Tere, tartu keel, ajalugu, olevik ja tulevik on keelesaate teema. Minu nimi on Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on täna tulnud otse Narvast. Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele õppejõud Sylar Tibor toot kes Tallinna Ülikoolis kaitses hiljuti väitekirja Tartu keele tekkimisest ja väljasuremisest, tere päevast. Te olete otsapidi nii eesti keeleteadlane kui ka ungari keeleteadlane ja sellepärast ma tooksin tänase päeva, kui me seda salvestame, seda saadet kolmapäevase päeva sisse, sest täna õhtul tul hõimupäevade raames tähistatakse Ungari keeleteadlase Antal reguly kahesajandat aastapäeva ja tema on üks soome-ugri keeleteaduse ajaloos väga suur mees, suur mees, mis ta tegi. No justkui valmistasin ette teksti, millega ma hakkan esinema, siis hakkasime mõtisklema, et mida ma räägingi Antal regulist. Sellepärast tuli kohe meelde minu väitekiri, kus ma viitan Kristiina Rossi. No seal, kus ta ütleb Johannes kuts lapse kohta, eks ole, tartu keele kodifitseeria kohta, et ta olevat olnud eest tõlk jalu üheks kõige suuremaks äparduiakse. No selles mõttes, et kutslassi piiblitõlge ei tulnud kunagi välja sattunud trüki. Sa jäi ilmumata, taiese suurim osa on ära kadunud. Alles nüüd hakati seda nagu välja andma juba ka teatud fragmente anti välja kahe maailmasõja vahel, aga reguliga oli mõnes mõttes samamoodi. Ta nägu oli tohutu suurt tööd teinud, aga ta suri noorena ja ta ei suutnud neid Asso trükis avaldada, et tema pärand on tohutu suur, mis jäi välja andmata. Ja see on andnud väga paljudele teadlaste põlvedele tööd nende käsikirjade ja osaliselt väga raskesti loetavate käsikirjade väljaandmine, mis on erinevates keeltes ja tema ise ka kasutab seal metakeelena ungari keelt, saksa keelt ja siis need need soome-ugri keeled, mida ta talletus, eks ole, see on tohutu suurkeelte hulka ja tõotas selline suur segadus on nende käsikirjadega, et nendega on erinevalt Kristin tõesti juba nii palju aastaid tegelenud, et need välja anda. Aga kas mõni tema tõdemus, mõni tema teaduslik väide on nagu põhjapanev ka soome-ugri induse seisukohast? Teate ta oli selline välitöömees ühesõnaga panus fennougrist tikasse on pigem see, tema on nii palju välitööd teinud, et ta on nii paljude soome-ugri rahvaste juures käinud sellist väärtuslikku folkloori ja keelematerjali talletanud, mida hiljem ei oleks võinud talletada ühelt poolt. Teisalt Ta nende käsikirjadega, mis on järele jäänud, ta on soomeugri keeltele tähelepanu pööranud, vaat selles osas on sama suur tähendus, et tegelikult ta ei olnud üldse esimene fännaugulistad. Juba 18. sajandil on ilmunud kaks suurt sallist grammatikat Salist kõrvutavat võrdlevat grammatikat, mis, millega on ikkagi soome-ugri keelesugulus tõestatud ja ka pärast seda on teaduslikku grammatikat juba väga heal tasemel hakanud ilmuma. Nii et tema ei olnud mitte niivõrd, ütlen niimoodi, et teaduslike väidete mees vaid hoopis koguja Ungarlastest keeleteadlase käest ei saa ma jätta küsimata seda ühte olulist küsimust, et kuidas siis on seos ungari keelega, aga ma ei küsi täna mitte niimoodi, et missugune on eesti keele ja ungari keele seos, ma küsin, missugune on tartu keele ja ungari keele sugulasja, kas on ikka või ei ole? No loomulikult Tartu keel kui eesti keele üks allkeel on kindlasti samamoodi soome-ugri keel nagu, nagu ungari keel. Erinevatesse harudesse, nii et otseselt muidugi muidugi need keeled ei ole arusaadavad ilma selle keele oskamise hätta aga siiski on teatud jooned muidugi, mis on, mis on väga ürgsed nendes keeltes. Muidugi on need sõnad, mis langevad lihtsalt kokku või nagu isegi tänapäeval enam-vähem langevad kokku, millal ühine päritolu, aga teatesse, keele kõla. Et läänemeresoome keeled on isegi sama kõla, mis, mis on ungari keele osaliselt sellepärast rõhk on esimesel silbil, seal on ikkagi jäänud ürgsast ajast. Nii et mina mäletan seda, kui viivuris, käisime Noviiburis, mis kuulus, eks ole, Soomele vanasti sage paljuks soome inimesi. Et ikka kõlavad ühtemoodi võõrale. Nii, aga tartu keel kui vana, siis on tartu keel? Mitu 1000 aastat? Vähemalt no iga keel on selles mõttes sama vana kui köik teised keeled, kui oletame, et keel on tekkinud hoopis samal ajal tähendab inimkonnas, aga no selles mõttes keeli mina ei uurigi mina, juuli nagu kõneldud kirjeldavaid selles väitekirjas olema tartu kirjakeelt uurinud ja kirjakeel on natuke teistmoodi kui kõnekeel. Et alles 16.-st sajandist on need esimesed käsikirjalised tekstid, mis on olemas, neid ei ole väga-väga palju. Aga see buum tuleb ikkagi seitsmeteistkümnendal sajandil Rootsi hajale kui ka kirjasõna hakkab väga intensiivselt arenema, kuna trükikunst on juba olemas. Ja rootsi ajal luteri kirik on kirjasõna siin, Baltikumis. See on siis Tartu keele kuldaeg, seitsmeteistkümnendal sajandil. Ja kindlasti ei saa, see kuldaeg on mingis mõttes kontseptuaalne ka, kuna tookord on olnud mingis mõttes tartu keel isagi ees Tallinna keelest. Nii et kui selle peale mõtlen, et et noh, tõsi küll, et esimene lõunaeesti keele grammatika Johannes kutsafi grammatika ilmus mõnevõrra hiljem kui Stahli grammatika, eks ole, Stahli grammatikale. Ja püksi eesti keeles hakkas alles hiljem ilmuma. Nii et seesama Vastmetestame hakkaski minu kontseptsiooni järgi, et tervet tartu keele ajaloo domineerima. Et selle ümber on hakanud nagu terve tartu keel kujunema ja peaaegu kõik mida hakati trükkima, oli mingil määral vasta testamendiga seotud. Varsti on testament, oli läbinisti lõunaeestikeelne. Tartukeelne. Jah, see oli läbinisti lõunaeestikeelne ja esimene trükk ilmus 1686. Ja viimane ilmus siis 1905. Nii et siis just Selle vastase testamendi perioodi tähendab erinevate trükkide perioodi järgi hakkasin ma Tartu keele ajalugu prioritiseerima et siis saad sa periood 1686 kuni 1905. Kui kõik need trükid on üksteise järel ilmunud. Ja siis see periood, mis jääb enne, tähendab 1686 siis see periood, mis eelneb Tartu keelele ja siis see periood, mis järgneb sellele saan siis järgmine periood. Aga see järgmine periood on üsnagi selline lüüsitleja 1906. Sellepärast seos periood minu kontseptsiooni järgi, kui hakkab Tartuks lõplikult välja surema. See on hästi lühike periood, eks ole, enne esimest maailmasõda kui ilmuvad need viimased tartukeelsed trükised ja see on üsna huvitav, et tegelikult neid vanu sajandeid. Eks ole. Isegi 16-st sajand ja ka seitsmeteistkümnes ja 18. sajand. Need on isegi suhteliselt hästi uuritud. Muidugi, lind on hästi palju, aga palju teadlasi on neid sajandeid uurinud. Et minu töö oli ainult nagu sellepärast raske, et need kirjutaksid. Aga just 20. sajandi alguse perioodi sätto perioodi, eks ole, mis, mis olid seal revolutsioonide periood enne esimest maailmasõda seda kuidagi ei uuritud. Nii et ma hakkasin vaatama, et mis on