Tere, septembrikuu on tänavusel keele aastal keeleõppe ja tõlkijate kuu. Septembrikuu viimasel päeval on nimelt alates 1991.-st aastast tähistatud rahvusvahelist tõlkijate päev. See päev on tõlkijate kaitsepühaku Püha Hieronymus päev. Minu nimi on Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on täna kogenud tõlkija meie oma Piret Pääsuke, Piret Pääsukese vahendusel on eesti keeles ilmunud ligi 50 tõlget saksa keelest. Tere, Piret, tervist pile. Kas on ligi 50 või või on juba rohkem, vist tuleb juba natukene rohkem. Need on siis need ilukirjandusliku tõlke, et mida ma põhiliselt teen. Natukene on ka nii-öelda tarbekirjandust, aga neid on vist alla 10, jääb umbes nii ja sa oled tõlkinud ka filmi ooperit pea nende toimetama parandama ja filmi ma olen natukene teinud väga teistmoodi ja, aga väga tore töö. Ooperit major, tõlkinud kune ooperit tänapäeval Eestit teatakse ikkagi originaalkeeles. Aga oli jah, mul niisugune erakordne seiklus, ma tõlkisin opereti, et kui meil aega jääb, siis võib-olla lõpuks natukene sellest võib rääkida nii, aga alustame sellest, kes Hieronymus oli, ta pidi mingi. Väga suure tööga hakkama saama, midagi väga suurt ära tõlkima, et tema päeva niimodi tähistatakse. Hieronymus oli siis üks kirikutegelane, kes tõlkis piibli ladina keelde ja sellepärast siis tema on nagu võetud selleks kaitsepühakuks. Mina ise ei ole religioosne inimene ja ma väga hästi tema elulugu, sellepärast ei oska järele sind rääkida. Aga kindlasti on sellest palju leida näiteks Marju Lepajõe kadunud Marju Lepajõe on temast aga palju kirjutanud, et keda see huvitab, siis otsige ülesse. Sina tõlgid saksa keelest, kuidas sa neid teoseid valid, mida sa tõlgid? Kas austria keel ja kirjandus on sinu lemmik, sest sa oled saanud just austerlaste käest tõlkimise eest palju auhindu. Jah, ma tõlgin peamiselt nüüdsel ajal saksa keelest olen ka soome keelest tõlkinud, aga Austria on võib-olla lihtsalt sellepärast ka rohkem oma kirjanduse vahendajaid, et Austria lased on nii-öelda väike rahvas, väike riik ja sellepärast võib-olla on ka siis nagu see tähelepanu või see, et nad soovivad ise, nende kirjandust leviks rohkem maailmas. Sellepärast pannakse ka tõlkijaid rohkem tähele, et Saksamaa on hästi suur ja saksa rahvas on hästi suur ja kirjandusel hästi lai. Aga austerlased, jah, mulle paljud autorid lihtsalt väga meeldivad ja mul on olnud nii-öelda õnn mitugi korda, et ma leian mõne autori, kes mulle väga meeldib ja siis nii-öelda kirjastaja, minu vaimustuse või minu mõttega kaasa tulnud. Aga kui mõelda, siis üldiselt võib-olla nii ütleme siis inglise keeles fifty-fifty, see on, mis on ka kirjastuse poolt ettepanekuid tehtud ja siis ma olen võtnud neid tõlkida. Kas tõlkija jaoks peab olema tõlgitav teos meeldiv või on mõnikord tulnud ette sul ka seda, et sa pead tõlkima kirjanikku, kes sulle kohe mitte? See ei meeldi, kuna see ei ole mul päris nii-öelda igapäevase leiva jaoks vajalik töö siis ma ütlen tavaliselt ära, kui mul ikka ütleme, mitte mingit klappi ei teki selle autoriga, et enamasti ma leian ikka midagi meeldivat, ütleme niimoodi. Aga tõesti, kui on selline autor, mis väga-väga vaimustab kohe, siis on see lihtsalt puhas rõõmsaid tegemine. Mida peab üks tõlkija teadma, kui ta hakkab teost tõlkima? Kuhu see on, ma arvan, terve loengu teema. Kust me siis alustame? Originaalkeelt peab väga hästi tundma ja olema kursis selle eriarengutega, kui on ikkagi näiteks ajaloolise romaaniga tegu mida ma ei ole niivõrd palju selles mõttes ajaloolist romaani tõlkinud. Tõesti, mingi, ma ei tea seitsmeteistkümnenda 18. sajandi kirjandust, vaid tänapäeva kirjanikke, kes kirjutavad ajaloolist romaani, seda on küll ette tulnud. Aga