Tere rahvusülikooli 100.-le aastapäevale mõeldes kuulame tänases saates ülikooli hääli Eesti raadiovaramust. Neid on muidugi kõikidelt erialadelt kokku väga-väga palju, aga tegu oli ikkagi eestikeelse ülikooli 100. aastapäevaga ja selle tõttu valisin keele saatesse muidugi eesti keeleteadlased. Ja need teadlased, keda enam saatesse kutsuda ei saa. Ja nad räägivad eesti keelest ülikooli õppima asumisest ja tööle asumisest keeleteadlase tööst. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Mida arvas legendaarne Paul Ariste sellest, kelle keel on kõige ilusam maailmas? Seda kuulsid raadiokuulajad 1965. aastal mari tarandi saatest kooli raadiomari tarand küsis Paul Aristelt, kas on võimalik keeli ilu järgi ritta seada. Keeli ilu järgi ritta seada on püütud juba 18. sajandi lõpul. Berliini pastor. Keegi, kes oli keelehuviline, leidis, et kõige ilusam keel on maailmas saksa keel. Kõige inetum on prantsuse keel, sest ta oli prantsuse kultuuri suurvastane. Eesti rahva seas on vist juba 18. sajandi lõpul tekkinud jutustus, nagu oleks eesti keel saanud Itaalias keelevõistlustel teise auhinna. Esimene kord igatahes on see lugu kirja pandud juba 1816. Ei ole kunagi olnud ühtegi keelevõistlust, ei ole kunagi eesti keel, on kuskil võistlusel ega pole ka saanud auhinda. Kui lubate, ma räägin teile lõbusa loo, mida ma kunagi lugesin, kuskilt ajakirjast sõitis rong Tallinnast viige ka nii nagu rongil on, mitmesugused reisijad tuleb üks Tallinna Eesti noormees sisse istub pingile kinni, küsib aga oma vastasistujalt, kes siin vaba kohta vastasistuja vastab vene keeles, et brošov, see oli lätlane, Riiast kiidab Tallinnas Tallinna ilu, Tallinna puhtust, eesti rahva lahkust aga lisaks lõpuks arvustanud. Kõik on ilusti kätte, keel on väga inetu. Missugune ilus meiegi Peeerrnins neelinis. Insi-lõpulised sõnad, mis teevad magusaks keele diilile muudkui hääd ööd, kõvakova naljakad sõnad. Eestlane vaidleb vastu, nad ei olnud tähele pandud, sinna oli tulnud veel üks noormees ütles vene keeles, sest meist keegi osanud stsenaariumis sekkuge kõnelus, ütleb ja seltsimehed Teil ei ole kummalgi, õigus on tunnustaludelt kõige ilusam keel on leedu hirma ilves, kuulake, ilusam keel on Varnjäelis merika õõtšiia. Kas kuskil teises keeles võiks nii südamega seda öelda noormees, neiu? Tuleb veel üks noormees sinna, seal on ilusad veiksed, kitsad vurrud, väge elav noormees, kohe võtab vaidlust, osa ütleb panovie, te kõik eksite, mina olen poolakas ja ei ole ilusamat keelkond poolegi. Poola keel voolab nägu, vesi ojas. Kogu hallike väike kevadega hindamast kuulda. Aga sinna ei tulnud, viiendana vanatädi kolhoosist oli pannud oma tühjad korvid pingi alla ja pöörduvad siis noor med tema poole. Emakene. Öelge, missugune keel on ikkagi ilusam, kuulakem keeli. Vanaemake kuulas keeled ära ja ütlegi otse, emakeel on kõigi ilusat. Nii on oma keel, millega ollakse harjunud, siis on kõige ilusam. Olgu veel meelde tuletatud, et Paul Aristest sai Tartu Ülikooli õppejõud pärast õpinguid välisülikoolides 1933. aastal. 49. aastal sai ta professoriks. Ülikoolis õpetas Ariste soome-ugri keeli üldkeeleteadust soome, rootsi, läti, alamsaksa ja esperanto keelt. Paul Ariste rajas Eesti fennougristika koolkonna, avaldas tohutu suure hulga keele uurimusi ja esines sagedasti Eesti raadios. Akadeemik Ariste, läinud sajandi tuntumaid teadlasi armastas nalja. Meie kuulame teda selles saates veel. 1919. aastal sai eesti keelest Tartu Ülikoolis õpetuskeel ja ülikoolis hakati ette valmistama kõrgharidusega eriteadlasi eesti keele ja sugulaskeelte alal ja emakeeleõpetajaid koolide tarvis. Esimeseks eesti keele professoriks Tartu Ülikoolis sai Jaan Jõgeval eesti keele lektoriks. Sai 100 aastat tagasi Johannes Voldemar Veski. Johannes Voldemar Veskit küsitles 1960. aastal tema õpilane Ivar Trikkel. Teksti loeb liigoik. Siit saamegi juba üsna noorena mitu kiindumust loodusrahva keel muusika ja pärast siis tekkis mul huvi ja võimalus ülikooli kaudu eriti doktor härma kaudu õhutus saada keeleliseks süvenemiseks. Meenutaksime, kes sellel ajal tegid keeleteaduslikku tööd Tartu ülikooli juures, ega eesti keele alal tegemist palju ei olnud, ei olnud üldse soome keel tega soome-ugri keeltega palju tegemist. Oli enam nii. Eesti põld oli alles söötis ja ootas oma esimesi harjaid. Üheks nendeks kujunesidki. Teie, teie esimesed keeleteaduslikud tööd ilmuvad trükist juba sajandi alguses. Jaan, mul, Missuguses keele laadis Nardama toimetama teatajat? Vilde oli seal arvamisel, et tuleb. Mõnda muud Tallinna murdealad tarvitatavad. Ja siiski see võitlus Tallinna ja Tartu keele vahel ei lõppenud sugugi nii lihtsalt ja nii kergesti eesti keeleteaduse ajaloost on teada keelekonverentsid kus vaieldi vist üsna tublisti ühtse keelepruugi üle. Ma kirjutasin Tartusse Eesti Kirjanduse Seltsi juhatusele. Et me sooviksime üheskoos arutada mõnesuguseid, keelelisi küsimusi, on veel, meil on Tallinnas juba nii nagu ettepanekuna valminud ja tahaksime üle Eesti neid tarvitusele võtta. Tartust tuli teade, et tulge meelt meile Tartusse, siis peame koos Tartus aga Tallinna inimeste tahtnud Tartusse tulla. Ja täna me võime julgesti öelda, et enamus nende keelekonverentside kokkuleppeid on jäänud eesti keele arengule aluseks kõige edaspidiste aastate jooksul ja ega seal palju muudetud ei ole ant süvendaator Ta on täpsustatud, on, aga need põhilised reeglid on püsima jäänud. Lausa kaalumatoon professor Veski töökeele sõnavara rikastajana. Aastakümnete jooksul on ta osa võtnud kõigi tähtsamate sõnavara komisjonide tööst. Ja täna me võime öelda, et akadeemik Veski on rikastanud küll kõigi teadusalade keelt. Ajalugu, filosoofia, keele- ja kirjandusteadus, trükindus, fotograafia, tehnika, keemia, füüsika, geoloogia, botaanika, metsandusvõimlemine, muusika, majandus ja õigusteadus. Kõiki keelepruuki jäid, lihtsalt hämmastab teie imesteldav võime rikastada keele sõnavara ja ometi neid sõnu ei saanud luua nii-öelda õhust, nagu mõnigi kord Aavik tavatses. Mis olid teie printsiipide, eks minul olid võit kuidagi rahvakeeles olevaid sõnatüvesid. Rakendada nendest Sist tuletamise teel igasugustel surfiksite varal soetada uusi mõiste väljendeid. Ja. Rahva keeleski allikas, mille põhjal mammutasin neid uusi sõnu, oli tihti õigemanni. Eesti-saksakeelne sõnaraamat. Mille vastu mul huvi oli juba koolipõlvest peale tekkinud? Ja kui ma koolipoisina koolis andis mao oma kaaslaste Wiedemanni sõna lammutab, kavatses välja anda. Johannes Voldemar Veski, keda praegu kuulasime, juhatas eesti keele kateedri aastatel 1946 kuni 1956 eesti keele osakonna eelkäija eesti keele kateeder on olnud peamisi eesti keele, kõrgkooli õppe ja eesti keele uurimise keskusi Eestis. Veski järel tasid kateedrit järjekuti, väljapaistvaid eesti keeleuurijad, akadeemik Arnold Kask ja akadeemik Huno Rätsep. Huno Rätsep ligi 20 aastat kuni 1992. aastani. Huno Rätsepa uurimisvaldkond on olnud väga lai eesti keele, sõnavara ja grammatika ajaloost kuni tänapäeva eesti keele lause õpetuseni. Ja Huno Rätsep oli sage esineja mari tarandi keele kõrvas. 2003. aastal rääkis ta keele kõrval saates meie rahva ja maa nimest sõna eesti kasutamise algusest. No eks ole eesti ümberule muudki sõda olnud, vot meil tekib nüüd niisugune on mingil moel niisugune väikene võistlus nende lõunapoolsete naabritega siin lätlaste ja leedulastega. Asi on nimelt selles, et no üldiselt on ju teada, et see eesti eelkäija esines juba daatsituse roomlased tatsituse raamatus germaani ja mis oli 98 vist hästi ja ja seal oli juba stiid aestid ja Aes toorumgentes. Nüüd mida siis tahtsitus sel ajal mõtlema? Takistus loeb üles tohutu palju igasuguseid germaani hõime. Ja see on siis niisugune üks kõige idapoolsem rahvast, mille kohta tahtsitusel enesel vist küll nii päris otseseid andmeid ei olnud, oli kuskilt kuulnud. Aga ta paiknes igal juhul nõnda, teiste hõimude suhteliselt ta asukoht võis olla tõepoolest kuskil seal Ida-Preisimaal või siis Baltimaade lõunaosas seal. Aga ta on selline. Kas ta ongi üldsegi hõimu nimetus, võib olla andad lihtsalt niisugune geograafiline nimetus teatud rahvastele, mis juba hõimudel kaugemale jäid ja nüüd kuna see sõnani ähmaselt esitatud, peale selle on sellega seotud tahtsitusel ka mõned kommete kirjeldused, mis meie eestlaste oma kommetega küll eriti kokku ei lähe. Seapeade austamine ja, ja naisjumalad jumalannad ja ja ja keel pidi olema veel lähedane. Keldi keelele ja kirjanikele pakub muidugi suurepärast luulelendu, seal võib kõike teha, seda on tehtud. Aga teadvusele mitte. Aga teadlased on hädas ja muidugi. No nüüd tekib prioriteedi küsimus, leedulased arvasid, et nemad olid arstid ja siin eelmise sajandi alguses kohe olid raamatute pealkirjad kus nad iseennast nimetades juba aestideks. No eestlased, nad tahtnud ka ikka olla, aga eestlastega on nüüd niisugune lugu, et et eestlastel on nagu rohkem õigus selle sõna peale, sest kõlaliselt lähedane seest õlaliselt lähedane ja tõenäoliselt on see ikka seal peret. Aga kas ta oli? Ühesõnaga asi on vaieldav. Võimalik, et oligi geograafiline nimetus lihtsalt et seal taga ei olnudki midagi mingitki ühe keelega rahvast või midagi hõimu. Las ta nüüd jääda sinna, aga see nimetus hakkas rändama rahvaste nimetust, tal on kummaline mooduse. Nad rändavad ühelt rahvalt teisele. Ja see ei ole sugugi erandlik. Ja eilse meie neelastid jõudsid siis skandinaavia lasteni. Ja küllalt varakult, see tähendab kui veel üks gootide ajaloo kirjutas, oli vist Jordaanias räägib kuskil kuuendal sajandil kaha eestidest ja seal võib veel arvata nii või teisiti, et nad nende vanade taadituse aegne veel aga umbes samal ajal on, on on siis tekkinud üks skandinaavia vanemaid saagasid uto saaga kuuendal sajandil ja seal esineb eest juba ja ilmsesti eestimaa ja siis Eesti alade tähenduses. Ja skandinaavlased olidki esimesed, kes Asti Elephonev Astist said Est. Tavaliselt on tal eel ei lühike sakslased venitasid leebigaks Est vahel võib-olla ka Eesti, aga üldisel testester. Ja see ester ja Estland ja see hakkab käima nüüd juba meie ala kohta. Ma ei tahaks väita, et nad võtsid seda ala nii tervikuna nagu meie praegu võtan, millega nemad kokku puutusid, no nad puutusid ikka eeskätt kogu rannikuala meremereäärsete aladega, need olid need mereäärsed alad ja nende kohta on, see käis küll juba meie kohta, nii et eestlaste kohta hakkab see nimi tõepoolest kindlasti olema kuuendast sajandist alates aga seal sai ka taga see kuutas, aga ei ole mitte kuuendal sajandil kirja pandud on pandud pool 1000 aastat hiljem. Ja ega me nüüd ei tea, kas see nimi oli seal alguses