Tervist, mina olen Urmas Vadi ja algab saade, loetud ja kirjutatud on ilmunud, et eelmisel aastal kirjutatud eesti novellidest kogumit. Eesti novell 2019. Ja stuudios on Kajar Pruul. Kes on selle kogumiku üks koostajatest. Tere, Kajar. Tere. Ja teise külalisena on meil siin stuudios Tauno Vahter, kes on siin kogumikus esindatud kui autor. Tere Tauno. Tere. Nädal tagasi, kui Tartus oli selle raamatu esitlus, siis siis selgus, et et sinu nimega on veidrad lood, et sind aetakse kogu aeg sassi. Ühe teise Tauno Vahter. Triga no ma ei tea, kas nüüd kogu aeg, aga mul on nüüd juhtumisi jah, aeg-ajalt olnud, sest üks nimekaim kelle juhtumistega ma olen kokku puutunud viimased paarkümmend aastat siin kõige lõbusamad lood, need olnud, kui ma olen ikka aeg-ajalt mingeid kirju saanud, mis on talle adresseeritud olnud, tuleb kusagilt tundmatult inimeselt Facebookis kiri, mis hakkab kuidagi nii-öelda, et kas mäletad see see 77. aasta juulikuu Tabasalus, siis? Noh, ma ei tea, ei mäleta. Et ma olen ikka mitu sellist kirja saanud. Nii et no ma ei tea, kuhu see oleks võinud edasi minna, kui ma oleks pikemasse korrespondendi astunud, aga aga jah, nüüd ma siin küll just see talv lugesin, et on lahkunud meie ilmast, niiet. Siin on nagu tükike iseendast, oleks nüüd puudu ja see teine Tauno Vahter, tema oli bändimees, eks ole. Ja minu arust ta lõi kaasa ansamblis kollaaž, mis oli niisugune noh, peaaegu legendaarne grupp seitsmekümnendatel kegi ilmselt leidub temaga seotud salvestisi ka Eesti raadio. Peab ütlema, et lisaks Kajar Pruulile on sellel kogumikul Eesti novell 2019, et veel kolm koostajat kelleks on siis madel või ka Maia Tammjärv ja mina ka. Nii et see tänane saadan täiesti kallutatud ja poliitiliselt ebakorrektne. Aga Kajar, kui sinu käest küsida sinu käest, kui Vikerkaare toimetaja käest ka, et ma arvan, et on väga vähe neid inimesi, kes oleks kursis nii hästi eesti lühiproosa kui sina, kes sa paratamatult enda ajakirja jaoks pead sellega tegelema ja lugema seda, ja siis oskad sa öelda, et mis seis praegu selles lühiproosas on? Küllap ikka loomingu ja värske rõhu proosatoimetajad on samuti väga hästi kursis, eks lähema noh, ma oskan seda seisu võib-olla paremini selle kogumiku pinnal rääkida. Et kui seda eelmiste kõige esimest tehelisem siis oli nagu sedasi, et et sai nagu täiesti niimoodi. Omamoodi kerge pettumusega vaadatud, et nii ja üritus sattus algama niivõrd nirul, novelliaastal. Et need olid siis need novellid, mis ilmusid 2007. Jah, aga, aga noh, me tegime oma parima ja seetõttu võib-olla see esimene kogumik sai mingis mõttes huvitavam ja eksperiment teerima kui see praegune noh, ma püüan seletada asi selles, et kuna see üldine üldine novellipilt oli siis suhteliselt hõre siis me hakkasime otsima huvitavaid asju novelli äärealadelt, sellistest lugudest mida vahel noh, nagu üldse novelliks ei peetagi vä ja minu arust selleks üsna hästi korda või vähemasti tundus lugeja noh, oli selle võrra enam huvitatud. Selle aasta õnnetus on jälle nagu see, et oli nagu minu arust väga tugev traditsioonilise lihast. Nii et noh, et siin võib-olla nii palju sellist võib-olla natuke vähem sellist noh, päris uudselt ja põrpimata. