Loetud ja kirjutatud. Tervist, mina olen Urmas Vadi, algab saade loetud ja kirjutatud ja sel korral räägime Tanel Toomi filmist. Tõde ja õigusstuudios on Maarja Vaino kes on filmi juba näinud ja ka tõde ja õigust lugenud. Kui mitu korda maarja Teate ei olegi kokku lugenud, mitu korda olen lugenud? Mitu korda sadavast ei ole, aga noh, ikka üle 10 korra, ma kardan küll. Tere, Maarja ja ka stuudios on režissöör Tanel Toom. Tere, Tanel. Tere. Ma hakkasin mõtlema muidugi esimese asjana, et kui see sinu film on tehtud esimesest osast tõe ja õiguse esimesest osast, siis sellest on tehtud väga palju. Teatrilavastusi on tõesti igasuguseid erinevaid tõlgendusi ja vaatepunkti. Kuni selleni, et seda lugu on laste silmade läbi lahti harutatud ja nii edasi ja nii edasi. Siis huvitav on see, et filmi sellest ei ole tehtud, kuigi me teame, et sellest teisest osast Indrek, kust on film? Ja on ka Tammsaare põrgupõhja uus vanapagan ja on rida telelavastusi, Rudolf ja Irma ja ja Ma armastasin sakslast, aga filmi pole. Tanel, sa tead, et miks seda pole. Ma tean, et omal ajal tahtis Roman Baskin teha seriaali, sellest, aga aga vist ei rahade taha saanud. Ja ei, seda on pikalt-pikalt ammu Tallinnfilmiaegadel lülitatud teha ja ja see on seni minu teada jäänud stsenaariumi kirjutamise taha, et sellest ei ole üldse lihtne stsenaariumit vormid, et sealt vist teda kaugemale Pole kunagi jõutud ja ju ma siis ma ei tea, olin natuke kangekaelsem, kui teised ei andnud alla või, või jäänud olla noh, nagu Andres teadnud olla. Aga ütle, Tanel, mis hetkel sina seda tõde ja õigust lugesid, noh, ma kujutan ette, et ilmselt gümnaasiumis niikuinii. Aga, aga mis hetkel sa mõtlesid, et sa tahad sellest filmi teha? Vot gümnaasiumis nina olin üks nende hulgas, kes suutsid sellest kuidagi niimoodi mõnusalt vile libiseda ja lugesin et lugesin kokkuvõtet ja, ja bensiin aitas edasi, et et tegelikult gümnaasiumis ma seda ei lugenud, et ju ma arvan, ma lugesin sealt esimesed leheküljed ja viimaselt leheküljelt kuidagi puterdasin läbi ja neid tsitaate me ju teame kõike. Aga pärast gümnaasiumi lõppu mul kohe hakkas väga piinlik, sellepärast et ma polnud seda lugenud ja siis mul võttis aastaid-aastaid aega, millal ma tegelikult lõpuks selle raamatu jõudsin, siis? Ma tahtsin selleni jõuda niimoodi seda lugeda niimoodi, et mul tõesti on päriselt võimalik seda lugeda. Et ma tahtsin seda korralikult teha. Ja kui ma seda lõpuks selleni jõudsin, millele eelnes siis peksa, aga kuidas ma seda raamatut igal pool endaga kaasa kandsid, need umbes 2010? Ma selle läbi lugesin, aga kusagil poole peal, mulle hakkas sees selline tunne tekkima küll, et vist tahaksin sellest filmi teha ja kui juba raamatu lõppu jõudsin, siis mul oli küll selge siis kuidagi enda jaoks ikka ma ei tea, üritad ära seletada, et miks mingid asjad elus juhtuda ja siis ma sain ka sellest aru, et miks ma võib-olla miks oligi võib-olla hästi, et ma ei lugenud seda raamatut keskkoolis, sest et ma ei oleks sellest pooltki aru saanud ja visa millestki aru ei saa ja teed midagi kellelegi teise pärast ehk siis kohustuslikus korras siis esimene kokkupuude, võib-olla oleks mul olnud selline, et ma võib-olla ei oleks, ei olekski seda raamatut kätte võtnud või vähemalt et mitte niipea. Maarja Vaino, kas sa oled minuga nõus, et äkki just see oligi hea, et et see tõe ja õiguse tekst on saanud piisavalt praegu ajas laagerduda noh, ollagi erinevate aegade tõlgenduses ja alles nüüd on see film tehtud. Sest noh, kui me mõtleme noh, selle aja peale, kui näiteks ma ei tea viie-kuuekümnendate peale siis ega me ei oleks tahtnud näha sellise valgus koordi