Des Erasch. Elmar Jeynis. Ja marjuaders bluus, klassikalegendid ja need olid vaid üksikud paljudest. Nende meeste kitarrid ja suupillid kõlavad nüüd seal kusagil bluusimeeste paradiisi mõõtmatus amfiteatris. Noh, kujutleda võib ju ikka ja meenutada, võiks arvata, et seda teeb sageli üks vanamees Chicagost. Tahan siin endale lausa bluusiimpeeriumi loonud, andnud sellele nime legendid ja veedab tihtigi oma õhtuid siinses baaris. Ta teab, et ta on viimane naist esimese laine ehtsatest, mustadest pluusi meestest, kellele me tänulikud peame olema, sest nagu ta on öelnud pluss see on juured, kogu muu muusika on viljad. Ajas ajas. Helijälge ajas. Ka toredat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja bluusiklassik Vadiga. David röövnik kirjutab ajakirjas New Yorker. Ega 82 aastane paadi kai vist viitsikski õhtu õhtu järel oma pluusi baaris istuda, aga äri nõuab. Kogu maailmast saabub Chicagosse turiste, kes otsivad sellest linnast kõige muuhulgas ka bluusikogemust. Legendides kuulevad nad pluusi, seda tõelist ja ehtsat võivad väikesest suveniiripoest mälestuseks T-särgi või tassi osta ja need, kes julgevad, astuvad padi juurde, kiidavad teda kui elavad pluusi kooni ja paluvad luba koos temaga pilti teha. Vali vastab seepeale täna andeid, naeratagem siis. Ja järjekordne klõps Ps viib tema kujutise kusagile laia. Maailmapildistaja on uhke. Siin ta on fotol koos viimase pluusi mehega. Mingis mõttes see niimoodi ongi. Vanadest ehtsatest ongi paadi ainsana järel, veel mõne aasta eest oli neid kaks. Just miibi king päri hea sõber, kes lahkus oma 89. eluaastal mais 2015. Mariann meenutanud, et lisaks kurbusele jälle Einale ning tundele, et ta on siia ilma lausa üksi jäänud täiustada siis ka mingit kummalist vastutustunnet. Tema peab neid hoolitsema selle eest, et nood nii-öelda esimese põlvkonna bluusimehed maailmal meeles püsiksid. Seda on ta püüdnud teha oma klubis nende laule mängides ja vestlustes alati lahkunud bluusilauljatest sõpru meenutades, eriti hiljaaegu lahkunuid kas või bluusileedit ETačeimsi. Ja seoneta Riims, suurim ämber, unistused, mida meenutada. Vadiga Eiland mälestused. Mida meenutada, tema isa oli pooletera rentnik Louisianas Let's Fis. Tulevane bluusimees tuli ilmale, 1936 töötas pois eas puuvillapõllul, õppis vähe haavalgi kitarri mängima ning jõudis lavale koos Don Rushi bändidega. 20 aastasena istus paadi rongi ja sõitis Chicagosse nagu kümned ja kümned muusikud enne ja pärast teda. Sest just siin, Chicagos, suitsuste paaride väikestel lavadel toimus tõeline bluusielu. Just siin olid nad kõik endale nime teinud. Huvillidekson, olim, Wulf, only soni, paju, ülemson ja hulk teisi. Kellele andis võimaluse Poola päritolu vendade Chesside salvestusstuudio Chess Records. Seal tegutses ka lemmik ja tulevane õpetaja McCaini Morgan Field, tuntud kui madi Waters. Ja see on madivadel, kuidas Padigay oma ebajumalaga kohtus, see on omaette lugu. Padi esimesed kuud Chicagos olid väga keerulised. Ta, leides odava koha, kus ööbida, kuid mängimise eest maksti klubides vaid sente ja noormees oli kogu aeg näljane. Ühel eriti meeleheitlikule õhtul läks ta lavale pluusi paarisklubi 78. Ja nagu ta meenutanud on, mängis, nagu oleks ta elu kaalul. Kui ta oli lõpetanud, tuli klubi omanik ja ütles. Mad tahab sinuga rääkida. Madivoottersoli sellel õhtul kohal olnud ja padi esinemist näinud. Nad kohtusid Vodersi vägeva auto tagaistmel ja suure pluusi mehe esimene küsimus. Algajale oli järgmine. Kas laami meeldib sulle? Mulle meeldib kõik, vastas mitu päeva peaaegu söömata olnud paadi ka ise lõunast Mississippist Chicagosse saabunud nadi Voothers oli selle tee läbi käinud ja sai kõigest aru. Ta