Tere õhtust, päevakaja võtab kokku reede, seitsmeteistkümnenda jaanuari olulisemad sündmused, stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Sugugi kõik Tartu reformierakondlased pole kindlad, et soovivad koalitsioonipartnerid keskerakonda abilinnapea Monica ranna umbusaldamisel aidata. Reformierakondlase Ants Laaneotsa sõnul on oht, et Keskerakond jääb Tartus opositsiooni. Selliste räpaste võtetega, nagu siin Keskerakond, tuli välja sellisesse ulitsus linnas nagu Tartu iial mõeldav. Sotsiaaldemokraadid heitsid Helve särgava Tallinna volikogu fraktsiooni koosseisust välja juba suvel sotside ridadest lahkunud särgava plaanib ühineda mõne muu erakonnaga. Lüganuse valla ja vallandatud koolijuhi läbirääkimised ebaõnnestusid, õpetajata streikida ei kavatse, vaid saadavad koolijuhi konkursile oma kandidaadi. Kandidaadid on laekunud need, me hakkame järgmine nädal arutama kutsuma vestlustele. Heidi töötaja. Meeskond soovib edasi juhtima hakata õpetaja Anu Vau. Pensionifondide registripidaja hinnangul kulub pensionäre tormiga kavandatud muudatuste tegemiseks minimaalselt 18 kuud. See aga tähendab, et suur osa seni eelnõus olevaid tähtaegu lükkuks hilisemaks. Kõige tähtsam on nii-öelda ärinõuded paika saada ja selle aluseks on seaduse vastuvõtmine. Eesti rahvaarv suurenes mullu 3540 inimese võrra. Loomulik iive jäi negatiivseks, kuid Eestisse asus elama 5030 inimest rohkem kui siit lahkus. Poolast alguse saanud linnugripp on levinud ka Ungarisse, Slovakkiasse ja Rumeeniasse. Tallinna linnahall ootab endiselt Euroopa komisjonilt riigiabi otsust. Tallinna Linnahalli juhatuse esimehe Anu liinsoo sõnul ei ole riigiabi luba vaja, kui hoonet hakatakse kasutama kohalike kultuurisündmuste läbiviimiseks, küll aga näiteks rahvusvaheliste konverentside korraldamiseks. Üliraskel Dakari kõrberallil pälvis esikoha 57 aastane hispaanlane Carlos Sainz Saint soli Dakari ralli parim ka 2010. ja 18. aastal. Siis toimus võistluse Lõuna-Ameerikas tänavaga Saudi Araabias. Ilm on öösel sajuta, päeval sajab kohati vähest vihma või lörtsi. Õhutemperatuur on null kuni viis kraadi, kuid öösel langeb miinus kahe kraadini. Ja nüüd siis kõigest järjekorras. Ehkki Tartu keskerakondlased vajavad abilinnapea Monica ranna umbusaldamiseks reformierakondlaste hääli, pole viimased sugugi kindlad, et koalitsioonipartneri soovile vastu tulevad. Kui umbusaldamine ebaõnnestub, tähendab see tõenäoliselt koalitsiooni lõppu. Madis Hindre räägib lähemalt. Tuleval neljapäeval soovivad Tartu keskerakondlased algatada abilinnapea Monica Ranna umbusaldamise selleks vaja panna 49 liikmelises volikogus 13 allkirja. Selleks, et umbusaldus lõpuks ka läbi läheks, on neil tarvis kahtekümmet viit häält. Keskerakonna Tartu piirkonna juht Jaan Toots ütleb. Tema selja taga on kuus keskerakondlast seitsmest. See tähendab, et hääletusel peab koalitsioonipartnerile appi tulema vähemalt 19 reformierakondlast. Ainult üks reformierakondlane võib hääletamata jätta. Reformierakondlased kogunevad asja arutama uue nädala alguses. Reformierakondlane Tiia Teppan ütleb samuti, et olulised on tuleva nädala kohtumised, aga tema läheb neile arvamusega, et Monica randa ei tuleks umbusaldada. Selline variant minule isiklikult tõesti ei meeldi just see Tanel poliitika Keskerakonna poolt, et oodatakse meie sajaprotsendilist osavõttu. Siinkohal võin öelda, et ma ka isiklikult ise ei tea, kas ma 20. veebruaril üldse volikogus osaleda saab. Siin on väga lihtsad, inimlikud põhjused võivad olla, mille pärast ei saagi seda umbusaldust läbi viia. Sama meelt on Teppani fraktsioonikaaslane kooli direktor Helmer Jõgi. Antud hetkel ikkagi Keskerakond ise mängis sellise olukorra, et oma sisemiste asjadega hakkama ja nüüd siis