see viimane raamat, mis ilmus Tartu keeles, sa selle kohta ei ole üldse mingeid mingeid andmeid olnud, et kuskil, Raymond Ta kirjutab, et noh vist 1908. aasta õpik on viimane vist täitsa huvitav, sellepärast kui ütleme 16. sajandi kohta, et miski on vist see on nagu aru saada, selle kohta ei ole palju andmeid. Aga 20. sajandi kohta ei, ei võiks olla rohkem. Tegelikult on, aga millegipärast teate seal sa huvitavasi uurime antiikaega teame väga palju, väga isegi vanade muistsete Maida, riikide sumeri ja nii edasi kohta, me teame kõik, mida on võimalik teada mida on võimalik saada käik. Iga selline väikese Telliskivi mingi soig kild seal hästi väärtuslik ja seda hakatakse uurima. Ühes sellise pisikese kivitüki kohta kirjutatakse viis raamatut seal super oluline tähtsus, aga millegipärast isegi nõukogude aja kohta ei tea väga palju. Et kui ma küsin kolleegide käest, kas te teate, mis oli 70.-te aastat, kas seda on uuritud, ei ole uuritud, ei ole uuritud, mis jääb liiga lähedale meile, sellele ei ole kuidagi väärtust, siis seda hakata teaduslikult uurima. Kuidagi samamoodi on selle 20. sajandi alguse ajaga, et ta enam ei ole minevik, ta ei ole ka olevik, see ei ole ka, saad aru, see ei ole see Eesti riigi tekkimise aeg, veel mitte, aitäh, mis hakkas tulema tõesti juba paari aasta pärast, eks ole. Aga see ei ole siis huvita selle ajastu kohta nagu ei tea nagu palju siis minu tegelikult töö ei olnudki väga raske, hakkasin otsima Eesti kirjandusmuuseumist, neid raamatuid ja bibliograaf seas. Vaatasin kihtsas rahvusbibliograafiast, mis võis viimane raamat olla ja siis tulingi sellele järeldusele, et kodu lasteraamat 1913 vahetult enne Kuidas te seda teate, et keegi ei ole seda käes hoidnud, see raamat ise on alles. On alles, et huvitav, et suhteliselt haruldane raamat mõnes Eesti raamatukogus on ainult mõni eksemplar. Aga no et selle kohta ei ole kirjutatud ilmselt keegi ei ole neid vanu õpikuid, noh nad ei paku huvi, lihtsalt. Kas see oli siis õpik kodus õppivatele lastele kodu, lasteraamat? Aga noh, see on selline tavaline kooli pikk tegelikult neid kooliõpikuid on väga palju ilmunud aastasadade jooksul me teame, et see eesti rahva poolt äkki siis juba seitsmeteistkümnendal sajandil ja ja kui ma hakkasin neid õpikud võrdlema isegi erinevate pealkirjadega õpikuid, seal on väga palju kattuvusi sama pealkirjaga õpikut. Tüüpiline nendes vanades õpikutes nonii, nagu hiljemgi, ühest õpikust tehti teineteisest, tehti kolmas, kolmandast neljas ja nii edasi. Me tegelikult hüppasime väga kiiresti üle sellest, et, et mis siis ikkagi Tartu lõunaeesti keelega juhtus, et kirjakeelega juhtus, et miks sai kirjakeeleks niisuguseid üle-eestiliseks kirjakeeleks põhjaeesti keel, mitte lõunaeesti keel, kus ma saan aru, et nad olid enam-vähem võrdsel tasemel. No selles mõttes nad ei olnud võrdsel tasemel, et loomulikult see lõunaeesti keeleala on olnud alati väiksem kui põhjaeesti keeleala. Et juba algusest peale loomulikult Tartu keele nagu positsioon oli nõrgem, aga mõnes mõttes veel seitsmeteistkümnendal sajandil oli seal väga tugeval positsioonil. Aga teate see tartu keele, see Tartu kirjakeel, see on olnud alati selline põhjaeesti keele mõjudega. Et siin Raimo Raag on uurinud neid vanu Tartukeelseid keelemälestisi, nad on välja arendanud seal lihtsalt nagu skeemi, millega mõõta tekstide lõuna eestilisusta. Nad on nagu välja toonud