Loetud ja kirjutatud. Tervist, mina olen Urmas Vadi ja algab saade loetud ja kirjutatud. Ja meie tänane saade on pühendatud Lennart Meri 90.-le sünniaastapäevale. Ja sel puhul stuudios Lennart Meri pressinõunikuna töötanud Alatalu Terep, tere ja ajakiri Akadeemia toimetaja, presidendi nõunikuna töötanud Toomas Kiho. Tere Toomas. Tere. Ja täna räägime me konkreetsemalt Lennart Meri kõnedest. Ja paljud need tema presidendina peetud kõned on ilmunud ka raamatuna, isegi kolmes raamatus vähemalt mida on välja andnud kirjastus Ilmamaa. Esimese raamatu pealkiri on presidendikõned, seejärel teine raamat, kõige mahukam on riigi mured. Kolmas köide on pealkirjaga poliitiline testament. Ja võib-olla ma alustuseks küsikski Epp Alatalu Teie käest, et küsiksin midagi sellist suurt ja üldist, et milline siis on see Lennart Meri poliitiline testament. Lennart Meri üks ilusamaid kõnesid, millega ta väga paljudele inimestele meelde on jäänud, on Riigikogus kaheksandal oktoobril 2001 eesti rahvale peetud tänukõne mis oli tol päeval, kui vabariigi presidendi ametisse asus Arnold Rüütel ja president siis sellises tseremoniaalses kõnes võttis oma armastuse kokku ja kutsus meid ühtaegu vaatama nii tulevikku, olevikku kui minevikku, kuu- ja ammutama kogemusi ja vaatama vigu. Ja, ja see on see kõne, kui Urmas te helistasite ja arvasite, et võiksin ka mina selles saates kõnedest rääkida, siis mul oli täiesti kindel tunne, et, et selle kõne tsiteerimise võtan ma ette. Ja soovitan seda kõigil lugeda, see on see, kus president kallist eesti rahvast tänas. Et selle kõnega alustades võiks võtta ette ja, ja sirvida ja lugeda Lennart Meri kolme kõnede raamatut. Nendes kõnedes me näeme näiteks emadepäeva kõnes. Aastast 95 alustab president sellega, et milline täna öö ja ilm on olnud, et on olnud maikuus torm ja nüüd on nagu hetke ülestähendused ja need on liikumised ajaloos tagasi ja vaatega edasi ja liikumised samal ajal ümber ilma ja natuke kaugemalegi ümber maakera. Et siin on neid dimensioone ja, ja kihistusi nii palju, et kõike korraga nagu ei jõuagi mõista, aga iga korraga uuesti loed, siis siis leiad jälle midagi uut. See on väga tabav, mida ta Epp Alatalu just ütlesite, mulle tundub ka, et see, see teine plaan ja ükskõik kui konkreetne või isegi asjalik kõne oli, on alati selle juures või väga tihti selle juures mingisugune teine, teine, laiem plaan ja mis on hästi sümpaatne, aga äkki te loetagi kohe alguseks selle tsitaadiga ette, sellest sellest samast kõnest aastast 2001. Tuleb ühtaegu nähani, tulevikku, olevikku kui minevikku, kust ammutame kogemusi ja näeme ka vigu. Need inimesed, kes on meile pärandanud iseseisva Eesti kandsid huumerases uus nimetust, vaikiv enamus. Ja nende kohta arvati, et nad jälgivad elavaid. Olen püüdnud Eestit teenida teadmises, et kõik silmitud põlvkonnad minevikust meid jälgivad ja annaks jumal meiega koos vahel kas või harva ka rõõmu tunnevad. Mul on olnud üks eelis, mu vanemad ja mu elukäik on mind hakanud väga noorelt koolitama. Mõnda aega oli see eelis ka puudus, mõnel olime võõras, mõni ei saanud minust aru ja mõni kahtlemata ei saa minust mitte kunagi aru saama. Aga see kõik on minevik. Nii et sellele mõeldes ma mõtlen, et Lennart Meri oma olevikust ja meie minevikust jälg ka meid praegu ja ma loodan, et aga natuke rõõmustab. No loodame jah, et ta ei köhata niimoodi nagu rahulolematult aga temast on räägitud kui kirjanik riigimehest või sellest sümbioosist. Toomas Kiho, oled sa sellega nõus, et kui näiteks hõbevalges ta sõidab teksti kirjutades üsna lahtiste kätega, siis, siis kõned on sellised väga selged. Aga mis seal nende juures hästi oluline, et nad on väga täpselt sõnastust otsides sõnastatud. Ja kas need kõnet tema jaoks, kuidas nad sinu jaoks, et kas nad on kirjandus. Kahtlemata kahtlemata on need kõnet, eriti Lennarti puhul kirjandus. Sest et ega ongi väga kunstlik tõmmata piiri Lenati kui kirjaniku ja tema kui presidendi vahele. See piir on väga jäigalt olemas, et alates sellest, kui ta president vannutati. Ta oli eeskätt president, aga see tema kirjanduslik looming ju elas siis edasi. Nii et ma ei tõmbaks isegi sellist jäika vastandlustama hõbevalge kirjutamise meetodi ja tema kõnede kirjutamise meetode vahele minust kõnedest samamoodi väga laiasulega ja hoogsaid pilte maalides oma kõnesid üles on ehitanud. Noh, me oleme õnnelik rahvas, meie presidendiks on olnud kirjanik, see tähendab seda tema kirjutamisoskus, tema kirjaliku teksti kirjutamise oskus on olnud kätteõpitud käsitöö mõttes juba juba varem ja ja lõpuks võib mingisuguse üldistusena öelda ka nõnda, et need poliitikud, kes on olnud varasemas elus kirjanikud nendel on kõnet ka kvaliteetsemad kõned huvitavamad, seda rohkem nad kirjeldused meenutavad. Lennarti kõrval tuleb muidugi vaatslav haavel meelde kohe, et et selles mõttes ma tahan öelda, et Lennarti puhul ei ole ka aru saada, et kas seal eeskätt kirjanik ja siis poliitik või riigimees või ümberpöördult siin tema tekstides, et lihtsalt olud olid sellised, et ta ei saanud enne 1900 üheksakümnendaid aastaid poliitikas osaleda, sest aeg oli teistsugune. Sest ta sedasama juttu ajas kirjaniku või filmimehena, mida ta hiljem ajas poliitiku ja riigimehena. Kui te mõtlete mõlemad Toomas ette selle peale millised olid need kõned, mis olid tema ja ka