poeetikas vaimus tõde ja õigust. Ja ma arvan, et selles mõttes juba puhttehniliselt vaadates on, on praegu ikka märksa õigem aeg seda, seda romaani teha ja ja tõsi, on ka tõesti see, et, et me praegu Tanel sai seda ka lugeda, ütleme vaba inimesena ja ta sai sellest teha filmi vaba inimesena, ta ei pidanud arvestama mingisuguseid ideoloogilisi, raamistike ja kõike muud. Kui ennem oli siin jutuks, et miks, miks tõde ja õigust ei ole veel tehtud siis seesama Indreku film, mida sa mainisid, oli tegelikult see, mis tuli välja suurest plaanist Tammsaare 100.-ks juubeliks teha ikkagi kõik viis osa ja see plaan takerdus. No muidugi nendel samadel põhjustel, et stsenaariumi on väga keeruline kirjutada ja nii edasi. Aga ta takerdus Kadioloogilistel põhjustel selle pärast, et tõe ja õiguse kolmanda, kolmas osa on ikkagi kogu aeg olnud ju see väga pinnuks silmas, et eriti seda kolmandat osa on keeruline ainult noh, nii-öelda välja vabandada. Mõjuseisule Tammsaare on seal ju väga revolutsiooni kriitiline. Ega ta ju näitab revolutsiooni ju ikkagi sellise paraja maratööritsemisena, et ega Indrek pettub revolutsioonis ja, ja see ei olnud ju üldsegi õige seisukoht. Aga sa mõtled maarjasa, mõtled väljavabandamist siis toonase nomenklatuuri või korra või mingite selliste asjade ees või? Ja just et põhimõtet tõeliselt ju Tammsaare ikkagi nii-öelda vabandati välja, et ta üldse saaks nõukogude ajal ilmuda, sest neljakümnendatel ei olnud see sugugi ju iseenesestmõistetav, et ta rippus nii-öelda tükk aega õhus, et kas ta lubada nende nii-öelda lubatud autorite hulka või mitte. Ja, ja siis leiti, leiti põhjendused, leiti tõlgendused, mille kaudu sai siis tõe ja õiguse ära seletada niimoodi, et ta sobis ka nõukogude kirjanduskaanonist, et selles mõttes ma arvan, et on väga hea, et tõde ja õigust ei tehtud nõukogude ajal, vaid tehti alles nüüd. Lisaks ka Tammsaare nii-öelda suri õigel ajal 40. aastal. Nii nagu Juhani Salokandleraamatus, noor Eestis südametunnistus, mis nüüd on just eesti keeles ilmunud ta kirjutab seda, et, et see oli tegelikult suur vedamine, et et Tammsaare ei olnud näiteks pagulaskirjanik, mis oleks tegelikult automaatselt tähendanud seda, et tema teosed oleks olnud keelatud Nõukogude okupatsiooni ajal. Jah, just, et kui me võtame näiteks August Gailiti võrdluseks, kes kolmekümnendatel oli Tammsaarega tegelikult sama populaarne autor, Eestis mõneti isegi populaarsem ja keda hakati ka väga paljud tõlkima ja see 50 aastat, no ta ei olnud päris 50 aastat keelatud autor, aga ta ta ei olnud ka uuritudega kuidagi nagu populaarne autor või teda ikkagi kuigivõrd Eestis ei saanud käsitleda ja ta ikkagi on märksa rohkem ära unustatud. Eks muidugi, loomulikult me võime siia juurde öelda ka seda, et Tammsaare on ka põhimõtteliselt parem kirjanik ja ajast paremini vastu pidanud, aga ma arvan, et sellel on ka siiski oma roll, et seda Kailitite ikkagi nii-öelda temast ei räägitud. No kui filmist nüüd rääkida, siis peab ütlema, et film on muidugi väga hea et selline mõnus eepiline nätakas ja ühelt poolt on muidugi aru saada, et see on tänasel päeval tehtud film kõik pildikeel ja poeetika, kõik viitab sellele. Aga samas puudub võõritus ja nihestatus. Sa oledki Tanel Toom teinud selle filmi ausalt, nii nagu raamatus on. Aga et kas see ajas ja olustikus püsimine oli sinu jaoks kohe alguses eesmärk? Tanel Toom? Ja see oli minu jaoks kohe alguses eesmärk, et noh, võib-olla ka lihtsalt mullal see raamat läks sellisena korda ja hinge, nagu ta on kirjutatud ja loomulikult ma nagu üritasin, tahtsin kuidagi seda tunnet selles filmis hoida, mida ma tundsin seda lugedes. Aga