sellegipoolest siis peab nagu teadma, miks või mis on selle kirjaniku nagu taotlus, ütleme, mitte lihtsalt kajastada toda ammust aega. Ja kuidas te siis seda kajastab näiteks minu viimase aja tõelisi lemmikuid tõlgete seas Daniel keelmani till, mis ilmus selle aasta algul, see on ju sisuliselt on sõjaromaan kolmekümneaastasest sõjast, aga ta on ikkagi kirjutatud tänapäeva inimese seisukohast ja tegelikult on siis võib seda tõlgendada kui peegeldust praeguse maailmasõjaolukordadele või mis, mis sõda inimkonnaga teeb. Kuigi seal oli ka muidugi väga palju ajaloolisi küte, seda Finesse, millega pidin ühest hästi kurssi viima, aga sellest võib-olla natukene edaspidi. Aga teine asi, mis on muidugi tõlkijal, kahtlemata peab olema kogu aeg on kursis selle keelega, millesse sa tõlgid, ehk siis antud juhul mina tõlgin eesti keelde ja eesti keele arenguga pidevalt peab ikka jälgima, mis siin, mis siin muutub ja aga kui tulla veel nüüd originaali juurde tagasi, mida sa tõlgid siis kahtlemata on hea, kui sa tunned seda ka keskkonda, ütleme nii, kus toimub siis tõlgitava teose tegevus tuleb kohe praegu meelde, näiteks paar aastat tagasi, mul oli suur rõõm tõlkida oma lemmikkirjanikku Eerist kestneri suurepärast ja aegumatut lasteraamatut Emil ja detektiivid, mis on eesti keeles koordi juba tõlgitud 1937. aastal. Emil ja salapolitseinikud olid toona see pealkiri. Ja see tegevustega Berliinis. Ja siis kesteline on seal kasutatud sellist sõna nagu huhh, Paan, mis on siis otsetõlkes kõrgraudtee. Ja vanas tõlkes oli siis tõlgitud õhuraudtee. Aga no kes on Berliinis käinud, see teab, et seal ei ole erilisi mägesid, õhuraudtee on ikkagi meie mõistes see, mis on nagu köisraudtee, mis viib kuhugi kõrgele mäkke või ütleme, tähendab, suusatajad käivad, suusalistide sõidavad, eks ole, selle köisraudtee õhuraudteega, et Berliinis sõidab metroo lihtsalt aeg-ajalt üle viadukti ehk maa peal. Et seda oli seal mõeldud? Jah, et see on hea, kui see tunned seda keskkonda, milles toimub tegevus. Mul on endal olnud paar korda üsna keeruline tõlkida, üks romaan, meenub mulle šveitsi kirjanik Pascal Mercie öine rong, Lissaboni. Ma ei ole Lissabonis käinud ja seal oli palju tegemist, seal inimesed liikusid mööda linna ringi, siis ma guugeldasin ka, et mis, mis asjad seal on ja kuidas linnamaastik seal. Et nagu saaks tuttavamaks. Tuleb tunda keskkonda, tuleb tunda aega, milles tegevus toimub. Tuleb teada, millal autor on kirjutanud. Kas on oluline vahet, kui tõlgib seda kirjanikku, kes on kirjutanud 200 aastat tagasi 200 aasta tagustest sündmustest või kes on kirjutanud nüüd 200 aasta tagustest sündmustest. Jah, et seal tuleb kindlasti mängu see, nagu ma juba mainisin, et mida on kirjanik nagu taotlenud ma mõtlen, just tänapäeva kirjanik, kes kirjutab vanadest sündmustest ja siis on võib-olla kõige rohkem on oluline see, kuidas need tegelased räägivad, mis sõnu nad kasutavad. Et teinekord on, annab seda ikka tükk aega nuputada, Te ei võtaks väga tänapäevaseid sõnu sinna just nimelt kõnekeelde. Ehk siis dialoogidesse. See on omamoodi põnev nuputaminega, tulebki meelde üks suuremaid nii-öelda detektiivitöösid sellesama Emil ja detektiivid raamatu juures. Seal on üks tore tütarlaps, poni ja selline tööline. Kuidas siis eesti keeles ütleme, hakkaja tütarlaps, kes neid poisse siis seal käsutab. Ja poisid lugu siis sellest, eks ole, et EMil varastatakse rongis raha ära ja siis ta teab, kes varas on, aga ta ei julge ise teda jälitama hakata ja siis teised poisid tulevate lappi ja siis moodustavad nii-öelda jälitusbrigaadi, ütleme niimoodi, kestis, osalised jäävad ööseks valvama seda varast siis, kes läksid hotelli. Ja siis Akoja tütarlaps toni