Eesti jaoks kõige olulisemad, võib-olla isegi nagu need momendid, kus nagu Eesti jaoks tuli midagi nagu kasuks või midagi nagu ära ära väga konkreetselt teha, et millised need märgilised kõnet teie jaoks on. Ma arvan, et tema kõnede seast siis, eks on tal väga palju selliseid kõnesid, mis nendele kriteeriumidele vastavad või sa praegu nimetasid. Aga ma arvan, et kõige komponeeritumad kaalutletumad kõnet olid ikkagi Eesti vabariigi aastapäev, aktustel peetud kõned. Et need kõned olid tõesti silutud, tud ja läbikomponeeritud kujundid nende kõnede puhul võib tunduda eeskätt manitses eesti rahvast eesti poliitikuid korralikkusele, aga tegelikult olid neis kõnedes ka sõnum ju diplomaatidele teistele riikidele, nii et ma arvan, et selle nendes kõnedes just nimelt kui natukene žanrimata, et selles on tema poliitilise kõne tuum, on nendes kõnedes Tooma ka täiesti nõus, et järgmiseks paneksin ma uusaastakõnet ka, need olid ju väga komponeeritud ja ja arvestades, et väga palju maailma uudiseid tuli kaalust aasta lõpus kuni kuna ma mõtlen viimased uusaastakõnet, mida Viimsis sai salvestatud ja mida kirjutas ta läbi, kui Jeltsin oli ametist tagasi astunud ja kõiki neid ümberkirjutamise läbi kirjutamiseks. Et see uusaastakõnet on, paneksin mina number kaheksat sihukese läbi mõtlemise sõnumi saatmise osas, et need ei olnud kunagi sihukesed lühikesed tervitused, vaid vaid kaks olulist asja. Aga need sõnumid kostuvad teemalt teemale erinevalt välja. Näiteks ühes kõnes, mille ma leidsin, mille on president Meri pidanud paavstile Roomas Johannes Paulus teisele siis ta ka meenutab, kuidas esimese septembri hommikul helisi kõik Eestimaa kirikukellad Hest Ta pöördus laste poole, kes läksid kooli ja rahva poole, kes astus uude aega, sest võisin neile teatada rõõmusõnumit. Sellel kaunil hommikul ärkas Eesti vabariik võõrvägedeta oma territooriumil. Moskvas, Teheranis ja Jaltas mõõgaga poolitatud Euroopa oli taas saanud ühinenud issanda põlluks, kuhu nüüd külvame kristlike traditsioonide seemne. Et ta tõi selle sõja lõppemise Eestis läppi, kooliaasta alustamise kõne ja paavstile pöördumise kaudu jälle kõik jälle need teemad kokku. Igas kõnes on midagi sellist, mis, mis on nii oma kodusele inimesele, kodumaisele inimesele ja maailmale kui nüüd hakata neid selle pilguga vaatama, mis on kõige tähtsam. Epp Alatalu kohe sekundeeriks teile otsisingi välja ühe kõnekoha, mis tegelikult täpselt kinnitab sedasama teie väidet, et, et kuidas mingisugused asjad. Kui viidud ja see Lennart Meri kõne on peetud siis 19. mail 2001 sant Galleni Ülikoolis ja teemaks on olnud siis väikeriikide roll Euroopa kultuuriruumis. Kuidagi üsna sujuvalt läheb ta Eesti teema peale. Lubage mõne sõnaga Eestil peatada. Ja kuidas ta siis Eestist räägib, see on täiesti minu meelest suurepärane. Mu kodumaa asub Läänemere ääres. Teda eraldab Soomest Soome laht Venemaast. 1500 saart ehk umbes 150 kilomeetrit. Me esivanemad asustasid Eesti, seejärel ka Soome umbes 12000 aastat tagasi pärast viimast jääaega ning oleme sellest alates jäänud oma kodumaale truuks. Rahvusränded ei ole meid puudutanud. 13.-st sajandist alates oleme olnud Saksa-Rooma keisririigi Taani krooni all ning kodus kõnelenud eesti keelt linnas saksa keelt. Keel oli ühiskondliku, mitte rahvusliku päritolu tunnus. Mul on siin ülikoolis meeldiv märkida, et ma ise pärinen Tartu ülikoolist, mille asutas Rootsi kuningas Gustav Adolf 1632. aastal kõrgema hariduse levitamiseks eestlaste ja soomlaste hulgast ja nii edasi ja nii edasi. Ta jõuab üsna kiiresti tänapäeva välja. Aga just see, kuidas hästi kiiresti, väga kujundlikult kokku võtta ja rääkida Eestist, see tundub, et on meri sõnavõttude puhul hästi korduv läbiv. Eks see oligi tema ülesanne, see oli, ma arvan, missioon, mida talle endale võtnud ja ta suhtes seda väga kaunite kõnekujunditega ja edasi anda ja nii hästi Eesti publikule või rahvusvahelise publikule ja tema kõnede puhul on huvitav see, mida tuleb märk, seda, et need olid küll suuliselt ette kantud, kõik need kõned, mis me täna rääkima, suulised tekstid, aga tegelenud kirjalikult, eks polnd. Ta ei räägi kunagi teksti, mis ei olnud ennem läbi kirjutatud, läbi komponeeritud ja seetõttu ongi tema kõnet, eriti kirjanduse, paljude poliitikute puhul on kuulsaid poliitikud, kes räägivad peast, nende puhul on seda väga raske kirjanduseks pidada, enne kui seal keegi teine on üles kirjutanud. Aga Lennarti puhul algas kõik eestikeelsest käsikirjast, isegi kui ta rääkis võõrkeeles siis ta kirjutas oma tekstides alati eesti keeles ja need siis tõlgiti ja siis seda See on hästi huvitav, mis Toomas Kiho ütled, et ma tahtsingi tegelikult küsida, et kuidas ta on need kirjutanud, et on ju väga mitmetes eri keeltest pidanud enda kõnesid ja loenguid. See esialgne tekst oli ikkagi eestikeelne ja siis tõlgiti. Ja see on alati nõnda olnud, et ta kirjutas eesti keeles. Ja ta kasutas ju ka ettevalmistatud mõningaid kõnepunkte teemadel, mida ta nii hästi ei vallanud ja sõprade poolt saadud mõtteid ja isiku parastas meeldata. Ta tegi märkmeid, ta kirjutas oma kauni käekirjaga sinna märkmeid peale, siis viis selle sekretär ütles löögi puhtaks. Põhiline sõnas, lööge puhtaks, riistasekretär, öösel üks tunnil. Ja neid tõlgitud tekste siis oma keelteoskuse juures ta toimetas ka võõrkeeltes ja