Tere keeleteadlane, ühiskonnategelane ja pikaaegne Tallinna Ülikooli õppejõud Mati Hint kaitses kaks doktorikraadi, avaldas 300 teadusartiklit Eestis, Euroopas ja USA-s ning 10 raamatut. Mati Hint rajas Tallinna Ülikoolis lingvistika doktorantuuri. Mati Hint oli üks 40 kirjale alla kirjutajatest. Ta oli rahvarinde asutajaliige. Ta oli riigikogu liige ja üks keeleseaduse algatajatest ja koostajatest. Mati Hint oli sõnakas ühiskonnaelu kritiseerija sõltumata ühiskonnakorrast. Tervetele põlvkondadele. Emakeeleõpetajatele on Mati Hint esmajoones õpetaja ja tänases saates meenutavad oma lahkunud õpetajat tema õpilased. Kadrioru Saksa Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Piret Järvela. Tere. Tere. Loksa Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Urve Toompuu. Tere ja vanalinna hariduskolleegiumi emakeeleõpetaja Igor Kaasik ja mina, saatejuht Piret Kriivan, olen samuti Mati Hindi õpilane. Sellest on nüüd hulk aega möödas, kui teie Mati Hindi käe all õppimist alustasite ja te olete jäänud emakeele õpetajateks? Jah, oleme jäänud ja see on tore töö ja, ja küllap see mati meile seda missiooni süle ja seljaga sisendas et pole tahtnud. Võib-olla mõned meist ka pole tihanudki sellelt rajalt kõrvale astuda. Mati Hint oli teie kursuse juhendaja, teie kursus oli temal esimene. Igor. Mina läksin 81. aastal pärast sõjaväe ja eesti keelt õppima ja kuna ma oleksin ka peaaegu kohe tööl, õieti käis tööl juba enne, siis soimul sel sügisel 40 aastat täis. Sest ma isegi ennesõjaväeõpetajana töötada. Ja kuulame Mati Hinti ennast Eesti raadiovaramust 1980.-st aastast. Koolis peaks pandama arus suhtumisele keeles. Liiga kaua on, ongi Eesti koolis ja eesti keele elus rõhutud seda ainulist õigekeelsust. Võib-olla, et see ei olegi ainus määrav asi eksamikirjandites loetakse piinliku hoolega kokku vaieldavad komavead, tehakse üle rajoonilisi kontrolltöid selliste kriitiliste ja justkui isegi loogikavastaste õigekeelsuslõksude peale. Et see ei ole minu arvates, ei ole päris aus mäe ning see võib peletada inimesed hoopis keelest eemale, ei jäta niisuguse arvamuse juurde, et noh, nagunii siin mõistusega midagi ära ei tee, hooldab andma positiivse suhtumise keelesse ja selle kõrval siis ka mõistliku õigekeelsus. Aasta oli siis 1980, kas tuleb meelde selline õpetus oma kooliajast? Jaa, aga mul tuleb ka see meelde, et minu esimene etteütlus, mille Mati meile esimesel kursusel tegi, oli kaks pluss ja ma olin paremate hulgas. Ja ei, ma mäletan seda, et motti pani siiski väga pahaks, et mõned meie seast ei osanud isegi Göte nime õigesti kirjutada ja Göte oli tema suur armastus. Ja siis ta tõmbas nina vingu. Et meie käest nõudis ta ikka väga head eesti keelt, nii palju, kui me suutsime No mis on ka loomulik, sest kes pidi saama eesti keele õpetajat, et teisiti oleks olnud mõeldamatu, et kuidas me neid teadmisi kasutame, kui ranged me oleme kui tähenärija, et see on juba iseküsimus. Kas Mati oli teie merest ka mõnikord ülearu karm või ülearu nõudlik, oli see hirmutav, see tema nõudlikkus? Minu meelest ülearu karmi ülearu nõudlik ta küll ei olnud, kuigi me teda hirmsasti kartsime. No mida aasta edasi, seda vähem, aga alguses küll. Aga arvatavasti selles