toob neile hommikul siis süüa ja hüüab siis neile. Morgan Irhanaaken. Noh hommikust, aga mis asi on see Hannaken? Hakkasin siis otsima guugeldama, leidsin, et Hanna või Hana on olnud siis piirkond Ida-Tšehhis, moraavia Määrimaal ja ajalooliselt on seal elanud siis üks slaavi hõim Hana niukene rändrahvas, mõtlesin, kas siis on mõeldud nagu mustlased. Et see ei ole nagu tänapäeval ka väga kena sõna öelda, eks ole. Noh, et hea küll, et need poisid siis seal ööbisid kuskil väljas värava all, et sponi hüüab neile hommikust mustlased. Algul panin selle sõnad kesse sisse, aga see jäi kuidagi mind vaevama. Siis ma taipasin, äkki ta tegevust õnne Berliinis, et see poni kasutab Berliini murrakut ja võtsin siis vastava sõnaraamatu välja ja siis seal oli kohe seletatud, Hana aken on siis Berliini murakas lollpead. Aga siis ma ei tahtnud nii lihtsalt sõna võtta kunagisele. No murret üldse on väga keeruline tõlkes vahendada, aga siis ma mõtlesin lihtsalt, et peab otsima mingi noh, lollpea, süloni, ütleme niimoodi natukene, võib-olla siis vähem kasutatava ja siis minu tõlkes läks niimoodi see poni, hüüab poiste hommikust Kibudopskid. Minul hakkas kõrva hoopis üks sõna, jälitusbrigaad, sa otsisid selle koha peal sõna, et huvitav, mida sa kasutasid seal teoses ja kui kaua aega tagasi sa selle raamatu tõlkisid, selles mõttes, et kas praegu valiksid ka sõnabrigaad, mida tegelikult meie kõnepruugis nagu enam ei ole? Ei, see tuli mul praegu seal ei, seal ei olnud brigaad, kindlasti mitte siis jah, ei see sinna ei oleks sobinud, ma arvan, et seal oli rühm. Et see brigaad jõudnud just nimelt ühte konkreetsesse aega, sobib. Meie elus jah ja aga jah, selliseid ajaloolisi või ütleme siis ajal ajalise koloriidiga sõnu, neid tuleb ikka tõesti väga täpselt jälgida. Ja kuna ma olen ka päris palju toimetanud raamatuid, siis vahetevahel ikka leian neid tuleb kohe selline näide meelde, kus tegevus toimus aastal 1943 ja oli kirjutatud, et kellelegi noore mehe käitumine oli siis nagu oleksite äsja mürsiku east väljunud. Aga müürsik on teatavasti uudissõna 70.-te aastate algul loodud uudissõna ja siis mitte kuidagi ei oleks sobinud sinna 43. aasta noormehe iseloomustamiseks kasutada sõna mürsik. Nii et siis sinna oleks kindlasti pidanud põlema murde east väljunud noormeest näiteks. Siis ei saagi nagu vanemaid teoseid tõlkida nagu kuidas öelda täie jõuga ja kõigi eesti keele võimalustega. Eks siin annab ikka otsida sünonüümisõnaraamat on, millega me väga palju töötan, ütleme niimoodi. Ja ka saksa keeles, samuti seletav sõnaraamat, kust leiab ka sünonüüme võsistena sõnade päritolu, kust nad on tulnud nendest tähendab teinekord tuletada. Aga kui nüüd rääkida eesti keelt, millest on, ütleme just ajaloolises kontekstis väga puudus tuleb paraku meie ajaloost, et eestlastel ei ole olnud aadliseisust ja ei ole olnud selliseid peen sõnavara. Jah, seda ka, aga juba alustades sellest, kas sõnad, eks ole, kuninganna või kuningas, kuninganna, krahvid, hertsogit, printsid printsessid, meil on kõik laensõnad. Nendega saab veel hakkama, aga keeruliseks läheb asi siis, kui on siis nii-öelda dialoogid ja siis need peened aadlisoost inimesed kas jätavad 11 või siis nende poole pöördutakse. Teie majesteet, mis on ka majastit, on ka, eks ole, laensõna meil et seda annab veel kasutada Teie Kuninglik kõrgus, ütleme, aga kui tulevad juba sellised sõnad nagu üks toredamaid on saksa keeles näiteks Lauht või siis r Lauht mis on siis, mõlemad on tuletised sõnast Lostjan ehk helendama, särama, hiilgama. Ja siis noh, muidugi tuleb siis öelda teie hiilgus, aga mis seal vahet tantsisid, sest näiteks tuss laut, selle öeldakse mürstile, aga r Lauht öeldakse krahvile. Et