Loetud ja kirjutatud. Tervist, mina olen Urmas Vadi, algab saade, loetud ja kirjutatud. Sandra Jõgeva on kirjutanud raamatu avalikud ja salajased märkmed. Kristiinaga rancis on seda lugenud. Tere, Sandra. Tere, Urmas. Tere, Kristiina. Tere. Seda raamatut lugedes on väga selge ja kindel tunne, et kõik, mida sa kirjutad, on päris. Kas kõlbsub Sandra sinu kui kunstnikupositsiooniga kokku, et nad kõik peab olema vahetu? Enda kogetu ei, ei ole, aga see raamat on. Jah, see raamat rongiga, ma ei varjutasin päevik filmi tegemise ajast. Ja noh, nii nagu pealkirigi ütleb, et avalikud ja salajased märkmed päevik ja see on ka ajaliselt dateeritud, et see jääb just sellesse aega, kui sa tegid enda dokumentaalfilmiarmastus ja noh, mingis mõttes võib seda raamatut võtta kui mekkin kohvi. Noh, selles suhtes ei pea olema näinud seda filmi, et seda raamatut lugeda. Et need on kaks täiesti eraldiseisvat asja nähtust, aga et see raamat on justkui sinu film, et filmis me näeme neid tegelasi, noh, sind võib-olla vilksatab ka, ei mäleta enam hästi, aga aga see raamat on just nimelt see sinu läbielatu või sinu, see kogemus sellest filmitegemisest ja nende inimestega kokkupuutest ja nii edasi. Ei muidugi jah. Aga mis sind panised raamatut kirjutas? Ma samal ajal, kui need filmivõtted algasid. Ma tundsin vajadust need asjad üles kirjutada, mis toimuvad sellega võib-olla mingi enda stabiliseerimiseks. Äkki. Aga sa tegid seda kohe algusest peale, teadlik, et sa teed seda, sest sa oled teinud seda nii-öelda reaalajas. Mis, mis oli seal tundus, et see on nagu huvitav, et midagi läheb kaduma, kui see idee või, või sa tahtsidki, et, et see on nii-öelda. Ta on nagu mingit erakordsed sündmused käsil hetkel, et nad on seda väärt, et neid üles kirjutada. Oled sa pärast komponeerinud või kuidagi ei ole, et kõik tuli nii, nagu tuli. Ei, no selles mõttes, et seal oli muidugi mingit koostajad toimetajaga Heda maural, kes on ühtlasi kirjastaja. Ja loomulikult midagi jäi välja, ma isegi midagi tsenseerisin välja, mis mulle tundub, ei ole vaja kõigil teada. Võib-olla nad olid mingisugused hinnangud inimeste suhtes, siis mulle tundusid hiljem kohad. No midagi oli nendele väga vähe, aga need, ma võitsin üldiselt välja, sest ma mõtlesin, et mul ei ole vaja nagu inimesi tagantjärgi solvata. Ja nad ei olnud tingimata filmi tegelased, kelle kohta nad solvangud käisid, need olid võib-olla mingi teksti palju kõrvalisemat tüübid, keskeltläbi vilksatas siin, et ma võtsin võib-olla mingisuguseid asju, mida noh, mõned nendele väga vähe otseseid solvanguid välja. No miks ma seda küsisin, on sellepärast, et mulle tundub, et ta on nagu väga mõnus tervik, et ta algab ja lõppeb ta nagu mingis mõttes täiesti klassikaline raamat ka, et nendel on nagu peategelane, kes oled sina siis on noh, ta on umbes nagu millegipärast praegu turgatas pähe õnneks Buratino, et on ka nagu, nagu selline klassikaline lugu, et, et on, pea, tegelen tallad, sõbradekse see kass Basilio ja siis Rebane ja siis ta läheb näiteks naha, ta läks sinna lollidemaal, eks ju. Et sul on ka midagi ju sellisteks, et sa oled ise peategelane. Sul on sõbrad sellised noh, samasugused nagu rebane ja kas tegelikult Hüdraulika Igor Ruus võrdluse nende tegelastega, kui te esimest korda nägi isegi raamatus sees, aga mina helburutiinet lugenud. Ma olen binokiat lugenud ja ma ausalt öeldes ei mäleta eriti midagi sellest. Aga protiina need mõistsid, mis sa nagu ütled mulle suhteliselt nagu tundmatud, et ma tean, et Igor kasutas ka neid väljendeid, et just et see kassirebane. Kui te neid esimest korda nägi seda ühte siis nagu veed, siis teist nagu r i a siis nende initsiaalidega muidugi otsustad kasutada initsiaale. Siis tekib see probleem, et mingi hetk avastad mingisugused tähekombinatsioonid, nii nagu on, et noh, rohkem inimesi. Nojah, seal R-idega on päris Ja minu meelest oli mingi MP ja selliseid kombinatsioone oli võib-olla rohkem kui vaja, aga nad esinesid erinevates kohtades ja oli selge, et need on erinevad inimesed. Ja siis me mõne puhul isegi kaitsesime iianiteedi nii palju nagu see naisrežissöör, kes figureerib hätta natuke tüütu kõrvaltegelasena. Et tema puhul ma isegi loobusime autentsetes tihetsiaalidest ja ta sai nimeks C ja. C-kategooria filmitegija. Oi, selle peale niimoodi mõelnud seda C kategooriast