enne kui nad ka näiteks välja saadeti, sest kõik kõnet seal õnnelik aeg, kui väga palju presidendi kõnesid avaldati ka ajakirjanduses ja. Mitte niipalju, kui Lennart oleks tahtnud, seal ei ela häda, et ajakirjandus ei saanud aru, kui oluline ta on. Tõsi muidugi seda kogu aeg oli väga kurb, et tema tegevust ja tema kõnesid ja temalt üldse tema poliitilist tegevust presidendina ei kajastatud piisavalt. Üks alaline mure just pea tema eelnevatest kolleegid, kes selles ametis olid, said mööda päid ja jalgu selle eest, et nad ei suutnud presidendi tegevust ja tema kõnesid piisaval määral ajakirjandusse vahendada või sisse. Ma arvan, et meil oli ikkagi kuldne aeg võrreldes sellega, mis on edasi juhtunud. Aga selle teadmiste ja oskuste juures on president ju ise ka rõhutanud, et see, mida meil rohkem on vaja, on haritust ja ta ka oma viimasel ametiõhtul siis Eesti Televisioonis seitsmendal oktoobril rääkisin oma murest. See, mis mulle muret teeb, on eesti liigne enese kindlus ja meie kummaline suhe, haritlaskond, ta, haritlaskond, on see osa rahvast, kes kannab südames muret tuleviku pärast. Haritlaskond näeb kaugemale, haritlaskond teab, missugused probleemid varitsevad meid 10 20 aasta pärast. Sellepärast on nii rõõmutu rääkida täna, et Eestis on maad võtmas tõusitlikus ja ta jätkab siin selle selle teemaga. Ta ootab meie käest tugevamat moraalset vastusurvet tõusiklikkusele. Ja selles mõttes, kes on need kõnet nii targad kutsuvad üles tarkusele ja, ja haritusele. Et nad on kahjuks ajakohased ja järjest ajakohasemad ka praegu, kui me peame nendele samadele asjadele mõtlema. Selles mõttes on presidendi kõnet president Lennart Meri kõned olnud olnud ikka ette, vaatavad väga palju ka ja igavikulised. Ja neid kõnesid praegu ka üle lugedes on seesama tunne. Aga Epp Alatalu, kui te Tõite selle katkendi sellest kõnest, kus oli juttu tõusiklusest, siis kas see on seesama kõne, kus, kus ta räägib ka sellest, et et poliitikud ei tohi olla tõusiklikud ja ta tõi näite, kuidas president Konstantin Päts lasi endale Taanist tuua lennukiga. Ja just, just, just see on seesama kõne, seitsmendast oktoobrist 2001 Eesti televisioonis. See on tore jah. Aga kui nüüd vaadata neid kõnesid kasvõi neid sama kolme raamatut, mis on Ilmamaa kirjastuses ilmunud tegelikult on ka huvitav vaadata neid mingite noh, etappidena või kronoloogiliselt, et väga selgelt eristuvad Need, taasiseseisvumise kõned või just äsja taasiseseisvunud esimese presidendi kõned mis justkui tutvustavad Eestit maailmale. Ja teine pohh võiks kindlasti olla see, kui tehakse ettevalmistusi Euroopa Liidu ja NATOga ühinemiseks. Ja siis on ka muidugi see kurss on sinna, et Eesti on oluline, me oleme valmis, Me oleme usaldusväärsed, vanad ja väärikad ja nii edasi ja nii edasi. Ja muidugi noh, võib-olla see viimane raamat poliitiline testament siis seal on, seal on natukene võib-olla nagu nad rahulikumad ja võib-olla natukene ka poliitikuid ja manitsevad need kõned, et ma ei tea, Epp Alatalu, kus te olete selle selle liigendusega nõus või kuidas teie neid kõnesid ajalisel skaalal näete? Kuna me oleme mõlemad värskelt need läbi sirvinud, siis ma arvan, et meie arusaamine, et sellest on üsna ühtne aga lisaks sellele, et president on õpetanud ja tutvustanud Eestit väljapoole on ta Eestit ka väga palju sissepoole tutvustanud. Ta on teinud seda nagu eesti olude selgitamist inimestele, et kellel lugemus ei ole võib-olla olnud nii suur või kelle teadmised meie ajaloost ei ole nii suured olnud seda väljapoole suunatud Euroopa Liidu ja NATOga liitumise nimel retoorikale. Ta on alati seda julgustavat poolt ka Eesti inimestele andnud. Ma tahaksin, kui tohib vastu vaielda teile mõlemale liigendus asjas, et see on pealiskaudsel vaatlusel nõnda, sest poliitikuna olgu riigijuhina riigipeana poliitikuna ta muidugi pidi ühes või teises Eesti riigi arenemise etapis rääkima ühte või teist teemadel, küll oli päevakorras Euroopale lähenemine või siis ja nii edasi, et teemat, mis kordusid kõnest kõnesse vastavalt selle poliitilisele vajadusele, mida riigipea pidi Eesti poliitika asjas tegema. Aga vastupidiselt tavalise lutilitaar kõnepidajale, poliitikale lennati kõnede puhul on oluline see, see idu, see tema stiil, see, kuidas ta rääkis asjadest, ei muutunud minu meelest, et see on ikkagi täpselt sedasama. Et need tema kalambuure, tema meetod, kuidas ta võtamegi suured pintslitõmbed ja siis läheb äkki mingisugusele väikesele kitsale asjale, et kuidas need kõne ootamatult pöörded, lause enda seeski juba, et ma arvan, et see, mis puutub lennati kõnesid kirjandusena et ütleme, need utilitaarsete tehnilised asjad muutuvad. Aga see kõnestiil kõnekirjanduslik väärtus ei halvene ega, ega muutu aastakümne jooksul. Võib-olla natukene, see on täiesti teise selle viimase raamatu puhul, mis koondab kõnesid pärast presidendiaega, kui ta ei olnud enam riigipea, aga riigipeana aasta ikkagi. Jättes kõrvale selle poliitilise Päevakaja ikkagi täpselt sama samasugust eesti juttu, mis tänapäeval enam poliitiliselt korrektne, et me oleme siin elanud nii kaua ajat, et me olemegi eriline rahvas, see, mida tuli tutvustada üldse see, et Euroopa kõige kesksem arvam vida lõunate puhul viimase kui ma tulin hoopis teisele teemale minna, et et on ei ole üldse rõhutamist leida, on, on see, et tema