kartuses oli suur osa aukartust. Kui ma nüüd tagantjärele mõtlen Nii see ilmselt oligi, ma mäletan esimest eksamit matile tänapäeva eesti keeles. Mäletan seda peda kolmanda korruse niisugust väikest ja mitte kõige kaunimat auditooriumi, millel väga meie kõik lõdisesime, sest mul tuleb küll meelde, et Mati on öelnud, et Te, jätke kõik lootus, aga see käis ühe teise asja kohta. Aga mõtlesime selle peale, kui sealt uksest sisse läksime, see ilmsesti nüüd ongi see, et kesid sisse läheb see jätku kõik lootus. Aga eemalt saabus siis mati sirge selg, sõna nagu ta oli. Ja tal oli tohutu suur hunnik sirp ja vasarhaid üle käe ja teises oli talle siis umbes neli-viis alpikanniõit. Ja siis ta ütles, et näete, et siin on nüüd vaos, et mine nüüd ja pane need lilled vaasi, sest et mina olin esimestel kursustel kohutavalt pabista kohutav abistaja ja ma läksin alati kõige esimesena eksamile selle tõttu, et saaks ometigi kaelast ära. Ja siis Mati torkas mulle need lilled pihku ja mina sain siis faasi, seda ma ei mäleta, kus see siis tuli, aga ma läksin siis seda vett, sinna vaasi sisse paneme. Mul oli igavene tegemine, et seda vett sinna faasi saada, sest mu käed nii palju värisesid. Olgu öeldud, et mina kukkusin sellel eksamil läbi. No ühest küljest talinisu-le karm, aga ma ei mäleta, et ma teda väga peljanud oleks, võib-olla sellepärast, et ma nägin, et et see karmus ei ole isiklik, et ta oli kõikidega karm. Jaa jaa. 90.-te päris alguses ma nägin, kus ta oli ühe bussijuhiga nii karm, et ma viibisin samas bussis oma siis juba täismehena, peitsin ennast istmete vahel ära, et ta ei näeks, et mina ka seal bussis oli. Mis siis juhtus, see juhtus see, et Kolga Haabla minu arvates taotlus bussi, mina tulin sellega virve külast ja buss jõudis sinna peatusesse mõni minut varem enne graafikut peale tuli Mati Hint kes noomis karmilt bussijuhti, et see tuli varem, et kui tema oleks jõudnud õigel ajal, siis ta oleks bussist maha jäänud. Ja ma tõesti peitsin ennast istmete taha ära, et õnneks buss oli peaaegu tühi. Kes seal ikka sõitis. Aga veel enne, kui ma seda nägin, ma olin siis ülikooli lõpetanud, see tema karmus oli kõikide siis sa ei saa seda väga isiklikult võtta, eks ole. Et austasime küll kartus oli, aukartus, niisugust hirmu ei olnud, seda enam, et ta oli mõnes mõttes hästi mõistlik mees, ma ei tea, mõistlik või mitte. Et järgmisel hommikul pärast eksamit või järgmisel tunnil pärast eksamit järgmisel loengul tuli ta ja tõi meile peotäie spikreid, mis keegi oli siis suures hirmus maha pillanud laual ja pani seal, see oli tõesti paras virn ja need olid erinevas stiilis valmistatud, nii et võib olla mitu inimest oli neid seal maha poetanud. Ja ütles, et kes tuleb enda mad ära viigu minema sõbraht. Et ei olnud sellist hirmu küll. Ma tegin väikese kiirküsitlusega oma kursusekaaslaste seas ja, ja meil tuli meelde Mati lause lolluse määral ei ole piire. Et ta ikka esmajoones oli karm ja range rumaluse pärast. Ja mina mäletan lauset, et rumal küll, aga ikkagi armas. No mina mäletan seda, et oli vaja öelda, kas mingisugused grammatilised vormid on tekkinud kas nende traditsioonilised või normatiivselt loodud ja üksteise järel, minu kursuseõed vastasid valesti