Tere eesti keele aasta 11. kuu on teaduse ja keeletehnoloogia kuu ja selle tõttu räägime me ühe teadusasutuse, keele tegemistest ja toimetamistest sellest, kuidas maaülikool põllumajanduse sõnavara edendab ja kuidas see töö neil õnnestub. Minu nimi on Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver. Tere. Tere. Maaülikoolil on vist üsna südameasjaks võetud, et põllumajanduse oskussõnavara ja selle edendamine millal ja miks ja kuidas te hakkasite sellega sihikindlamalt tegutsema? Oskussõnavara ehk siis terminivara läheb kogu aeg tarvis ja nii kaua, kui eksisteerib valdkond, on ka inimesed, kes võtavad keelt selleks, et oma valdkonnast rääkida. Ja selle tõttu selliseid õnneks ei ole meil keeles veel ei algust ega puu ja loodame, et see nii ka jääb igavesest ajast igavesti. Ja nüüd meie tegevus maaülikoolis muutuste, terminivara edendamise ja arendamise juures natuke nähtavamaks, eraldi seisvamaks, kõigest muust teadustööst sellega, et 10 aastat tagasi asutajaid, riiklik terminoloogia programm ja see programm pööras tähelepanu ka ülikoolides oskussõnavara, terminivaraarenduse ja akadeemilise keele peale tervikuna. Ja sellest ajast saime ka meie siis oma tööpõhiraskust täpsemalt määratleda ja sealtpeale võib vast rääkida sellest, mida me konkreetsemalt teeme, selleks et termini arendus oleks igapäevaselt teadaolev tegevus nähtav ja teadustegevuse ja teaduse praktiseerimise loomulik osa. Kui palju siis neid inimesi on, kes teil otseselt sellega tegelevad? Otseselt on meil Ülikoolis kontaktisikud, neid on siis ütleme valdkonnas üks kuni kaks kuni kolm, kelle poole siis keelekeskuse juhatajana mina pöördun, kui tuleb meile, kas maaülikooli päring meie valdkondade terminite kohta või meie maaülikoolis, tekib küsimus, kuna me oleme avastanud midagi, mida seni pole olemas olnud ja neile tuleb nimi leida. Või on vaja näiteks õppetöö tegemiseks, täpsustada Meie terminivara ja vaadata, kas kõik see, mis on inglise keeles meile teadusest kättesaadav, kas see on adekvaatselt ja piisavas koguses olemas ka eesti keeles. Nii et võib öelda, et meie meeskond on väga mitmeetapiline ja tähtis on. Meil on olemas spetsialistide võrgustik, kes omavahel lävib ja kes teab, mis laadi töö on kitsamalt termini arendus. Neid inimesi on siis tegelikult ka üsna suur hulk, sellepärast et valdkondi, millega maaülikool ju tegeleb, see on vist ei jätku kahe käe sõrmedest, ma arvan. Ja see ongi üldse tarkus, et kes teab, mida ja kuidas saada ühe termini loomise juures Q optimaalne teave ja optimaalne teadlaskond, kes oskab just selle valdkonna juures tähele panna terminiga seonduvaid tahke, ehk siis meil tuleb kõigepealt mõista mõistet, mis on see teadmusüksus, objekt, nähtus, see uus, mille nimetamiseks meil on vaja panna sellele nähtusele objektile nimi ehk termin. Ja selleks, et saada aru, mis see on selleks teda nimetada, siis selleks on vaja tihti mitme valdkonna spetsialisti selgitust, need kokku koguda ja siis uurida, kuidas näeks välja keeleline rüü sellele nähtusele mõistele. Ehk siis see töö algab mõiste mõistmisest ja päädub termini ehk siis selle mõiste nimega ja seal vahepeal on suur hulk tööd selle mõiste kirjeldamiseks ehk siis selgitamiseks defineerimiseks. Ja siin ühest keelest ei piisa tavapäraselt sest me peame vahet tegema ka sellel, kas see mõiste on täiesti uus maailmas, millele me praegu terminit otsime või on ta mujal kultuuriruumides olemas koos terminitega ja Eestis veel ei ole ta nimetatud sellisel juhul alati on tark, alati on tark