võib-olla ka osalt, et mitte, et me sellise asja päeval mõeldagi. Praegu mõtlen, et kuna sellest ei ole ka varem filmi tehtud, siis võib-olla oleks ka imelik nüüd esimene, esimene ekraniseering, sellest oleks täiesti pea peale pööratud või et aga noh, selles mõttes ma nagunii mina režissöörina, Alan mulle meeldib klassikaline loo jutustamine ja see lugu on väga klassikaline, hea eepiline ja suured traumaatilised, jõulised sündmused, mis, mis mind paeluvad, millest võib-olla tihti Tammsaare ise ta ei annagi nii suurt aktsenti v rõhuta neid väga suuri sündmuseid, aga need kõik on seal olemas ja mina, filmitegijana, saan need võtta jälle need aktsendid või rõhud kusagile teistesse kohtadesse panna, nendest väga suured filmilikud sündmused teha, et loomulikult see, see paelus mind, et seal oli see kõik olemas, mida? Ma näen, et võiks ühes emotsionaalselt paelus filmis olla. Et emotsioon on minu jaoks alati kõige tähtsam ja, ja seda ma üritasin selle filmi edasi anda ja seda ma eelkõige alguses sellest raamatust enda jaoks sain. Maarja Vaino, sina oled filmi näinud ja eks saab ju igasuguseid erinevaid tramotiseeringuid ja stsenaariume selle tõe ja õiguse esimese köite põhjal kokku kirjutada. Et kuhu see rakurss nii-öelda seada. Kuhu selle. Tanel vist ei olegi varjanud, et ta ennekõike jutustab Andrese lugu ja, ja eks see on ka selge, et, et Vargamäe Andres on selle esimese osa nii-öelda kandev tegelane, et teised on pigem tema. Noh, ütleme Pearu vastasmängija ja mõni on seal nagu kaasmängija ja, ja Indrek kui tegelaskuju, kellest ju järgmistes osades saab peategelane on selles romaanis ju no ta seal lõpupoole hakkab võib-olla tulema, aga selles filmis ei ole tegelikult indrek kuidagiviisi ei saa öelda, et ta ei ole oluline, aga ta ei, ta ei ole nagu fookusesse tõstetud. Selles mõttes see ongi nagu õige, sest et kui, kui tõesti seda tõde ja õigust lugeda, siis seda esimest osa just ta koosneb tohutult paljudest ka erinevatest pildikestest ja, ja seal neid tegelasi on väga palju ja selliseid episoode on väga palju. Ja tõesti, see on uskumatu, kuidas Tanel on suutnud filtreerida sealt välja väga konkreetse loo, sest et teoreetiliselt võiks see film ka väga laiali valguda, et ta on ikkagi võtnud selle. Ühe fookuse, Andrese Focuse ja Andrese kaudu jutustanud ära ikkagi ka kõik kõige olulisemad sõlmpunktid selles selles romaanis, nii et et mulle tundub küll, et, et ta on suutnud selle küllaltki keerulise ja mõnes mõttes ka laiali hargnema teksti nagu koos hoida, fokusseerida, ütleme nii. Ilmselt saad, noh, Tanel, oled mariga nõus ja mulle ka vaadates oli ka väga selge, et, et see on just nimelt see Andrese lugu. Ja mis mulle ka väga meeldis, oli see, et väga selgelt joonistus välja selle ühe mehe kurjus, mis mis avaldub siis selles, et ta justkui ajab mingit olulist asja. Tegelikult on eksinud ta selle oma asjaajamisega, tapab enda naise, näeb ise, muutub kurjaks lapsed lähevad tema juurest ära, ilmselt need lapsed vajavad, kui nad tänasel päeval elaks mingisuguseid teraapiaid. Et väga selgelt joonistub välja see kurjus, mis, mis sellest justkui normaalsest inimesest hakkab välja välja tulema. Noh, selles mõttes ma loodan, et ikka, et kurjus üksi ei seal lõpus domineerima, et me saame aru, et miks, miks ta selliseks muutnud, et loomulikult enda karakterist tulevatel paljude asjadega lihtsalt elu sõidab sellest mehest üle ja meil ikka võiks. Ja ma arvan, et on ka sellest mehest kahju filmi lõpus ja kõik põhiline minu jaoks on see, et saada tegelasest aru, et eriti Tammsaare puhul, et need ei ole mustvalge, ei ole hea ja halb või et minu jaoks näiteks üks