räägitaks, vähenes B-kategooria. Ma olen väga vähe kuulnud seda väljendit, aga, aga jah, et sina tundsite ära või siis väga hea. Ja siis mulle üks mu sõbranna ütles, et kindlasti oleks Eesti kultuuriloo jaoks säilitada kuskil ka need pärisnimed. Nii et siis mul on nagu see raamat, mis mul siin kaasas on. Et see on Special Edition numbriks, et siin on need taganimede spikker esinemise järjekorras. Need on nagu piiratud nagu. Jah, mulle tundub tegelikult see initsiaalidega kasutamine hea mõte, et et see lugu ja kogu see tegevus ja kogu selle asja mõte tuleb niisamagi välja, ilma et me peaksime teadma, kes täpselt see inimene on, et tõmmata tema selline isiklikus liistule, et sina enda, selle isikliku tood liistule või noh, tood meile ette, aga, aga see, et sa kedagi teist paljastaks, see pole ju minu meelest nii oluline. Aga Sandra Jõgeva, et just nimelt see Sa ütled, et sa ei taha anda hinnanguid ja. Ei, ma ei ütle, et ma ei taha anda hinnanguid, ma lihtsalt ütlen, et et mingid kohad selles raamatus tundusid mulle nagu noh, liigselt solvavad. Et kui keegi libiseb mööda mingisugune tegelane, kes võib-olla nende peategelaste ega filmitegelaste elus nagu oluline tegelane. Aga noh, minu jaoks lihtsalt mingi põgus Tutlusete libiseb mööda ja siis ma nagu pean vajalikuks öelda, et ta oli minu meelest kole näiteks või no ma tean neid asju veel vaja. No muidugi, aga aga ütleme, et kui rääkida jällegi sellest, et sellest samast asjast, et see tundub justkui klassikaline raamatut, et tal on oma ülesehitus ja tal on peamine sündmus olemas, mis on see, et, et sina, Sandra, Jõgeva võtad enda filmitegelased enda juurde koju elama, hakkad filmi tegema. Mis asjad siis juhtuma hakkavad ja mis asjad sinuga juhtuma hakkavad? Noh, ütleme, et ärme siis sildista, aga ikkagi, kui me peame kuidagi teistsugused padujoodikud, asotsiaalid, kelle sa siis võtad? Nad ei ole, et seal olid, no see on üks asi, mille sa võid nagu mille, mine võid nagu segamini ajada, et nad ei ole nagu aasitsiaalid. Et peategelane, kes nagu heast perekonnast pärit Viimsist käinud heades koolides, kes filmivõtete käigus lõpetas isegi Eesti kunstiakadeemia, noh mis jääb sellest ajaperioodist välja, mis siin raamatus on näha, et nad ei ole asotsiaalid, just nimelt nii see on, et, et nad ei ole, ma ei võtaks mingisuguseid prügikasti tagant, kas minu kalamaja koduhoovis elasid mees ja naine näiteks prügikasti taga konkreetselt diivani või selle telekakastis ma võtaks neid koju elama, et, et see ongi, et nad ei ole asotsiaalid nagu võib-olla mingisuguse formuleering järgi oleksid, aga samas samas siiski, et tegu siiski sellel hetkel nagu 20.-te lõpus 30.-te alguses nii-öelda nagu võib-olla mõni vanem inimene ütleks, et noorte, kenade inimestega nii-öelda heast perekonnast kõik, et, et see ei olnud nagu sellised ei ole, ma praegu ei tea, mis nad teevad täpselt kuigi ma aiman kohati, et nad ei ole sellised klassikalised parmud, eks ole, et nad olid liiga noored, sa läheks võib-olla liiga nagu nii-öelda hea siis on loll väljend antud juhul sotsiaalse taustaga inimesed, kes nagu võib-olla tegid isegi selle valiku, et nad ei taha neid tavalisi asju nagu, nagu teinud Spotingu alguses ei taha suurt telekat ja see töökoht, vaid sa tahad midagi muud, et midagi muud antud juhul ei olnud heroiin nagu treinsputingas näiteks vaid alkohol. Ja noh, ma arvan, et peategelase puhul, kes v siis? Ma olen mõelnud, et võib-olla see on ka selline nagu lihtsam viis särada. Et sa tsirkuleerida ühest joodikute seltskonnast. Ei, see ei ole igal pool nagu nendest silmarõõm ja nalja ja see tähelepanu, et selle asemel, et noh, nagu ennast mobiliseerida, midagi päriselt nii-öelda päriselt tegema, aga samas peategelast ja ja et ta oli läinud läbi kõigi laste, kunstikoolide ja ettevalmistuskursuste saanud Ekaze sisse, mida ta ei tahtnud juba väga varasest noorusest. Ja nagu ta filmis ütleb, et arvasin, et olen sattunud paleesse, sattusin peldikusse. Ja ma arvan, et see oli tema jaoks pole selline nagu noh, üks alternatiiv, et ta, ta lihtsalt suhtleb erinevate inimestega, joob nendega ja ma mäletan, et kui ma teda aeg-ajalt nägin palju õnne, filmi, võtteperioodi, ma nägin ta aeg-ajalt rääkisime juttu, et see oli huvitav, kuidas ta noh, oli leidnud sellise alternatiivse eneseteostuse suheldes ja viibides