nagu tuliseid kastaneid võõraste kätega tulest välja tuua. Reformierakondlaste otsuses paistab olulist rolli mängivad ka see, kuidas suhtutakse Keskerakonna uude abilinnapeakandidaati Aleksandr Shiro kowisse. Jaan Tootsil. Küsisime eile, missugused plaanid Shirokovil Tartus on. Ega temal ei saa muid plaane olla, kui meil on koalitsioonileppe ja tema täidab koalitsioonilepet. Reformierakondlased ütlevad kui ühest suust, et nemad tänast Peipsiääre vallavanemat Sirokovit ei tunne. Ants Laaneotsal Jaagup ka pisut krõbeda maid sõnu. See Peipsi-äärne meeles on kaunis kahtluse rohkem kui kahtlase kraamiga armunud tema juhtimisoskus võib olla maksimaalselt, katab ära ühe linnakese või väikese vallakese, Peipsi ääres, aga mitte suure ligi 100000 elanikuga Tartu. Aga mis saab siis, kui Monica ranna umbusaldamine ebaõnnestub? Jaan Toots, see on küsimus nüüd, kas koalitsioonilepe peab või ei pea, kui koalitsioonilepe ei pea, siis tuleb hakata edasi vaatama. Reformierakondlastega rääkides jääb kõrva, et abilinnapea isikust vaat et olulisem on see, kuidas Tartu keskerakondlased asju ajavad. Veel korda. Ants Laaneots. Selliste räpaste võtetega, nagu siin Keskerakond tuli välja sellisesse ulitsus linnas nagu Tartu, noh, see ei ole mõeldav, aga praegu ootame ära, vaatame ära. Ja ma arvan, et on väga ohtlik Keskerakonna jaoks, on, nad lähevad opositsiooni. Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna juhatuse ja erakonna volikogu fraktsiooni ühisel koosolekul otsustati endine kohtunik Helve särgava usalduse kaotuse ning koostöö lõppemise tõttu fraktsiooni koosseisust välja. Vaata särgava astus erakonnast välja juba möödunud aasta suvel, kuid jätkas fraktsiooni liikmena linna eelarve. Hääletusel hääletas särgava koos Keskerakonna ja EKRE saadikutega eelarve poolt. Särgava sõnul kavatseb ta poliitikas jätkata ja liituda mõne muu erakonnaga. Juttu sellest, et talle on pakutud volikogu aseesimehe kohta särgava ei kinnita. Seda ei kinnita ka linnavolikogu esimees Tiit Terik. Samas märgib Terik, et Keskerakonnal oleks väga hea meel Sargavat oma ridades. Tervitada on siiski volikogu liikme enda otsus. Ekre linnavolikogu fraktsiooni juhtiv Mart Kallas märkis, et neil pole säraga vaga peale tavapärase suhtluse mingeid läbirääkimisi liitumise suhtes olnud. Lüganuse valla ja vallandatud koolijuhi läbirääkimised ebaõnnestusid. Jüri Nikolajev räägib sellest. Lüganuse vallavalitsus pakkus Heidi Uustalule kompromissina lõpetada temaga tööleping poolte kokkuleppel, mitte usalduse kaotuse tõttu, kusjuures pooled loobuksid vastastikusest nõuetest ning siis sõlmida temaga direktori kohusetäitja ajutine tööleping. Heidi uustalu sellega nõus ei olnud. Kuna minu hagi põhinõue on see ikkagi, et minuga erakorraliselt üles öeldud leping on tühine, siis ma justkui annaksin sellega teada, et ma olen selle ebaõiglusega nõus, mida ma ju tegelikult ei ole. Ehk siis see pole minu jaoks kompromissist. Heidi Uustalu kompromissettepaneku järgi pidanuks Lüganuse vallavalitsus tunnistama töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks, see aga ei sobivat vallavõimule, selgitab vallavanem Viktor Rauam. Meie olime valmis taganema usalduse kaotuse paragrahvist ka kohtus, kui seda nii-öelda vähe, siis rohkemaks tõepoolest vallavalitsus valmis ei ole. Me kindlasti ei tagane sellest otsusest, mis me oleme teinud, me leiame, et sellel ongi alus, seetõttu edasine meie nii-öelda kompromissettepanekuga koostöö selles valdkonnas kahjuks lõppeb. Lüganuse vallavalitsuse endise koolijuhi vaidlus jätkub kohtus. Samal ajal otsib vald Kiviõli esimesele keskkoolile. Uut direktorit jätkab Viktor Rauam. Kandidaadid on laekunud nüüd me hakkame järgmine nädal arutama kutsuma vestlustele, püüame