Tere keelesaates oli hiljuti tõlkijate kuul, septembris päris tõlkija. Tänases saates uurin, kas masinast võib saada ka kunagi päris tõlkija ehk kas masin võib, saab, suudab asendada inimest tõlkijana. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja minu saatekaaslased on täna tõlkebüroost interleks. Tegevjuht Inge Rätsep, tere. Tere. Ja vihka akrediteeringu ka jalgpallikohtunik Karolin Kai poja tere. Tere. Tegelikult ma olete te ka interleksi või seal peamiselt sellepärast saates, et te olete interläksi keeletoimetaja, aga ma ei saanud jätta seda rõhutamata, et esimest korda on keelesaates jalgpallur ja jalgpallikohtunik ja meeldivam, kesin jälle esimesena. Võib-olla siis kõigepealt tõlkebüroost, inter läks. Millega te tegelete, kellele tõlgiti, mida tõlgiti? Aitäh nagu mainitud siin hetk tagasi, et internetis on päris vana tegija juba Eestis, et me oleme 22 aastat juba teenust pakkunud, kogunud ja pakume tõlketeenust kõikidele, kellel seda vaja on. Et nii eraettevõtetele, riigi institutsioonidele, ettevõtetele, eraisikutele, vähem võid täna öelda, et peaaegu üldse mitte. Ja valdkonnad on ka üsna laiad, et tehnika valdkonnast kuni õigusvaldkonna nii sinna vahele jäävad, siis mis iganes. Kuigi noh, viimasel ajal oleme püüdnud rohkem spetsialiseeruda. Teeme peamiselt tehnikat ja, ja tehnikaga seonduvat turundust. Tõlgime ja siis ka õiguse juurde oleme jäänud. Karolin, kui palju tuleb tegeleda siis jalgpallikeele jalgpalliteemade tõlkimisega, sest tegelikult olete te magistritöös uurinud jalgpallisõnavara. Jah, seda küll, et tõlkebüroos ei ole sellega küll kokku puutunud. Mingisuguseid projekte on olnud, teist jalgpalliliiduga seoses, aga aga seda toimetanud-tõlkinud ise ei ole kõigis just magistritöö jooksul olen, on sellega kokku puutunud, et pidanud. Jalgpallikeeles me tegelikult ikkagi natukene tänases saates räägime kindlasti, sest see on ka üks põnev teema, aga, aga kõigepealt siis tõlkimine see meie peateema. Mis on tänapäevane tõlkimine, milline on tänapäevane tõlkimine? Tänapäevane tõlkimine on väga tehniline, see tähendab seda, et tõlkija ei ole mitte ainult keeleekspert vaid ta peab olema ka hästi tugev erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutaja. Et ilma mingeid abiprogramme kasutamata praktiliselt meie büroost ei lähe välja ükski tekst. Et kasutame siis klassikalisi tõlki, abiprogramme, mis baseeruvad tõlkemälutehnoloogial. Lihtsamalt öeldes, siis need tarkvarad salvestavad juba tingitud tekstides olevaid kordusi ja pakuvad need tõlkijale uut teksti tehes nagu välja. Ja oleme vaikselt liikumas ka masintõlke kasutuselevõtu poole. Ma igaks juhuks vahepeal ikka täpsustan, et ega te ju ilukirjandust ei tõlgi. Ent tõlkebüroos, ilukirjandust ei tõlgita ilukirjanduse tõlkijad, iseseisvat persoonid ja isiksused, et see, jah, tõlkebüroos ilukirjandusega tegeleta. Mida tähendab see, et lähenete masintõlkele? No me oleme eelmise aasta lõpus need selle aasta jooksul koostöös Tartu Ülikooli keeletehnoloogiat. Osakond pline tehnoloogidega seadistanud enda klientide materjalide tõlkematerjalide põhjal tõlkemasinat autonduse valdkonnale, nüüd puhtalt, sest et neurotõlkega on tulnud välja see, kui lähendab masina seadistamisel valdkonnapõhiselt, siis annab ta väga häid tulemusi tegelikult ikkagi annab hirmutavalt häid tulemusi, mingis mõttes, et vaatad teksti ja tundub, et ongi peaaegu kõik hästi. Aga see ei ole, see ei ole nüüd niiviisi, et noh, suvaliselt panen mingi teksti sisse, sellele