mingites seltskondades, kus need asjad olid juba, kui ta rääkis neid lugusid nagu väga ekstreemsed. Kui olid, olid eksvangid, kurjategija päris parmud, mingit Pärnu Agurit, kus ta käis aega veetmas, kuidas ta leidis oma siis filmiperioodi vähemalt elukaaslase eff bussiti sellega pussitas, ega seal ka heast perekonnast Jätkame jutuajamist Sandra Jõgeva raamatust avalikud ja salajased märkmed. Stuudios on autor ja Kristiina garancis, mina olen saatejuht Urmas Vadi. Kristiina Grancis, sina töötad terapeudina ja tegelikult mul on selline salasoov, oligi see, et, et sa loeksid seda raamatut ja võiksid võib-olla kuidagi aidata neid inimesi, et öelda, mis, mis neil nagu viga on või, või et oskad sa midagi kõigepealt, et analüüsida, anda neile diagnoos ja võib-olla siis mingisugune päästerõngas. Inimene, kes töötab teiste inimestega sellisel väga tundlikul jal peenel tasandil, ehk siis et kui inimesed avavad oma lugusid ja maailma, et siis sa loed nende nagu väljast kõike, et sa vaatad nende kehakeelt et sa tajud empaatia, tavaliselt terapeutidel on suht-koht hästi välja arenenud nende tundeid siis kuulad fakte nende elust, lapsepõlvest, nende tõlgendusi, nende uskumusi ja nende kogemusi ja sündmusi, mis on elu jooksul on saanud. Et mida rohkem sa selles vallas tegeled. Ja minul on veel see tausta, et ma olen ju lõpetanud Tartu Ülikooli nii-öelda maailma kirjanduse ja siis ka tegelenud teatriga aastaid, kirjutanud teatrist tantsuga, nii et noh, mistõttu inimeste nagu keha ja, ja kõik see tunnete maailm on nagu minu jaoks hästi põnev ja hästi oluline. Et see on nagu mingis mõttes nagu eluteater nendega tegeleda ja minu jaoks sander raamat oli ka see, kus inimesed teevad nagu oma elust selles mõttes kunstiteose, kus nad ei pane seda võib-olla lõuendile või tee mingeid Refommendasid taga elavat, kellelt seda elu ja julgevad neid kogemusi ka vastu võtta ja neid läbi enda nagu sulatada. Aga tööd tehes olen ma pinud hästi austama inimest ja tema teekonda ja see, mille ta on oma hinge poolt nagu välja valinud ja ühegi inimese ja tema teekonna kohta ei saa öelda, et see on õige või vale sest tihti inimesed saavad just neid kogemusi, mis nad peavad antud hetkel saama ja nad peavad saama ka neid kogemustest sündinud nagu tagajärgi. Et, et mis seal siis nagu kogevad, et raamatus eks ju oli seal natukene alkoholismiteemat ja kui inimene ise oma elus otsustab, võtab vastu, et ta võib-olla tahab midagi muuta, et ta saab aru, et kui ta elab nagu niimoodi edasi, et kui selline hulk alkoholi läheb päevas ja veel lisaks sellele mingi teatud tüüpi narkootikumid siis ilmselt ta füüsilises kehas ei funktsioneeri nagu väga kaua või lõpmatuseni, et ikkagi organid hakkavad võib-olla ükshaaval üles, ütleme, elukvaliteet muutub noh, alkoholi puhul me teame ka, et see muudab väga palju isiksust. Et lõppude lõpuks need kogemused, mida inimene tahab elus saada, ongi üsna ekstreemsed, sellepärast et tal selline peentundlikus nagu kaob ära. Et kõike seda siis saab võib-olla natukene nagu muuta ja vaadata, kui inimene ise selleni jõuab ja ta ise seda tahab. Et pigem mind hästi huvitab see, mis inimesi on nagu sinna viinud, et nagu selle maailma uurimine, noh, kuna mina Ma ei tea, Eviega f-k r i võib-olla nendega kunagi kokku puutunud, aga niisama ei tea siis ma ei saa nendega kohtuda, aga nagu silmast silma, et kus väljatasandil see info hakkaks tulema, aga küll on need faktid, mis Sandra seal raamatus välja toob, nende elust, need aitavad võib-olla mingisuguseid seoseid nagu tuua ja millestki nagu aru saada. Ehk siis väga huvitav näiteks üks fakt, mis oli Evi lapsepõlves, kus ta kirjeldas seda, kui ta oli selline noor teismeline ja ta tundis ennast imeilusalt, heledad pikad lokkis juuksed, panin ennast väga ängsalt riidesse ja läks, ma ei mäleta, kas kooli või välja ja isa selle peale ütles, et vana lehm, kus sa niimoodi lähed või siis noh, need teised kogemused, mis olid effil oma sellest kodust või keskkonnast, millega ta kokku puutus siis see, mis selle inimese isiksuse üles ehitab. Et et mulle väga väga meeldib selline õpetus, mida nimetatakse kuuna õpetuseks või huna maagiaks ja see on pärit, et umbes siis aasta 1000 või milleeniumi isegi ennem kristlust, et see on pärit Polüneesia, sealt saarestikult Havai, Haiti ja nii edasi ja nii edasi ja olid