sööbistetise hiljem tead, isegi rahvalauludesse tekib ka uusi kihte miks siis mitte nendesse islandi saagadessesin ja kes neid sealt välja koorib välja koorib, aga noh, nii väidetakse, aga see nimi püsib püsitleri täiesti kindlasti. Kuni kuni siis jõuavad sealt lõuna poolt ka juba Läänemere randadele siis germaani juust saksa saksid, kellest hiljem alamsakslased said. Ja need inimesed ise saavad selle nimetuse siis skandinaarlastelt, nii et eest saksa eest tuleb siis sealt sakside kaudu. Muidugi, tol ajal oli juut v keskaeg, jaame, Arrow keel oli ladina keel ja eks siit läks siis nüüdse sõna ladina keelde ja seal sai siis muidugi sellest estonia ja Esztoones. Eks ole, eestlased. Ja nüüd noh, edasi me teame, mis juhtus Läti Henriku kroonikas on need nimed ilusasti sees, venelased võtsid selle ladina keelest ülevel ilusasti, said oma Estonia sealt. Ja see lugu siis umbes niisugune selle eesti nimega välja tuledki. Aga et see on päris tavaline, et niisuguseid nimesid, nimed rändavad, midagi ei ole seal parata, noh, kui me vaatame nüüd teistesse, eks ole, see on siis eestlaste nimetus, kuidas meid nimetasid nõnda Skandinaavia rahvad ja nimetasid nõnda sakslased, alamsakslased, ülem sakslast, eks ole, aga meie teised laagrid, soomlased kutsuvad meid hoopis virolaised ja lätlased hoopis Igauni Igauni ja vot see on sama lugu, mis nende rootslastega oli temad, tundsid rannaäärset ala nimetasid näidis selle järgi eestlasteks. Nüüd aga soomlastele kõige lähemal ajal muidugi Virumaa ja selle sealt siis virulane ja viron, lainen. Soomlased muidugi vaielnud aastakümneid selle üle, kumb õige, kas eestlane või kas Eesti laine virolaine sellele tehnoloogiale geoloogia ei meie ei hakka muidugi nende kaugemate soome rahvaste kombel küll nõudvad, kindlasti peame olema eesti naised ja mitte viroloogilised lummiks. ÜRO lainel on väga ilus sõna. Ja noh, lätlastele jääme me ikka iga olu valuada iga siis läti keel ja aga leedulastel on eesti ja. Huno Rätsep töötas Tartu Ülikooli eesti keele õppejõuna 1954.-st aastast kuni emeriteerumiseni 1994. aastal. Eduard vääri legendaarse Heima keskkooli eesti keele õpiku autor. See on eesti keele õpik keskkoolile, millest õppisid eesti keelt kõik, kes käisid eesti koolis 1900 kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel. Eduard vääri kas ülikoolis eesti keelt õpetama 1952. aastal ja õpetamist jätkas seda kuni 97. aasta kevadeni. Eduard vääri rääkis sellest, kuidas nõukogude ajal ülikooli lõpetati ja tööle asuti. Päeva tee saates. Jälle on jälle oma lood, sest tol ajal määrati kohale nagunii kõrge komisjon tuli kohale ja mäega süle aulasse ja kuskil laua taga istus hulga inimesi ja nende jutule tuli siis minna. Ja siis omavahel muidugi käis, et seda kohta ei tohi sila võtta ja seda kohta ei tohi sina võt Ta ja, ja tähtis oli siis mis järjekorras välja kutsuti esimesse täitma, paremini valida ja, ja teised said halvemini valida ja omad naljad olid siis ka seal nime tenor, au. Temal pahas kirjas omasuguste pohimlikke kalduvustega ja tema läks kohe absoluutselt, küsis, et avaldab Mustveesse komisjonil kohe kahtlust, miks ta tahab Mustveesse, miks ta tahatumas kala näkkab, seal räägib lolli rumalat juttu. Komisjon ütleb, et see on kahtlane, rataste määrati hoopis vist Tallinnasse või mujale, mitte mustlasmina, tahtsin minna tegelikult Tallinna reaalkooli, ma teadsin, et seal on vaba koht, Nigol Andresen oli valla vallandatud kui natsionalism ja aastal 50 ja hea tuttav tema pojaga ja poeg ütles, isa lasti lahti ja seal