eelneb päris suur töö, et see masin õpiks tõlkima. Et meie sisestasime hästi palju kogu oma klientide seni tõlgitud tekstid ja, ja siis algtekstid nagu masinasse sisse söödeti, näed, ja siis selle siis kuidas me ütleme, statistilise amme kogumi põhjal siis masin nagu tekitab mingeid seoseid ja hakkab välja pakkuma siis neid tõlkeid ja teie valite siis masina jaoks, missugust programmida kasutab? Ei, ei. Käia masinal masin, meie on meie andma anname masinale lähteandmed ehk siis algtekstid ja tõlked. Et teda natuke õpetada siis valdkonnapõhiselt ja samuti me andsime oma tõlkemälud, mis juba nagu olid siis tehtud tööaastatepikkune töö. Et kui nüüd mõelda, et ah, masin ju ise kõike teeb, siis tegelikult ta ju ise kõike ei tee, teda tuleb selleks nagu ette valmistada, et hakkaks mingil hetkel tegema, mida masintõlge nüüd on ja ta nagu ei kasuta mingeid, tööriistasid ise nagu ise Ongimas. Kuidas on suhe masintõlge ja neurotõlge ja Google'i tõlge ja kuidas see suhe siis need omavahel on, mis on, mis? No tegelikult see kõik ongi üks neurotõlge Google Kasendabkaanid, neurot. Et meil on selle projektiga just Carolyn seotud olnud. Et ta võib äkki rääkida natukene, kuidas ta on ja kuidas see õnnestus, eks see on ka selline katsetamise periood, et et saada nii-öelda seda järeltoimetamist, mida ma tegin masintõlkele. Sellega peabki harjuma. Et nii-öelda üle ei toimetaks või liiga vähe ei toimetaks. Et nii palju kui mina seda tegin, siis sealt tuligi väljased tõesti autonduse valdkonnas masin tõlkis päris hästi, et ta suutis koostada selliseid lauseid, mis olid väga keerukad, kuid väga hästi arusaadavad. Võib-olla, mis välja vist tulla, see, et mingi termineid oli vaja korrastada, oli vaja grammatiliselt ka aidata. Aga üsna vähe. Aga tegelikult oli väga põnev ja selles mõttes võiks seda edasi arendatud. Mida rohkem see masin siis seda materjali juurde saab, seda, seda paremini ta tõlgib, seda vähem kulub ka meil aega, seda siis üle vaadata ja sellest ilus tekst valmis saada. Neurotõlge on siis see, mis on praegu kõige parem. Öeldakse, et nende tehisnärvivõrkudele siis põhinev tõlkemasin, noh, masintõlge on ta nagunii. Aga Caroline jutule täienduseks ongi see, et masin ju ise ei oska keelt. Et võib-olla siin võib tekkida see illusioon, et masin ise oskab keelt ja ta muudkui ise tõlgivad, tegelikult masin lihtsalt kasutab neid andmeid, mis tema sisse söödetud ja nende põhjal tekitab siis seda uut tekst, ehk siis seda tõlketeksti. Et masin isegi keelt ei oska. Mis on selle neurotõlke plussid ja miinused? No see miinus võrreldes varasematega võrreldes Google'i tõlkega, Google on ka neuropeale ikkagi juba neuropolkudele põhinev suuresti, aga see, see põhiprobleem, praegust on see, et kuna ta oskab moodustada väga ilusaid lauseid siis võib juhtuda teinekord, et see lause on illusada eksitavad, aga samas sellel lausel algtekstiga selle, selle keelega, kus ta tõlgib selle lause ei ole väga palju ühist. Mis mõte sellel järgmise mõtte ja tegelikult võib ta ka ära jätta mingeid tähtsaid osi, mis tema jaoks ei ole üldse olulised, viskab minema ja jätab selle lause nii-öelda masina jaoks ilusaks. On teil mõni näide ka? Seal oli väga pikki lauseid, aga üks selline suur eksimus oli küll kus inglise keeles oli ka kuud ja ta tõlkis selle, kui auto on tarbija. Tegelikult auto on tarbekaup. Et selle terminiga ta võis seal eksida ka siis see tegelikult tähendab seda, et masin ikkagi ei asenda tõlkijat inimest. No meie arvame täna küll tõlketööstuses on see arvamus, et masinaid ei, nagu ei asenda ka tänu masina või siis neurotõlketehnoloogiat rakendamisena siis tõlkebüroodes või üldse tõlkimisel. See number üks ta, ta vabastab tõlkija sellest nii-öelda mustast tööst ühe teksti teise keelde ümberkirjutamisest tõlkijal ehk siis tulevikuvisiooni järgi, järeltoimetajal on võimalus lihtsalt teha selle tekstiga tööd, teada, paremaks, kontrollida termineid ja teha sellist tööd tekstiga. Tänan tihti see, kuna klientidel tavaliselt on ju kiire oma töödega siis kogu see töö üldjuhul tehakse üsna kiirustades, tõlkija tõlgib nii kiiresti, kui ta vähegi saab, toimetaja toimetab nii kiiresti, et noh, selle, selle ühe protsessi, selle tõlkimise, musta töö, nii-öelda selle esimese saab tehtud kiiresti masina abil ja siis saame tegeleda teksti lifti lihvimisega mõtte täpsustamisega terminite kontrollimisega rahulikult. Ja ilmselt see masintõlke massidesse jõudmine, ka tööstuse tõlketööstusse jõudmine lihtsalt annab võimalused, edaspidi tõlgitakse lihtsalt rohkem asju, sest tänapäeval väga paljud asjad lihtsalt jäävad tõlkimata, sest pole ressurssi. Ja ma alati meeldib väga korrata ka seda, et me räägime inglise-eesti keelest inglise keelest eesti keelde, heal juhul vene keelest ka siin Eestis. Et tegelikult on maailmas väga palju keeli. Ja, ja väga paljud rahvad ja rahvused, kellest me ei tea mitte midagi tänu sellele, et me lihtsalt ei jõua nendeni, keelebarjäär on päris suur vahel et me küll kõik oskame natukene inglise keelt, aga noh, sellest ei piisa, et jõuda süvitsi mingite teemadeni. Et ilmselt tulevikus ka masintõlge viib meid rohkemate inimesteni. Peab ju olema. Ma saan aru keegi, kes need teised keeled ka sellesse konkreetsesse masinasse sisestab. Aga noh, inglise inglise keele vahendusel Need, teised keeled, kõik kuhugi jõuavad siis sealt hakkab seda andmemahtu tekkima. Et masintõlge hoolimata oma probleemidest, mis nagu veel ikkagi on hoolimata sellest, ta võib aidata ka säilida väiksematel keeltel. Ja meie arvame küll nii, et tegelikult annab selle võimaluse, et sa ei pea minema mingi üldkasutatavad keele peale üle hakkame kõik inglise keelseks. Pigem see annab just hoogu sellele rahvuskeelele või sellele väiksematele keeltele juurde. Nii aga jalgpallikeel, kuidas sellega siis on, tähendab, interLexil pole eriti tulnud ette, et jalgpalliteemalist kas teadustööd või mingit juhendit tõlkide jalgpallisõnavara on see siis masinates? Võimalik, et on, aga me pole veel katsetanud. Et see on kindlasti selline, mida võiks proovida, aga ma usun, et masin testib tõlgiks nii-öelda ka jalgpallikeelt üsna hästi, sest see pallimängude sõnavara ei ole nii lai, et seda ei saaks siis sinna masinasse panna, et sealt midagi sellist välja ei tuleks. Võrreldes siin mingi muu valdkonnaga, kus võib-olla viis, 6000, et sõna siis enamasti jääb sinna 500 600 hulka. Selline jalgpallisõnavara, mida kasutatakse rohkem jalgpallisõnadega, härra on 500 600 sõna pallimängudel jah, kuskil öeldakse, et selline enim kasutatav võib sinna jääda, et eks see kindlasti varieerub need mugandused ja sünonüümid, mida inimesed ise kasutavad, et aitäh. Kas teil on jalgpallikohtunikuna või mängijana tulnud ette niisuguseid keeleprobleeme, et mängijana kohtunik teatab midagi, millest ei saa aru või kohtunikuna ei suuda ennast mängijale selgeks teha? Pigem suhtlusväljakul tegelikult jääbki, hästi, lühidaksime peamegi seal ka nii-öelda kohtunike vahel ehk kohtunike kommunikatsiooni kaudu hästi lühidalt edasi andma siis informatsiooni, sest mäng on väga kiire, otsused peavad olema nii-öelda kohe. Võib-olla võib probleem olla, kui näiteks välismängudel on olnud terminiga aut. Ehk siis Prouenn inglise käes, et see võib ka tähendada seda pall mängust väljas tähendab kahte asja ja mõnikord võivad mängijad sellest valesti aru saada. Kas siis kuigi pall on väljas, kui on nii-öelda out, aga me kasutame autingu kahesõnana. Et selliseid asju võib, võib ikka juhtuda ja samasse kommunikatsioon mõtlemist kohtunike vahel. Et me ei saa kasutada pikki termineid, võib öelda näiteks väravaesine lahtilöök, et me ei saa seda kasutada, kui me peame seda väga kiiresti ütlema, eks siis me ütleme lihtsalt kas väravavaht või midagi veel lühemad, et et omavahel on need ju selged ja konteksti mõttes, mida me sellest kohe aru. Kas eesti keeles on mõni jalgpallitermin puudu, mida oleks hädasti vaja mitte ainult masintõlkes, vaid muidu ka? Ei saa öelda, et on puudu sellepärast et kui midagi on puudu, siis me asendame selle kas võõrkeelse terminiga või soome sellele midagi, ise, aga sellist, sellist sunniviisilist sõna- või termini toomist mõiste toomist, keeld on ju raske teha, et me võime ju öelda, et nüüd inimesed, rääkige nii, aga aga kas see tegelikult laia kasutuspinna nagu saab sellest, ma ei saa kunagi kindel olla. Et jalgpallispetsialistid on näiteks magistritöös välja toonud mõned, mis oli näiteks volli inglisekeelne molli, mis on nagu mugandatud kasutataksegi Mollyt, aga otseselt nagu et see ei anna mingit sellist tähendust edasi, sest ka võrkpallis kasutatakse seda terminit püsijalgpallis, siis on ka midagi või et see on selline õhust löök, ülepuusalöök, mida on väga nagu keeruline võib-olla ette kujutada. Aga kas see on ka selline sõna, mida inimesed väga palju ei tea, ajad kasutavadki väga erinevaid termineid, et jalgpallispetsialistid on soovitanud kasutada Lent palli, mis küsisin inimeste käest, siis oli täiesti arusaamatu termin, järelikult ongi see, et see ei lähe laialdaselt kasutusele ja inimesed kasutavad selliseid nagu piltlikuid. Sõnu võib võib-olla selle kohta öelda. Et noh, ma arvan, siin on selline termin, ta peab ka nägema, aru, saada natuke jalgpallis, teadma ühtteist jah, seda kindlasti. Mis keelne on jalgpalliterminoloogia rahvusvaheliselt inglise keel ja inglisekeelne. Et mind sealt on ka väga palju sõnu just ka meie edasi tulnud ja kui meil midagi puudub, siis me kasutamegi tegelikult just inglisekeelseid. Nii nagu paljudes teistes eluvaldkondades. See masin näiteks tunneks ära ja tõlgiks õigesti, niisugused jalgpallipõhisõnad, penalti ja suluseisu ja. Seda kindlasti, kui, kui talle selline eeldused baassisse sööta, et need on tegelikult üsna nagu lihtsalt, et ma ei, ma arvan, ta saab nendega väga hästi hakkama. Kas masin saaks ka spordikommentaatorite sõnavaraga hakkama, sellega natuke keerulisem, kindlasti seal on juures emotsioon. Tavaliselt võivad nii-öelda tekkida jah, need uued sõnad või sellised slängisõnad, millega masinateks hätta jääd. Pallurina mõnikord olete. Kui te ise jalgpallimängu jälgite siis ja kuulate reportaažiga, siis on mõni mõni väljend, mis te mõtlete, et see küll ei taha, ei ole nüüd mitte miski, mitte õige väljend. Et päris nii mõtle, sa suudad seostada selle kontekstiga, mida võib-olla öeldi, kui sa selles valdkonnas juba oled natukene asjatundlik. Aga on selliseid väga vahvaid lõbusaid ikka sõnu ette tulnud, et kas ühe mehe tähtsus väljakul või siis palliperemees jah, palli peremees või näiteks abikohtuniku kohta öeldakse liputaja või lipumees saatjat ka reisisaatja, jah, issand nii-öelda väravatagune siis mingi lisaabikohtunik, et selliseid, mille võib-olla mingisugune värving juures, et selline jah, kuidas keegi seda tunnetab, mis on vastuseta värav, seda kasutatakse hästi palju ka ajakirjanduses viimasel ajal aga ongi see, et kust see värav nüüd tuli nii-öelda võib, selle kohta ma arvan öelda. Sakslased lõid meile vastuseta väravad kolm tükki. Selliseid väravaid, mis siis tulevad? Neil ei ole nagu mingit erilist isegi peksust natukene võlgu jääma, et see ongi selline, et kust need väravad tulid. Ma arvan, et see on nagu selle põhiline mõte. Mida tähendab, riputab palli karistusalasse. Senderdama, või selline selline pikk pall, mis suundub siis sinna karistusalasse, sealt edasiseks väravat lüüa, et selle riputama ja väga lõbus on tegelikult selline Vene keelest tulnud väljend Atško ehk inglise keeles Natmeg. Mis on siis nii-öelda, kui palju mängija söödab vastase kahe jala vahelt nii-öelda endale palli läbi ehk siis öeldakse kohvile saatma või kohvile viima, et see on eesti keeles väga lõbus väljend. Mängi avaneb, viimane mängija avaneb. Ta teeb endale ruumi, et tema oma siis, kas mängija saks talle sööta? Just ruum tema ümber on see avanemine. See on siis nagu päris täpne. Jah, võib ka nii öelda. Ega masintõlget vist jalgpallilugude jaoks ei olegi vaja kasutada või kuidas? No kindlasti sa leiad mingi põhjuse, miks peaks olema vaja masintõlge, aga ma arvan, tulevikus kindlasti ka tehakse rohkem, sest ma arvan, et täna nagu Google'isse ütleks, et päris palju jalgpallialast teksti ka eesti keeles, sest et nagu Caroline ütlesime, enamus sellest terminoloogiast ja tekstist on inglisekeelne ja, ja siis meie siin tahame ju teada, kuidas eesti keeles võiks olla, selles mõttes. Ma ei ole küll ise järgi proovinud, võibolla Karolin on, et Google, ma annan, ma arvan, on päris häid vasteid juba seal. Võimalik ei ole ka veel see et, et ning et ega siis selle masina oskus kasvab läbi selle, kui palju talle on antud teksti. Kui palju tal on teksti ette antud, sealt ta järjest õpib. Oleneb sellest, kui palju meie ise ja missugust eesti keelt me kasutame ja infotehnoloogilises maailmas. Ja, ja et selles mõttes peab ikkagi noh, võiks selle eesti keelega, mida me kasutame, käia hästi hoolikalt ümber sest sellest kujuneb siis tulevikumasinaoskus. Ja see on see põhjus, miks neid mootoreid siis masintõlkemootoreid tuleb õpetada ja miks seejäreltoimetamine, mida Karolin siin meie juures on teinud, on nii oluline, et kui me need terminid ja need lausekonstruktsioonid parandame, mis masin esialgu pakub ilusti ära, siis järgmine kord ta juba noh, teoreetiliselt peaks oskama paremini. Et ja korrektne eesti keel selle juures on väga oluline, ega inimene aitab masinat. Ja loomulikult Kui palju tõlketurg üldse tänapäeval on muutunud? Ja kuhu ta veel muutub, kuhu suunas no valdkonna eksperdid ise arvavad, et see Kuuse tõlketurg on suures kasvutrendis ja just läbi selle tehnoloogia võidukäigu, et suudetakse rohkem tõlkida. Et vanasti tõlgiti lihtsalt nii palju kui jaksate ja, ja ilmselt ka infot oli vähem ja ja infot liikus vähem. Et see on kasvutrendis turg ja valdkond. Ja ilmselt mida aasta edasi, seda rohkem tehnoloogiale tuginev noh, juba tänava on ta ikkagi täistehnoloogiat. Kas tänu masintõlkele võib igaüks hakata ise tõlkijaks? Vot siin on sind selline nagu defineerimise küsimused, et