vaadata, mida teised teevad ja siis keeleline pool sinna juurde analüüsida ja siis vaadata seda kogumit tervikuna ja siis on vaja nii keele kui oskusteabe konsensust, et leida termin, millele on ka omad kriteeriumid, näiteks lühike, täpne, arusaadav, läbipaistev. Et siis eriala inimene ja keeleinimesed peavad tegema koostööd? Jah, see on õnnestumise eeldus ja alus. Kas te võite ka mõne näite tuua lähiajast, kuidas teil mõni termin on sündinud? Ja meil on tihtipeale tuleb päringuid kas ministeeriumi kaudu või otse Euroopa Liidu institutsioonide tõlkijatest kes tõlgivad õigusakte väga erinevate valdkondade jaoks ja kui see on maaülikoolivaldkond, siis on see töö tavapäraselt selline, et on olemas nähtus või objekt. Teda on kirjeldatud inglise keeles ja tal on inglisekeelne termin. Ja nüüd on vaja teda kirjeldada eesti keeles, et saada kindlus, et me räägime samast objektist või nähtusest ja siis leida sisu järgi olemuse järgi eestikeelne vaste. Väga lihtne on teha sõnasõnaline tõlge, mida me ka teeme toormaterjalina, ja siis vaatame edasi, kuidas jääb see lõplik sõna. Ma tooksin mõned näited, kuhu me oleme välja jõudnud, näiteks küsiti, kuidas öelda karjamaa kohta karjamaa lihtne, selge inglisekeelsetes vastavates õigusaktides, mis hakkavad siis kehtima ka Eestis, peavad olema eesti keeles olemas ja arusaadavalt üheselt arusaadavad. Mõistetavad olid kolm inglisekeelset terminit, kõik nimetavad põhimõtteliselt oma objekti karjamaaks, aga on põhimõttelised väikesed erinevused ja vot siin pöördubki tõlkija spetsialisti poole ja küsib, kas vahetegemine eesti keeles on vajalik ja kui, siis kuidas seda teha. Ja me jõudsime näiteks nende kolme termini juures siis näiteks selliste lahendusteni, et me ütlesime, et meil on poollooduslik, rohumaa, looduslik rohumaa ja kultuurkarjamaa. Nendel kolmel terminid on taga kolm erinevat mõistet ja nii täps läheb, peab olema siis, kui räägime sellest kitsast erialast. Mina elan rõõmsasti edasi endiselt karjamaa teadmisega aga minu asi on vahendada täppisteave vastavatesse dokumentidesse. Siis tooksin veel, kui tohib, aita vee käest päriti, et luua eestikeelset õigusakti vastet terminile, õutan Ran ja teema oli kanade pidamine. Ja siis, et meil on olemas andmebaasid, meil on olemas sõnaraamatud internet ja me saame erinevaid vasteid, võime öelda uite välijooksuaed, jalutusaed näiteks, mis ükski neist ei ole vale, aga ei ole täpne ega antud valdkonnas sobilik. Ehk siis nüüd me hakkame, peame rääkima kaasa kontekstist, tegelikult kogu meie elu on kontekstipõhine ja kui me konteksti vaatame, siis me soovitasime, et siinses dokumendis oleks paslik kasutada kanaaed või siis Tarandik ehk siis millest me sisuliselt lähtume, see määrab lõpuks teksti arusaadavuse. Ja seda niimoodi arutades mõtlesin ma kaet. Me ei pea olema inglise keelepärased, me peaksime olema arusaadavad. Aga küsimus on, milline on meie keskkond ja milliste mõjutuste ja impulsside keskel me elame. Aga kui me seda teame, siis on meil võimalik oma arusaadavust edendada piisavalt. Aga tänapäeval vist käib suures osas kõik läbi inglise keele või ja põllumajanduse erinevad valdkonnad. Kas oskussõnavara on põhiliselt tulnud läbi inglise keele või mõnes valdkonnas ka näiteks läbi prantsuse keele või parem Eestis läbi saksa keele? Me saame mõjutusi kõikjalt ja küsimus on, millisel ajahetkel meie elame ja milline kultuuriruum, ehk formatsioon meid meie ajal kõige rohkem mõjutab. See võib olla ka tingitud sellest, millist formatsiooni me tajume, võib-olla endast