võimalikult kiirelt loomulikult leida koolile uue juhi. Kompromissläbirääkimisi nõudnud kooliõpetajad on olukorraga leppinud ja streikida ei kavatse, räägib kooliõpetaja Mari-Liis Randver. Me ei näe sellel nagu väga suurt mõtet, et see midagi nüüd täna muudaks, higi tagasi tuleb ja et ta jätkab oma kohtuteed, meie tunneme, et trant täielik õigus teha. Ehk siis me oleme talle moraalseks toeks ja meie maja poolt on ka kandideerimas. Eks õpetaja direktori kohale Heidi tööd ja meeskonda soovib edasi juhtima hakata õpetaja Anu Vau. Kiviõli esimese keskkooli direktor Heidi Uustalu vallandati kuuendal detsembril. Talle pandi süüks kooli poliitilise neutraalsuse nõude eiramist. Koolipere korraldas seepeale vallavalitsuse ees protestiaktsioone ja õpetajad olid valmis koolijuhi kaitseks streikima Uudistele. Jüri Nikolajev, Narva. Esialgsetel andmetel oli esimesel jaanuaril Eesti rahvaarv üks miljon 328360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Elanikkonna kasv jätkus kolmandat aastat järjest sisserände tõttu. Janek Salme jätkab. Mullu oli Eestis surmasid sündida, seda endiselt rohkem ja loomulik iive jäi 1490-ga negatiivseks. Seda võib pidada ootuspäraseks, sest vanemaealiste hulk rahvastikus on suur ja sünnitusealiste inimeste arv väheneb, märkis statistikaamet. Eelmisel aastal suri 15390 Eesti elanikku ning sündis 13900 last ehk üle 400 lapse vähem kui aasta varem. Sisseränne on viimased kolm aastat Eesti rahvaarvu suurendanud. Esialgsetel andmetel saabus mullu Eestisse elama 12240 ja siit lahkus välismaale 7210 inimest. Statistikaameti analüütik, alist ammur. Esialgsete andmetena me ei olegi veel nagu vaadanud seda täpsemalt, kes on sisserännanud, aga peamiselt mõjutab seda positiivset rännet ikkagi just varasematel aastatel Nendest kolmandatest riikidest saabunud inimesed. Ja viimased kaks aastat ütleme siis 2017 ja 2018 iga Eesti kodanik. Välisrände saldo positiivne, aga see moodustab kindlasti väiksema hulga kui uued sisserännanud. Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru ütles vikerraadio saates uudis pluss täna avaldatud andmeid kommenteerides et Eesti rahvaarvu kasvamine sisserände tõttu näitab, et meil on toimunud rändepööre nagu Euroopa Liidu vanades ja rikkamates liikmesriikides. See on ikkagi ridamisi aastaid juba, kus rändesaldo olnud positiivne, kuigi noh, natukene siin kõikudes huvitav on seda viimase aasta rändeandmeid vaadates see, et sisserändajaid on nüüd natukene küll vähem 2019 või 2018, aga teiselt poolt me näeme siis seda, et, et sellist ajutist tööjõudu ja ajutist elanikkond on, on juurde tulnud ja teine asi, mis nagu trendina jah, ikkagi väga selgelt tuleb välja viimasest ütleme, neljast viiest aastast on see, et et väljaränne, mis oli pärast 2090. aasta majanduskriisi suur ikkagi selgelt nagu väheneb. Kommenteerides Eesti poliitiliste otsuste mõju rahvaarvule, märkis Tammaru, et kindlasti on tähtsad sündimust toetava poliitika meetmena. Loomulik iive on meil küll endiselt negatiivne, aga kui me vaatame sündimus summaarselt kordad näiteks sündide arvu ühe naise kohta siis me näeme siin isegi väikest tõusu, mis on Euroopa kontekstis üsna ebatavaline, sellepärast et noh, teisi riike, vaatame viimase viie aasta sündimusnäitajad ka Põhjamaades siis me näeme pigem suund allapoole. Edasi läheme välisteemadega ja Kadri Põlendik võtab päeva sündmused kokku. Väga nakkav lindude gripp H viis N kaheksa on peale Poola tuvastatud ka Ungaris, Slovakkias, Rumeenias, teatas veterinaar- ja toiduamet ameti teatel. Kevadel saabuvad rändlinnud võivad gripi Eestisse tuua, kui Kesk-Euroopas ei suudeta linnugripi levikut peatada. Veterinaar- ja toiduamet juhib tähelepanu, et Poolat, Ungarit, Slovakkia, Rumeeniat