koolis on eesti keele õpetaja koht vaba ja mina küsisin kohta. Ja hakati jälle pinnima, et mis pärast seda ja mispärast mujal ei taha. Ma ütlesin, et ma seekord ei ole vaba õeldi, mulle mõtlesin, ma tean küll, kust te teate, ma küll tean küll. Vaidlesin tükk aega ja siis hakkas Tallinna Pedagoogilise Instituudi direktor mind kutsuma. Aga no ega mul Tallinnas korterit ei olnud ja ma tahan ikka sinna sõja algkool. Ja, ja siis hakkas, kui õpetajate instituudi direktor kutse homse Dallase lähte-, tulge meile ja mõtlesin, et noh, et mis siis viga, tartus ma tädi juures elasid nad sugulase juures tegelikult et no ma lähen siis sinna ja nii ma sattusingi Tartu Õpetajate Instituudi ametliku määramise järgi ja olin seal eesti keele ja kirjanduse õpetaja, õpiksime pärast ülikooli aineid seal keeleteadust ja, ja kõigi muude kuni selle puuni pärast oli siin õpetajate seminar ja seal ma hiljem olen kunagi olnud, aga siis ma tulin ära sealt lõplikult. Aga siis juhtus nii, et ülikoolis oli ette nähtud aspirantuuri kohade eesti keele alal, aga eesti keele alal need inimesed kõik kukkusid läbi. Poliitilistel põhjustel, aspirantuuri koht jäi vabaks ja selle krahmassisaarest endale soome-ugri keelte Kalteerusid, ma võtan selle koha endale. Ja kutsus siis mind sellele kohale juba 50 malm täiskohaga ametis, äkki kutsutakse statsionaarsesse aspirantuuri? Kui pakuti, siis siis tuleb vastu võtta kohe eksamitele, tookord oli vastavate eksamid aspirantuuri 12 iialgi ei enne ega pärast nii palju olnud. Sellepärast, et see oli eesti keele kohta eesti keele kateeder, nõudis oma aineid ja soome-ugri kateedri nõudis oma ainet. Kas kõik ained tuli topelt teha ja hiljem siis ka veel töödega topelt? Ja kõik ära ja ja siis noh, oli asi korras ja lõpetajate kõik ja öeldi, et olete aspirant. Läks tükk aegamööda, mil mul ei tulnud kinnitusta, teistel tuli kinnitus. Ja siis Miks kõla, kes ütleb siis ametnike, no nüüd ma võin ütelda, see oli René Maaroos teaduslik sekretär ütles, et teate seltsimees sfääri teie dokumente Moskvasse saadetud kinnitamisele, aga ma ei tohi teile seda ütelda. Et mina ei ole teile ütelnud, ei tohi ütelda, kust ta teadis. Ja mina kohe läksin siis selletaoline Heleene kurg oli kaadriosakonna juhataja, näeksin tema jutule okkana kaunis daam ja ehitud, nagu ta oli külmade silmadega umbes poolteist tundi, siis kuulas mind üle, mul on sugulane, et võimalik, et isa, saksa käsilane neti hullemat võtku lakkuda ja läksist arutlus, sest niisugune poolteist tundi mina kinnitasin, et see ei ole õige ja minul ei ole ja tegelikult ma palju hiljem ma sain teada, et mu vanaonu tegelikult vääril nimeline, kes oli, siis otsiti tagada redus tõrvas, kus ta oli ema juures ka käinud lõpuks lossis Valga laagrisse, kus ta siis Kasuri seal. Nii et tolle pärast siis aga vahepeal julgeolekusse tulnud, siis need teated ja siis kui poolteist üldi läbi, siis ütles nüüd kui see kõik on õige, mis te räägite, siis olete aspirant, kuivam, midagi vale, siis kohe visatakse välja. No ja siis ma jäingi aspirantuuri ja seal mul kaks kohta siis ma pidin varjamale kaks kohta, mul kaks tööraamatudki hakkas olema ja peitsin neid palastis, läks ühendamisega tükk aega, aga siis pakkus, Aristab mulle veel loenguid ülikoolis ja siis ma pidin hakkama keeleteadlast, õpetan nalja veel mõtteainet ülikoolis, nii et mul hakkas juba kolm kohta ühel ajal põlema õppisin tol ajal veel prantsuse filoloog ja see oli neli ja nii et mul oli üle 40 tunninädalasse. Nendel aegadel, aga noor inimene saab kõigega hakkama, nii et ei maksa ennast kiita, kõik saavad, kes nooletan hakkama repuks, likvideerisid ühe tööraamatu ära, lasin selle ära lõpetada ja siis jäi mul siis teine tööraamat ja ja aspirantuuri nagu ei pandud tähelegi ja, ja siis mind vormistati ülikooli varsti 52 ametlikult juba ainult ülikooli ametis poole kohaga tollest laadigmalegi ülikoolis 51 hakkasin õpetama ja 93.