kõrgemalt ma arenen omaks isegi kui me seda võib-olla sellisena tingimata ei ei näe ega endale ei teadvusta, välja ei ütle. Ja väljaütleja, no ma toon veel paar näidet, kui me räägime, siis meil on veterinaarmeditsiin, kus meil on ladina keele alus Viaga osaliselt kreeka keele alus siis on meil ajalooliselt saksa keele mõjutused oskussõnavaras Vene keele mõjutused, praegu on aktuaalne inglise keele mõjutus, see on väga suur, tegelikkuses ei ole väga tähtis, milline kultuuriruumi mõjutab. Küsimus on, kuidas me seda mõjutust enda jaoks mõtestame oma kultuuriruumis. Ma tooksin võib-olla veel mõne näite siin, kas öelda, et kas kristallid on püramiid aalsed või nad on püramiid ja, või nad on püramiidsed. Me tegeleme ka sedalaadi korrastustööga. Et see on võib-olla ka kõige suurem osa termini tööst terminikomisjonil ja terminoloogil, sest kasutaja on alati kiirem kui mistahes korrastaja. Ja kasutaja juba kasutab nii, et tema sihtrühm saab temast juba aru ja terminoloog, keeleteadlane ja siis selle valdkonna teadlane. Kui nemad kokku saavad ja lõpuks läbi analüüsivad kõik vajalikud tahud siis on ka järgmine ülesanne, kuidas nüüd levitada parimat võimalikku terminit. Aga mis nendest kolmest siis parim oli, esimene oli püramiidi. Pühadeaegne püramiid või püramiid jas siis sellel korral me pakkusime püramiid jat kristallid ja kõlab kõige ilusamini ära, aga ma ei tea seda, kõige täpsem on jah, ja see on järgmine küsimus ja selleks tuleks lugeda konteksti. Ehk siis termin üksi on väga vahva leida, väga vahva arendada, väga vahva luua. Termin hakkab elama tekstis kontekstis ja siis, kui kasutaja teda adekvaatselt õiges kohas õigesti kasutab. Ehk siis kõik on kõigega seotud. Siis muudatused veel, mis meil ajas kaasa toovad, ehk siis ei ole võimalik, et keel saab valmis või selle valdkonna terminid on nüüd kõik olemas. Keel muutub kogu aeg, seda on samasugune elav organism nagu, nagu elu maal tervikuna ja keel lõpeb sel hetkel ära, kui lõppevad saavad otsa tema kasutajad. Senimaani on kõik võimalik. Näiteks tooksin veel ühe sellise näite, et veterinaarmeditsiini valdkonnas väljaandes loomastik ringvaade on avaldamisel artikkel mis kirjeldab veterinaaranatoomianomenklatuuri viimaseid muutuseid. Meie veterinaarmeditsiini legendaarne anatoomia õppejõud dotsent Enn Ernits tegi siin väikese ülevaate ja tõi näiteks välja. Muudetakse ära mõisted, mis algavad aparaat. Ehk siis aparaadi mõiste asendatakse terminiga süsteem. Näiteks kasutame termineid seedeaparaat, hingamisaparaat ja see asendatakse siis nüüd hingamissüsteem seedesüsteem, endokriin ehk sisesekretsioonisüsteem. See on üks näide, kuidas siis ka terminivara terminid muutuvad. Aga ükski valdkond ei ole lõpuni kunagi valmis, nii nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis. Aga missuguses valdkonnas praegu kõige rohkem uusi sõnu tekib või kõige rohkem uusi sõnu vaja? Ja see valdkond, mis väga kiiresti areneb, see on teine globaalne küsimus, jälle siin on eesti kultuuriruum ühes tervikus kõigiga, et eeldatavasti geneetika, molekulaarbioloogia, IT tehnika, see ilmselt noh, on kõik, kõik jõuavad mingil hetkel sinna välja, see ei tähenda, et teistes valdkondades midagi ei toimu. Lihtsalt need valdkonnad praegu paistavad välja. Rohesõnad on niisugused sõnad, mis ühiskonnas ka silma paistavad, sest see on teema, millest praegu palju räägitakse ja neid rohesõnu tekib vist kogu aeg juurde ka rohemajandus. Rohepesu on kohe negatiivse tähendusega sõna. Ja siin neid, neid on veel, nüüd rohetaristu vist on, on olemas ka, vaatasin ka järgi ökoloogiline majandus rohetöökoht. See tähendab järelikult, et teema on väga aktuaalne ühiskonnas globaalselt aktuaalne ja kõik väljendavad ennast selle valdkonna suhtes ja siis tekib ka kohe rohkem väljendusvahendeid, milline termin on täpseim ja mis jääb pikemaks ajaks püsima. See praegu ma usun, et sellekteerubki välja. Ja veel need erinevad terminid on tegelikult pealkirjad erinevatele käsitlustele. Küsimus on, kas need käsitlused, need mõisted, mida see termin kirjeldab, kas need on piisavalt erinevad, et meil on vaja selliselt mitut terminit. Sest ühelt poolt on hea, kui me saame erinevate terminitega eristada spetsiifilisi mõisteid, spetsiifilisi nähtusi, spetsiifilisi mõtteviise. Kui see ei tekita liigset segadust, võib juhtuda olukord ka, kus lõpuks teadlased ja valdkonna eest vastutavad saavad kokku, peavad midagi otsustama ja nad räägivad erinevate terminitega mõeldes tegelikult sama asja aga usuvad, et nad räägivad eelnevast asjast või vastupidi. Et üks termin täidetakse erineva sisuga ja taaskord ei saada üksteisest täpselt aru, siis termini täpsus ja terminivalik on seetõttu eluliselt tähtis. Ehk siis kas rohemajandus ja mahemajandus on üks ja see sama asi? Väga hea küsimus, ma jään praegu vastuse võlgu ja see tähendaks, kui tuleks selline päring, siis ma pöördun oma valdkonna spetsialistide poole ja siis me hakkame välja selgitama, kus on see erisus. See oleneb ja võib-olla selgub. Küsime teie käest ka kohe tagasi. Kirjeldage palun seda nähtust, mida te soovite selle terminiga tähistada. Ja siis selle infovahetuse käigus võib selguda, et tegelikult on see, millele terminit vajate, kolmas termin, mis on ka olemas aga pärija ei pruugi kas teada või ei, ei täida seda õiget terminit, selle sisuga. Ja see on see ka levitus, töö, teabelevi, mida terminikomisjonid, demioloogid, spetsialistid IGA PÄEV teevad. Sest muidu me ei saa üksteisest aru, aga arupäevad sama väga erinevad sihtrühmad, sest neid termineid me kasutame kõrgkoolis, üldhariduskoolis, teaduses, suheldes teise valdkonna või piirvaldkonna inimesega ja praktikutega ja tähtis on, et me täidame oma rüü selle sõnumiga, mida me soovime edastada. See ei ole nii lihtne, aga see on õpitav, on oskusteave. Kas te just nimelt selle näite puhul see rohemajandus ja mahemajandus, kas te pidasite oma jutus silma seda majanduse sõna, et on veel mõni kolmas variant, või rääkisite üldiselt? Ja on 405. Me võime rääkida biomajandusest, sellest maaülikool räägibki, see on meie eesmärk, visioon ja missioon. Aga seal kõrval on olemas ringmajandussinine, majandus, rohemajandus meie aastapäeva aktusel just äsja rektor oma avakõnes kasutas näiteks kõiki neid nelja terminit. Aga mis ma sain aru rohemajandus ja mahemajandus, ma saan aru, et need on tõenäoliselt üks ja see sama, miks sinimajandus? Ja siis see on küsimus sellest, kes on näinud erisust, mida ei kirjelda juba olemasolevad terminid oma mõistete kaudu. Ja sinimajanduse teooria looja tõi esile aspekti, mis siis ilmselt tema arvates need teised terminid Velli täpselt ei, ei kajasta. Ja see oli, et me nii palju, kui ma siis praegu õigesti aru saan innovaatilisus majanduses luua uusi tehnoloogiaid, uusi lahendusi, mitte viia allapoole juba saavutatud elatustaset ja standardeid ja samas mitte survestada keskkonda. Nüüd ma kuulen, kuidas te küsite, mis erinevus siis on. Ja see ongi see küsimus sinine ja sellele ma oskan vastata. Sinine sellepärast, et, et siis, et säiluks taevasina sinine planeet