esimesi asju, kui me rääkisime, millal mul see mõte tuli, et raamat filmiks teha selle raamatu läbi lugesin, siis oli selgelt nii, et ma tahan sellest filmi teha ja siis oli kohe üks aga, aga issand, et see filmi peategelane on, lõpus tundus minu jaoks aga negatiivne tutvustatud, kuidas ma saan teha protokonnist, on lõpus on selliseks muutunud, et kuidas, et filmis võiks ikkagi peategelast armastada, võiks talle kaasa elada, aga siis siis ma saingi sellest aru, et, et noh, et, et põhiküsimus ei olegi selles, et hullutada, armastaksin lihtsalt tegudest aru saama. Siis samas mõtlesin, mis filmid mulle meeldivad ja päris mitu tükki enda lemmikfilmide hulgas on täpselt samamoodi, et see peategelane on kaugelt selline, keda me hullult armastasime või tahaksime armastada, aga põhiline on see, et oleks huvitav ja teda on põnev jälgida, et peategelane tahab midagi, siis, siis sa vaatad seda tegelast, kui tegelen, täiesti ajab mingit oma asja, ta midagi tõesti siiralt tahab ja selle poole püüdleb. Ja siis me tahame endast ka aru saada, et Andrese puhul just see, see kindlasti paeluski mind, et, et ta ei ole lihtne tegelenud endast ei ole kohe esmakordsel lugemisel aru saada või, või miks ta selline on, miks, mis, mis asja ta täpselt ajab, aga mida rohkem sellesse süüvida siis rohkem rahu, kui palju sa ise Andres oled ja kõik need. No ja ega tegelikult Vargamäe Andrest võib terve saate teha, et, et temast võiks pikalt-laialt rääkida nendest erinevatest aspektidest, kuidas seda tegelaskujuga nähtud on. Aga võib-olla see, mis Tanel ka just ütles, et igasühes natukene Andrest, et kui mõnes mõttes vaadata seda, mida räägitakse tänapäeva noortele, et järgi oma südame kutset ja aja oma asja ja ära hooli sellest, mida teised ütlevad. Et kas see pole mitte täpselt see, mida Vargamäe Andres teeb, et ühest küljest. Me käitume ju isegi meie elujuhis kuidagiviisi edukuse valem on öeldud, et käitu nii nagu Vargamäe Andres, eks ole. Et nüüd on küsimus, kuidas keegi selle välja veab, et mis hinnaga, et kus, kus empaatia nagu ja teistega arvestamine mängu tuleb. Teisest küljest tohib Andrest vaadata ka just nimelt sellise eepilise kangelasena, et ta on võib-olla üks kõige eepilisem Aid tegelaskujusid eesti kirjanduses, kes võitleb mingit väga suurt võitlust. Nii nagu Kalevipoeg on ju meil niisugune kahtlane eepiline kangelane, kes, kes ka tingimata ei, ei ole niisugune positiivne alati siis ega Andres, sama moodi, et kui sa võitled, siis sa ei saa seda teha alati õigesti, et võtame kohe siia põrgupõhja Jürka kõrvale, kelle eesmärk oli ju elada õigesti, et saada nii-öelda inimkond lunastada, aga kes selle juures pidevalt tegi kõike valesti, et see on nagu selline inimelu inimene, tragöödia, et, et sa võid nagu tahta ühte isegi enda meelest käituda õigesti, aga välja kukub midagi hoopis muud. Maarja Vaino, aga miks see niimoodi, et sellest tõe õiguse Andresest on saanud ikkagi sellise Eesti nagu tööka ja tubli ja ja korraliku mehe kuvand, noh, mida tegelikult ütleb kasvõi see, et, et kui palju me teame enda tutvusringkonnas Andreseid ja kui vähe me teame Pearusid peale Pearu Pauluse tegelikult nagu ei teagi, et, et kas see on võib-olla sellepärast, et need inimesed ei ole seda raamatut tähelepanelikult lugenud, kes on enda lapsele Andreas nimeks pandud. No see mingil määral siiski ka sõltub tõlgendustest, et tegelikult nii sõjaeelses Eestis kui ka kui ka nõukogude ajal väga palju tõlgendus rõhus Andrese töökusele, et see tööeetika oli, oli nagu mõlemas ajastus väga oluline. Ja olgem ausad, on seda siiamaani, ega noh, selles mõttes on, kui rääkida sellest, et miks nagu