-ni ametlikult. Eduard vääri oli päevatee saate ja Piret risti külaline 2002. aastal aga natukene veel varasemast ajast, kus meil originaalhäält võtta pole ja polekski võimalik. Eesti keelt hakati Tartu Ülikoolis õpetama 1803. aastal. Esimene eesti keele lektor oli Friedrich David lend, kelle ülesandeks oli õpetada praktilist eesti keelt bioloogia tudengitele. 1837. aastal sai eesti keele lektoriks esimene eestlane Dietrich Heinrich Jürgenson. 1842. aastal kutsuti eesti keele lektoriks Friedrich Robert Faehlmann, kes oli juba tõeline keele uurija. Faehlmanni avaloengu on Oskar Kallas kirjutanud kuuldemängu sisse. Vanemuise kannel oli selle kuuldemängu nimi ja Faehlmanni osa täidab selles kuuldemängus Heino mandri. Austatud härrad ikka, head kuulajad. Vana akadeemilise kombe kohaselt tahaksin oma avaloengus kõigepealt peatuda paaril olulisel sihtjoonel millele ma kavatsen edaspidises õppetöös tugineda. Selline sissejuhatus on eriti vajalik just eesti keele lektori kursust lugedes. Tänapäeval leidub meie auväärses Alma Materis väljapaistvaid uurijaid peaaegu iga teadusharu jaoks ainult mitte eesti keele struktuuri ja sõnavara lähemaks tundmaõppimiseks. Juba 40 aastat tegutseb eestlaste maa südames jälle ülikool. Aga eesti keele ja rahvaluule uurimiseks on siin alles väga vähe tehtud. Kui vaatame tagasi halli minevikku, olime meie, eestlased, soome sugu rahvaste peres üks arenenumaid. Karm saatus on meil nüüd kaugele tagaplaanile surunud. Igatahes on soome keel tänapäeval rahva kaugelt parema majandusliku olukorra tõttu märksa rohkem arenenud ja selles keeles leidub juba tähelepandavat kirjavara. Et eesti keel olevat liiga vaene selleks, et selle abil midagi väärtuslikumat luua. Kuid asjasse põhjalikumalt süvenedes leiame sellest põlatud talupoegade keeles väljendusi ning mõisteid mida ei suuda adekvaatselt edasi anda ükski teinegi O. 600 aastasele rängale orjapõlvele vaatamata on eestlaste väljenduslaad palju rikkam järjekindlam, nõtkem ning kristalliseerunud, kui rahva viletsa elujärgsed aimata laseb. Ja mis peaasi, see keel on võimeline edasi arenema. Seda nimelt omaenda ressursside arvel. Härra rektor, kas lubada esitada ühe küsimuse teie nimi, kus teaduskonnast fondee tondi osus juures. Püsige aga lühidalt, kas või liks ajaloota rahvakild üldse mingilt kultuuri alal edasi arendada. Kuigi eelarvamuslik ja ebakriitiline pseudoHistorism püüab eesti muinasaega mustata kõnelevad tõsiasjad selle vastu. Rahval, kes lõi sellise keele, ei võinud olla tühine minevik. Kuigi seda pole ajaraamatute lehekülgedele raiutud. Keelise seisab meie ees võimsa kunstitöö varenena. Ja see kunstitöö tunnistab oma loojate suuruses. Aga härra doktor, paljudele väljendustele, mis on kultuurrahvaste hulgast igapäevaselt, ei leidu eesti keeles vast ikka rahulikult härrastu teosused. Meil on täna siin pidulik avaloeng, küsimused on parem jätta. Lõpuks igaüks tõstab esile oma emadele hiilgavamaid külgi ja tipub teistele keeltele üle õla vaatama. Klaulika Tomia komparaatseio iga võrdlus lonkab. Aga lubati aga mulle siiski esitada mõningaid paralleele. Vene keel võib õigusega uhke olla verbal vormide