siis sellised targad mehed, kes seda õpetust andsid, edasist tavaliselt oma järeltulijatele, poegadele ja pojapoegadele. Et selline natuke võib-olla Šommunistliku stiilis maailmatunnetus ja nemad üks öelda ka, nii et on selline psühhoreligioosne õpetus, kuidas maailma näha, vastu võtta, kuidas inimeste psüühikat mõista ja kuidas püüda ka seda keskkonda mõjutada, et kui inimene midagi soovib või tahab, et siis kuidas ta suudab oma soovi kõige paremini nagu ellu viia mõnifesteerida ja nemad jagavad siis inimese niimoodi, et noh, inimene koosneb seitsmest erinevast osast, loomulikult ka füüsiline keha ja hing aga on olemas inimesel kolmina alateadlik, mina, teadlik mina ja kõrgem mina ja selle kolme ninaga me nagu funktsioneerime, elame iga päev alateadvuse mõiste noh, on tulnud hiljem psühholoogiasse, et siis Freudi kaudu kõik need egod ja iidid ja kõik muu ja Jung on pikalt rääkinud alateadvusest kollektiivsest alateadvusest ja kirjutanud ka. Aga kujutage ette, et milleeniumi siis enne Kristust on need mõisted juba naguniivõrd-kuivõrd, eks ju, tegelikult maailma nagu toodud. Ja alateadlik mina on siis selline osa inimesest noh, mis võiks kolm natukene nagu alateadvuse mõiste kaudu või selle järgi, kes siis salvestab maailma üks-ühele. Et ta on selline lapselik, teda tõmbab nauding ja rõõm, ta natukene, võib-olla laisk ja mugav, ta kiindub inimestesse olukordadesse ja tema võiks nagu toimida niimoodi nagu inimese bioloogiline kõvaketas, et kui sina oled arvuti, siis on sinul nagu bioloogiline kõvaketas, et ta salvestab maailmast kõik kogemused otse. Et kui ta näeb, et näiteks ema isa kodus kaklevad siis ta arvab, et suhe mehe naise vahel ongi selline. Kui ta pistab käe tulle, siis ta tunneb, et tuli on kuum ja ta salvestab kõik üks-ühele, nii nagu ta seda maailma näeb. Ja ta väljendab ennast meie nagu füüsilise keha ja meie tunnete kaudu. Ja need on nagu need programmid, mis seal alateadvuses on ja mis meid siis elus nagu rannivad või, või noh, ühesõnaga kui minul ei ole teist kogemust seal alateadvuses, ehk siis kui ma ei ole näinud seda, et ema-isa vaheline suhe võib väga armastav olla, et seal ei ole konflikte ja pingeid või kui on tülisid, siis need lahendatakse nagu ära toimub selline win-win lahendus siis minu baasuskumus ja programm ongi see, et elu ongi selline. Ja ma arvan, nende inimeste peategelaste baasuskumused, mille järgi nad on enda maailma üles ehitanud oma isiksuse pärinevadki sealt. Et mida neile elus on öeldud, mida nendele näidatud, et EFI lapsepõlv natukene kriminaalne, kas ta oli ka vist lastekodust pärit või lapsed? Need on nagu perekonna saladuses, mis talle mingi hetk paljastati tegelikult imikuna lapsendatud, just et see kriminaalne taust ei olnud nii-öelda geneetiline lähisugulane. Tal esimene kaks lähisugulast nendest said kurjategijad 90.-te segastel aegadel. Et, et see oli üleskasvamise ajal. Okei, aga tahan, ma sain aru, et ta ema ja isaga olid seal mingisugused üleelamised ikkagi seal oli see, et ta ema sooritas enese emonsorid, lina ja isal oli vist mingi metada, isa isa tapeti madal järg käigus või selle tulemusena ja et need kogemused on tema nagu ma ei oska öelda süsteemi ja välja ilmselt nagu sisse salvestatud ja sellesse, kuidas ta ennast võtab. Ja nii nagu me näeme meie ümber vastavalt nendele uskumustele pidamistele, mida see hõim annab ise lähiperekond või siis see, kus me kasvame. Et hästi palju neid uskumise, võib-olla alateadlik Me ei teagi seda täpselt, kust see tuleb. Jaa, aga me elame nagu nende järgi, kuni me seda teadvustame. Ja siis et see maailm nagu moodustubki selle järgi, kuni me saame mingitest asjadest teadlikuks ja siis me võime tahta neid nagu muuta, nagu me teadlikuks ei saa, siis me elame nagu nende programmide järgi edasi. Sandra Jõgeva, ütle sina, kas sulle tundub, et, et need tegelased siin on peategelased see v ja eff, et kas nad tõesti käituvad sellesama nagu impulsiivsed tahte ajal, nagu Kristiina Grancisest rääkis või? No ma ei tea, mina olen aru saanud, et, et noh sõltuvus ravige, eks ole, et see eesmärk alg alg, punkt, mille peale nagu surutakse, aga kohati on see, et loobud sellest sõltuvusainest, aga, aga antud juhul sellega on nii palju muud kaaslased nagu terve elu, et noh, et, et kui sul ei olegi muud eneseteostust, kui näed, et kõikvõimalikke