nagu nende tekstide lõuna eestilisuse taseme ja tuli välja, et need on ikkagi kõik sellised põhjaeestijoontega keele tähendab raamatud, vain, käsikirjad, aga asi on selles, et see tartu keele ei ole olnud aastasadade jooksul ühtlane kunagi, et on alati muutunud. Oli juba ka mingis mõttes sinnapoole näitav, et seal Sartugi hakkab Ühel hetkel täiesti Põhja-Eestis tuumaaga, siis peale selle, et eks ole, Tartu murre oli ka põhjaeestipärane alati ei saa ja et ka nüüd keelemälestised on olnud ka mõnes mõttes hallata põhjaeestipärased loomulikult hiljem, kui ilmus 18. sajandi täispiibel ainult põhjaeesti keeles, see on ikkagi üheks väga oluliseks argumendiks, on olnud selle selle tartu keele saatuse saatuse suhtes, aga no minu väitekirjas käsitleb seda Tartu keele väljasuremise põhjusi üks, kaks, kolm, neli lehekülge, munas ei võeta kiri ees, et seal on olnud väga palju põhjusi. Väga huvitav asi on see, mille on Kristina Ross esile toonud. Et piiblit ei anta veel ja lõunaeesti keeles, seega ta nagu olevat löönud esimese naela sinna tartu hele kirstu seni oleme ta tähendab pidanud Tartu keele üheks toetajaks, aga selle tema kontseptsiooni järgi on tema just nagu just nagu tartu keele kirstus naela lööja olnud, aga, aga siis edasi on see niimoodi kujunenud. Vaadake neid küsimusi on paljud teadlased uurinud Heli Laanekask ja Raimo Raag ja ja paljud teised? See on kuidagi niimoodi olnud. Ja hiljem eks ole, Jaani kiriku õpetaja Peterburis ta on kogu aeg käinud seal pika-pika aja jooksul ja setu seda tähtsat Lõuna-Eesti sellist täitsa siukest väga puhas folkloori kogunud. Ja siis ta Tartu keeles kirjutab, et on vaja kasutusele võtta siiski põhjaeesti keele tähendab ilma põhjenduseta. Nad tapaks jända pea, et väikesele rahvale on vaja ühtset Ja siis mida siis arvata nende Põhja-Eestis elanud pastorite ja nike kohta, kes ei olnudki kokku puutunud lõunaeesti keelega üldsegi mitte kellele oli see täielik mingisugune noh, võib-olla maximum, eksootiline asi, et kui isegi need Lõuna-Eesti Jah, kuidagi niimoodi võis seda ette kujutada. Võiks ette kujutada, et Hurt pidas lõunaeesti murret õigeks murdeks. Aga ainult murdekeeleks ja mitte kirjakeeleks. Ja kirjakeele osas on ta siiski Põhja-Eestis ehk siis Tallinna keelt õigeks pidanud. Et kuidagi nagu paremini nagu sisse kirjutatud, kohe, et see peabki nii minema, tartu keel, kaob Soch, et praegu on selline seis, et tartu keel on, on kadumas. Aga miks see on, miks mulgi keel ei kao? Tartu murre on täiesti kadumas, jah tartu keel on juba kadunud, sest tartu keel on termin tartu keelt tähendab tartu keel kuid termin sellisel kujul tartu keel on ikkagi hõivatud selle tartu kirjakeele jaoks. Tartu keel kui selline on juba kadunud 1913. Aga Tartu murre on küll väga-väga. Ütleme niimoodi, et väljasuremise faasis ja tõepoolest räägin ma siis nendest aegadest, mis järgnevad sellele. Eriti kõru võru keel ja mingis mõttes sättuks ei ole, eks ole, et me seda nimetame ka teinekord võõru satugi oleks, et nende vahel on siiski mingisugune vahe, aga mitte nii väga, väga oluline ja me näeme seda, et saab ka. Ülle Kauksi, eks ole, kes oli Võru aktivist, Takas satu aktivist, eks mingi aja pärast, et jah, selle tartu keele kadumine on siiski kooskõlas Tartu murde kadumisega ja, ja ümpsada siiski võru murde vitaalsus siiski kuidagi kooskõlas võru kirjakeele. Et keel eksisteerib meie tänapäeva