mitmekesisusele saksa keel oma sõnade mitmetähenduslikkus, ele, kreeka keel omakorda ühendab endas mõlemaid voorusi. Eesti keele rikkus seevastu peitub tema nimisõnade käänete rohkuses, mis tihti võimaldab paari sõnaga eraldada seda milleks teistes keeltes läheb vaja pikki seletusi. Kuid käänamise kui ka pööramise valdkonnas valitseb eesti keeles veel suur segadus. Meie esimeste grammatikat koostajateks olid muulased. Süvenev uurimistöö peab alles hakkama sel alal süsteeminu. Kuuldemängus Vanemuise kannel esitas Friedrich Robert Faehlmanni avaloengu Heino mandri ja sõna saab saate lõpetuseks taas Paul Ariste, Tartu Ülikooli professor 1963. aastal, kes kirjanduslikud kolmapäeval rääkis keelenalju. Alle linnas Saksamaal oli Tartu Ülikooli tulnud professor Kruuse kes saba 20 aastat tagasi avaldas tähelepandava tehase Ecroli Foonika Vana-Liivimaa. Selles teoses suhteliselt õige soojalt eestlastest ja lätlastest ja üldse ka maasse. Et Lääne-Euroopas sel ajal oli meie maa kohta Vana-Liivimaa kohta mõnes tegi väga imelikke arvamusi, siis püüab ta oma teoses hajutada valearvamusi maa enese kohta. Üks arvamus on selline, mis Lääne-Euroopas oli olnud, et Liivimaa on niivõrd külm. Siin talvel ei ole üldse inimestel võimalust väljas käia tänaval, vaid pead istuma kasukad seljas. Majades. Ütleb Kruuse. Et sellist külma küll Liivimaal enam ei ole, aga arvatavasti vanal ajal on küll olnud maa tunduvalt külmem. Nimelt kui seitsmeteistkümnes sajandi algus oli üks suur lahing poolakate ja rootslaste vahel, Väinajõel lõuna pool, poolakad põhja pool rootslased ja just enne lahingu algust temperatuur tugevasti langes. Ja tolleaegses olukorras siis suure külmaga lahingute võinud pidada. Vastastikku sõimati teineteist üle jõe poolakat, nägid, kuidas rootslaste suu liikus. Rootslased nägid, kuidas poolakate suu liikus, aga üldse mingisugust hääldage eli olnud kuulda. Hääled olid jõe kohal kinni külmunud. Kui siis mõne päeva pärast sulailm tuli, oli keskVäina jõge suus sõna madin lahti laenud. Ütleb professor Kruuse selle kohta, et see on arvata lavastusele Riia kodaniku kroonikakirjutaja eksitus või mingi valeinformatsioon. Ei ole siiski usutav, et nii massiliselt võisid või seal kinni külma jõe kohal. Aga tääl võib kinni külmuda. Son küll võimalik. Nimelt on üks mõisahärra rääkinud temale, kes seal talvel külma ajaga postihobustega sõitnud. Enne kui postipoiss jõudis postijaama, oli ta kõvasti pasunat puhunud. Mingisugust heli on kuulda olnud. Kui Agas postisarv oli pandud postimaja seinale ja, ja seal ära sulanud seal siis oli tükk aega pasun veel puudutanud kostimaja seinal. Meie tänapäeval muidugi seda meelsasti ei usu, et hääl või eli võib kinni külmuda, aga ma usun, et vist no ütleme, 90 protsenti meie hulgast usub siiski ühte asja, et see tõesti on olnud. Nimelt et kunagi on Itaalias olnud kiirte võistlus, kus eesti keel on saanud teise auhinna. Ja selle lausega sõida tasa üle silla harilikult hääldada, siis eestipäraselt peenemaks teha seal ausalt, mida üks mõistlikulad ütelda oma kurtsarile ja siis paraste komisjoni liikmed, kuulnud seda lauset eestikeelne määrata, teine auhind, esmakordselt on trükitud see juhtum meie teaduslikus Kirjanduses juba 1818. Ei ole ilmaski veel maailmas keelevõistlust olnud ja ei ole ilmaski eesti keel võtnud osa eesti keelevõistlusest. Oleme siin nüüd maininud keele olemuse kohta midagi aga peatume ka sellel, mida keele abil võib saada. Keel on väga Vaherel ja keel on ka naljandis äärmiselt terav veel. Kes meist ei tunneks August