Andresest on saanud nagu eestlase prototüüp või kuidagi, et, et see töörügamine on ikka meis kuidagi sees, et, et kas see on meile sisse pekstud selle seitsmesajaaastase orjaeluga või, või millegi muuga või kogu see edasipüüdlikkus tegelikult, et ärme, ärme mõnes mõttes jah, võtta seda nagu sellise sissepeksmisega vaid vaid ka Andreses ju tegelikult ilmneb see tohutu edasipüüdlikkus, mida me võime öelda, et mis ka Eesti ühiskonna pärast taasiseseisvumist ju rebis ette paljudest teistest Nõukogude Liidust vabanenud riikidest. Et me oleme sellised tööhullud ja me teeme seda tööd sageli iseendast ja teistest hoolimata. Samal ajal on tal häid külgi ja, ja samal ajal on tal loomulikult negatiivseid külgi, et, et see on see igavene küsimus, milles Tamm sellega oma publitsistikat kirjutasid, kuidas võiks inimene leida kuldse kesktee? Et inimesel on seda väga raske leida? Sagedamini inimene kukub kuhugile kuhugile ära, et kas ta kukub natukene ühele poole nagu Pearu, et, et ta küll ei tööta ennast ja teisi segaseks, aga samal ajal elab ta ju ka tegelasena, kes väga sügavalt tunneb oma mõttetust sess, kes pidevalt on niisugune melanhoolne ja, ja kurvameelne ja, ja ei näe üldse kogusele rabelemisel mõttetajatega. Seega tegelikult nagu mingi õnnelikkuse vastu ei ole. Ja samal ajal siis Andres, kes võib-olla selles eneseteostuses saavutab mingi isikliku rahulolu, aga samal ajal ta ei saavuta mingit laiemat rahulolu jagada, ei saavuta seda tule tulemust, mis tal oli oma unistusena, et tema rügamise tulemusena jätatud alu lastele, kellel on palju lihtsam, et seda ta ka jälle ei saavuta. Loetud ja kirjutatud. Täna räägime filmist tõde ja õigus, mina olen Urmas Vadi ja mul on stuudios külalised Tanel Toom, kes on filmirežissöör ja Maarja Vaino. Kui me nüüd räägime sellest filmist edasi, siis tegelikult oleks hästi huvitav kuulda Tanel sinu käest neid tagamaid või telgitaguseid, et kuskohast võtted on tehtud, et kuskohas see sooja ja need laukad ja rabad olid ja ma saan aru, et need hooned on spetsiaalselt ehitatud, et see ei ole nagu Eesti Rahva Muuseumis filmitud. Jah, selle mäe siis, kuhu me mäe talu hooned ja saunahooned ehitasime, on, siis asub Vastse roosas Läti piiri ääres sõna otseses mõttes, et sealt mäe pealt isegi näeb Lätit, et Läti piiripostid jooksevad sealt kusagilt natuke maha teemat läbi. Ja see soo sood seal täpselt ees muidugi ei olnud selle mäe ümber, et soo on sinna hiljem veel lisatud ja noh, osad võtted, mis on päriselt soost tehtud, et kolme erinevat sood kasutanud, aga, aga põhiline neist on Kodru raba mis ongi siis sedasama Tammsaare oma koduraba. No muidugi filmis, mis väga üksüheselt või väga teravalt välja tuleb, võib-olla isegi rohkemgi raamatust lugedes on kaks asja, üks asi on see, et et tõepoolest see Andres ja Krõõt, kes siis oma vankri, lehma ja hobusega kraamiga tulevad, on tõesti väga noored inimesed. Jah, et me tegelikult raamatust loeme ka seda välja. Aga, aga filmis nähes kuidagi jõuab paremini kohale. Ja teine asi, et noh, tõesti see sooja, need laukad ja need, et Tammsaare kirjeldab küll, kuidas teest üle minnakse ja kuidas siis lõpuks pea aru seda teed, parandused, krõõda, kirst saaks rahulikult üle minnes, et kui on krõõda matused ja ja aga noh, et, et tõesti sellised soos sumpamised, et kui sa näed seda filmi sisse kuidagi, jõuaks lehedamalt kohale Et ma ei tea, kuidas millegipärast see vanus läheb kuidagi võib-olla siin raamatu alguses või kaotsi või, või keskkooli noh, inimesed, enamus ongi seda lugenud keskkoolist keegi sellest aga detailselt ei mäleta ja siis ma lugesin selle raamatu läbi, hakkasime selle kallal