siis peab vastavalt siis täiendame teie püstik hiilgus või teie krahvlik hiilgus. Aga noh, see sihukene mahlakas sõna just, et millest see tuleb, et see ikkagi nagu tõlkes päris hästi nagu välja enam ei tule või siis on meil ütleme keerulisem näiteks mida kasutatakse, mitte võib-olla suulises kõnes, aga kirja pealdise son Hoyer, phuh, voolge puuren, mis otse ära tõlgitud oleks teie kõrgesti hästi sündinud. Et seda nagu kuidagi kuidagi hästi Eesti keelde ümber panna. Ja samuti ka mitte ainult siis nende aadlike enda nimetused viga, kõnetlused, vaid siis need nii-öelda õukonnaametid, mis on olnud näiteks tõlkisin ta oma Šveitsi romaani paabulindude saar, kus siis toimub tegevus Berliinis nii-öelda keiserliku suvitussaarel ja sinna tuuakse siis üks noor neiu, kes peab siis hakkama või saama õuedaamiks. Ja siis tal on õpetaja vastavalt siis ja saksa keeles on selle ametinimetus kooperhow maisterin. Nii et kui me tahaksime otse tõlkida, siis peaks ütlema naisülem õukonnameister väljendada täpselt teda, kes ta siis on, aga siis sinna, see on kohutaval pikk esiteks, ja teiseks ei ütlegi õieti, et mis asi see õukonnameister siis on. Ja siis ma otsisin vastavatest saksa leksikonist välja, kes siis uus maiste rin pidi olema tol ajal 18. sajandil ja see oli siis see, kes õpetas nendele mitte nii kõrgesti sündinutele, kombeid, nii et ta oli komblusõpetaja. Ja siis vastavalt siin oli siis ta, kuna ta oli ülem, siis nende teiste ülem komblusõpetaja. Nüüd siin tuleb veel üks nüanss välja, eesti keeles sugusid. Ütelda võiks küll, ülem komblusõpetaja ei anna, läheks veel pikemaks ja sõna, aga noh, kuna seal kontekstist tüli kohe välja, et see neiu siis pöördus tema poole vastastele kogu aeg, jah, madaam, siis oli selge, et saadi naisterahvas. Kui kaua oled sa kõige kauem ühesõnaga tegelenud? Võtsite aega? Küll ei oska öelda et jah, et kui ma kohe nagu kohe ei plahvata või ka kohe ei, ei leia, siis ma lihtsalt panen mingi variandi, endal mustandisse sisse, hakkan teinekord tagantjärele otsima. Aga jah, niimoodi ma ei oska öelda, aga kui keeruline? Siis nende sugudega tegelemine ja nende tõlkimine või tõlkimata jätmine siis ikkagi on. See nõuab üsna sageli nii-öelda nuputamist. Toon hästi lihtsa näite, ütleme, et üks romaalne algab lausega ERR-i on otsesest siis tõlkes ta naeratas talle. Eesti keeles ei ütlekski mitte midagi peale selle, et on olemas kaks isikut ja siis üks naeratab, teisel ehk proovib Talle meeldida või tahab talle meeldida, ütleme kas on tegemist mehe naisega, me ei saa sellest aru, kas on tegemist kahe mehega kahe naisega samuti ei saa sellest aru. Aga saksa keeles on kohe selge, eks ole, et eiran meessoost ja siiani naissoost. Nüüd on jälle kaks varianti tõlkes võtta, kas me tõlgime? Ta naeratas naisele või mees naeratas talle. Et siin siis nüüd juba tuleb mõelda sellele, et kes on nagu selle loo või selle antud juhul siis selle olukorra peategelane, et kas ta on siis nii-öelda jutustatud mehe seisukohast, siis hakkaksin, eks ole, et ta naeratas naisele. Või siis, kui loo peategelaseks on, osutub siiski naine, siis mees naeratas talle. Mul on olnud üks romaan, mis tõesti algas niimoodi praktiliselt telegrammi stiilis Daniel Glattaueri igavesti sinu. Ja algas siis niimoodi, esimene lause, kui see mees ta ellu astus, tundis Juudit torkavat valu, mis kohele järele andis ja siis tuleb see nii-öelda telegrammi stiil, kus on öeldud ainult R ja D ja mida ta siis ütles? Ja siis ma tõlkisin siis ka niimoodi, mees, andestust, tema pole viga, mees, säärane tunglemine tema jah, tegemist supermarketis. Ja nagu öeldud, saksa keeles on siis ainult need r ja see, mis eesti keeles on üks sõna on tema. Aga kuna