huvitavaid seltskonnad mis pakuvad lõbu ja ja pärast huvitavaid lugusid, millega sa saad teise seltskondades säradedki, see ongi nagu suur osa nagu eneseteostusest, et mis siis üldse järgi jääb. Et need perioodid kui v istus kodus, et siis ma ei saanud küll aru, kas ta üldse midagi tegi nagu. Ja see on hästi huvitav, su raamatus on päris mitu kohta, kus tõesti kirjeldad seda, et näiteks sellel hetkel ei tahtnud ka intervjuud anda, eriti rääkida oligi kuidagi nagu endast ära või pigem oli see tema jaoks mingisugune kummaline kogemus Kairose hetk või, või ta nagu ei saanud seda nagu enda igapäevast asja teha. Näe, ma, mis puudutab pealselt filmi, ma olen mõelnud, et mul on hästi palju põhjust olla tänulik Andres mainikule Arvo Kukumägi sest Andres Maimik, Kaidi Kaasik tegid toksiini kukumäest imeli kukku, mina olen ellu. Lõpuks ei jäänud, et kukume juba varsti, kaks aastat surnud. Ja see film oli väga populaarne, see kogus väga palju vaatajaid ja ka minul siis selleks hetkeks veel tulevase filmi peategelased olid näinud. Nad olid üsna vaimustuses, elate, tsiteerisid Kukumägi mingeid lauseid, mis seal filmis kuuldavale tõi. Minul on küll selline tunne, et tegelikult, et nad said väga hästi aru, mida see filmi tegemine endast kujutab ja milline see tulemus võib olla ja minu meelest nad juba ette nautisid mingit sellist rolli nagu mingi antikangelase roll, nagu kukumägi. Seesama Asinda Kristiina garancis rääkis kogemuste saamine, et kas seesama filmi tegemine ja samal ajal ka sellesama raamatu kirjutamine oli ka sinu jaoks mingi kogemuse saamine just nimelt noh, mis sellest raamatust kuidagi välja tuleb, on just nimelt see selline tume-tume, selline ääreala kogemus. Et on see, ma ei tea, mis sa ise selle peale ütled. Seal on kindlasti, seal oli selline väga intensiivne, kohati ränkija nagu puhast on kogemus, et noh, üks asi, noh, üks asi on see, et sa puutud kokku sellise astme alkoholismi alkohoolikutega kellega sa ei ole kohtunud varem. Et mingisugused ma ei tea kerge alkoholiprobleemiga, võib-olla mingid tuttavad või kolleegid, et noh, see absoluutselt võrreldav sellega, et padujoomist ei olnud loomulikult näinud sellist sõltuvust. Aga noh, ma arvan, et teine liin on ka see, et ma olin see hetk väga kunstis pettunud ja see kultuuritehas oli nagu koost lagunemas tundsingi nagu mingisugust koost lagunemist. Et ma arvan, et ringiga, et ma pean selle filmi valmis tegema, et siis nagu nagu võib-olla juhtub midagi uut mu elus, mida oli nagu hästi vajama, tundsin. Kristiina Grancis, kas sa tajusid midagi sarnast lugedes seda raamatut? Tervendab mõnikord see, kui see, mida sa tegelikult kardad või, või see, mis tekitab sinus pinget, et minna just sinna sisse nagu sügavale. Et siis see vari hakkab nagu avanema, eks. Ja siis see, mis on sinu jaoks võib olla hirmutav, ebaturvaline tuleb tegelikult nagu selgelt välja ja hakkab tervendama kannangu sinu psüühikas mingisuguseid varjatud kohti või mingisuguseid pingeolukordi või midagi sellist, et tegelikult, kui selline kogemus kätte saada, et seda füüsiliselt ka elus nagu kogeda, siis ma arvan, elamine pärast muutub hästi palju lihtsamaks ja ilmselt aitas ka oma maailma hoopis teistmoodi pärast kokku panna ja selle konstrueerida, eks ju. Teise täiesti teise nurga alt võid mõelda ka seda, et kuna ma printsin mingit väga sügavat motivatsioonipuudust ja, ja petmist kunstis sellises üldse või pigem kunstis geenes ja nendest võimalustest, mis selles oli, eks mingi väga oluline asi langes kokku mu elus, mis oli see polümeeri kultuuritehased tegelikult loogiline, et et kui ma ütlesin hakanud seda filmi tegema, siis sellest hoidsin kinni, et ma ei saanud seda lahti, lasteaed, ükskõik kuhu mind viis, ja see on loogiline, et kui mul oleks arvatavasti olnud mingi stabiilsem elu ja mingisugused tegevused, et siis ma oleksin arvatavasti suhteliselt alguses sellest ideest loobunud. Loogiline. Ma loeksin ühe lause leheküljelt 53. Ja hommikul mõtlesin, et huvitav, üks mu sõbranna on juba ammu rääkinud, et olla kunstnik on tänapäeval umbes sama prestiižikas kui olla kurjategija. Et mulle tundub, et seesama paralleel just nimelt selle raamatu. Et, et see, see kurjategija, kunstnik, et tõesti mingil hetkel need maailmad ja need mingisugused mustrid justkui on hästi sarnased. Ja mina panin