ja ma teadsin õiget vastust ja siis ta pöördus minu poole, et noh, pane sellel kanakarjal suu kinni. Ja kuigi ma teadsin õiget vastust, siis nii palju ma järelikult ikkagi kartsin, et mani merest välja löönud ja ütlesin sedasama, mida need tüdrukud olid öelnud. Ja tema pettumus oli suur. Nojah, mul on see meeles, aga ma ei tea, kui praegu ütleks, õppejõud, pane sellel kanakarjal suu kinni, mis siis juhtuks? Ei oska öelda. Ja muidugi ma ei tea, mida tüdrukud tundsid, aga neil oli kindlasti hea meel, et mina eksisin. Ma usun kindlasti. Tegelikult tuli Mattiga niiviisi, et Mati kaitses meid igal ajal igas olukorras, kui, kui ta tundis, et me seda kaitset vajame. Ja ta tõepoolest, ma mäletan seda, et kevadel oli keeleteaduse eksam ja, ja ma muidugi jälle kõige esimesena tormasin, eksami pole seekord ei tormanud ja mõtlesin, et mis mul viga on, et ma üldse ei närveeri. Ootasin tühjas koolimajas, sest me olime praeguses 20 esimeses keskkoolis toimusse eksam, ei olnud ühtegi kursakaaslast, ei olnud Matit, ma istusin aknalaua peal ja mõtlesin, et mis mul viga on. Nonii, kui ma olin eksamil niisugusi rumalusi rääkida, teinud, et ma mäletan seda, kuidas matid kiskus oma prillid vähemasti kolm korda eest ära, siis sügas kukalt, siis ta vaatas mulle sügavalt silma ja küsis, et mis see siis nüüd olgu ja ta hinne on kaks. Kas ja kui ma jõudsin siis oma elupaika tagasi, siis minu perenaine ma ei olnud ühikas, ütles, et kuidas ja mismoodi sa välja näed, pani mulle kraadi alla radi klaasi alla ja mul oli 43 kraadi palavikku. Ja siis järgmisel päeval Mati helistas ja riidleb minuga hirmsal kombel. Aga loomulikult ei jäänud mina ilma stipist, Vaideta organiseeris asja nii, et loomulikult minema uue eksami tegema, aga siis, kui ma olin terveks saanud. Aga et selle tõttu nafta arvestas alati, ta kaitses meid igal pool, ta kaitses meid kateedris kümneile mingi siukse lollusega hakkama saanud. Kui me olime noh, valimatult kusagil ennast avaldanud niimoodi, mis ei olnud sünnis. Ta kaitses meid vahel ka sihis mõnda meie seast, kes ei olnud võib-olla seda kaitset üldse ära teeninud. See oli jäänud millegi sellisega vahele, mis oli, mis oli ehk tõesti inetu, aga kui asi puudutas printsiipi, mis oli ikkagi väga-väga suur eksimus, siis mati ei tulnud enam vastu ja siis Mati oli karm. Aga siis olid teised ka kursusel täiesti eitasid siis midagi sellist. Mul tuleb praegu meelde üks niisugune niisugune. Jah, mina meenutan ka, et me ise olime oma kursusekaaslase peale ikka väga-väga vihased ja meil oleks siis peaaegu ükskõik olnud, kas saab eksmati või mitte, aga Matti nägi suuremat pilti ja päästis ära ja küll on hea, et ta seda tegi. Matti tundist ka tudengi vastu huvi tundis ka tudengi kui inimese vastu huvi. Ja kutsus ka tüdrukuid. Kui teadatuntud legend Paul Aristega Paul Ariste käis tudengitega poistega Werneri kohvikus, siis Mati Hint käis Narva kohvikus tüdrukutega. Teile üllatus. Me ei ole mina Narva kohvikus. Ikka käinud ei ole, aga meie tema esimene kursus. Me käisime väga palju tal ju kodus külas. Ta kutsus meid enamasti asja pärast, me ka arutasime, kas oma kursusetöid või või midagi muud. Aga tegime köögis kiluvõileibu ja mängisime tema lastega memory. Mina olin, nägin seda esimest korda, sain kohe pähe, ma arvan, et lapsed mõlemad veel ei käinud kooliski Maarja ja Madis, kui mina juba nende käest pähe sain. Nii et see inimlik pool oli meile küll hirmus hirmus tuttav jah. Ka väljaspool. Väljaspool loenguid Mati tegi kõik selleks, et noort inimest harida. No ma mäletan nii palju selliseid kordi, kui ta ütles, et nii Urve, nüüd sina tuled minuga Hilda Griiva sünnipäevale ja küsib, et kas sa teadki üldse, kes on Hilda Griiva, mina muidugi ei teadnud seda kuulsat liivi naist ja läksin hirmuvärinal, sest et seal olid väga autoriteetsed inimese tilga kliivast ei teadnud ma midagi, aga aga seal oli mitmeid inimesi, keda ma näo järgi telerist tundsin. Ja ma tundsin ennast ühelt poolt natukene halvasti, aga see oli erakordselt hariv, erakordsed ja seal ei olnud niimoodi sünnipäevale, minnakse torti sööma ja kohvi jooma, seda oli ka, aga seal oli hoopis midagi muud. Või et kui ta võttis meid näppu, olete sinna ja seda ma mäletan, esimest kursuseõhtut, kus Mati võttis välja ladinakeelsed kaude haamuse sõnad siis ei olnud ju veel võimalik kuskilt seal meloodiat lasta eriti. Me olime kusagil kaminasaalis ja siis jaotas igaühele, teeksid ja siis käigu pealt tõlkis selle kõik eesti keelde ja siis jorises meile ette laulda meloodia. Nii ja siis terve õhtu. Me õppisime kaudavust laulma. Et ta oli selline selline õpetaja meie jaoks, kes tegi kõik selleks, et meid harida mitte ainult eesti keeles vaideid väidet muidu inimesena ka. Ja sinna juurde veel, et kui tuli Lennart Meri Linnutee tuuled välja, siis meie olime oma teise kursuse alguse kolhoosis. Me olime Kehras ja me tulime kogu kursusega, kas meil lõpes kolhoosiaega ära või me tulime spetsiaalselt, aga ta organiseeris meie kursuse sõpruse kinno linnude tuulte esilinastusele. Nii et kasvatas igapidi inimest ja tõeliselt kas kasvatas ka eesti inimest. Jaa, absoluutselt ma mäletan seda, kuidas esimestel loengutel ta rääkis, kuidas siis ikkagi Rebane peab ennast üleval pidama ülikoolis ja kuidas suhted oma või suhtlema siis siis akadeemilise seltskonnaga ja siis kuidas tuleb ikkagi pöörduda ja siis ta maigutas natuke aega, ütles, et ikkagi tuleb pöörduda kasutades sõna seltsimees ja kui ma siis esimest korda talle helistasin ja palusin telefonist, kas seltsimees Hint kuuleb, sealt ma ostsin mingisuguseid Kroksatusi ja ei noh, jah, ega siis nüüd niimoodi ka ei pea päris tegema. Et jaa, Ta igatepidi haris meid tõepoolest kasvatas meist inimesi ja eestimeelse. No see oli algusest peale algusest peale oliseni. Minul Mati Hindi ka selliseid meie niimoodi ei suhelnud, ilmselt ka seetõttu, et ta ei olnud meie kursuse juhendaja. Et kolhooside koos kartulid võtma ei sattunud. Me suhtlesime ülikoolis loengutes ja õige vähe väljaspool neid piire, et isik kliku Suhe tekkis aastakümneid hiljem. Kui juhtus niimoodi, et ma olin nii tema pojapoja kui tütrepoja klassijuhataja Nendel aegadel. Joonase ja, ja Aleksandri klassijuhataja, siis me kohtusime Mati hindiga ja siis suhtlesime teistmoodi. Kui õpetaja ja lapsevanem missugune lapsevanemmaterjali Ma ei oska öelda, missugune lapsevanem ta oli. Aga kui ma temaga kohtusin, siis Aleksander veel ei olnud minu klassis. Joonas oli talle meeldis rääkida oma lastelastest ja oli selgelt näha, et ta ikkagi väga armastab neid. Mulle meenus eestimeelsusega seoses see, et sellessamas Kehra kolhoosi ajal ilmus järjekordne Nõukogude Liidu konstitutsioon ja maislerlik vihja Brežnevi konstitutsioon ja ilmselt matil kui kursuse juhendajal oli ülesanne meiega seda arutada, toda ja kuna kursusel filoloogide kombeks meid oli 20 tüdrukut ja neli poissi, siis seal tüdrukute toa ühe reformvoodi otsa peal tee seda meiega arutas ja ta arutas seda ühe sirbi artikli kontekstis ja see Nõukogude Liidu konstitutsiooni arutamine oli üks Isamaalise maid jutuajamisi, mida ma üldse mäletan. Mati kohta on öeldud, et Mati hoidis väga omasid. Loomulikult hoidiste oma perekonnaliikmeid, oma lapsi, lapselapsi, aga Need, kes natuke kaugemal olid need pidid kõigepealt omaks saama. Mina mäletan just selle, meie kursus oli see kursus, kes pidi Isamaa põllumajandustõstma koguni kahel kursusel, meil saadeti nii esimesel kui teisel aastal kolhoosi sellepärast või õigemini sovhoos. Sellepärast et sügisel oli niivõrd kehv ja oli vaja lisa lisatööjõudusid sinna. Ja et mina arvan küll, et mina sain matile omaks esimese kursusel pärast kolhoosi. Tema tegi ka kõik selleks, et kolhoosi või sovhoosi eesolijad sal esimehest ja kõikides nendes asja puudest hoolimata meid hirmsasti premeeriksid pärast seda, kui me olime kõik kartulid, kapsad ja muud asjad üles võtnud, et tunnustada seda mitte ainult siis vaimutööd ülikoolis, vaid et ka seda füüsilist tööd kolhoosis. Ta hindas inimese töövõimet väga kõrgelt sest tal endal oli see muidugi määratult kõrda, aga ta hindas ka. Kui üliõpilasel oli keskmisest suurem töövõime Ja mulle meenus praegu ka see, et omaks saamisel oli üks huvitav osa meie peda elust, oli see, et me käisime Lahemaal käisime oja äärsel, sest Lahemaa rahvuspark oli tookord ilmselt nende riigi vastaliste noorte teadurit pelgupaik, nad töötasid seal aiatöölistena ja muudena. Ja et me käisime ka. Me käisime päeval, käisime tööd tegemas, puhastasime aiateid ja reisisime seal võsas ja, ja loendasime linde ja loomi, igasuguseid erinevaid üritusi. Aga õhtud möödusid oja äärsel ümber kamina juttu ajades väga huvitavaid jutte ajades. Ja sinna kaasas ta mitte ainult oma kursuse omi, sest mina mäletan meist kaks, kolm kursus eespool olevaid Raivo riimi ja teisi Kesk-Aasia lahemaal ikka olid. Ja, ja lõpuks, kui need tööajad laeval otsa said, siis saime ka veel Caldwell mati eestvedamisel suusalaagrid lahemaal ja ja mati suusatas ees päevas suusatasime mina, kes ma jumal hoidku, ei armastanud üldse suusatamist. Sain kohe kõik normid pärast seda Pedas tehtud, kui oli vaja talvel suusatada. Et see oli niisugune hästi tore laager oli hästi toredaid mälestusi, sellest. Kaaslane kohtas hunti ka. Mati und ära haletseda ja talle kaasa tundma. Esimesel kursusel oma oma ülbuses arvasin ma, et kursusetööks võiks olla eesti fraseoloogia, mis on vanast testamendist pärit. Ma üldse ei aimanud, et see on doktoritöö mõõtu. Ja palusin teda juhendajaks. Ja Mati Hint kuulas mu ära. Ei öelnud mulle, kui rumal on see idee. Aga paar päeva hiljem ütles, et ta pidas nõu Eesti selle ala silmapaistvama inimesega. Ma arvan, et see võis olla Felix vakk kes ütles, et tema ei julgeks võtta sellist kuulsuse tööd, juhendada, et see on nii keeruline ja muidugi, ütles Mati Hint. Teadlasena ei saa ka tema seda teha, sest temast targem inimene ütleb, et tema jõud ei käiks sellest üle. Ma arvan, et see oli hästi oluline õppetund. Tegelikult ma muidugi sel ajal seda ei mõelnud üldse. Võib-olla panin isegi natukene rõõmus, sest ma olin vahepeal piiblit lugenud et pärast seda, kui ma olin sellele ideele tulnud ja tegelikult juba aru saanud, et see on niisugune lihtsalt ülbus, noore inimese ülbus, mille Mati Hint kuidagi hästi delikaatselt, siis ära klaaris, et ei võtnud isu edasi, ei võtnud isu. Ei võtnud üldse sisu. Vana testament ja kogu see Frosoloogia on seniajani minu jaoks väga huvitav teema, millele mõelda. Aga ma olen mõnikord mõelnud, et, et mida ma selles konkreetses juhtuda ruumist kaasa sain ja ma ei oska öelda, aga mulle tundub, et see on hästi oluline sündmus. Minu meelest Mati Hint kasvatas kogu oma olemisega. Ta ei pidanudki just tingimata, nüüd istume maha ja hakkama õpetuse tööd ette võtma, vaid see kõik, mida ta ütles ja kuidas ta ütles, ja tema kehahoiak isegi mõnikord oli väga, kas sirgeselgsust, eks ole. Aga ma mäletan, oli mingi hoogtöö korras, kontrolliti töö tegemist instituudis ja siis läks keele majas uks läheb lahti, kaks inimest tulevad paberid peos, ukse peale. Ja siis kontrollivad, kas õppejõud teed tööd ja siis mati keeras, pea vaatas neid. Ja ma arvan, et nad ei olnud jõudnud sealt lahkuda sealt ukse juurest kummatides kõva häälega. Ja üks teeb tööd ja kaks kontrollivad Midagi samasugust juhtus siis mõned aastad hiljem. Aga mulle tundub, et see oli, see oli Ma ei tea, kas parteilise töö kontroll või igatahes need olid partei inimesed, kaks, kes tulid. Ja me saime kõik aru, et et nad ei tulnud sinna niisama haridust saama, vaid. Ja peab ütlema, et Mati Hint tundis end ebamugavalt. Mis on ka mõistetav. Matil oli erakordselt kõrge muidugi aususe kriteerium see ausus, väljendus igas tema hingetõmbes võib ütelda suhtumises kõigesse ja kõiki ja noh, iseenesestmõistetavalt iseendasse, aga, aga ta tal oli, ausus oli tema jaoks ikkagi vist üks kõige peamisem. Minu kursusele meenutab seda, kuidas oli nõukogude armee aastapäev. Ja siis meie tegime lihtsalt üritasime seda päeva tobedaks keerata ja tegime naljakaid kingitusi poistele igasuguseid mingeid suveniirpudelike siia ja mingid konjakid ja ja siis viskasime selle päeva puhul niimoodi nalja, aga Matic, niisugune tähelepanu pööramine sellele päevale soolvas hoopiski. Jah, vist see oli, see oli tema tema mõistete jaoks nii räige tähtpäev, et kuigi ta ilmselt teadis, et sel ajal oligi kombeks poistele nalja kingituste tegemine kõik aga, aga see, see ei ole tema jaoks naljakas ja ta ei tahtnud mingilgi moel sellega ilmselt kaasa minna. Ma olen mõnikord mõelnud, et jah, ta oli karm ja, ja seal oli veel õppejõudusid. Millegipärast tulevad pragunenud mehed meelde selles selles kontekstis kes olid karmid ja tihti leppimatud. Ja ma olen mõnikord mõelnud, et selle taga võis olla isegi hirm või meeleheide. Et mis saab eesti keelest, et see sundis neid olema mõnikord hästi jäik. Ajaloolise