söötis noorukil kõhu täis, nad rääkisid pikalt ja Vootes aitas andekale noorele bluusimehel Chicagos esinemispaiku leida. Ka plaadifirma Records võttis paadiga oma esinejate hulka. Mul polnud raha, polnud röökivaid, polnud katust, pea kohal, polnud lootustega, hingerahu, aga kui sa palud, siis saadab tema sulle abi. Vaadake mind, ma olen elav näide, living, proof laulatvad ei käi. Tema ja madivoodersi teed ristusid bluusimaailmas aastakümnete jooksul lugematuid kordi. Nad salvestasid üheskoos Chessis ning esinesid klubides koos teiste tollaste bluusikuulsustega. Võllidekson Haulin, Wulf, õutis, ras, Kogoteeler. Oh, neid oli nii palju. 1983. aastal öelnud kopsuvähki põdev Madibuvaterzkaile mõni päev enne siit ilmast lahkumist. Vaata et sa pluusi ikka ilus hoiad, madigay teeb seda tänase päevani. No päris vapustav. 1950. Üheksa kuni 68 kuulus Chicago kuulsa salvestuskompanii Chess Records esinejate hulka kes võttis musta bluusmuusikud lahkelt oma tiiva alla, kuid vadi suhtes olid vennatšessid küll pisut tõrksad. Kitarrimäng tundus neile liiga meele tunded tema lauludes liiga valusad ja ehtsad. Ja nii lubati tal Jessi stuudiosalvestustel mängida vaid tuntud bluusimeeste taustagruppides. Ometi kuulus ka tema juba siis nende bluusihiiglaste ka, kes seda muusikat elus hoidsid ja edasi viisid. Kibestunult on padi meenutanud, kuidas Leonard Chess ta 1960.-te lõpul enda juurde kutsus ja ütles. Ma tegin valesti, hoidsin sind tagasi, ütlesin, et sa mängid liiga palju ja su stiil on liiga metsik. Sa oled võrratu bluusimees ja mina olen olnud liiga rumal, et sellest aru saada. Ometi teised bluusmuusikud ja kuulajad olid sellest ammugi aru saanud. 965. aastal esinesime Euroopas Ameerika folk-bluusifestivalil. Kui ta oma esimese kontserdi Inglismaal lõpetanud oli, piirasid kohalikud valged kitarri kangelased Jeff Beck, Jimmy Page'i, Eric Clapton ta sisse ja uurisid täpsustama kitarril üht või teist heli või kõla kuuldavale oskab tuua. Norras Stewart olnud nii innukesetraadi, lubas tal oma kitarri kanda. Kui Rolling Stones kutsuti esinema Ühendriikide teleshows, võtsid Stonsid kaasa mustad bluusmuusikud Haulin Wulf vihmadigay viibi, kingi juunior välzi ja veel teisigi. 2008. aastal valmis režissöör maadinskorsiisil New Yorgi legendaarses viitconi teatris toimunud Stonside showst uhke dokfilm Šayne lai. Koos Rolling Stonesi tega lavale tulnud külaliste hulgas oli ka hinnatud ja austatud bluusimees padi kai korraks siia kästonse. Rolling Stones viibi kingilaul Rockmi veebi 1900 kuuekümnendatel pool ja seitsmekümnendatel, kui noored valged briti rokkareid musta pluusi hakkasid mängima jaga koos mustade bluusimeestega lavale ilmusid, polnud see sugugi iseenesest mõistetav asi. Ja õhus oli äkki ootamatuid küsimusi. Eric Clapton on tunnistanud. Talle tundus, et ta varastas klassikalist vanade. Bluusimeeste loomingut ja jäi vahele. Mitmedki mustad bluusmuusikud arvasid samuti. Valigaiemadivooders mängisid küll rõõmuga koostonside klapp toniga, kuid mingi okas jäi siiski ka neil hinge. 1900 seitsmekümnendatel ütles paadi ühes intervjuus. Pole vaja midagi muud, kui mängida kitarri ja olla valge nahaga. Kas seal on mängus ka hinge on või mitte, et igal juhul jõuad sa kaugemale kui must mees. Kai on meenutanud, et kui ta esines Saksamaal ameerika folgi ja bluusifestivalil, vilistati ta isegi välja. Publik arvas nimelt, et ta on liiga noor, liiga hästi riides, kenasti pestud ja kammitud. Ja viskipudelit polnud tal ka kaasas. Kohalik publik oli ilmselt veendunud, et õige must pluusi mees peab olema näruses rõivais vana ja purjus. Millest selline arusaam, mine võta kinni. Ehtsad Ühendriikide musta pluusi mehed olid alati väga elegantsed, padi kai on seda siiamaani. 