vabrikutes. Hinnanguliselt hukkus mullistustes viis kuni 10 miljonit inimest. Kuna moodse tung oli vana ja haige ning kommunistlik parteijuhte ta ei usaldanud, jättis ta kultuurirevolutsiooni juhtimise ja suunamise niinimetatud nelikjõugu hoolde. Seda seltskonda juhtis tema oma abikaasa madam Mao. Nemad tegelesid vastaliste parteilastele mõnitamise hävitamisega. Kuu aega pärast moodse tungi surma. Nad vangistati ja kukutati võimult. 1980 81 toimus telekaamerate ees nelikjõugu näidiskohtuprotsess. See oli hiina versioon stalinismi hukkamõistmisest sest moodse tungija parteid poleks saanud ju kritiseerida. Nad olid eksimatud. Kaks neljast nelikjõugu liikmest mõisteti surma kaks eluks ajaks vangi. Hiljem muudeti surmanuhtlus ümber eluaegseks vanglakaristuseks. Mada. Mao sooritas 1991. aastal vanglas enesetapu. Teisedki on tänaseks surnud. Säärane on kurjamite saatus. Moodse tung oli kultuurirevolutsiooni puhkedes juba vana mees, kuigi ta demonstreeris veel 72 aastasena, et suudab ujuda üle Jaudsee jõe. Ent see oli puhas näitemäng. Ujumine oli muide ainus sport, millega maoelus tegeles. Ta oli ülekaaluline ja haige. Ta oli ka ahelsuitsetaja ning tema süda ja kopsud olid elu lõpus väga väsinud. Paranoilise isikuna kartis ta pidevalt riigipööret ja mõrvamist vahetas tihti elukohti. Ta uinus vaid unerohu abil. Mootseduum põdes Parkinsoni tõbe, tema närvisüsteemi ja lihaste motoorika käis alla. Tal oli ka luu keeringi tõbi, skleroosi erivorm, mis põhjustas lihaste kärbumist. 76. aastal tabas teda ridamisi kolm südameatakki. Viimast korda ilmus ta avalikkuse ette seitsmendal mail 1976, et kohtuda Pakistani peaminister sulfikaar Ali putaga. Juulis. Maod tabanud atakk muutis ta halvatuks. Lõppfaas algas viiendal septembril. Maa oli vaheldumisi ärkvel ja koomas, tema neljas naine aga muretses pidevalt tema välimuse pärast, lastes surijat riietada ja meikida, et too külastajaile kena välja paistaks. Moodse tung suri üheksandal septembril 1976 10 minutit pärast südaööd, olles 82 aastane. Surnukeha oli rahvakongressidekojas väljas terve nädala. Seejärel ta palsameeriti ja juba aasta hiljem pandi vaatamiseks välja Taevase Rahu väljakule rajatud mausoleumi. Igava ja nõukoguliku hallist graniidist. Mausoleumi rajasid 700000 vabatahtlikku pelgalt kaheksa kuuga. Sümboolselt toodi ehitusele kive ja materjali kõikjalt Hiinast. Mao tsetung palsameeriti Vietnami spetsialistide abiga. Surnukeha tarvis rajati eritellimusena hiiglaslik kvartsklaasist kristallkirst sest moodse tung oli meeter 80 sentimeetrit pikk ja üsna kogukas. Oma eluajal koostas või kirjutas moodse kümmekond raamatut, peamiselt ajavahemikul 37 kuni 57. Taliga võimekas Kaili graaf koopiaid. Tema kalligraafiast on raiutud mitmel pool Hiinas kividele. Ta oli tuntud ka luuletajana. Alates 1999.-st aastast on tema näopilt Hiina rahvavabariigi rahatähtedel. Isikuna oli moodse tung eneseimetleja. Talle meeldis teda ümbritsev isikukultus, aga viisakusest ta ei hoolinud. Vastupidi, ta pidas aus talupojakombeid ja käitus ka ise vastavalt. Rohmakas käitumine oli osa tema kuvandist. Ta ei kandnud ehteid ega lõhnastanud end kunagi riietel välimusel ja asjadel polnud tema jaoks tähtsust. Ta oli tujukas ja samas energiline. Seksuaalselt oli ta tõeline kiskja, ahne vallutaja, kel rohkelt naisi ja armukesi. Aga maopärandist kõige ohtlikum on tema loodud ideoloogia. Mauism. Erinevalt marksismi-leninismi-ist ei hoolise eetikast