tähele selle filmivõtete ajal siis selle kahe aasta jooksul seda, et et üks kunstlikku moon, sest mul ka mitmeid sõpru on nagu elamisi töötamas, korraldavad näitusi ja kunstisündmusi, et mingi hetk sellele effile sellele kuritegelik taustaga ühele peategelasele. See koht muutus ka kuidagi selliseks omaseks või tundis end seal mugavalt. Ma olen palju mõelnud selle peale, et noh Eestis nagu, et millegipärast on nagu kollektiivselt otsustatud, et et noh, kunsti, et naguniikuinii, aga noh, ka kirjandusest ei pea inimesele eriti maksma. Romaani honorar on umbes kahe kuu keskmine palk või vähem vähem isegi et, et kus see kollektiivne otsus on tulnud, et sellest ei pea maksma ja samas ka nõukogude ajal meil oli hoopis teine taustsüsteem, kus romaani raha eest ei saa seda maja ja ma olen kindel, et kirjanduse prestiiž oli väga-väga palju kõrgem, tänu sellele inimesed austavad raha, see on paratamatult universaalne väärtuste mõõt. Ja ma olen mõelnud, et miks see nagu hea on või et miks me leiame, et see on see asi, mille pealt tuleb viinast kokku hoidma, noh, ma mõtlen nagu riigina või ühiskonnana. Aga need asjad on vist ka kuidagi juba kujunenud mingisuguseks ja ja mingist hetkest alates on vist väga raske muuta enam midagi kunsti puhul, ma arvan, et ta mõnes mõttes enam-vähem põhi on saabunud, et ma meil on kalamajas tihti, kui ma lähen kuhugi sinna Vabaduse väljakule, siis vahel läbi vanalinna. Ma möödun mitmest väga prestiižikas galeriist. Ja ma olen ka mõelnud selle peale, et kui on olemas kiirmood. Me kõik jääme siin kiirmood, HM ma ei tea, mingi lapstööjõuga toodetud mingid hästi odavad T-särgid, mis kohe ära lagunevad. Et siis kunstis on nagu samasugune nagu küünilisuse aste mõnes mõttes selle, sellel, mis pannakse galeriisse välja, et et eta näituse mõiste on väga devalveerunud, et kui varem oli näitus midagi, mida mingi hulk kunstiteoseid võiks nagu totaalne kunstiteos. The asi pole arvused, midagi, millega tehti tööd ja midagi valmistati. Et noh, näitus oli, noh, näitus ei olnud nagu mingisugune juhuobjekt galerii galerii seinal koos noh, võib-olla mingisuguse väiksem, vähem mahulised teosed, selliseid näitusi, kui seal on praktiliselt midagi ei ole panustatud, et noh, ma sain aru, et ei ole panustatud, ma olen ise kunstnik ja ma olen kunstiharidusega ja seda maailma väga kaua jälginud, et noh, ma oskan öelda, kui palju on töömahtu või energiatega rahalisi kulusid ühes või teises väljapanekus, et et mulle tundub, et noh, et see on, ütleme niimoodi, et et mõnikümmend aastat tagasi ei tulnud keegi selle peale, et võiks toota esemeid niimoodi, et et nad lagunevad kohe ära, et see on tegelikult tööstusele kasulik. Kui nad kohe ära lagunevad, siis inimene ostab uue ja et noh, et see lagunemine on juba sisse programmeeritud. Et samamoodi ma arvan, et mõnikümmend aastat tagasi ei tulnud keegi selle peale, et väikese võibki niimoodi teha. Noh, nii formaalselt ja vähese energiaga igas mõttes ja loomulikult need ei käi mitte keegi. Et see on ka fakt, et ma aeg-ajalt kirjutan kunstiarvustusi või lihtsalt vaatan näitusi, siis ma olen tähele pannud, et väga tavaline on see, et ma olen absoluutselt ainus inimene, kes seda näitust vaatab kogu selle aja, et seal ei käi inimesed. Kogu see valdkond on muutunud äärmiselt marginaalseks ja, ja ka töötasud on äärmiselt marginaalseks muutunud, et ma olen mõelnud ka kunstniku ja kirjanikupalga peale, et tegelikult Ma isiklikult arvan, et ühiskonnas nende alade prestiiži tegelikult isegi madaldab, kui parimatest parimad saavad ülimaks kõige suurem rahaline väärtus, mis ühelgi auhinnale stipendiumi Lanno kunstingi, kirjaniku palk, mis tähendab seda, et sa saad kolme aastat haigekassa ja keskmise palga. Et noh, kui parim saab keskmise palga, noh see ongi nagu mingi ausalt, sa oled maailma on ju. Loetud ja kirjutatud. Jätkame jutuajamist Sandra Jõgeva raamatust avalikud ja salajased märkmed stuudios on autor ja Kristiina garancis. Mitmel korral sa tood enda raamatus paralleele Victor sigu hüljatutega ja mis sellega on, et et kas see on lihtsalt kirjeldamaks sedasama noh, mingisugust närusest või et inimesed ei, ei ole võimelised ennast kuidagi aitama või mingisugusest ringist välja astume mingit oma elumustreid muutma või on sellega veel midagi muud seotud? Ma arvan, et see raamat on eelkõige