grammatika õppejõud, kes oli ka niisugune leppimatu. Ja mõnikord ma mõtlesin, et huvitav, mis tunne äkki tal on selline tunne, et õpetab väljasurevat keelt väljasureva keele ajaloolist grammatikat, kui traagiline see võis tema ja nende teiste inimeste jaoks olla. Ja vahepeal ma mõtlesin sellele niimoodi, et kui kole see oli. Aga nüüd ma olen aru saanud, et need ajad, kus selline meeleheide vaikset maad võtab keelt armastavate inimeste hulgas see aeg on jälle tagasi. Et ega neil inimestel pole kerge. Jah, mulle meenub tegelikult ka see, et meie kursus oli muidugi meile tundub eriti ja ta oli erakordne, aga ta oli erakordne mõnes mõttes ka sellepärast, et me olime tõesti inimesed üle kogu Eesti, meil oli Mikitamäelt Hiiumaalt Saaremaalt tavaliselt peda, kursused olid pigem vast Põhja-Eesti-poolsed aga meie olime hästi erinevad nii inimestena kui päritolu kui kõige poolest. Ja see rumal, ent armas, käis kindlasti meie kõikide kohta aga kuidagi just nimelt oma õpetuse, oma olemuse, oma kasvatusega tegelikult kasvatas meid olema määratult uhked, et just meie oleme need eesti keeles. Kui sellest meeleheitest rääkida, siis mina ei mäleta kordagi oma peda aastate jooksul, et mul oleks tekkinud niisugune tunne. Et ma õpin ja mulle õpetatakse niisugust keelt, millel ei ole tulevikku või et kaugemat tulevikku, seda minul küll kordagi. No ei tulnud ka minul seda mõtet, et meil õpetatakse varsti surnud keelt aga mõnikord tuleb meelde, siis ma mõtlen, kui raske neil tegelikult võis olla, venestamisperiood oli just algamas, hullem jah, kuigi ma ütlen ka alati, et kõige hullemal venestamisperioodil oli eesti keele ja kirjanduse tund märksa rohkem kui praegu Eesti vabariigis just täpselt seal toas ja mul on kaks korda rohkem kui mitte rohkem. Et ka mina ei tunnetanud seda, et, et noh, mis ta nüüd siin õpita, et varsti on surnud niikuinii, eks ole. Aga neil võis väga raske olla. Ja see kõikidest aegadest kõige rohkem eesti keele tund oli puhtalt Matti Matti teene, Mati ettevõtmine. See, et vahepeal oli eesti eesti keele tunde, oli nädalas. Kas oli viis või seitse? Nii et võtsin kaks klassi, oligi koormus käes. Just nimelt jah, et see mati eesti keele õpik, kuna meie ju tema selle selle valmimise käigus noh, meie õppisime just täpselt, siis see oli meile nagu no peaaegu emapiimaga sisse antud ja, ja meil oli iseenesest mõistetav seda koolis, seda kõike nii nagu meie suutsime edasi õpetada. Ja ma mäletan, et ma läksin uude kooli ja sain kolm kümnendat klassi kokku 24 tundi. Seega siis Koormus täis. Paraku see meeleheide või pessimism et kas selle keele õpetaja missioon ei ole siis ikkagi selline või keele keele õpetamine, kas ei ole siis ikkagi kuidagi noh, väheviljakas või me kõik teame, et see ei tohiks nii olla. Aga vahel tekib niisugune mõte, et kui kui kõrvalt kuuled, kui õpilane, praalibed, mida värk, nii et ma juba mõtlen ka inglise keeles ja ja niisugused asjad, et ja lõpuks ei ole sellel mingit mõtet ja ja et kui sa töötad ka veel, ütleme, kakskeelses koolis nagu mina Need, siis aeg-ajalt tuleb silda, aga milleks ütleme teise, teise emakeelega inimese suust, kes Ansu. Oma kolleeg et siis, et õppimise ajal ülikoolis õppimise ajal mul ei tulnud