arusaama Euroopast on praeguses vaatas minu meelest natuke Annakronistlik. Sa mõtled sellele selle all, ma mõtlen seda, et kui tema räägib, et Euroopa põhiline väärtus on kultuuride mitmekesisus, et keeleline diversiteet, et iga Euroopa seal rannikupikkuses kultuuriline mitmekesisus helistab Euroopat teistes maailmajagudes ja selline ütleme, mitmekesisuses on tugevus. Et ja ühtsus on vastupidi mingisugune selline asi, mida me peaksime vähemalt väikerahva esindajana võimalikult taunima ja kaugele lükkama. Et see ei ole mitte mitte kõige poliitiliselt korrektsem. Praegu minul täna enam mitte. Nii et tema mõtted on huvitavad lugeda jah, ma olen ka nõus sellega, et kõne nüüd üle vaadata, niimoodi on päris toredad. Aga Epp Alatalu veel teie selle selle mõtte juurde tagasi tulla, et, et kellega ta rääkis siis ühe selle raamatu sissejuhatuses, Peeter Tulviste ütleb seda, et et on väga palju riigipäid, kes räägivad nii-öelda väljapoole väga palju, kes räägivad sissepoole, aga kahte asja korraga ei oska teha. Need toob näiteks näiteks Gorbatšovi, kes siis väljapool oskas justkui väga hästi rääkida ka oma rahva käest. Et siis Tulviste ütleb, et, et Meri puhul olid need mõlemad poolused kaetud, aga jah, tõesti see, et, et ta kogu aeg räägib justkui oma rahvaga või see on justkui nagu dialoog, aga see on ka nagu tihti ka väljapoole. No aga see ongi tugevus ja kui ma nüüd täna ümbrus kaudsetelt kodakondsetelt küsisin, et millega Lennart Meri kõnet üldiselt meelde on jäänud, on siis just selle lummavuse, selle haaramisega ta rääkis nagu kõigiga. Ja tegelikult on ka sellesama riigi murede raamatu juures ka Lennart Meri ise öelnud, et ta ju peab rääkima iga inimesega, nii, et talle midagi midagi meelde jääks ja need kõned on alati Konkreetse auditooriumi jaoks kirjutatud. Aga need kõnetavad palju suuremat seltskonda, et me peame natuke tegema ka seda auditooriumiga tuttavaks saamise tööd. Huvitav aspekt kõnede puhul üldse on ju see, et tegelikult kõne on dialoog. Et ta on küll kõik kirjandus, mida võib nii öelda lugeda ka omaette, aga see kõne esmane funktsioon olla on ikkagi see, et edastada mingi sõnu või poliitika poliitiline sõnum. Ja seetõttu, et kui alguses oli juttu siin tema kõnedest vabariigi aastapäeval kanadest aastavahetusel siis eks ta kirjutajana sai ka aru, et aastavahetuse kõnesid paratamatult ei võeta nii erksalt vastu kui kõnesid, mida kõik kuulavad hinge kinni pidas enne pingviinide paraadi lennati kujundatud tseremoonia Eestis. No ja selle paraadi juures pidi teadis ka president samal ajal kaamera liigub mööda publiku ilmeid, kes teda kuulavad, nii et see oli ka üks üks niisugune nagu mitmekihiline pöördumine rahva ja vabariigi Eesti vabariigi austajate poole. Kõik kartsid seda kõnet, et noh, kes nüüd saab ja kõik kartsid, ei ole nüüd õige öelda, aga aga seda ju kardeti ja arutati, et kelle, kelle peale ta siis seekord näpuga viibutama. Legendaarne muidugi see tule taevas appi, kus siis jutt on sellest Lennart Meri ja Robert Lepiksoni paugutamisest, kus avalikult ta ema kõnes manitseb neid. Et see on minu meelest täiesti suurepärane näide, kus aga julgelt otse nii-öelda paagutatakse vastu. Aga teeme väikese pausi ja kuulame ühte, Alo Mattiiseni pala. Rääkige suud puhtaks. Eestil on väga head tantsud, salgud. Me peame, me peame. Me peame mobiliseerumist terves Eestis terves Eestis. Ahelatega Eestimaa külge kinni, ahelatega Eesti ma kujude kinni kinni, kinni kinni. Me jätkame saadet loetud ja kirjutatud. Täna räägime Lennart Meri kõnedest, stuudios on Epp Alatalu ja Toomas Kiho, mina olen Urmas Vadi ja nendest kõnedest või nüüd edasi rääkida siis. Epp Alatalu, kas Lennart Meri jaoks oli mingisugune valem või mingisugune väga kindel asi, mis pidi kõnes olema, et oleks hea kõne? Mul võttis praegu südame alt külmaks, ma ei oska vastust öelda, ma tahtsin just öelda selle laulu laulu peale, et president ka tsiteeris sedasama laulu Alo Mattiiseni laulu ehk Eestile on kombeks üks president korraga omakorda ka pärast ametist lahkumist ametist lahkumise ajastul. Laulust orvust, talle see laul meeldis. Ja eks ta, egas ta muidu ei oleks seda oma lõpukõnes presidendi ameti lõpukõnes ka ka viidanud sellele, et üks president korraga ja nüüd Austria president Arnold Rüütlit Aga Toomas Kiho, kas sina oskad minu küsimuse peale kohe vastata, et mis seal pidi olema mingisugune magnet, et mulle endale tundub, et et paljudes nendes kõnedes on just nimelt seesama magnet, millega ta tõmbab ennast kuulama. Esimese asjana meenub üks kõne, mida ta on pidanud kuskil Ameerika ülikoolis. Kus ta siis rääkides Eesti rahast ja Eestit piirist Venemaaga jagab inimestele kätte viiekroonised ja siis igalühel kingib ühe viiekroonise ja siis räägib sellest viie kroonisest Narva piirist ja räägib, kuidas Eesti pool on ilus, selge, vaatab Euroopasse ja ja, ja see Narva Ivangorodi osa on siis sellise tumeda taevaga Ei, ma arvan, et mingisugust sellist konkreetset kujundid alati olema ei pidanud, et see kui sa kirjutad mingit, mida kui sa kirjutad mingi näidendi, et siis sa ju alati kasuta sama nippi seal, et põhimõtteliselt see peab olema kvaliteetne tekste nii-öelda lennati meetod muidugi oli, mis tal Sulevast välja tuli, oli see just nimelt midagi enne sai mainitud, et ta kirjutas laia pintsliga samal ajal samas