heas kogu romaan on siis naise nii-öelda vaatepunktist jutustatud, siis ma valisin selleks temaks eesti tüüp, kes siis selle juuditi, kelle nime me saame teada, aga mehe nimi tuleb romaanis olles leheküljel 12 siis nagunii, kuigi ma ei ole romaani ennem läbi lugenud, tõlkima hakkan, ma ei saanud sinna algusesse panna seda mehe nimega, sest kas Juudit ei teadnud, vestleme nime. Aga siis jah, kindlasti saavad sellest probleemist aru ka kõik teised tõlkijad, siin enamus Euroopa keeltes on ju noh, saksa keeles on kõikidel sõnade sugu aga, aga ütleme, mees, sooja Naissoo eristamine onju. Inglise prantsuse, hispaania, kõikides nendes möödunud aasta mul oli tore kohtumine. Olin Saksamaal Euroopa tõlkijate kolleegiumis ja sinna tuli üks abielupaare türklased ja siis nendega me leidsime kohe ühise nii-öelda jututeema, sest ka türgi keeles ei ole nii-öelda meelse Naissoo eristamist sõnadena. Aga teised tõlkijad sellest probleemist, nagu üldse aru ei saanud või seda. Aga üks küsimus, mida me ei suuda eesti keeles lahendada, sinatamine ja teietamine. Ja see probleem on põhiliselt, ma usun, inglise keeles tõlkijatel sellega seoses meenub mulle jaoks toimetajatööga, kus oli tegemist krimisarjaga ja juba anti välja teine romaan sellest sarjast. Ja keegi teine teke oli sellel, mitte see, kes oli esimese tõlkinud ja see teises raamatu siis ühed kolleegid miskipärast hakanud teietama. Esimeses raamatus nad juba sina ütlesid. Aga siis õnneks mina sain mõlemad toimetada, siis ma sain selle vea ära parandada, aga et noh, et tõlkija ei olnud nagu sellele üldse mõelnud, et võib-olla oleks pidanud ka esimese romaani nagu läbi lugema ja aru saama, mis suhted nendel inimestel omavahel on. Et saksa keeles on jah, nagu seda seal ütleme juba käänamisel saab aru, kas riietatakse või sinatatakse. Aga inglise keeles on kindlasti probleem olemas. Inglise keele juurde juba jõudsime, siis kas sa oled märganud saksakeelses kirjanduses ka anglidsisme? Ja kui sa pead seda tõlkima, siis kuidas sa käitud? Mul endal väga palju sellist asja ette ei ole tulnud, ma usun, et seda rohkem sellises ütlen kergemas kirjanduses, ajaviitekirjanduses, mida ma väga palju ei ole tõlkinud. Aga jah, näiteks üks viimaseid tõlkeid, mis mul ilmus nende augustikuus uubele torm, seal toimub tegevus osaliselt Ameerika, kas ja seal oli näiteks väga palju, olid need tegemist on üldse sinisem, kuidas siis öelda teaduspõnevikku ka ja kliimakatastroofidega sellise temaatikaga, kus tegelased läksid siis vastavatesse Ameerika riiklikesse ametitesse, kes tegelevad siis kliimaga ja kliimauuringutega, tähendab originaalis nad olid kõik ainult inglise keeles ja siis ma mõtlesin, et need nagu ei pruugi öelda kohe meie inimesele ma isegi võib-olla natuke kahtlen, kas sakslased kõik nendest täpselt aru saavad, need, seal juunitiivne seal kõik olid. Nii et, et siis ma Jahnic neid ikka tõlkisin. Aga ütleme, sellist kõnekeelt oleneb jälle kes räägib, et kui seal ikka ameeriklane räägib, ütleb okei, siis, siis ta ütlebki ka tõlkes okei. Ja nii edasi. Aga anglidsisme üldiselt ma ei ole väga palju saksa ütleme siis väärhea ja kirjanduses kohanud õnneks. Kui palju või kas sa oled ise ka mõne sõna kuue sõna välja mõelnud, et on tulnud seda, et on vaja seda teha. Tõlkija kui eesti keele rikastaja? Jah, tähendab, kui on kirjanik loonud uusi sõnu, siis peab loomaga tõlkija. Et see on kindlasti probleem näiteks ulmekirjanduses, mida mina ei ole tõlkinud, aeg-ajalt ma olen toimetanud ja imetlenud neid tõlkijaid, kes suudavad siis selliseid ulmelisi sõnu edasi anda. Aga no näiteks, see oli siinsamas mainitud kelmanni tillis olid siis kaks suurt omaarust suurt teadlast, kes otsisid lohet ja