dramaatiline ja suurejooneline, et seal on ka mingisugused inimesed satuvad kuritegelikule teele, kus seal raadiolude ohvrid, et nad nagu objektiivselt väga hädas ja nende perekond on hädas inimesed, kes neist sõltuvad, nende lapsed, näiteks vanad vanemad, et nad siis teevad mingit ennastohverdavalt tegusid, mis mis muudavad nad ühiskonna silmis kurjategijateks. Sõnase liitvad romantiline romantismiajasturomaan. Lapsena see väga meeldis ja ma tahtsin midagi taolist kirjutada. Nii nagu sa ütlesidki täpselt selle, et see hügioo, et see romantismiaja, eks ju teos, kus tegelikult elu vaadataksegi, et kõik on üks suur kannatamine, noh mingis mõttes, et on kogu aegrida traagilisi sündmusi ja need on kuidagi nagu siis suureks värviliseks kirjutatud ja ka kõik need inimeste elu ja saatuste pöördkäigud on sellised, et sa kunagi täpselt ei tea, mis sealt nagu tulema hakkab siis, selles mõttes ma arvan, on see väga hea võrdlus, et kui me rääkisime ennem nendest uskumustest, mis on salvestatud siis see uskumus, missugune maailm on, et kas maailmas ongi raske ja kas seal on palju kannatusi ja kas seal tuleb võidelda või võistelda kellelegiga või kogu aeg ennast tõestada. Ja siis ka see, et inimsuhet, kes on need kannatused nagu juba sisse programmeeritud, ongi tegelikult üks baasuskumus jälle võib-olla siis me tegelikult selle lapsepõlvega ja kasvukeskkonnaga nagu saameks. Et, et kui noh, igasugustesse psühholoogilisesse sügavustesse praegu pole mõtet laskuda, kuidas alkoholismi uuritakse üldse inimese niisugust nagu eneseväärtuse tekkimist, eks ju. Aga et see on niisugune baassuhe tavaliselt ka emaga lähedusega, et hüljata korsett on tegelikult kahes, oli hea selline noh, kui tema, see traagiline lugu, et mis tegelikult ema emaga seal toimub, eks ju, kuidas ta siis sünnib nii-öelda abieluväliselt, eks ju siis isa ta siis hülgab ema ja siis ema niimoodi vaikselt jääb elule kogu aeg jalgu, kuni selleni välja ta sealt tehasest, eks ju, visatakse ära töö juures siis ta hakkab ennast müüma, Ta müüb ära oma hambad, juuksed ja nii edasi ja nii edasi, kuni siis allakäik nagu prostitutsioonile kõige selleni, et niimoodi võiks seda paralleeli võtta mingis mõttes sinu selle raamatuga, et kui selle aja ilmselt prantsuse ühiskond ei võimaldanudki eriti midagi muud, seal oli lihtsalt see, et et selle kušeti ema siis nii-öelda päästeti, tema hing päästeti, laps päästeti siis selle ühe tegelaskuju poolt, eksju, kes oli siis linnapea hetk, ma ei mäleta neid nimesid siis praeguses ühiskonnas, tegelikult on olemas mingisugune teistsugune, et nagu toetus, muutan seal sotsiaalvõrgustik võib-olla mingid lähedased, mingid muud, et see sõltub nagu inimesest endast, et ei ole enam selline lootusetu nagu romantismi olukord. Aga noh, ma isegi arvan, et romantismi aastal näiteks hüljatud, aga muutis suhteliselt nii-öelda vaestesse aga ei tohi unustada, tegu ei ole nii-öelda rasketest sotsiaalsetest oludest pärit noorte inimestega, vaid pigem üsna üle keskmise priviligeeritud taustaga inimestega, kes on mingil põhjusel otsustanud, et et nad ei taha neid tavalisi asju, nad tahavad just seda, tahavad neid urka, tahavad joomist, nad tahavad erinevaid seltskondi endisi ja tulevasi vange ja nii edasi. Et hüljatud, et kõik need tegelased olid nagu hästi objektiivselt ka olude ohvrid, et asjad olid käest läinud lihtsalt ja neil ei olnud nagu mingit tugistruktuuri. Aga siin on meil tegemist siiski inimesega, keda nagu üritavad aidata tema keskklassi perekonnast, kuni ma ei tea sotsiaalsed, et aidata ja ja kriminaalhooldajate psühholoogidena, aga ta ei noh, ma räägin ainult sellest, mis seal raamatus toimub, et ma ausalt öeldes ei suhtle nendega. Et ma ei tea, mis ta elus praegu täpselt toimub. Aga, aga noh, seal on see, et otsustavalt keeldub küljest sellest noh, või ma mäletan ka, et seda hetke, kui maad koos tema selle elukaaslase F'iga viisin ta alkoholismiravile ise taksoga. Ja ta lahkus sealt kohe, kui seal natuke paremaks, tilgutite all. Ja, ja siis ma läksin sinna kliinikusse tagasi, mulle makstakse raha tagasi ja mulle öeldi, et need, keda teised toovad niimoodi, et need, need lakuvad kohe peale ravi lõppu jooma. Et ka selle veeperekond oli talle maksnud ka nagu pikemaid selliseid kuure kliinikutes, mis on muuseas väga palju ja noh, et kui inimene