lauses tõmmata seda kitsaks. Või tegi selliseid selliseid näiteid, mis põnesid, mõjusid kohtlase eriti naljakana seal seal lõpus, mis ei olnud nagu olid mingisuguse dissonants selle lause mõttelause, esimese osa mõttevärskuse mõtte suurusele ja erksusega, et et selles mõttes oli see pigem pigem noh, mis pidi kõnes olema kui tulla päris konkreetsetele küsimuse juurde, siis kui oli nii-öelda tema pidi rääkima, kui poliitik sinna tehnilised küsimused, et noh, rääkida siin Eesti majanduses täiesti julgeolekust, olid mingisugused mingisugused asjad, mida ikkagi poliitikud seal Eestis Eesti kohta rääkisid. Aga noh, see oli selline tema jaoks ikkagi kõrvaline vajadus ära rääkida, see aga seda sai omandanud nalju, kalambuure sinna ümber ümber puistada, mis tegigi kõnel huvitavaks, sest et kõne sisu, mida ütleme, diplomaadid üles kirjutasid, oli ikkagi see, et jah, Eestis on ja maksusüsteemi, et jahiseda NATO-s ja Euroopa liitlasele, Fer märkis diplomaadid ülesse. Aga see salatumist ei kõneta tegelikult maitsvaks ei olnud mitte rõdul seal sees, vaid see, kuidas maitsestatud. Ja selle alati need suured kujundid pidid olema sellised, mis kõnetasid ka kaugemal, näiteks Ameerikas üks teine ülikoolis peetud kõne Püha Olavi Ülikoolis rääkis president sellest meie Oleviste kiriku tornist ja kõikidest nendest suurtest visuaalidest, et me kõik hakkasime ette kujutama seda kõne, et see sihuke piltlikus filmimehelikkus oli, oli tema kõnedes alati olemas. Sa panid silmad kinni ja, ja mõtlesid ka siis kuidas neid kahte poolt, et ühendada nii nagu ta sellest sant Galleni kõnes rääkis Tartu ülikoolist ja ja Soome ja Rootsi talupoegadest ja tõi selle suure pildi väikesesse Eestisse kokku. Et see oli tal alati olemas ja see tuli tema enda haridusest ja sellest tema raskest paljude jaoks lapsepõlvest, kui ta pidi hakkama kohe väiksest peale õppima. See õppimine käis tal nagu kõik tema 76 aastat. Aga Epp Alatalu, kas te neid viie krooni jagamisi mäletate või kust sellised mõtted? Ma olen, ma olen seda jutuna kuulnud, mina sealjuures ei ole olnud. Ma olengi olnud mõne Ameerikas peetud ülikooli kõne juures, aga aga see viie krooniste lugu tundub mulle üks tore tähelepanek, mida peaksin jälle uurima? Ma juurde aga Toomas Kiho sa sirvika raamatut loeksid hea meelega ka ühe tsitaadi või jupi. Ja mõned topid võiks lugeda küll, et ühe ühe ma tahaksin lugeda just selle illustreerimiseks, kuidas liigub see pintsel laialt ja kitsalt korraga, nii et see on siis selline avamerd, mis kannab Eesti vabariiki, kutsutakse rahvusvaheliseks usalduseks. Kui riigilaev on terve, lõikab ta laineid, liigub meie ühise eesmärgi poole. Kui riigilaev on vigane. Kui rahvusvaheline usaldus ei kanna Eesti vabariiki, jääb meie ühine eesmärk saavutamata. Peame järelikult tundma kaarti, kronomeetrite kompassi, peame tundma ilmaennustusi, pärija, vastutuuli, hoovusi ja peidetud karisid oma masina võimsust ja kiirust, samuti seda rahvusvahelist napisõnalist keelt, mida meiega kõnelevad vastu tulevad või mööduvad või lõikavalt kursil liikuvad riigilaevad. Ja ennekõike peab eesti rahvas, aga ka teised rahvad teadma, et meie laevasillal käib töö 24 tundi päevas seitse päeva nädalas ja keegi ei kao nädala lõpuks. Õllesaali. Son Estonias 1009 905. aasta aastapäeva kõne. No siin on ju näha, kuidas ta võtab siis kasutusele arhailised sõnad kronomeetele, kompassi, mida, mida tavainimesed naljalt ei kasutaja, siis saab öelda ka põhilised ära, mis on läinud kedend lausetakse, et Eesti riik töötab 24 tundi päevas. Aga sellele lisaks nädala lõpuks ei kao keegi. Õllesaalis on jälle selline hoopis teises stiilis võte mis kinnistab seda eelmist, laia pintsliga löömist, et see on väga selline nauditav, nauditav stiil. Aga Toomas, sina kindlasti oskad ka öelda, et milline noh, ma ei tea, mina ei ole presidendi kantseleis töötanud, ei tea. Väga paljud inimesed, teised ka ei ole töötanud, selle tahaksid teada, et milline on see kõnede valmimise protseduur, et seda ikka räägitakse, kes kirjutab oma kõne tik ise, kes mitte, et see tundub tegelikult väga rumal jutt, sellepärast et kui vaadata juba seda massiivi, mis nagu nendest võib-olla kõige olulisematest kõnedest ja need on kolm väga paksu raamatut ja kui palju veel igasuguseid muid sõna võtta selle juures on, et noh, siis inimene ei saakski muud teha kui ainult kõnesid kirjutada, mitte kusagile mujale minna. Aga et, et mismoodi see kõnede kirjutan välja näeb ja, ja, ja mis hetkest saab see sellest nii-öelda Lennart Meri Kõne viimane küsimus on isegi üldisemalt vastata, mitte et Lennart Meri kõne võid iga poliitiku tekstiks saab see kõne pärast seda, kui ta on seal ette kandnud. Kui kõne on peetud, siis on selle poliitik see, kes selle kõne ette kandis, tema suust tulib tekste, järelikult on see tema kõne täidame siis lennates ükskõik millisest teisest Eesti või maailmapoliitikast ja kuidas Nende tekstide nii jõuda, et see poliitik selles ette kannab, seda tekstis on muidugi tõesti individuaalne, mõned kirjutavad need rohkem, ise, teised vähem, mõned võtavad tekstid lihtsalt ette, loevad need. Aga sellest hoolimata on nad lõpuks nendesamade inimeste, kes kannavad nende poliitilised tekstid. Aga kui nüüd rääkida konkreetselt Lennart Mere puhul, siis eks loomulikult emalik kasutas kasutas inimeste abi, kes