kordagi seda tunnet, et sa mõtled tuia tulevikuta ja kui tulla mati juurde tagasi, et siis mõned aastad tagasi veel, kui ta ikka veel kirjutab tas ja ajas uusi asju ja ja tal oli kooliõpetus tegelikult päris südame peal ja ta nii mõndagi asju, mida ta tegi, ma tean, et näiteks käis ta ju presidendi juures rääkimas mõni aeg tagasi, et temale iseloomulik oli ka see, et kui ta mingit kooli eesti keele asja mingisugusel teemal kuskil puudutas, kas siis ta tingimata enne helistas, küsis, uuris järgi, et olla ikkagi faktides kindel. Mäletan, et no mõni aasta tagasi, aga tema jaoks veel mingisuguseid asju panin kirja ja saatsin, et kuidas praegu nende eesti keeletundidega on ja kui palju need on vähenenud. Nüüd mõni õpetajate leht tagasi, kui emakeeleõpetajate seltsi sünnipäev oli, siis see eesti keele tundide vähenemise tabel oli ta seal Õpetajate lehes olemas. Ja teiega, kui oma esimese kursusega pidas ta sidet ja meil oli kogu aeg pidas sidet kellega isiklikul tasandil vähem või rohkem, aga kuna meil on kombeks iga viie aasta tagant kahepäevaseid kokkutulekuid pidada, siis eeloleval suvel on siis esimest korda ilma Matita. Meie kursuse lõpupeolt veel üks mälestuskild. Vastu hommikut hakkasid poisid laulma Eesti hümni ja Mati ühines poistega. Kui hümni lauldud, siis Mati küsis, kuidas nad seda laulu laulda oskavad ja muheles seejärel väga rahulolevalt. Kuulame veel Mati Hindi raadioesinemist. 1985. aastal oli kavas saatesari keel ja kõne, kus Mati Hint rääkis keeleküsimustest ja vastas ka kuulaja küsimustele. Valisin välja lõigu mitmuse üle kasutamisest. Olgu lõpuks üks väike jutuke mitmuslikkus eesti keeles ja siis päris eesti keeles mõtteliseks keeleharjutuseks. Kolm meest kandideerisid sellele kohale, rida seltsimehi osutusid ülearusteks, enamik saadikutest hääletasid vastu, suurem osa muutsid hiljem meelt. Eks ole, olemegi harjunud sellise keelega, kus kolm kandideerisid, rida osutusid, enamik hääletasid ja osa muutsid meelt. Ja rida osutusid ülearusteks. Ent proovime ka teisiti, eestiaegselt see kõlaks nii. Sellele kohale kandideeris kolm meest, rida seltsimehi neid eesti ajal küll polnud. Rida seltsimehi osutus ülearuseks, saadikute enamus hääletas vastu, suurem osa muutis hiljem meelt. Viis mitmuslikku vormi osutus selles kaherealisest jutukatkendis ise hakanuks. Ja mitte ei peaks ütlema, osutusid ise hakanuteks riis mitmuslikku vormi osutus ise hakanuks. Ja lõpuks minult on küsitud kirjades ja kohtumistele, kas ma ise usun, et sellest tööst ja vaevast mingisugustki kasu on? Vastan nii. Eelkõige täidan ma nende saadete ja kirjutistega oma kohust teadlasena ja eestlasena, aga loodan, et lõpuks on neist siiski ka mingi kasu. Ja muidugi rahustama ka oma südametunnistust. Ma vähemalt olen püüdnud teha, mis ma suudan. Murrang tuleb siis, kui need, kes praegu mõtlematult eesti keelega ümber käivad kui need mõistavad, et nii ei ole väärikas. Eesti keelega hooletult ümber käia ei ole väärikas, ütles Mati Hint 1985. aastal saates keel ja kõne. Jõulukuu viiendal päeval meie hulgast lahkunud õpetajat Mati Hinti meenutasid saates tema õpilased emakeeleõpetajad Piret Järvela, Urve Toompuu ja Igor Kaasik ja keelesaate toimetaja Piret Kriivan.