tingimustes siis, kui tal on kirjakeelne harjand kuid keele ei hakka kirjakeelena eksisteerime, siis see läheb siiski kaduma. Et seda näeme. Ja kui neis kirjakeeli ei kasutata, siis mida kasutatakse selle asemel, no loomulikult vene keelt ja siis kuga kirjas kasutatakse siis kakanas hakatakse kasutama. Ja kuidagi samamoodi on toimunud Tartu keelega, et seda ei hakatud kasutama. Räägib Raimo Raagi Tartu keele kiilumine sale sõjandusliku. Rääkige nüüd palun natukene tartu keelest endast ka, et mille poolest te mainisite, et tartu keeles on alati olnud palju Tallinna keelele omast, aga mis tartu keelel, et tegi just tartukeeleks? Tartu keeles on muidugi need tavalised Lõuna-Eesti lihtsalt sõnad nagu koorma surema asemel, eks ole. Kui vaatame neid keele mälestesse väga huvitava seda jälgida, et millal hakkab surema esinema koorma asemel. Hoopis tõhusam asemel on n-iga sõna, mis on Lõuna-Eestisse tee asemel on tõhusama ja siis teatud Seesama sõna esineb ka n-iga, tähendab, algustäht on n, selline alternatsioon selline vaheldumine on jälgitav ja samamoodi on see enne sisseütlev, eks ole, mitte äss vaid sisseütlev. Ja oli huvitav vaadata, et Kristjan Jaak Petersoni on teatud luuletustel, on kaks versiooni, on selline põhja eestilik versioon ja on ka Lõuna-Eestit. Kui vaatame tema luuletuste väljaannet, mis on ilmunud esimese Eesti vabariigi ajal. Et see sõnavara ja ka grammatika. Loomulikult. Aga, aga see on väga kirju. Et sellist ühtset tartu keelt ei saa nagu kindlaks teha. Aga kas on midagi, mida tartu keelest võiks üle võtta kas või kas või kunagisest, et mis praegu tuleks eesti keelele kasuks oleks nagu hea ära tarvitada, et ta mitte ei vajuks unustuse hõlma mõni mõni sõna või kääne või mõni grammatiline vorm mis rikastaks eesti keelt, ütleme niimoodi. Pollo. Kui nüüd mõelda selle artikli peale, mida olen põhjakaare nimetusest kirjutanud. Et vaadake, kui minu õpilased küsivad välisõppel, Assad on nüüd küsinud hiljuti, et, et kuidas on võimalik, et eesti keeles on põhjakaar hoopis saatnud selle sõnaga põhi, eks ole tõsi, ehk siis vundament. Et see on selline natuke. See ilmakare nimetus, mida näeme Vuzzlafil põhjakaart nimetab tapäewata pooleks. See on ikkagi väga huvitav ja selline. No loogiline, et päev, ehk siis päike päevata pool tähendab ilma päikese poole. Just sellest kirjutama selles artiklis, et kutslassilt leiame asjakale nimetuses päivata pool fraasipäevata pool, aga Gösekeni leiame hoopis päeva pool. Ja millegipärast on see päeva poole hakanud siis filtreeruma kõikjale ja erinevatesse sõnaraamatutes, näiteks Saareste sõnaraamatus mõistolises sõnaraamatus esineb ka see ja siis ka. See välisungarlanna tsiteerib seda Gösekeni kuju, kuigi see on loogiline, et põhjakaarde ei või väljendada sellise fraasiga, et seal on päike olemas, just nimelt seal päikest ei ole. Et tuli välja, et see päevata Poola. Ja siis, kuna Gösekeni grammatika sisalduvast palju trükivigu, ilmselt ka see läheb selle alla, et see on lihtsalt trükkida, aga kuju mida siis hilisemad uurijad on lihtsalt niisama edasi võtnud, kaasa võtnud ja tähendab ära trükkinud oma teostesse. Ja ei mõelnud selle peale, et see on lihtsalt trükiviga, aga see on selline väga tore kujundlik väljend päevata pool klassis ilma peekeseta pool antaks jagar. Ilus lugu. Aga rääkige palun sellest ka, et kuidas teie ise üldse tartu keele juurde jõudsite, miks teie, tartu