tööd tegema ja siis küsin inimeste käest, et mis sa arvad, vanad need inimesed seal olid, kes sinna saatsid. Eino ikka mingi vana eestiaegne mingisugused ikka vanad inimesed on ju, elavad Jomaalia müttavad mulle asja niimoodi, et noh, et see, sain aru, et see pilt on täiesti totaalselt kuidagi teistmoodi näevad inimesed neid tegelasi, seda lugu just tänu sellele, et neil vanused või iga on nagunii sassis. Ja siis sa ütled, et aga mis sa arvad, millal Krõõt suri, kui vanad oli? Ei noh, ei tea, 26 26, mis mõttes kuidasmoodi ja 20 kuueaastaselt surev naine ära oma neljanda lapse sünnitas seal sellepärast et ta on elus väga palju tööd juba teinud. Et see, et need tegelikult mingisugused väga lihtsad faktid, mis on siin raamatusid tegelikult olemas, aga kui lihtne on seda mitte märgata. Ta, või seda unustada, et kui. Ja see, et, et kõik need asjad, mida siin on väga palju, kuidagi väga innustasid mind tegema, sest ma nagu kuidagi tundsin, et ma hullult tahan rääkida sellest või väel, et Otepää tallad olid ju nii noored, nad olid. Andres oli 29, kui ta Vargamäe Krõõt oli 20, et nad on täiesti normaalsed noored inimesed ja lähevad sinna unistust teostama ja. Need on sama vanad inimesed, kes praegu võtavad pangalaenuga. No täpselt jah. Maarja tahad sa kuidagi kommenteerida seda? Ja see vanuseteema on tõesti hästi üllatav alati inimestele, sest et võib-olla ka need lavastused tihtipeale kujutavad ju ka Andrest habemega ja, ja noh, kuna ta ju vananeb selle romaaniga, Ta oli siis ta lõpuks lõpuks võib-olla see üldkuvand jääb ikka, et noh, et ta oli, vanamees kõik muutusid seal vanaks lõpuks, et et see, see tuleb tõesti inimestele tihtipeale üllatusena. Et tegelikult nad olid noored ja et suur osa Andres ei saakski ju kõiki neid asju teha, kui ta oleks noor, täis elujõus mees. Et, et kogu see töö rügamine ongi võimalik ainult sellepärast, et ta on noor, et on tugev ja mulle nagu väga meeldib minu meelest selle filmi üks väga suur tugevus on see, et Need tüübid on nii hästi ära tabatud, et näitlejad minu meelest on hästi valitud. Ma, ma arvan, et see on nagu ühe filmi üks kõige suuremaid väljakutseid. Et kui inimene ju raamatut loeb, siis tal on sihuke tore väljend nagu midagi tekib vaimusilmas, et kuidas see vaimusilm ära tabada, et, et see, mis kuidagi inimestel sageli tekib. Ma ei oska öelda kollektiivselt, et me oleme mingisugust, tegi filmitegelastega kohe nõus, et ja selline ta ju ongi ja mingite puhul me ütleme, et see on täitsa vale, et seda filmima vaatasite, tegelen täiesti vale, noh, minu minu jaoks tegelane ei olnud selline, et see on ju mõnes mõttes otsustav filmi puhul, et kuidas need tüübid valitud ja minu meelest selles filmis need tüübid on nagu väga hästi valitud. Ja ma omalt poolt ka kiidan takka maarjasulle, et minu meelest on ka kõik need, kõik need näitlejad põhinelik ehk siis Priit Loog, kes mängib Andrest, noh, väga-väga napilt ja ja kargelt teeb seda ja noh, Priit Võigemast muidugi suurepärase rolli ja Maiken Schmidt ja Hester Guntu ka lisaks näitlejatele noh, ka need noored, kes seal filmis on, on väga head ja, ja ka lapsed, lisaks ka loomad. Nii et tahakski küsida tegelikult Tanel sinu käest, et kuidas loomadega kontaktis, aita, et seal on kaks kohta, üks on see, kuidas Krõõt ja Andres Vargamäele tulevad ja lehm, nii nagu romaaniski jääb kuhugi laukasse kinni või kõigi mülgas, kas teda hakatakse välja sikutama, et et mismoodi see oli uputasitegi lehmakoogi, porilompi? Spetsiaalne tugeva põhjaga auk sai selleks trikitatud ja muidugi, ja siis on omad trikid, kuidas loom seal sees püsiks, et tal oleks seal hea olla. Seal külm oleks, kõik