ja moraalist. Maism on läbinisti idealistlik, reaaliatesse ei hooli. Ideed tuleb ellu viia isegi siis, kui see on reaalselt võimatu. Ma ei usu töölisrahvasse ega intellektuaalidesse. See on vaid talurahva lihtsa riisikasvataja mõtteviis. Seega ka populistlik. Moism on ka vaenulik võõraste vastu seal Hiina hiinlastele ideoloogia. Ning mis peamine mao ism nõuab pidevat revolutsiooni üha uut ja uut tootmist. Kõik vana ja ajalooline on asjatu ning tuleb hävitada. Ajalugu tuleb alustada üha uuesti algusest. Lisaks Hiinale on ma uss külvanud kurja mitmel pool maailmas Albaanias, Birmas, Kambodžas, Indoneesias, Filipiinidel, Brasiilias, Peruus, Indias ja Nepaalis. Kõikjal on olemas mõistlik partei ja peetakse või on peetud relvastatud võitlust valitsuse vastu. Kurb, nukker on ka moodse tungi laste saatus. Esimese naisega tal teatavasti lapsi polnud. Teise naise poegadest noorim suri nelja aastasena. Vanim poeg hukkus aga 28 aastasena Korea sõjas. Vaid keskmine vaimuhaige mao anking elas kõrge vanuseni surres 2007. aastal 82 aastasena. Temast jäid maha poeg mao ThinQ ning pojapoeg, mao-dong, dong ja pojatütar maootjani. Mao Ching You tegi karjääri armees, omandades kindralmajori aukraadi. 92.-st aastast alates on ta ka ülikooli õppejõud, õpetades ajalugu ja kirjutades teoseid oma vanaisast. Suurest ma otsetungist. Kolmanda naisega saadud tütred ja pojad jagas maaga mäletatavasti pika marsi ajal mööda maad laiali. Vaid noorim tütar liiminn jäi emaga. Ta elas emaga Moskvas ja naasis Hiina alles 1947. aastal. Et ta oli üles kasvanud venekeelses keskkonnas, pidi ta hiina keele omandama Kodumaal. Ta lahutati emast ja kasvas üles isa juures, kes tema ustavust Mavismi ideoloogiale pidevalt testis. 59. aastal abiellus ta isa tahte vastaselt. Tal oli kaks last, kindralist poeg, kong Ching ning ja tütar kong Dong Mei. Viimane on üle Hiina tuntud rikas ärinaine kelle isiklik vara väärt 730 miljonit eurot. Kom. Meil on kolm last, kaks tütart ja poeg. Tema varandus on teenitud kirjastamise, oksjonimajapidamise ja kindlustusega 83 aastane linn, minna ka, on Hiina rahvakongressi liige. Moodse tungi noorim tütar, neljanda naise võsu linaa on tänaseks 78 aastane. Näib, et tema oli isa lemmik keda kutsuti suureks nukuks. Ta lõpetas ülikooli ajaloo erialal ja töötas lühikest aega Päevalehe peatoimetajana. Hiljem oli ta Hiina kommunistliku partei poliitbüroo sekretär kooliõpetaja ja siis pekingi kommunistliku partei osakonna sekretär. Täna on ta rahvakongressi liige, just nagu tema pooladegi. Pärast moodsee tungi surma haaras võimu Deng, Xiao-Ping hiina võttis uue kursi. Ideoloogias püsib kindlalt ühe partei võim ja mõistlik ilmavaade. Ent majanduses on asutud edukalt kapitalismi teele. Tõsi, riigi poolt kontrollitud ja kaitstud kapitalismi teele. Ning Hiina on saanud rikkaks ja hakanud oma rahaga mõjutama poliitikat Kesk- ja Kagu-Aasias ning Aafrikas pakkudes odavaid laene ja tehes investeeringuid ning sidudes nõnda vaesemad riigid käsist-jalust Hiinale otsa. Nõnda elab moodse tungi loodud Hiina endiselt edasi põrandaalusest salakavalusest, mis oli ja on üks Moismi tööriist. Seepärast olgem valvsad. Helipuldis oli Maristambach, mina olen Martti Kalda. Saadet jääb lõpetama kultuurirevolutsiooni aegne punavalvurite isetekkeline hümn, Maudse tungi isiku kultuslik, punane joon Ida mille täpsed autorid teadmata. Punane on ida, tõuseb päikene. Hiinast on pärit Mootseduuk. Kuulmiseni.