andsid talle tema sõbrad, kes kindlustasid talle, et sa võiksid rääkida sellest selles näiteks niimoodi. Ja siis ta, aga lõpuks, ma arvan, teemade puhul on võib-olla üle keskmise võrreldes teiste poliitikutega see. Ta tegi need kõned enda omaks. Et need sõnastused, sõnastused väga tihti, nagu me siin enne rääkisime ka, et kirjutasin pastakaga sadamasse lõikude kaupa need maha, tiirles uusi tekste ja siis paluks puhtaks lüüa. Et see nii-öelda tema enda omaks tegemine eriti tähtsamate kõnede puhul oli, oli ma arvan, üle üle keskmise enda omaks tegemine kindlasti. Aga noh, samal ajal poliitikute puhul tuleb aduda ka seda, et need kõnesid kohutav mass ja palju, aga tegelikult on seal ikkagi noh, mitte paljudes, aga mõnedel puhkudel ikkagi mõttekäigud ja just nimelt politseini formatsioonis kordab kõnest kõnesse. Et kui on vaja rääkida Eesti maksusüsteemist või Eesti mingisugusest taotlustest välispõhilisest taotlustest, siis ei ole mõtet seal iga kord uuesti kirjutada, sa saad sedasama lõigumis saada ühes ülikoolis pandajatega, teises ülikoolis kopi tõest mingis mõttes on see õige jah, et ongi poliitikud, kuivõrd nad peavad saama siis ja auditooriumid on erinevad, siis ei ole mõtet, ei ole vaimselt järvega seesama juttu uuesti ümber kirjutada, nii et sellest tuleb ka aru saada, poliitikute kõne on mitte ainult ütleme juubelikõnet, mida sa saad iga kord igale inimesele eraldi. No ette valmistada, aga need kõned on. Et kõnet kannavad poliitikute puhul tegelikult utilitaarsete eesmärki, kuidas oma poliitikat, kas valijatele või teistele teiste riikide esindajatele selgeks teha. Ja kui Urmas ütles, et see oli copy teist, siis tegelikult oli see ju aeg, kus kus president peri kirjutas, need kõnet käsitsi ja siis sekretäriaadis öösel või päeval 24 tundi oli, oli keegi, kes oli valmis neid puhtaks lööma. Ja siis president Meri kirjutas parandusi sisse ja lõikas ja kleepis neid tükke edasi ja tagasi. Et see on päris huvitav ka selline kollaažitehnika, millega ta tegelikult meile meelde on jäänud, et kui, kui neid töid tuli ja, ja kui neid ka vabariigi aastapäeva kõnesid, mis olid ju kindla kellaaja peale, pidid valmis olema ja ette kantud ja vormistatud ja puhtaks löödud. Et millal need tulid. Üks lehekülg, teine lehekülg. Toomas teab väga hästi, et kui see toimus veel presidendi kantseleis, siis see oli seal tema kabineti kõrvalt, kus need valmis tekstid, leheküljed siis ühekaupa hakkasid tulema sekretäriaat, et need puhtaks lüüa. Ka selline seelik, logistikaime. Mingisuguse vabariigi aastapäeval, kui lennata pides taas kõne Estonias ja ta pidi minema õigeks ajaks sinna kohale, siis teleülekanne algas ja algas selle kõnega juba peal, aga tal olid kaasas ainult esimesed leheküljed, sest viimased olid veel kadriorust välja trükkimata. Õudusunenägu. Ei noh, see oli unenägu või mitte, aga see oli päriselt, läksime sinna ette, talvel mõned leheküljed kaasas ja siis minu ülesanne oli, kadedus on viimased viimased leheküljed välja trükkida, siis siis ma jõudsin sinna Estoniasse, koridorid tühjad. Siis on siin selle, selle kõne viimased leheküljed siis käsundusohvitseri kätte, kapten Elvira kätte, kes siis läks lavale. Mõtlesin, et presidendil viimasel lehel, et on olnud ka juhuseid, kus ta juba läks pidama, sest lihtsalt noh, telejuba ootas ja kõnet niisugune juba käis ja käis ja käis alles tuli. Selliseid seiku on ka, mis muidugi kirjalikus tekstis välja ei paista. Noh, ma kujutan ette, et Epp Alatalu, et see see kõne kirjutamise nagu ruum või õhkkond ei pruukinud olla kõige meeldivam vist ilmselt teile kui pressinõunikule Tagantjärgi vaadates need on neli parimat aastat minu elus minu teises elus ja emale väga tänulik selle kogemuse eest ja ja see Mul on olnud vahest raskem ja vahest on pisaraid olnud, see lihtsalt annab püks, huumorit ja tänulikkust, suurendab, et me selle kõigega hakkama saime ja ja et meil oli Lennart Meri presidendi kantselei oli aegade parim presidendi meeskond, kui me koos töötasime. Meil. Et see on väga tähtis, et see meeskond aitas presidendil oma ülesandeid täita ja, ja, ja nii nagu Toomas ütles, et et ka viimasel hetkel kõnet õiges formaadis õigetele paberitel välja trükkida ja Estoniasse ära tuua, et et see on, see on eluks ajaks ja kordumatu võimalus. Nii et see jutt või isegi selline suur legend, et ta nagu hilines paljuski sellepärast, et ta kirjutas nende kõnesid, et kas see on nagu lihtsalt legend või, või talle ikkagi meeldiski nagu, nagu teha ennast huvitavaks hilinemisega. Noh, teate kohta öeldi, et ta mitte ei tule, vaid ta saabub. Et selles mõttes on selles jutus kahtlemata oma iva, aga ma arvan, et hilinemine ei olnud sageli mitte kõnede viimistlemise tõttu, vaid lihtsalt muude asjaolude tõttu oli vaja rääkida või telefonikõne lõpetada või muude asjadega tegeleda, et aga ega see hilinemine tegelikult, ma arvan, on kõneldud ka suuremaks, kui ta oli. Ta vähemalt oma ameti viimases otsas hoida üsna üsna täpne võrreldes juttudega, mis selle kohta käisid. No 95. aasta emadepäeval on president keskpäeval alanud kõnes kirjutanud, rääkinud niimoodi, armsad emad Eestis ja maailmas tänases emadepäev, samas on minule midagi erilist, ma tahan, mida tahan site Estonia kõnetoolist teiega jagada. Tõusin hommikul kell neli, et järele mõelda, kuidas kõnelda teile meie