ise tuleb, siis on võimalik, et jääb kaineks, aga ühelt poolt teiselt poolt ma võin seda öelda, mida ma sain teada sellel perioodil, et tegelikult kui inimesele on väga kaugele arenenud nagu alkoholism siis ta mingisugust tasuta abi või haigekassa abi, no praktiliselt ei saa isegi mõõduka tasuga abi ei saa. Et mul oli väga šokeeriv, kui kallis on see kiire abi rahustide tilguti, et kui inimene näiteks kuude kaupa jooned, need on kohutavas seisus, et tal on väga raske joomist maha jätta, sest tal hakkab kohutavalt, isegi eluohtlikult halb, aga no sama eluohtlik on edasi juua. Et sellises olukorras inimesele eriti abi ei anta. Viimane küsimus Sandra sinule, et sa ütlesid, et sa ei suhtle enam nende oma nii-öelda tegelastega, nende peategelaste v ja efiga. Aga on need seda sinu raamatut lugenud ja mis nad sellest arvavad? Ma ei tea, igal juhul selle raamatu ilmumise kohta tuli uudis vist Päevalehes, siis mulle helistas üks v erakonna liige. Ja ta heitis mulle ette, et need nüüd sa kirjutad temast raamatu, kui tema elu on just joonele saanud, ta sai vanglast välja. Et need on mõnes mõttes absurdne. Sellest seda, et sa kirjutasid endast raamatu No, ma ei tea, ma ütlesin, et ma arvan, et mul on õigus avaldada päevik, mida ma olen kirjutanud oma elukohta. Et ma arvan, et mul on õigus, ma jätkuvalt arvan, et mul on see õigus ja noh, nagu mu isa selle peale ütles, et nad nagu eeldavad, et sina peaksid nendega tohutult arvestama iseenesest ei, mitte kellelegi. Et noh, see on kuidagi ebavõrdne suhe, et just nimelt see, et noh, teised nagu vastutavad ja, aga ma arvan ka, et midagi selles Eesti vanglasüsteemis on hästi pole. Ma tean, et kiks tegelastest saatis teisele ka seal juba ennem vanglasse sattunud mõlemad vanglas korraga. Nii lõiguessed saatis Eesti ekspressile, see oli minu intervjuu filmi välja tulemisega seoses üsna loomulik. Käisime seal saates, ei, konfiskeeriti et sa ei tohi saata ajakirju, ajalehti, et miks peab vang olema absoluutses isolatsioonis kogu maailmast. Nii et nad ei tohi kasutada internetti. D. Nad tohivad ainult kasutades ühte arvutit, kus on seadused, nii et kogu nende elu on nagu mingi kaebuste kirjutamine ja ma olen, ma ei ole kõrval olnud, kuidas inimesed kambris suhtlevad, aga ma millegipärast arvan, et nad võtavad hästi palju läbi oma elu ja, ja neid sündmusi, mida nad sellesse olukorda sinna vanglasse viinud ja kindlasti leiavad, et kõik teised on süüdi. Ma selles absoluutselt ei kahtle, aga ma arvan, et meil ei lasta ka oma mõtteid kuhugi mujale viia, et neil on see üksteise seltskond ühesugused inimesed kindlasti mingil määral, et, et noh, ma arvan, et see on nagu sygavalt valed, neil puudub igasugune võimalus ennast arendada. Tänases saates rääkisime Sandra Jõgeva raamatust avalikud ja salajased märkmed. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Maris Tomba ja Urmas Vadi. Nüüd aga esitab rahvaraamatu toetusel oma verivärske luuletuse eestindatud Minnesota ameeriklane, hädan kallen. Head kuulamist. Jaanuarikuu alguses sõitsin koos luuletaja ja värske Kulka aastaauhinna nominenti Veronika Kivisillaga meie ühise sõbra külla eesti kirjanduse tõlkija norra keelde ja eesti luuletaja õiv Rangoi sihtkoht oli tema kolusaar, mis kannab tema enda perekonnanimi seakesknoorel talvises hämaruses võtsime ette projekti kirjutada ühist eestikeelset luulekogu, mis praegusel hetkel kannab tööpealkirja, meri ühendab. Kaheksa paeva jooksul jalutasime ookeani ääres mägede vahel. Mägede peale soos rabas koobas ja vanade majade käeksuvatel põrandalaudadel. Me esinesime luule ja muusikaga, kahele kohaliku publikule. Sõitsime ookeanil ujusimegi ookeanis, uudistasime ujuva kalakasvatuse platvormi. Selle kõige kõrvale ja sees kirjutasime luuled ja kuulasime ajatuid lugusid. Me imetlesime, kuidas tohutud nael võivad ilmuda, seejärel kaduda ulu ja lumepilvedesse loetud sekundite jooksul. Ole võimas kogemus ja see käib ikka veel edasi. Järgmine luuletus on üks vaike atlandi krabike, teiste seas. Vähestel metsadel sioonide silmapiiril on mõni saladus. Kadedalt kaitstud puud hoiavad üksteisele ligi. Oksad ja okkadki läbi põimunud käed. Tiigi, rohelised sõrmed. Eeskujuks on kivikaljude seinad maapinnal kanarbik tiheneb samal nõul. Vaid kohati tulitab uni, minik, alaka mudel. Puhtas põhjamaises. Põlisuudishimus.