need asjad ja kuidas me siis seda filmima, et see selles mõttes seda stseeni ei olnud üldse lihtne filmida. Arvata võib, et meil oli, neil ei olnud palju selleks aega, selle stseeni puhul me kasutasime näiteks kahte kaamerat, mida me väga tihti ei kasutanud, et me saaksime rohkem nurki korraga kätega, mis tähendab seda, et sa pead samas nagu nendes nurkades mingisuguseid kompromiss jälle tegema. Peab väga täpselt läbi mõtlema sellised asjad ennem et mis sealt siis peaks tekkima, kuidas seda saavutada, mis? Nii vahenditega siis ma ütlengi see vahel, et see lehmaepisood oli mul selle juures, tekkis ka see mõte, et te peate olema valmis loomakaitsjate rünnakuteks, et kas ta ikka nagu päriselt lehmale liiga teinud filmimise käigus. Ja seal seal selle peale ikka mõtlesime väga, et seal seal väga kaua seal augus ei olnudki, et ta meil oligi vist kuskil mingisugune neli või viis minutit, et me saime nagu korraga filmida, siis tõime lehma välja, panime talle tekid peale, panime alla uuesti uued kaameranurgad valmis siis näitlejatele ka seal riided lähevad mustaks, järgmise duubli jaoks õpet. Andres alustab seal puhtama särgiga, seda tõmbamisega ta selle stseeni jooksul muud väga. Aga sopaseks, et kõik need asjad, et et ja nende peale nende asjade peale muidugi seltsimees ja asju, et sellele loomale liiga ei teeks selle selle stseeni käigus, et, et kuidas, kuidas tekitada selline tunne ekraanile, et see kõik on aga päris ja toores ja valus, aga seda ohutult ja mõistlikkuse normaalsuse vilas nagu tegelikult teha. Ja filmis on see kõik võimalik see tunne ja illusioon tekitada. No igatahes on hea teada, et lehmal on kõik hästi, aga aga teine tegelane, kes võiks saada tõesti mingisuguse kõrvalosa preemia, on Pearu koer kes käib siis noh, ütleme otse väljamaa keeli Andrese hoovi peal situmas ja noh, leida sinna metafoori, siis situb hinge Pearu talle ikka endiselt läbi koera. Et kuidas ta selle koera selleni, nagu viisite ta nagu erinevatel aastaaegadel seal nende junnikesi poetaks. Täpselt, ja seal on veel kaks erinevat koera ka, nii et mitte ainult üks koer, et meil oli vaja kaks koera välja treenida, siis sellises ebaloomulikus asendis istuma ja see oli ka seda, et ehk, et see koerte otsimine toimus päris pikka aega sest mul olid selged kriteeriumid, tahtsin, et noh, et mis, milline see koer umbes oleks, mis värvid oleks, et oleks tume, tumedat värvi, et ta peab krants olema ja noh, väga palju selliseid nii-öelda suvalise välimusega krants koeri koolitatud versioon ei ole olemas, nii et kui sa leiad selle koera kollitama hakkama, eriti veel sellises ebaloomulikus poosis istuma, mida ei taha ükski koolitatud koer teha või, või noh, miks ta peakski, et see on selline jabur asi, et sellist asja niisama ei õpetata, et seal on samamoodi, et seal on et on nii filmitrikid mängus ka kui ka siis päris koer, kes on õpetatud niimoodi siis istuma mingisuguse asja peal, mille, mis on pärast eemaldatud ja kaks väga toredad koerte koolitajad. Ta oli meil Leela ja Jaana kellega koos ma neid koeri otsisime ja koos proove tegime ja et seal päris Jaburalt pikk protsess, nende koertega tegelikult lehmade otsimisega tegelikult täpselt samamoodi, et seal Lõuna-Eestis sõitsime ringi, ma teadsin, et mul oli vaimusilmas, et ma tean, milline maadikolama Maasik peab eristuma järgmistest lehmadest, et ma tahtsin, et tema oleks selline heledam veel, kas siis järgmisel lähevad punaka vaadet, nad oleksid kiitsakamad ja täpselt ka see, et mis tüüpi lehmade lammaste puhul ka, et mis, mis lambad tol ajal olid, mis lähematel allitute olnud. Musta-valgekirjud, sarvedega lehmad. Et