armastusest, kuidas kõnelda Wiedemanni keeleauhinna puhul meie emakeelearmastust ja kuidas ülehomme algaval riigivisiidil Soome kõnelda eestlaste rahu ja vabadusearmastusest. Ja kell neli lõõtsus Kadriorus torm ja vaevalt olin laua taha istunud, kui katkes elekter. See on ju niisugune ka ajastukroonika või hetkekroonikaid, et kunagi keegi kaugemas tulevikus loeb neid kõnesid ja mõtleb, mis ilmad seal Eestis siis tookord olid. Aga ta tõesti ju tahtis ja oli valmis esinema värske kõnega ja ja need on väga konkreetse auditooriumi jaoks, nagu ta on rõhutanud, et ei olnud sikust kõnede pikk, tegi valmis kirjutamise kausta, see kõik oli alati nüüd ja praegu seal olla. Aga võib-olla see minu järgmine küsimus on veidi igav, aga, aga siiski, et kui vaadata neid kõnesid, sest seal on tõesti mingid erinevad formaadid, et on kõnet, riigikogule uus uus aasta tervitused siis on iseseisvuspäeva kõned, aga no on ka kõned, mida üldisem avalikkus ei kuule, nendel lauakõned ja nendes raamatutes, eriti selles riigimuredes on need lauakõnet päris pikalt ära toodud, et Epp Alatalu, et milline on see lauakõnede traditsioon, et milline on see etikett? Kui toimub riigivisiit ja Eesti vabariigi riigipea võõrustab teise riigi riigipead siis kas presidenti või, või, või monarhi või toimub see visiit vastu visiidina, siis üks tseremoniaalne koht on riigiõhtusöök ja riigiõhtusöögil meil on need sageli on olnud Mustpeade majas, hilisemal ajal Eesti Panga saalis Estonias. Seal on siis võõrustaja ja peakülalise vastastikused diplomaatilised kõned, mis on väga huvitavad näiteks välispoliitikahuvilistele, sest et seal on kaheriiki suhete ajaloost ja ka siuksed hetkeolukorda päris palju, nii et et see on ka üks žanr, mis on Lennart Meril ju väga hästi välja tulnud tänu tema lapsepõlvekogemustele erinevates riikides ja ka tema lugemusele ja teadmistele. Nii et, et see on on selline välispoliitikahuviliste kõned. Et see on üks diplomaatilise etiketi osa ja president on ju meie esidiplomaat. Kui ma võtan kõnemile president Meri pidas, siis kui Erki Nool sai Sydney olümpiamängudel Kulla ja Aleksei Budõlin ja Indrek Peterson tulid ka medalitega tagasi siis president pidas oktoobris 2000 nende auks Kadriorus väikse tervituse kõne ja ja meenutas neile kõigepealt austraalia pärast uut teiste vanasõna. Vaikimine kuld, rääkimine, hõbe, maadlemine, pronks ja mille ta oli siis rahvaluulest kokku korjanud, aga siia juurde rääkis ka ta oma isiklikust olümpiamälestusest aastast 1936 Berliinis. Ja et need on ainsad olümpiamängud, kus tema on algusest lõpuni osalenud. Nagu te teate, töötas minu isa Berliinis Eesti saatkonna Solümpiatašeena ja tema ülesandeks oli tagada, et Eesti olümpialastel oleks kõik hästi ja ta kirjeldas seda ja rääkis ka veel. Nendest oli veel andnud kantseleile varem ülesande, et me uuriksime välja, mis olid saanud nendest Berliini Viljandist süstaga tulnud poistest, kes tulid olümpiamängudele kolm eesti koolipoissi. Nii et siin on kantselei, sai ka väiksemad tööülesandega. President tuletas seda oma lapsepõlve diplomaatilist kogemust ka läbi olümpiamängude väga uhkelt meelde, mitte ainult diplomaatilist õhtusöökide lauakõnedes. Praegu rääkida nendest toostidest, mis riigivisiitide ajal vastastikku peetakse, siis tõesti riigivisiidi kavas on ametlik õhtusööki, siis öeldakse kummagi riigipea auks toost. Ja ma arvan, et see oli Lennart jaoks üks tegelikult meeliskõnede kirjutamise noh, asi, et et seal tase tuua välja asjad, mida muidu ei saa konkreetselt üks mingi teineteise riigipea tuleb, olgu see türklane või kreeklane või ümberpöördult. Et siis ta sai keskenduda sellele Eesti ja selle riigi vahelistele suhetele, põnevatele, faktidele või kõikidele ajaloost ja neid siis heitel luua. Et ma arvan, et see oli tõeliselt nauditav, sest muu osa sellest kõnest oli ikkagi sedapidi ju nii-öelda Eesti välispoliitilist agendat edasi ajama oma kõnes. Aga see nüansid, mida, kuidas rääkida, et need olid, ma arvan, talle kindlasti väga meeldis, kõneldakse toostid alguses natuke langeb umbes sellega, mis sina ütlesid, et see on selle epu jutu peale, et akadeemilises sfääris peetud kõne selliseid Lennart Meri avasõna Euroopa musikaalne kontserdil Münchenis Jällegi meestest õigupoolest on Eesti kolmest kandist veega ümbritsetud poolsaar nagu Lääne-Euroopa Ki. Eeskätt selle ja meie kauge hüperborealiku asendi tõttu on Euroopa kultuuriajaloost nii olulised rahvasteränded jätnud Eesti puudutamata. Sellest tuleneb üks meie iseloomulikke jooni. Oleme neid väheseid Euroopas õpilasi, kes on 50 sajandit püsivalt elanud ühes paigas ja loonud Põhjala karmides tingimustes kivisel ja soodarikkal maastikul. Kullamaa kultuuriärge nähke 50. katkematult sajandis kinessi raamatusse istuvat rekordit. Euroopale on hoopis olulisem meie kogemus, et see kultuur on arenenud harmooniliselt vahekorras keskkonnaga ja ei ole esile kutsunud ökoloogilisi konflikte sarnaselt muistse Kreeka Itaaliaga. Võib-olla peegeldub see konflikti vaesus meie rahvalauludes või professionaalses heliloomingus, mida mõnikord tajutakse monotoonselt. Eestlased ise ei taju oma ajalugu kui või värve monotoonse na väikese maa väikese rahvana. Me ei kasuta teleskoop, vaid mikroskoope. Meie Mont Blanc on 318 meetrit kõrge ja temast on loodud laule, meie künkaid, suuremat puud