tahtsid siis lohe verd saada, et see sääst teha katku, vastast ravimit. Ja siis nad nimetasid ennast ja siis oma teadust siis saksa keeles on vastavalt. Tra kontolooge see siis teadlane ja teadus on Sist rakontology. Ja no eesti keeles võiks öelda draakon, tähendab kasutada siis lähtesõnana draakon, aga ma ütlesin, et see ei ole päris nii hea, et ma võtan ikka meie armsa lohe. Aga siis kes nad siis on ja siis ma ütlesin, et on olemas sõna paleontoloogia ja minu siis tõlkes on siis need mehed on loheontoloogid ja tegelevat lohe antoloogiaga. Või siis meenub ka selline, see oli siis sinine kriminulli paroodia Nonii soni Glenud kyll, kus siis lambad uurisid oma karjuse tapmist ja siis üks seal lambad all, noorukene vaatab ringi ja näeb siis valgeid liblikaid. Ja tema siis nii-öelda mõttes on, nimetab neid, mis Falt seal on olemas küll muidugi meil ka valged liblikad, kapsaliblikat teatavasti on üsna valged, aga ega siis lammast niimoodi mõelnud täpselt. Ja siis ikkagi pidid ületama selle sõna, aga ma ei taha nihukest liblikas seda sõna mõelda, vaid võtsin sisu piss. Sellise lähtepunkti, nagu on olemas näiteks klaas, tiiblased või pisi tiiblased. Ja siis minu tõlkisse sai see hoopis piim, tiiblane. Või siis see ei ole nüüd minu välja mõeldud, aga see oli toredas kummalises romaanis Christian Krahti romaanis impeerium kus siis peategelane on tegelikult elanud August Engel hart üks väga veider tüüp, sakslane, kes läks siis lõunamere saartel ja asutas seal oma nii-öelda religiooni või usu ühiskonna ja tema propageeris siis mitte lihtsalt taimetoitlust, vaid toitumist kookospähklitest. Ja ehk siis Engel hart oli saksa keeles siis Coco poore ja tema siis usk oli Kokoborism. Ja siis sellest pidid ületama ka eesti keele vastavalt Sist sai siis kokavoor, aga siis kokkaborism ei ole nagunii hea liidi eesti keeles ja siis ei lähtutud sellest, et noh, nagu analoog on Omni vooria Omni voorlus, et siis seal oli siis usk või see liikumine oli Kokovoorlus. Aga teinekord on muidugi ka sellised olematu eetilised häälitsused, igasugused, mille tõlkimine võib olla üsna keeruline. Seda me kõik teame, eks ole, et kui eesti keeles ütleb koer auh-auh, siis vene keeles ütletav kahv kaka ja, või, või siis Soomel koerad, ütlevad How hauge ja nii edasi. Et, et neid pole nagu keeruline leida. Aga teinekord on sellised mitte lihtsalt häälitsused, vaid mingisugused hääled, mis tekivad, et ma ei ole küll tõlkinud palju ja ma ei tea, kas üldse saksa koomikseid näiteks tõlgitakse meil võib-olla midagi on. Aga ülemöödunud aastal pidin tõlkima ühte lasteraamatute loomade armuelu ja seal oli siis ka koomiksi raatsid illustratsioone, kus oli lihtsalt siis ka noh, mingisugused nii-öelda häälitsused, mis seal tekivad ja neid tuli siis ära tõlkida sinna illustratsioonide juurde, näiteks šmazz mis on siis tõlkes hopsti, see peaks siis nagu musi väljendama või siis Rubel Rubel on siis tuletis verbist Ruberne ehk siis hõõrduma. Siis ma panin sinna diskot või kuidas dist kaamel lehvitab saba ja siis selle pildi juurde on lihtsalt kirjutatud vedelbeedel, mis on siis ka nagu tervist tuletis reedel ja mina panin sinna Levalefa. Aeg-ajalt tuleb siis lihtsalt omaenese fantaasiat kasutada. Aga kui me räägime jah, et teinekord tuleb midagi leiutada, siis vahest võib-olla ka lõks see nagu tundub, et selline sõna on olemas eesti keeles võibki kohe panna selle tõlkega. Näiteks mul tuleb meelde ühest tekstist, mida ma toimetasin ja seal oli siis kirjeldatud ühte maja ja sõna oli selline või lause oli selline, allkorrusel oli ühel pool saal, teisel võõrastetuba köök, külm ruum ja pissuaari. Kuidas me seda ette kujutame, eks ole, et mis on eesti keeles, kohe võtsin