miks me tõlgime, kui, kui mul on vaja näiteks enda jaoks midagi teada saada lihtsalt selleks, et mingi infoga või mingi asjaga edasi minna siis loomulikult ma tõlgin selle ise kasutan masina abi. Aga selleks, et tõlkida olulisi dokumente ja olulist informatsiooni, ilmselt ainult masinast jääb väheks. Ja rääkides Google, Translate'i, siis mida kõik teavad ja mida alati esile tõstetakse. Google ei ole väga turvaline. Sest kõik andmed, mida me Google'isse üles riputame nii-öelda selle jaoks, et masinad ära tõlgiks, avalikud sealt võib igasugust infokildu liikuma minna ja siin mõned aastad tagasi oli üsna suur diskussioon sel teemal, isegi et need andmed sinna jäävad sinna kuskile õhku rippuma serveritesse Google'i serveritesse hätta, kui ikkagi päris nagu olulisi dokumente teha, seda on mõistlik teha kinnises, kui masinale kasutada kinnistes süsteemides. Ja neid ikkagi juba on ja neid arendatakse. Ja siis siis me jõuamegi ikkagi sinna teenusepakkuja ehk siis tõlkebüroo juurde. Et seal on kõik turvaline, seal on hoitud. Ja peale selle seal toimub ka keelekontroll, et see ei ole ainult see masin. Kinniste süsteemide juurde, ise inimene, internetikala ei, need on kinnised värverit. Sinna ei saa keegi muuligi, kui ainult asjasse puutuvad inimesed siis tõlkijad ja, ja, ja muu et ka siin tuleb mõelda oma turvalisuse peale absoluutselt igal pool praegust päris oluline, et me ei adu, kuhu meie poolt sisestatud tekst võib jõuda. Kas maailmas on veel selles vallas midagi, mis Eestis veel ei ole? Kas maailm on meist milleski väga palju ees? Ma ei ütleks, ma arvan, siin Eesti ja muu maailma põhierinevus on selles, et Eesti on nii väike meil on nii vähe andmeid, meil on nii vähe tekste. Et selles osas on läheme me muidugi noh, ei ole nagu esirinnas, aga ja, ja Eestis pole ka väga palju suuri keeletehnoloogiaettevõtteid, sest et lihtsalt meil see nõudlus on väike. Et kui eesti keelt räägib või noh, ütleme napilt üks miljon inimest, siis lihtsalt see vajadus eesti keelepõhine on väike. Aga samas tehakse päris palju tööd ja kõnetuvastusega tegeletakse ju Eestis väga intensiivselt. Ta nii riiklikul tasandil kui ka kui ka eraalgatuse korras ja, ja samamoodi ka selle naerutõlkega. Ma ei ütleks, et midagi täiesti sellist on mujal, mida meil ei ole see teadmine meil olemas, lihtsalt need kasutus, rakendusvõimalused on meil väiksemad tänu meie riigi ja keele väiksele. Kas te loodate asendada, kas masinad loodavad asendada inimese tõlkimisel? Täna sellest ei räägita võib-olla kunagi kauges tulevikus? Tal on sellest nagu ei räägita. Et loomulikult see asi on juba ju asendanud päris palju tõlkijat, et, et need inimesed, kes ikkagi üldse teisi keeli ei oska, saavad avalikest tõlkemootoritest abi. Aga suurte tekstide ja oluliste puhul seda asendust ilmselt ei tule. Nii kiiresti nagu Karolin kitsad. Ta ju tõlgib masin täna ka neurotõlkemootorid teevad ilusat teed. Aga sa ei saa kindel olla, et kui on tähtis tekst, siis seda ei saa usaldada ainult masinana. Mis seal muid nüansse ka. Näiteks ilukirjandust masin ei hakka ilmselt niipeagi ja seal ei ole ka nagu mõtet. Ta kuidagi. On tekib meie peades, tekib ju see tunne, et masin, see on ju tasuta töö, aga selle masina arendamisega tegelevad inimesed, Need on töötunnid, need on targad töötunnid on tavaliselt väga hea haridusega tippspetsialistid oma valdkonna oma detseen ju raha kõik, et see ei ole niisama tasuta masin kuskilt õhust tekib ja ise muudkui tõlgib. Et lihtsalt seal tõlkimise