viimasest jääajast põldudele maha jäänud. Rändrahnud on kõik saanud oma nime nagu elavad inimesed. Iga meie hektar on dokumenteeritud, olgu siis kõnekäänust, pärimuses, laulus, kirjanduses või teaduslikus artiklis. Eestis tuleb ettevaatlikult kõndida, et mitte peale astuda elavale ajaloole. Eestlane on Eestiga pidevas dialoogis, see on vaikne, sosin paus, on Eesti muusikat kõige helisevam noot. Et see on see poliitiku peetud kõne Eestit tutvustades, on tegelikult hõbevalge, et siin, et see nagu just kinnitab neid sõnu, et ta poliitikuna suutis ka samas hõbevalges sõbravale võtmes edasi jutlustada. Niiet siin on teine asjaolu, mis, mida tänapäeval mitte ilmtingimata meeles ei taheta pidada, on just nimelt see. Just nimelt see mikroskoobi jutt, mis siin on, võiksime ennast vaadata oma omaenda mätta otsast, kui tõesti üldistame kõiki, siis me kaotame, me oleme kaotanud oma jüriöö. Me oleme kaotanud kaotamas oma seitsmesaja-aastast orjapõlve, millest Jakobson meile jutustas. Ja nüüd me oleme tegelikult ju, kui me seda vaatame, kaotamas ka oma 5000 aastast ajalugu. Samamoodi oleme me võimelised, kaotame oma vabadust piisavalt süüdistama, saan lihtsalt esimese maailmasõja järellainetus, mis siin käis, et lennati kogu ideoloogiaga Kuudama kõnedest õhku. Paatos on siin ümberpöördult, me peame ise tegema jutlustama ennast eriliseks. See eriliseks jutlustamine kestis läbi tema presidendiajaga, algas tegelikult hõbevalgest, et seal ma arvan, tema tema kreedo, mis nagu lõõtspill tuleb lahti üle terve selle aja. Tänases loetud ja kirjutatud saates olid külas Epp Alatalu ja Toomas Kiho. Rääkisime Lennart Meri kõnedest. Saate mängisid kokku Mariste hamba ja Urmas Vadi ning meie saadet jääb lõpetama Sveits Grigorjeva. Verivärsked tekstid, head kuulamist. Kohtumiseni. Tere, mina olen Sveta Grigorjeva ja ma loen teile väikese portsu niinimetatud guugel või Google'i luulet. Google'i luule ehk siis Google puuetri. Mina ise seda ei leiutanud ja see ole nüüdseks enam väga uus asi ka. Ja mina olen sellega tuttav kuskil paar aastat ja mõnikord mulle meeldib nii-öelda siis Google'i luulet teha. Ja kuidas siis käib, see käib sedasi, et kui sa trükid Google otsingumootorisse mingisuguse sõna sõnapaari või isegi tegelikult paarist tähest piisab siis Google pakub sulle sellist assotsiatiivset jada me, mis on sinna siis otsingumootorisse selle sõna peale või sõna jah-sõna taha trükitud. Ja mingis mõttes saab sellest sellise pildi kohalikuga tuuri võib-olla kollektiivsest üldisest mõtlemisest ja võib-olla ei pruugi olla, aga võib ja mõnikord ma kutsun seda näljatavalt ka selliseks netifolklooriks ja ma siis loen, mis luuletusime sealt. Tänaseks leidsin trükkides Google otsingumootorisse, miks ma? Miks ma elan? Miks ma pean tulumaksu juurde maksma, miks ma sind armastan? Miks ma olen kogu aeg väsinud, miks ma jää rasedaks, miks ma ei lähe valima, miks ma rasedaks ei jää, miks ma nii loll olen, miks ma ei leia armastust? Miks ma ei saa ID-kaardiga allkirjastada? Trikides Google otsingumootorisse, kes, kes asutus Google'i, kes on nublu, kes on mu isa, kes elab metsa sees, kes on Ants, kes ma olen, kes leiab esimesena, kes helistas, kes tahab saada miljonäriks, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta? Trikides Google otsingumootorisse, kellel kellel on Venemaal hea elada, kellel on ja kellel pole kellel on kohustus sõlmida liikluskindlustuse leping, kellel on õigus Eestis algatada seaduseelnõusid, kellel neli kaunist kleit kellel on õigus algatada põhiseaduse muutmist, kellel on riigikogu valimistel hääleõigus, kelle raha on, kellel on Eestis hääleõigus, kellel ei vea kaardimängus, kellel lasub vastutus toiduohutuse tagamisel. Luuletus, kellel lapsi, kellel kapis neli mütsi, kellel pole lapsi, kellel on neli last. Trükkides Google otsingumootorisse, keda vee, keda valida 2019, keda valida, keda valida test, keda valida test 2019 keda valib, et keda valida valimistel keda võib pidada Kalevipoja vanaemaks, keda valida riigikogu valimistel, keda võtta lemmikloomaks, keda valida Saaremaal, keda võib koonduda, keda ei võeta töötuna arvele, keda ei võeta sõjaväkke, keda see võiks huvitada, keda puudutada? Trükkides Google otsingumootorisse Mikson e. Miks on Eestis hea elada, miks on Eestis palju jõgesid? Miks on Eestis palju soid, miks on eesti jõed lühikesed, miks on Eestis vähesalumetsi, miks on EKRE halb? Miks on Euroopa meredel soolsus väga erinev? Miks on Eestis halb elada, miks on Eestis palju järvi? Miks on ekvatoriaalsetes vihmametsas aasta läbi kuum ja niiske. Miks on Eestis mehi vähem kui naisi? Miks on Eesti merekvaliteet halb? Kuidas ja miks on Eesti metsavarud aja jooksul muutunud? Miks eesti mees, naist ei saa? Trükkides Google otsingumootorisse, miks n? Miks näivad pimedas kõik kassid hallid, miks nii? Miks emme joob? Miks nimetatakse Eesti ja Läti ala Liivimaaks? Miks nimetatakse seda ajaloosündmust Araabia kevadeks, miks nii? Sõnad? Miks niiske õhk on kergem kui kuiv õhk. Miks naised petavad, miks noored enam ei seksi? Miks nimetatakse vult kaane aknaks, mille kaudu saab maapõue uurida? Miks nimetatakse teist maailmasõda totaalseks sõjaks? Miks nii hilja, õhtukellad? Trükkides Google otsingumootorisse, kas tead, mis? Kas teadmis heldamaks teeb tasapisi? Kas sa tead, mis lehtpuu see on?