ja siine ookean, ilus, see on väga ilus. Nüüd on küsimus, kas selle ilu taga on ka piisavalt erisust, et võtta kasutusele veel lisatermin, sest see võib ka lahjendada teemat. Ja selle tõttu on jällegi terminoloogia töö, kes töötab koos eriala spetsialistiga väga vastutusrikas, nii, aga mis ringmajandus siis, kust see on tulnud taas kord sama valdkond ja ringmajanduse all mõistetakse siis eelkõige seda, et Me valmistame, tarbime ja seejärel rikastame seda osa tootest, mis on järgi jäänud. Ehk siis me ei tekita jäätmeid nii palju, kui see on võimalik, ehk siis see, mis meil. On juba loodud, seda me kasutame uuesti ja uuesti ja uuesti. Jõuame taaskord keskkonna säästmise juurde välja ja küsimus taas, kuidas me teeme avalikkusele selgeks need erisused, mille tõttu me kasutame nii mitut eelnevat terminit. No jõudu teile selle väljamõtlemiseks, täh, aga prügimajandus võib-olla ongi üks selliseid teemasid, mis on ju kaasajal ka väga aktuaalne ja päevakorral, kas prügimajanduse sõnavaraga seoses on midagi uut maaülikooli inimestel välja pakkuda, mida kuulaja ka võib-olla peaks teadma või ära õppima? Siin on meil siis valdkond keskkonnamajandus sees suurem teema ja prügimajanduses katsume praegu opereerida nende terminitega, mis meil juba olemas on. Ma kinnitan teile, et inglisekeelsest kultuuriruumist tuleb uusi ja uusi termineid kindlasti peale ja soovitan olla väga valvas selle peale, kas see Miste uudset kasutama hakata, kui tuleb uus trügi, majanduslahendus võib prügi, sorteerimisvariant. Kas on vaja uut terminit, mida ma praegu igaks juhuks teile üldse ei nimeta? Küsiksin, kas saaks selle vana prügi olemasolevate terminitega ära seletada? Kas saab? Mina olen seda meelt, et enne, kui me võtame uudis termini kasutusele on kindlasti vaja läbi analüüsida selle valdkonna kasutuses olevat terminiks, sisuliselt siis me saame aru, mis meil tegelikult olemas on ja ka seda, kuidas me neid kasutame. Ja veel selle töö käigus saab ka analüüsida koos üliõpilastega koos doktorandid, aga kui õnnestunud on juba olemasolevad terminid ja kas seal on Inglise keelseid toortõlkeid, sõna sõna lihtsalt üle üle võetud termineid ja kui on, kui põhjendatud see on? Tegelikult te ikkagi mõtlete mingile konkreetsele sõnale, mis mis on inglise keelest tulnud, mida te ei taha praegu välja öelda, mille kohta on eesti keeles ilus sõna olemas. Saan ma õigesti aru? Ja ma katsun võimalikult püüda edendada mitte tingimata seda, et võõrmitte võõrsõnu kasutada, vaid kasutada võimalikult sobivat adekvaatset ja kui vaja, võõrsõna tüvelist vastet. Aga öelge mõni ilus prügimajanduse sõna, eestikeelne. Prügikast on prügikast. Ja prügikastiga on meil see lugu, et. Me vaatame terminiloomes ka sihtrühma. Kas termin on spetsiifiline valdkonnapõhine või üldkeele sõna ja me võime kasutada, võib-olla tuleks kasutada sõna konteiner, aga võib-olla on kast just see õigem ja taas tuleb küsimus esitada nõnda. Millises kontekstis me uut terminit vajame ja kes on selle järgmise termini kasutaja? See on tähtis selleks, et teadlaste rühmad saavad omavahel aru ja samas avalikkusel ja tavakasutajal ei oleks väga raske terminit üle võtta, sest muidu teeb kasutaja endale suupärase termini ja hakkab kasutama slängi. Tegelikult õieti, kui tekib uus nähtus. Ja siis tuua avalikkuse ette sobiv, läbi kaalutud termin ei ole väga lihtne, aga terminibaasid aitavad, kui neid piisavalt kuvada, sest ka see on oskusteave leida üles terminibaas, ei osata seda kasutada. Et üks asi ongi siis see, et nii-öelda