külastades ei käiks inimesed kohalikes farmides ega tooks Eestisse kaasa linde ja loomseid saadusi nagu liha või muna, mis võiks haigusetekitajat edasi kanda. Soomes on kohtu all Läti kodanik, keda süüdistatakse kavatsusest korraldada 2018. aasta aastavahetusel Helsingi kesklinnas pommiplahvatus. Süüdistatav on praegu 22 aastane ning varasem kuriteoregister tal puudub. Analist aadressidel Soomes pole, küll aga elavad seal tema vanemad. Prokuratuuri hinnangul olid mehe motiivid ideoloogilised. Süüdistatav valmistas esialgse lõhkeseadeldise, mida ta tahtis enne rünnakut testida. Mees rääkis plaanist oma töökaaslasele, kes omakorda teatas sellest politseile. Ukraina peaminister Aleksei Hontšaruk esitas tagasiastumisavalduse, sest avalikkuse ette jõudis helisalvestis, milles ta kritiseerib president Volodõmõr Zelenskõi majandusteadmisi. Sel nädalal avalikuks tulnud salvestis lindistati keskpangas detsembris toimunud mitteametlikul kohtumisel. Osalised arutasid, kuidas selgitada hiljutisemaid majandusarenguid koomikule ja poliitilisele uustulnukale Zelenskõile salvestisele ütle pontšo rukked. Selgitused peavad olema lihtsad, sest Zelenski arusaam majandusest on väga algeline. Iraani vaimne liider ajatolla Ali Khamenei juhtis täna Teheranis esimest korda viimase kaheksa aasta jooksul avalikke palvusi. Palvus oli pühendatud peamiselt õnnetusele Ukraina reisilennukiga. Khamenei ütles, et see oli valus õnnetus, mis kurvastas Iraani samavõrd kui rõõmustas tema vaenlasi. Samas rõhutas ta, et see ei tohiks varjutada USA õhulöögis surma saanud Iraani tippkindrali Soleimani ohverdust. Tema sõnul USA valetab, kui ta väljendab oma toetust Iraani rahvale. Isegi kui ühendriigid on rahva poolel, siis on nad seal vaid selleks, et neid mürgise pistodaga pussitada, lisas ta. Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide registripidaja ehk pensionikeskuse hinnangul on pensionireformi eelnõu rakendustähtajad ebamõistlikult lühikesed. Seega pole sisuliselt ja tehniliselt väga ulatuslike muudatuste tegemine reaalselt võimalik. Muuhulgas leiab pensionikeskuse, et pensioni investeerimiskonto loomine muudab süsteemi ülesehitust ning kõiki süsteemi automaatseid protsesse. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tähtaegade edasilükkamist ei välista. Janek Salme jätkab sel teemal. Pensionikeskus on riigikogu rahanduskomisjonile teada andnud, et pensionireformi rakendamine võiks toimuda ühe korraga, mitte etappide kaupa. Pensionikeskuse juhatuse liige Kristi sisa ütles rahvusringhäälingule, et selline lahendus oleks kõige kuluefektiivsem nii pensionikeskusele kui turuosalistele. Tema sõnul kulub muudatuste tegemiseks minimaalselt 18 kuud alates seaduse vastuvõtmisest ning selles ajas sisaldub ka umbes kuus kuud pankadele oma süsteemide muudatust arendamiseks ja testimiseks. Igasuguste tehniliste lahenduste implementeerimisel on vajalik kõigepealt, et ärinõuded oleksid paigas. Teiseks, kui ärinõuded on paigas, siis viiakse läbi analüüs, kuidas nende ärinõudeid süsteemis juurutada. Sealt edasi toimub ärinõuete testimine ja testimine kontohaldurite pankade poolt kogu siis selle nii-öelda teenuse tarbijate poolt. See kõik võtab oma aja. Kõige tähtsam on nii-öelda ärinõuded paika saada ja selle aluseks on seaduse vastuvõtmine. LHV varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk ütles, et mõistlik oleks kõik pensionireformiga tehtavad muudatused, kaasa arvatud pensioni investeerimiskonto loomine jõustad ühel kuupäeval, sest see oleks inimestele selgem kui praegu pakutud lahendus. Tema sõnul ei tasuks poliitikutel karta ka seni kavandatud tähtaegade edasilükkamist. Asja analüüsides on selgunud, kui palju millegi tegemine aega võtab. Pensionikeskuse ajakulu hinnangut nimetas Kukemelk adekvaatseks. Et ega pangad ei saa nagunii-öelda investeerimiskontot kui toodet hakata arendama enne, kui punkt üks. Esiteks seadus on välja kuulutatud ja punkt kaks, noh nii-öelda see registripidaja ehk siis nii-öelda printsi keskus, kes on nagu vastaspooleks, et noh, nemad peavad olema nagu oma arendused nagu ära teinud. Praegu näeb riigikogus esimese lugemise läbinud pensionireformi eelnõu ette, et suurem osa muudatusi jõustub järgmise aasta esimesel jaanuaril, osa ka juba tänavu esimesel juulil. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on tähtaegu arutatud ka pensionikeskuse esindajatega ning komisjon arutab seda teemat järgmisel nädalal. Kui see seadus võetakse vastu veebruarikuuga, siis on järgmise aastani aega 10 kuud 10 kuud on piisav aeg või mitte, et selle ülejärgmine nädal kindlasti arutelud veel käivad. Alati on see võimalus, et esimene jaanuar on, kui see rakendub. Avalduste vastuvõtmine ja väljamakseid on siis hiljem, et see on täna. See võimalus on alati laual olemas. Ekspress Grupp teatas börsile, et analüüsib erinevaid strateegilisi alternatiive seoses osalusega Õhtuleht kirjastuses. See võib tähendada osaluse müümist, kuid seni pole Ekspress Grupi müügiplaane ei kinnitanud ega ka ümber lükanud. Õhtuleht Kirjastus oli 2016. ja seitsmeteistkümnendal aastal poole miljoni euroga kasumis, kuid tunamullu varsti enam kui 178000 euro suurune kahjum. Möödunud aasta majandustulemused pole veel ametlikud. Kultuuriminister esitas valitsuse liikmetele ministeeriumi arusaama sellest, kuidas võiks tulevikus kasutada Narva Aleksandri. Kirikutministeerium teeb ettepaneku hoonet remontida nii, et seda saaks edaspidi kasutada näiteks muuseum vaatetornini kontserdisaalina. Samas rõhutatakse, et kogudusel peab jääma võimalus kasutada püha kodaga regulaarseteks jumalateenistuseks. Võimalik on ka näiteks konverentside vastu võttude korraldamine. Hoone tehniline seisukord on vilets. Kiriku suur kivikuppel varisemisohtlik ei ole, küll on seda aga kivivõlvid. Varisemisohtlikud on ka puitkonstruktsioonidega rõdud, mille puiduosa on mädanenud kogu hoone renoveerimis ja ehitustööde maksumus on vähemalt 2,5 miljonit eurot. Artiisia hoone ohutuks kasutamiseks vajalikud lisatööd maksavad veel 684000 eurot. Tallinna linnahall ootab endiselt Euroopa komisjonilt riigiabi otsust. Linnahalli juhatuse esimehe Anu liinsoo sõnul ei ole riigiabi luba vaja, kui hoonet hakatakse kasutama kohalike kultuurisündmuste läbiviimiseks, küll aga näiteks rahvusvaheliste konverentside korraldamiseks. Et aasta lõpus esitasid täiendavaid küsimusi, püüdis tegelengi sellega, et neid vastuseid kokku panna, et nad täiendavalt tahtsid teada ehitusmaksumust ja, ja siis noh, nende huvi on nagu just välja arvutada, see nii-öelda majanduslik tegevus seal versus diskultuuriline tegevus. Liinsoo sõnul oodatakse komisjonilt vastust seoses linnaplaanidega teha linnahalli rahvusvaheline konverentsikeskus ja kontserdisaal. Ettepanek teha linnahalliga ooperimaja eeldaks uut riigiabipäringut. Kui riik otsustab selle mõttega edasi minna, et, et noh, siis tõepoolest tuleb uus taotlus esitada kuuel asjale, et riigiabi luba antaksegi nakkuna sellele konkreetsele tegevusele, mis tuleb meie oma seda taotlust ju alustasime üle aasta tagasi seda menetlust ja, ja siis ei räägitud sellest mõttest, et ooperiteater võiks sinna tulla ja ega riik ei ole ju ka veel otsustanud, üks ooperiteater sinna tuleb, et kui valitsus või valitsuskabinetile otsuse vastu võtab, et noh, eks siis tuleb see meie riigiabi loamenetluse taotlus üle vaadata, et noh, kas siis nagu on sellega mõtet jätkata või saab seda nagu täiendada uute funktsioonidega, võib-olla puut