siis seletava sõnaraamatu, võid oma palju armastan eesti keeles on pissuaari urineerimis nõu, vesikäimlast. Aga saksa keeles, no mõlemad muidugi prantsuse laen, eks ole. Saska keeles on pissuaari Pedürnis Anstart sõrmenner, see tähendab siis nii-öelda keha kergendamise asutus meestele kui otse tõlkida mitte nõu, vaid ruum, just nii, et ikkagi seal allkorrusel, selles majas olid siis vastavalt saal, võõrastetuba, köök, külm ruum ja käimla. Või siis tuleb meelde ka selline, mis ei pruugi üldse siin oli, eks ole, tegemist on nagu kitsama või laiema tähendusega, aga võib olla ka selline megi stena üldse eesti keeles ei ole, aga tundub, et nii nagu tuttav sõna siin oli jutt, too sellest piljardilauast kus läks klaas ümber ja siis oli tõlgitud, jättes mängulauapuder rohelisele friis riidele pleki. Issand friis eesti keeles on kaks tähendust, friisid esiteks seina, horisontaalselt liigendab ehistööd. Teiseks teatud germaani rahva liige, kriisid on kriisimaa näiteks olemas saksa keeles on siis friis. Wow, noh muidugi eks ta kunagisel friisi maalt on võib-olla siis alguse saanud on senine suhteliselt jämedalt kootud Riia küll jah, aga eesti keeles siis ta on midagi, kas siis paika või poi riidetaolist. Nii et kindlasti ei ole see friisriie. Ja samuti on näiteks suuri probleeme igasuguste sugulaste tõlkimisega. Inglise keeles, saksa keeles samuti jälle prantsuse laen on kui seal ka siin, kui siine, et kes nad täpselt on onu või tädipojad, onu või täditütred või siis on, on iste saksa keeles on näiteks venna või õetütar. Aga siis on jälle juba järgmine põlvkond kroosniste ehk siis vana venna õetütar, onul tütar, jube keeruline. Need jäljed on näiteks Daniel keelmanni tilli, kus siis üks tegelane on püümima kuninganna, kes on tegelikult pärit Inglismaalt stardite soost ja siis seal oli ka, et kuidas ta meenutas, et kes kõik Euroopa kuningad ja suured aadlikud olid ju väga loba vahel põimunud sugulussidemetes. Ja siis ma tõesti võtsin entsüklopeedia ja joonistasin välja tema nii-öelda põlvenemise või sugupuu, et ma saaksin aru, kuidas eesti keelde tõlkida, kelle vennatütar ja õepojatütar ja kes ta seal oli, et see oli täitsa uurimustöö. Või tuleb ka näiteks soome keelest meelde stama toimetasin jäneste romaani, kus oli võetud lihtsalt üle sõna käli soome keeles on käli ja tuli välja, mind hakkas huvitama, kes seal siis tegelikult oli sesse käri on veel, kes naise õde eesti keeles ka siis suhteliselt harva kasutatav sõna, aga soine ja, ja nii, aga soome keeles on käli abikaasa, õde, vennanaine või abikaasa vennanaine. Nii et siin pidi ikka päris täpselt selgeks tegema, kes ta oli selles lauses. Nii et tegelikult oli tegemist seal ja vennanaisega, nii et mitte naise õega nagu eestikeelne keri. Me kõik teame filmi tõlkes kaduma läinud kas võib ka tõlkes üles leida? Tegelikult on muidugi vikerraadios olnud selle pealkirjaga sari, kus on ETV Peeter helmele rääkinud sellest, aga kas võib leida tõlkes nii-öelda üles? Kindlasti võib leida toredaid sõnu ülesse, mina leidsin ka sellise sõna nagu Taxi auto oma vanaemast jäänud 1942. aasta saksa-eesti sõnaraamatust, tähendab originaalis olid Roske, mis tänapäeva sõnaraamat annabki Troiska, mis on voorimehe sõiduk, eks ole, aga kuna tegevus toimus 30.