protsess ja see no see ilmselt muutub sellises tähenduses, kus ta täna on meie jaoks nagu arusaadavat Ühesõnaga, kui inimesele on vaja tõlkida mingit väga olulist ja isiklikku laadi isiklike andmetega dokumenti või teksti, siis te soovitate pöörduda tõlkebüroo poole. Sõltub, mis eesmärgiga, ilmselt et isikuandmed, isikukoodid ja mingid nimed saab ju alati sellest tekstist, mis sina Google'isse sisestada, välja võtta ja siis proovida, vaadata, mis see tulemus on. Aga kui nüüd see inimene üldse seda teist keelt ei oska, siis ta ju ei tea, mis sealt tuleb. Et see väike risk on alati, aga võõrkeelest emakeelde nii nii-öelda, et kui teil on mingi võõrkeelne asi, te tahate teada, et mis see eesti keeles on, siis ma arvan, see töötaks nagu paremini. Aga isiklikke andmeid ja, ja ka mingi muid olulisi andmeid ei maksa siiski avalikkusesse paisata. Igaks juhuks. Kuidas masin meil praegu paremini tõlgib, ütleme ütleme inglise keelekas inglise keelest eesti keelde või eesti keelest inglise keelde? Sellele vahet tähendab mõlemat pidi, kui ta juba neid kahte keele seda keelepaari oskab nii-öelda siis seal ei ole. Kuule mee Google'iga ju ei tegele, et see ei ole meie tööriist üldse. Et siis ei oska seda Google'it niiviisi võrrelda, aga, aga tegelikult ei ole seal vahet. Kusjuures meie inter läks siis Tartu ülikooliga arendatud tõlkemootor, see nüüd seal on Nickil rohkem kui eesti inglise tegelikult saksa keel ju põhikeel. Saksa ja inglise keel on siis need nii-öelda need põhikeeled ja me lisasime sinna ka Läti, Leedu, see on puhtalt nagu meie klientidest tulenev nagu vajadus, et keelepaare on rohkem. Et Läti ja Leeduga on natukene meil keerulisem, sest meil siin seda teadmist on siin vähem ja need Läti toimetajad, noh, me jälle ise siin ei oska kõike hinnata, eks ju. Aga seda, mis pidi tõlkida, ei ole oluline, pea aset on andmed olemas, teine pühitud tõlkemootor, mida teie koos Tartu ülikooliga arendatav, mis tema nimi siis on? Tal ei ole nii. Nagu ma ütlesin, ei ole nimesid, tore, ei ole nagu meie omasi ongi tark Ülikooli oma. Tartu ülikool lihtsalt teeb meie poolt siis edastatud andmetega keele keelemassiiviga, siis uhkelt öelduna teed tööd et siis nende mootor siis õpib meie andmete põhjal ja siis me saame need andmed enda kasutusse ja me saame need lülitada enda siis tõlkeprotsessi. Kui palju on siis ühist? Mis see ühisosa on, et kui tõlkebüroo tõlgib ja kui inimene ise omasoodu tõlgib? Kui palju on siin ühisosa ja kui palju on erinevusi? Programmide mõttes? Oi, see on öö ja päev sest meie kasutame profitarkvara, mis on ainult tõlkebüroode jaoks ja vabakutseliste tõlkijate jaoks tavainimene, kui ta läheb Google Translate'i abil mingit teksti tõlkima, siis see protsess on hoopis teine. See on nagu umbes kodus tordi tegemine, tööstuslik pagari paga ei või noh, saia leivatehas, mis iganes, ma arvan, õppinud koka käe all ja umbes sama, et ega kodus tuleb ju tort jumala hea välja, aga lihtsalt teda on nagu vähe. Siit vahe võib-olla noh väga lihtsustatult öeldes eks inimeste teadlikkus ka, kust mida otsida ja kõik need sõnaraamatuid ja need ta peab juurde võtma või teadma jällegi mis on selline hea kasutada või aitäh, et noh, meil on kõik seal küljes ja terminibaasid, mis on päris oluline, on kõik seal kohe sul olemas ja sa saad seda väga kiirelt lihtsalt kasutada. Masintõlkest ja sekka ka jalgpallikeelest rääkisid Inge Rätsep ja Karolin Kai vaja tõlkebüroost interleks. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.