lihtsurelik inimene saaks aru põllumajanduslikes sõnadest ja, aga ega teadlased omavahel erinevate valdkondade teadlased. Kas see on alati nii lihtne, kas mõistetakse alati käigu pealt 11? See on kindlasti eraldi arutlusteema just ka nendes valdkondades, kus maaülikool on pädev keskkond on lai teema ja keskkonnal on väga-väga palju tahke ja võidakse rääkida samast probleemist täiesti eelnevate terminitega mis võib tekitada pigem lahkarvamusi kui ühistööd. See on siis teema, mida on tark alati tee läbi kaaluda, kuidas saada üksteisest võimalikult ühtemoodi aru, see on ka terminiloome põhjus. On teil mõni näide ka? Toon sellise näite veterinaarmeditsiinist, kus on küsimus sellest kui täpseks. Me peame terminitega minema. Kui spetsiifiliseks. Taas kord Euroopa Liidu institutsioonidest tuli päring loomahaiguste täpset nimetuse kohta ja muuhulgas taas kord inglise keele põhjal oli kaks terminit Sonoodikti siis ja tsoonoosis. Ja paluti siis eestikeelseid vasteid koos eestikeelse definitsiooniga. Meie spetsialistid aga on seisukohal, et Sonootilise haiguse ja Tsonoosi selline täpne eristamine on kunstlik eristamine ja targem on näha neid kahte terminit sünonüümsed täna. Siin võib tekkida ka alati koolkonna küsimus omalt poolt ja ka taas küsimus, millises tahust. Me mõiste juures lähtume, kuskile kohta tuleb panna punkt ja ütelda, et analüüs, mida me oleme teinud, viib meid järelduseni, et optimaalne on kas see või teine termin ja siis seda levitada ja kasutada. Ja see ongi tõlkija, saab küsida ja ekspert saab vastata sisu seisukohast, siis tekib ka vähema arusaamu, kui me oleme vastastikku sisu ära selgitanud. Mulle iseenesest meeldib sõjaväeline süsteem ja töökorraldus niimoodi, et kui tuleb korraldus midagi teha, siis korralduse saaja kordab selle üle. Siis on selge, et kõik pooled töötavad nii, et on saadud ühemõtteliselt ühtemoodi ja täpselt aru. Viimasel ajal on meedias palju räägitud top-up toetustest mis on top-up, toetused. Ja selle vaste eesti keeles on ülemineku toetus ja nüüd oleme siinjuures, et kes läheb üle, missugune toetusse on, ja taaskord sellele küsimusele me saame vastata konteksti teades, ehk siis termin hakkab elama kontekstis. Siin ülemineku toetus puudutab Euroopa Liidu põllumajandustoetusi ja see on üks spetsiifiline toetus teatud tingimustel. Ja minu isiklik seisukoht selle termini juures nii inglise keeles kui siis eestikeelse vaste puhul on, et ta ei ole väga läbinähtav. Kui keegi ütleb mulle ülemineku toetus, siis ma ikkagi ei tea, mis valdkonnas ja täpsemalt on mulle ikkagi arusaamatu, kus ma seda terminit saaksin kasutada. See on üks klassikaline näide sellest, kas termin on õnnestunud või täidab teatud valdkonnas teatud kontekstis spetsiifilist ülesannet. Aga ega top toetusest mina ka ei saa aru. Ja, ja seal on veel ka inglise keeles tuleb igal juhul tunnustada, et on leitud eestikeelne vaste oma sõnaküsimus on, kas on vaja veel täpsemalt veel läbinähtavamad terminit luua olemasoleva asemele või sobib juba leitud termin seal kontekstis, kust seda tegelikult kasutatakse. Ehk siis mina olen selle termini suhtes väljaspool asuv, ma saan aru, on osaliselt ja kui see minu elutegevust ei takista ja ma ei külva segadust oma teadmatusest, siis on kõik korras. Kus on see kriteerium, et otsustada? Ei. Me peame termini välja vahetama, see on praktika. Praktika on tõe kriteerium varem või hiljem vaatluse termin välja, kui ta on külvanud segadust. Murekoht tänapäeval ülikoolide ja eesti keele puhul, kui me räägime ülikoolidest