Kitzbergi madal muru ja tema ristitütart Knix Marichen? Nimelt meie vanem kirjandus on õige sageli kasutanud keele fakt ära võitluses kadakluse vastu. Ja kui oleks, kirjutan mingi artikli või mingisuguse uurimuse katakse kohta Kitzberg ei oleks ta seda saavutanud, mis oma siis külajuttudes. Madal muru ja tema ristitütrega. Need on kirjanduslikud keele anekdoodid, aga kui panna, et rahvasuus on eritus Kadatluse vastu kõneleme, sest Põltsamaa peenest perenaisest ja tema tütrest, kes sõnagi saksa keelt ei osanud, kistaga meelsasti tahtsid saksa keelt rääkida. Ja rääkisid omavahel, eks sinna majja oli tulnud kosilane. Perenaine pani soolaliha pannile, lõi muna peale, saatis tütre, aita piima tooma. Vahepeal õnnetus juhtunud ja hiir oli piimapütti laenud. Tütar lõikas saksa keeles emale aeda ukselt mamma, kiirem, viimane pütt. Emale aus vastane, mis Vassaaenn vis fassaa viska vastuseni. Arusaamatusi tekib võõrkeele kõnelejatega on inimesele see omapära, et ta püüab oma keelevaral seletada võõraid sõnu, mida ta ei ole varem kuulnud. Seda me teeme üsna sageli, isegi. Meil on siin kirjandusmuuseumi rahvastana esinemas. Kirjandusmuuseumisse oli kaua aega üks vana Tore koristaja, kellele ühe kirjandusmuuseumi osakonna nimetus kuidagi meelde jäänud soli bibliograafia osakaal. Ta nimetas seda alati südamerahuga. Piibu krahvi osakaal. Meie põhjaeesti rannikurahvas vedas Soome kartuleid ja õunu. Eks siis seal meie peremehed, Soome peremehed räägivad omavahel juttu, nagu ikka, tuleb nüüd perekonna ja muu kohta üht-teist küsida. Soomlane oli küsinud siis eestlase käest. Andrus, sinule sinule lapsiiagi. A kuningapalee Laan üks tütar, väiüksi tüder. Olgo silla sulanen, Soomegi sulam, peigmees, kas seal on ka peigmeest olemas? Eestlane, vastan rahuga. Suvel on kaks standardit. Tol ajal, kui ma noori üliõpilane läksin ülikooli, oli mitmeid õppejõude, kes olid kuulsad õpetlased, kes aga ilmaski olnud varem loengut eesti keeles pidanud. Üks selliseid mehi oli endine Harkovi Ülikooli professor Roman Gutman, kes tuli prantsuse bioloogiaprofessoriks. Tartu Ülikooli. Rääkis eesti keelt, aga sellist eesti keelt, nagu ta oma naisega rääkis, saama maja tiine koduli, rääkis eestlane Harkovis olnud. Professor Gutmanniku surmani ei suutnud ükski inimene selgeks teha, mis on mees, mis on naismis on isane ja mis uni. Ema. Ta ütles jälle kindlalt naisSparta meespark. Kui aga üks naisüliõpilane ei teadnud kes oli iisis Egiptuse jumalanna, lõi professor Kurtnal käed. Armas laps, kas teed ja solisse koonused egiptuse emale? SÕNA erand neologis uus sõna veel, mida vanemad inimesed ei tarvitanud soid nooremate sõna- ja vanemad inimesed tarvitasid saksa tõlge laenu. Väljavõte. Saksa Aasna tõlge, professor Gutman oli ära unustanud selle täpselt, kuidas Eesti, kes on, kui oma surmani tarvitas ta omapärast sõna loengul, mida keegi talle parandanud, siis olid nagu tema tunnus. See farm on üks grammatiline välja häid. Eks ole sõna see, mis seob ja sõna on see, mis päästab. Ja sõna on see, mida mitmekülgselt saab kõige paremini ära kasutada. Nii ühiskondlikult, kirjanduslikult kui ka teistele ja tuju tehes. Mitte saates Tartu Ülikooli hääli Eesti raadiovaramust Paul Aristet, Johannes Voldemar Veskit, Huno rätsepat, Eduard väärid ja Friedrich Robert Faehlmanni Heino mandri kehastuses. Tänaseid Tartu Ülikooli õpetlasi keeleteadlasi on oodata esinema keele saatesse ikka juba tuleval nädalal. Lõpetame koos Tartu Ülikooli professori Karl Pajusaluga põliskeelte aastat Kuulmiseni nädala pärast.