-te aastate lõpupoole juba siis oli sõidetud mitte olime sõidukiga vaid ikkagi autoga. Ja siis sealt ma leidsin just Ta on taxi auto, ehk siis auto, milles sõidetakse taxi ehk kokkulepitud hinna eest liimidi. Aga teinekord on ka, et tõesti ikkagi ei leiagi ja siis tuleb ikka pöörduda autori poolde, mida ta tahab öelda. Kõige toredamaid näiteid on minul juhtunud austerlase Robert seeduaaleriga dema romaaniga tubakapoodnik, kus siis see peategelane läheb Viini kuulsasse lõbustusparki Praatorisse jalutama ja seal on siis loetleb üles, millest ta möödub, et seal noh, on mingisugune. Ma ei tea, autodroom, siis on mingisugune lasketiir ja nii edasi. No kujutame ette lõbustusparki, eks ole, ja siis on loetud üles veel, et läheb mööda saksa keeles on siis Ander Dickenberta, nii seal hakka ajalooga tegelenud. Kes on Baxteta, kes või mis on Baxterda? Inglise keeles on pink pessa, vene keeles on Pärsia ja jätta on sakslaste haubitsa hüüdnimi. Esimese maailmasõja ajal oleks pidanud arvama relvale on naisterahva nimi pandud ja ja siis ma lähen küll Viinis käinud, aga Praatoris kahjuks mitte. Ja mul hakkasid tekkima kõhklused. Võib-olla tõesti mõni haubitsa või kahur on seal keset seda parki kuskil maas nagu mälestusmärgina, aga ikka väga kahtlane. Ja siis kirjutasin autorile ja küsisin, et mida te nüüd selle tikke Berdaga siis ikkagi mõelnud on. Ja siis selle peale tuli vastus, et ei, et ma leiutasin selle ise mingit seost relvaga ei ole ja ei tohiks ka lugejal tekkida. Ja siis ma pidin ka leiutama lihtsalt, kuna polnud täpselt öeldud, mis asi see Baxter ta seal siis oli ja mina panin ta siis Berta trullaks, et võib-olla on niisugune, noh, ma kujutan ette, et võib-olla väike karusselli, kus sa saad ise nagu ringi keerutada, seal näiteks. Ja jutu alguse juurde tagasi tulles see operetitõlge. See oli suur seiklus ja pakuti mulle Estonia teatrist, Franz Lehari operetist, Krahv Luxemburg tuleb siis nüüd talvel jaanuaris Estonia lavale. Ja see tundus niivõrd huvitav väljakutse, et ma võtsin selle vastu nii-öelda lolli peaga. Ja nägin ikka päris palju vaeva, sest üks asi on luuletõlge, mida ma natukene olen ju siin-seal teinud. Päris luulekogud ei ole tõlkinud, aga aeg-ajalt on ju ka ilukirjanduses mõni salm luuletus olnud maja ära tõlkida. Aga see nüüd lauldav oleks, sest siis ma nägin jälle, kui verd teistmoodi on eesti ja saksa keel oma ülesehituselt saksa keeles on ju kõik, eks ole, need artiklid tulevad sõnadeta. Siis on igasugused prepositsioonid, mis tulevad ka pisikese rõhud. Ta silbina sõna ees, aga selle peale on terve meloodia üles ehitatud ju tähendab just Rütt, et sa suudaksid seda väljendada, et selles oli vaja ka päris kõvasti vaeva näha. Ja siis õnneks on tegemist nii tuntud operetiga, et ma ikka Youtube'ist leidsin need laulunumbrid enam-vähem kõik ülesse. Ja siis ma kõigepealt võtsin saksakeelse teksti, kuulasin ja märkisin, kus on need rõhud, kus on mingid nii-öelda aeglustused ja siis püüdsin leida vastavat Ja siis lõpuks laulsin koos nendega. Aga ma ei tea, nüüd instituudis välja tuleks, sest jah, kui ma oma tõlke esitasin, siis öeldi küll, et suurepärane, aga aga tahaks kuulda laulja arvamust, sest mitte ainult see rütm ja riimpaigas, vaid ka see, millise hääliku peal näiteks toimub mingisugune paisutus. Seal on suur vahe, kas laulad A või siis uu. Kas oled mõnel proovil ka käinud? Vaatamas? Ei ole, ma sain küll kokku lavastajaga saksa lavastaja Thomas Mika, tuleksite tegema. Mis nüüd alles proovid hakkavad, aga hästi põnev on see tõeline seiklus mulle. Aitäh Piret Pääsuke selle jutuajamise eest ja ilusat tõlkijate päeva. Homme, 30. septembril, kuidas te seda tähistate, tõlkijad? Meil on jah, kirjanike liidus on pidulik tähistamine, antakse üle Edin ja lembe hiideri nimeline toimetaja auhind ja teist korda ka August Sanga nimeline luuletõlke auhind. Ei teagi, kes need saavad. Aga igal juhul on see üks tore päev ja aitäh kutsumast ja tõlkijaid märkama, sest tegelikult on ju nii. Parim kompliment on see, kui öeldakse, et ei ole arugi saada, et see on tõlge. Et loed nagu emakeel. Aitäh Piret ja soovin sulle seiklusi. Aitäh.