nagu see oli, kui tegin, mitte et keegi mulle oleks seda öelnud, et sa pead nii tegema, aga ma ei tea, kuidagi tahtsin, et, et need asjad oleksid õiged. Jah, seda on tunda ka vaadates, et, et noh, et see etnograafiline täpsus on tõesti seal olemas ja, aga samas ta ei muutu ka see lugu ka ei hakka kuidagi segamas etnograafiline täpsus. Ja loomulikult kõige olulisem on ikkagi loo jutustamine ja kõik muu peab olema orgaaniline, et ka need suured ja kuulsad tsitaadid, mida igaüks raamatust teab, et just et noh, väga tihti, et noh, nüüd tuleb see lause siis näitlejal, vaat nüüd ma teen siin pausi ja siis ma ütlengi selle lause niimoodi ära, et kõik kuulavad ja saavadki aru, et vot see oligi see lause, aga noh, kui tegelased räägivad, siis peab ikkagi orgaaniline ja jutu sees ja põhjendatult, mida sa tegelane selle lausega teisele tegelasele teha tahab, kuidas ta teda kõik, mis me teeme, või ütleme, on selleks, et kuidas oma partnerit mõjutada. Et kõik see ära põhjendada, et miks, et nad ei ole lihtsalt mingisugused autori poolt suhu pandud laused, mida näitlejanna esitab, vaid et mida see tegelane elab oma elu ja mida ta tahab selliselt tegevuselt. Et et see kindlasti orgaaniline ollakse, oli minu jaoks väga-väga oluline eriti just nende kõige kuulsamate lausete puhul, siis ta ongi see Vargamäe ja siis, et tee tööd ja näe vaeva. Siis tuleb armastus. Jah, aga armastust ei tulnud. Aga Tanel Toom, üks viimane küsimus sulle, et kui palju sa seda filmi arendades ja ma ei tea, võib-olla see on puhtalt, et Eesti rahadega tehtud, et polegi vaja olnud nende euroopa vanahärrade prouadega, kes on kõige targemad kokku puutuda, kes siis ütlevad, et mida tegelikult filmistab, tegemisel peab olema ja nii edasi ja nii edasi. Aga siiski, et kui sa oled nende prouade jaa härradega Euroopas kokku puutunud, siis siis mida nemad sellest sellest stsenaariumist või loost arvavad ja kuidas nad seda tõlgendanud on või aru saanud? Üldse. Selles mõttes, et ega väga paljudele mitte-eestlastele ei ole veel seda filmi jõudnud näidata. Aga ühele enda jaoks väga olulisele inimesele hõi õpetajale kelle allmaa Inglismaal õppisin magistratuuri filmis, tegin, et tema on seda filmi näinud ja tema oli väga üllatunud, et noh, ta teadis, et see film on pikk ja, või no nagu aja ajaliselt pikk ja ta oli väga hämmingus, ütles, et ta Elle ja aga mitte kordagi igav. Et seal on kogu aeg on energia üleval ja ja see läks talle väga hinge. Et see väga puudutas teda. Ta oli ju kuulnud pikalt, et kui hea, kui pikk mul see protsess on olnud selle filmi kallal väga pikalt, väga pike, ta teab, et ma teen eesti põhiteos, siis toon ekraanile, siis nägi lõpuks filmi ja ütleski, et forssam riisunits Verinud very moving. Et ta minu arust, mis näitab seda, et Tammsaare oli, on väga-väga hea kirjanik ja et see vist see lugu ja need tegelased ja need sündmused. Ja see emotsioon on seal niivõrd universaalne, et see, et sa ei pea olema selleks ainult eestlane, et seda lugu nautida, et sellest aru saada. Mida te kuulsite, mängisid kokku Marist hamba ja Urmas Vadi. Kõigil kuulajatel soovitame filmi vaatama minna. Aga saadet jääb lõpetama. Verivärske Triin Soometsaluuletus. Mille ta ise ette kannab? Kõike head ja kohtumiseni. Maa, mida mõõdetakse väikeste sammudega. Rahn, mida raiutakse hiiglaste Rammudega leek, mida läidetakse turjaka uhkusega käsk, mida täidetakse tormaka tahtmisega. Laed, mida lubatakse nõe ja nõidusega. Kraav, mida kaevatakse tõe ja õigusega. Tööd, mida orjatakse Fimmas musklitega vööd, mida kirjatakse kosmosemustritega. Õnn, mida oodatakse südames okastega ma mida mõõdetakse raskete ratastega.