menetlust alustada, et ega seda otsust ei ole ju tema tehtud ooperiteatrites. Liinsoo andmetel arutab valitsus ooperiteatri rajamist Linnahalli veebruari alguses. Täna 80 aastat tagasi püstitati Jõgeval Eesti külmarekord miinus 43,5 kraadi. Praegu on väljas aga roheline muru. Püsivaste lumest või pakasest pole ühtegi märki, milliseks kujuneb nädalavahetuse ilm, sellest räägib sünoptik maile Meius. Baltimaades tugevneb Ukraina kohal asetseva kõrgrõhkkonna mõju. Täna õhtul on Eestis pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni kaheksa, puhanguti kuni 12, rannikul seitse kuni 12, puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Saabuval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni üheksa, rannikul seitse kuni 12, puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kahe ja pluss kolme kraadi piiresse. Homme päeval liigub madalrõhkkond Fääri saarte lähistelt Norra merele ja Botnia lahe põhjaosa kohale moodustub veel teinegi tsüklon. Madalrõhualal Surval kõrgrõhkkond taandub ja taevas tõmbub taas tihedamalt pilve. Kohati sajab vähest vihma või lörtsi. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni üheksa, rannikul seitse kuni 12, puhanguti kuni 15, Liivi lahe ümbruses ennelõunal kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Ja nüüd on aeg üle vaadata päeva spordisündmused Johannes vedru, palun. Esimest korda Saudi Araabias aset leidnud Dakari kõrberalli võitis autodel võistelnud arvestuses hispaanlane Carlos Sainz. 57 aastasele santsile on Se Dakari rallil kolmas üldesikoht. Ralli kokkuvõttes edestas minitroolinud Saint Nassar alati jahid kuue minuti ja 21 sekundiga. 13 kordne Dakari ralli võitja prantslane Stefan Peterson, seal pidi seekord leppima kolmanda kohaga. Kogu ralli jooksul huvitas paljusid ka endise vormel üks sarja maailmameistri Fernando Alonso käekäik. Kokkuvõttes oli hispaanlane Kolmeteistkümnes. Laskesuusatamise MK-etapil Ruhpoldingis võitis naiste teatesõidu Norra Eesti kvartett koosseisus Regina Oja, Tuuli Tomingas, Johanna Talihärm ja Grete kaim sai 15. koha. Norra kaotas avavahetuse järel parematele minutiga, kuid Ingrid Land Mark tandrewold tiri Lekofje Marte Olsbüröizelanud tõstsid naiskonna finishis esimeseks. Võitjale järgnesid Prantsusmaa ja Šveits. Eesti kaotas Norrale veidi rohkem kui kolm ja pool minutit. Eesti kurlingunaiskond lõpetas Soomes peetud maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiri seitse. Neli võiduga Türgi üle. Kaheksa liikmelises alagrupis kogus Eesti seega neli võitu ja kolm kaotust. Saavutatud neljas koht tähendab, et turniiri järgmisest faasist ehk play-off ringist jäid eestlannad esimestena välja. Eesti meeste käsipallikoondis alistas eile hilisõhtul võõrsil väravatega 38 33 luksemburgi koondise. Tegemist oli mänguga 2022. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri vahesarjas. Pühapäeval kohtuvad samad koondised uuesti siis juba Põlvas. Eilses mängus oli seis veel 58 minuti järel 34 33 Eesti kasuks, aga viimasel kahel minutil tegi koondise neli. Null lõpuspurdi. Praeguse peatreeneri Toomas Siversoni käe all oli koondis kaheksas, varasemas mängus vaid kaotusi tunnistanud koondise liider Mait Patrail. Kui seisma näete, siis on näha, et rünnak oli üpris hea, et 38 varad viskasime, et sellega väga rahule jääda, et kui nad kaitsesid, saime, lasime kolm visata, see on ikka üpris paljud, ütleme, et seal on veel palju potentsiaali paremaks teha ja peame kindlasti kodus kõvasti paremaks tegema, et kindlasti mäng pole tehtud, siis meil on head eelises edasi pääseda, aga kindlasti tulevad täie jõuga ja üritavad video analise paremini mängida, kui seekord. Aitäh spordisõnumite eest selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.