keelt hakkasite uurima? Kuidas te Eestisse jõudsite? MINA OLEN Sänno Kristikaat õppinud Budapestis ja Berliinis. Ja juba noore üliõpilasena, umbes nii nagu reguly. Olen läbi käinud väga paljud soome-ugri rahvad. Tõesti, kui ma nüüd selle peale mõtlen. Ka mina olen kiiremini, kui tema tegi 200 aastat tagasi ja kiiremini ja väga mugavalt võrreldes sellega, kui ma olen ka talletanud folkloor ja, ja ka kohe hakkasin tundma ennast reguline mõttekaaslaseks, kui ma mõtlen, et ma ei ole neid asju avaldanud, vaid hästi-hästi vähe, olen avaldanud. Et siis sel ajal juba, kas minul tekkima selline mõte, et kuidagi need Venemaa soome-ugri rahvad nad ei säili, mul, mul on selline mõte kuidagi tekkinud, et nagu hilisemal ajal olen igasugused projekte teinud. Ja ka selle, sellepärast olen ma sinna Udmurtiast läinud ungari keelt õpetama ei hakka, Permi-Komi ringkond aga sama eesmärgiga, et kuidagi kaasa aidata nägijatele Vitaliseerimisele. Aga alati olen ikkagi sellele kurvale järeldusele jõudnud, et see kuidagi ei lähe läbi. Aga Eestis käijasse esimest korda 1989. aastal juba tookord tekkis mul selline mulje, et tookord oli veel nõukogude liit, et see keel on ikkagi see cultural väga vitaalne, et selle selle säilitamise alles saab kaasa aidata. Et see on ikkagi tähendab edulugu, kui ma hakkan selle keelega tegelema, siis ma saan sellele natukenegi kaasa aidata ja, ja see hakkab sallima. Ja siis 90. aastasele toom ta riigipöördekatseaja kui Savisaart päästis eesti rahva. Vaat sel ajal olin ma Eestis seda kuidagi kogeda, see oli hästi väärttunne ja siis ma hakkasin ennast juba mõnes mõttes kuidagi eestimaalaseks tunduma. Ja siis tulid need tutvused nende suurkujudega nagu näiteks Jaan Krossi. Teate, selline kohtumine Jaan Krossiga annab sellise tõuke, et sa terve eluaeg hakanud mõtlema, et saagas sellele rahvale ja sellele riigile Truix jääma ja siis need edasised kohtumised grammati hindiga ja no Mati hind on ka mind Lõuna-Eesti nagu fänniks teinud ja Kauksi Ülle näiteks hakkasin kaika suveülikoolis käima. Seal mul oli jätta kanne kaika suveülikoolis, olen tundnud selle lõunaeesti keele vitaalsust seal just nimelt kaika suveülikoolis. Hõõru maal olles Tartusse tulles tööle, ma mäletan, et just just seal sel ajal 1998 koma Tartusse tulin, siis oli selle Johannes kutslassi grammatika-tõlke tõlk, just tuli trükikojast välja. Lepajõe tõlkis selle, kas nüüd Marju Lepajõe ja hiljuti suri, et tema oli ka selline Eesti suurkuju kindlasti väga-väga suur suur kujasse, tutvusin ka temaga. Vaata need kohtumised, jaan Cross mati hind läheb palju ja kuidagi need on mind lõunaeesti keele juurde toonud. Aga kuidas te siis nüüd Narvasse sattusite? Te õpetajate, Narvas ülikoolis eesti keelt? Jah, Narva Narva kolledžis eesti keeleteadust ja eesti keel ei olnud. See oli niimoodi, et kui mul lõppes töö ungari keele lektorina Läänemaal 2007. Ja siis ma tulin Tartusse tagasi niimoodi koju juba tartlasena. Ja siis tuli kutse Narva kolledžis on vaja, mingit ainet on anda, noh Ma ei kujutanudki, et Narva kolledžis. Kuigi mõni tuttav töötas seal, noh olgu, tulin, õpetasin selle aine ära ja siis jälle tuli mingisugune kutsed. Ka teist ainet on vaja õpetada, kolmandat, neljandat, viiendat see tuli kuidagi, hakkasin käima. Raivo ta niimoodi käinud kas Tallinna ja Narva vahel või hoopis Tartu ja Narva. Ja siis mingi aja pärast. Ma märkasin, et ma, ma