2010. aastal ilmunud plaat Lewing pruu algab selle lauluga 74 aastat noor. Just nii noor Padigay sel aastal oligi ja nii ta laulab. Olen kõike oma elus näinud, elanud ja armastanud mööda maailma ringi rännanud kuningate Rolling Stones idega veini joonud. Ja praegu tunnen end ikka noorena, nagu oleksin alles 21. Üheksa aastat hiljem kohtus kirjanik David Rämmnik 80 kaheaastase Vadiga haiga Chicagos vadi bluusiklubis legendid ja kirjutab. Vari on alati väga elegantne välja näinud tiptop, ülikonnad kuuekümnendatel uhked süsimustad, lokkis juuksed, kaheksakümnendatel säravalt värvilised kostüümid üheksakümnendatel. Praegu on tal kiilaspea ja kortsuline nägu ning ta näeb erakordselt lahe välja, peas hallikassinine, pehme viltkübar seljas Carlos Santana kingitus. Pikk must nahkjakk. Kaks vägevat teemantsõrmust, ühel tema nimetähed, teisel sõna, pluus, varje istu hoopiski mitte pidevalt oma pluusi klubi paarilisega lasen turistidel pildistada kui viimast ehtsat musta pluusi legendi. Rohkem kui 100-le õhtul aastast tuletama Harryga ka nyyd veel lavale. Nii oma klubis, teistes Chicago bluusibaarides kui mujalgi kas või lahkunud hea sõbra piibi kingi bluusiklubis New Yorkis Times Square'il. See juhtus eelmisel kevadel klubi lõpuõhtul, kus padi meenutas lahkunud bluusimehi ning esitas nende laule, nagu see tekkimine võllideksani. Ja muidugi laulab Vadiga oma lahkunud sõpradena. Kuuse temale ainuomases erilises stiilis tema Chicago bluus, vägev elektriline bluus, vahelduda traditsioonilise sügava hinge bluusiga või kõikvõimalike bluusivariantidega, millele annavad värvi rokisõu leiäärses seisugemed ega tema esinemine erineb millegi poolest teistest. See pole minu, vaid bluusi kriitikud, kus, kes kirjutas mõne aasta eest kani kai, armastab äärmusi, tema võimas hääl muutub järgmisel sekundil imepehmeks kaunile vaiksele kitarrisoolale järgneb kui valija kiire. Ta on pinge üles kruvima ise ja selle languse meister alati värske ja üllatav. Aastal 1991 ilmus esimene Grammy võitnud bluusialbum. Raevukalt või bluus. Kuidas seda siis tõlkida, ütleme, pagana päralt, muidugi on mul pluus. Pluusi all, mõtleb ta siin pigem nukrust või kurbust. Ma teile kuulub, aga ka selline mõte. Kummaline, kui sa oled nukker ja laulad pluusi, siis kaob su nukrus tasahilju kusagile ära. Vändra advokaat tuleb nõus just selle looga alustab vadi kai viimasel ajal kõiki oma hingetungivaid esinemisi. Bluusi publik on teda alati armastanud, kuid rahas mõõdetav võtavad tasu oma ande ja kunsti eest hakkas ka ei saa ma alles 1990.-te alguses kui ta oli juba ligi 60 alles siis tunnustati teda ametlikult kui pluusi hiiglast. Kui tõelist legendi. Madiga elab Hollantaakis mõnekümne kilomeetri kaugusel Chicagost Tallinnast tema suur avarate ruumidega maja seisab peateest eemal varjulises pargis. Pardil on tavaks väga varahommikuti ärgata umbes kella viie paiku. Tema hommik on toimekas poeskäimiste ja igasuguste asjaajamiste aeg. Kella ühest seitsmeni kestapixiesta järgneb õhtulegendide klubis või esinemistuur, kus ta praegugi aeg-ajalt käib. Elab üksi, kaks abielu on lagunenud, kui mõlemad eksnaised ja kaheksa last käivad pühade ajal tema juures külas ja padi ise valmistab perele rõõmuga toitu. Bluusilegend on võitnud kaheksa Grammy't ja mitmeid elutöö auhindu. Ta kuulub nii rock n rolli kui Louisiana kuulsuste halli. Ta kuulab igasugust muusikat, seal leiab igast stiilist midagi enda jaoks kuid on otsustanud täita nii madivoothersile kui piibikingile antud lubaduse pluus elus hoida, sest ta on viimane vanadest kuulsatest mustadest bluusilegendidest ja ta sündis siia ilma selleks, et kitarri mängida.