ja eesti keeles, siis on doktoritööd, magistritööd, bakalaureusetööd, kas maaülikoolis, kui suur protsent neist kirjutatakse eesti keeles? Kas ikka kirjutatakse veel? See on nii, et bakalaureusetööd kirjutatakse eesti keeles ja magistritööd kirjutatakse eesti keeles maaülikoolis. Doktoriväitekirjad kirjutatakse inglise keeles, mille juurde kuulub kohustuslik eestikeelne kokkuvõte, mis peab olema ülevaatlik ja suhteliselt põhjalik. See on suhteline küsimus, igal juhul peab see olema eesti keeles kätte saada see info, mida teadlane uuris oma väitekirjas. Kas see on piisav, see on järgmine küsimus. Minu isiklik seisukoht on, et ka siis, kui lõputöö on eesti keeles, siis on küsimus, millise kvaliteediga tekst see on ja kuidas õpetada üliõpilasi kirjutama kirjakeeles erialaselt, korrektselt ja pädevalt. Ja kasutades õigeid termineid õiges kohas, kuidas seeneoskus tekib, on minu küsimus. Millised võimalused meil on haritlastes sellist oskust edendada tulevastes haritlastelt, mida ma lõputöid lugedes näen, on et inglise keele mõju on suur. Noh, see ei ole eriline üllatus. See inglise keele mõju väljendub näiteks ka lauses lause sõnade järjestuses väljendite otse tõlgetes. Ja see tuleneb sellest, et väga tõenäoliselt kirjutaja lõputöö autor on oma materjali, see, milles ta kirjutab. Lugenud inglise keeles, näidake mulle üks inimene, kes õppis enne kirjutama, siis lugema. See, mida me loeme, kajastub ka siis, kui me hakkame ise teksti looma ehk siis kirjutama. Ja me kirjutame sel kujul, nagu meie teame seda teavet olemasolevana see tähendab, et meile vaatab sealt vastu väga paljus, ma ei liialda, eestikeelne inglise keel. Küsimus on kuidasmoodi, saaks lugeda siis eesti keeles oma erialas siin siis vaatab vanem generatsioon endale otsa ja mõtleb järele, millal ta viimati eesti keeles oma erialast kirjutas, mida on võimalik üliõpilasel lugeda. Ja kas see tekst, mida ta kirjutas, on toimetatud ja korrigeeritud ja kas me teame, mis on nende kahe tegevuse erinevus? See on see asi, millega keelekeskus ka maaülikoolis tegeleb, et seda tahku akadeemilises hariduses käsitleda. Et juba kraadid kaitsnud teadlased võiksid ka mõelda selle peale, et nad võiksid ka eesti keeles. Aga jah, sest muidu ei saa lugeda eesti keeles sellest erialast ja siis ei saa eesti keeles kirjutada. Me oleme ringmajanduse juures väljas. Me kas väärindame oma keelt oma valdkonnas või me kasutame muid kommunikatsioonivahendeid. Lõpuks on keel märgisüsteem, teatud kood, mida me kasutame, sest meil on vaja suhelda. Küsimus on, millist koodi? Me kasutame. Ja saate lõpetuseks jõudsimegi kenasti keelekeskuse juurde milleks keelekeskus tegeleb ja kui palju tudengid pöörduvad näiteks teie poole abi saamiseks. Meie 10 aastane tegevus maaülikooli sees, kus me teavitame, et meil on võimalus tegeleda termini tööga ja võimalus tegeleda kirjaliku väljendamise õppimisega toob meie juurde nii õppejõudusid kui üliõpilasi just nimelt päringutega ja kasutatakse ära võimalus õppida kirjutama oma erialast. Ja see kõik on võimalik ka selles raamis, et maaülikooli rektoraati juhtkond tervikuna väga soosib seda aspekti akadeemilises hariduses ja kõik tegevused, mis vähegi edendavad meie väljendust, meie teadlaste võimekust endast teada anda avalikkuses ja teha seda eesti keeles täpselt kohaselt õpetada parimat terminivara oma üliõpilastele, siis see leiab väga head vastukaja rektori poolt. Aitäh maaülikooli keelekeskuse juhataja Ülle Sihver ja soovime teile keelekeskusele ja maaülikoolile jõudu. Aitäh.