olen seal Narvas, sa ei olnud kuidagi kontseptoliseeritud, et makk oli sinna vaid mingil ajal oli juba palju tööd ja siis hakkasin seal juba Liivimaa alguses ja siis hiljem ma ei julgegi välja ajada, et kusagi hakkasin seal nagu päris hard te õpetajate eesti keelt kui võõrkeelt eesti keelt kui võõrkeelt, aga ka eesti keeleaineid erinevaid eesti keeleaineid tähendab lauseõpetusest sõna- moodustuseni ja tähendab erinevaid eesti keeleaineid. Et seal on väga paljud nüüd välismaalased, ka hoopis eestimaalased. Et väga paljud erinevad üliõpilased. Aga kuidas te Narvas tunnete, missugune on eesti keele koht Narva linnas. Kas te räägite, räägite vene keelt ka kindlasti. Keeles te suhtlete? Tähendab, see sõltub kohast, et kolledžis suhtlen peaaegu ainult eesti keeles, ma ütleks niimoodi, et peaaegu ainult eesti keeles ja teatud eestlaskohtadest, kus saab eesti keelt kasutada ka suhteni ka ka suhtlen eesti keeles, aga seda ei ole võimalik ikkagi sotsiaalteha. Et mingis mõttes hakkasin mõtlema selle asja peale, et Narva eesti keele Vähem kasutatud keele hakkab vajuma alla vajuma. Niimoodi suure keele suure keele alla ja selles mõttes Tallinnas või Tartus ei ähvarda eesti keelt, aga sealkandis kuskil Jõhvis, Kohtla-Järve veel või Sillamäesaag, küll ähvardab ikkagi vene keel Eestis endiselt, nii nagu nõukogude ajal. Nii et selles mõttes küll. No on muutusi, kuna keelemaastik on Eestis ei ole, saaks, siis need sildid on seal ikkagi peamiselt. Aga siiski, kui sa lähed näiteks suurde ostukeskusesse, kui need head poed, sealsed müüjad oskavad mees kihel, aga kui nad halvemad seal nad ei oska. Kas olukord on lootusetu või mida teha, et see huvi eesti keele vastu või eesti keele tarvitamine avalikus ruumis suureneks? Ja teate, mina arvan, et mingis mõttes asja võtmeküsimus on ikkagi kõrgkultuur tähendab see, et Narva kolledž oleks natuke jõukam ja tugevam. Et. Palju paremad üliõpilased, palju parem kontingent, tuleksin õppima, sest nad ei läheks Tallinna, läheks Tartusse. Siis ka kolled, nagu saaks rohkem tulemusi. Ja samamoodi, kui Ida-Virumaa oleks eestikeelne teater või kasvõi üleüldse teater, sest lähim teater Rakverest kujutage Narvast või Kohtla-Järvelt tab Rakverre sõitma, teatrietendusi vaatama. Nüüd saab vaba lava haavati küll, jaa. Aga sellele üle oma trupi siiski, et vaba lava siiski ei ole diaator selles mõttes, vaid see on ikkagi lava, et sinna tulevad erinevad etendused, aga neid näitlejaid seal ikkagi ei ole. Ja osad etendused on ka venekeelsed, nagu isegi suur osa etendusi, on venekeelne. Et nagu kui oleks nukuteater, et lapsi, kujutage ette, sead Ida-Virumaalt peab siia Eesti nukuteatrisse tooma, et lasteetendusi vaatama, kui te teate, et meie teeme niimoodi, läheme rongi peale nagu kolm tundi siia tulla nukuteatrisse kolm tundi tagasi. Et selline nagu segmend nagu teater ja sellest siis nukuteater tähendab lasteetendused, kui lasteaiaetendused oleksid eesti keeles kuskil lähiümbruses kättesaadavad. Et sellised väiksemad asjad, no tegelikult ei olegi väike. Tartu keelest ja sellest, miks setu keelest ei saanud eesti kirjakeelt, rääkis Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele õppejõud Silarti Portod. Saatejuht on Piret Kriivan. Oma elust Eestis on keeleteadlane rääkinud varem saates. Ma elan siin, kuulake varamust, seda saadet ka. Keelesaade on kavas jälle nädala pärast kõike head kuulmiseni.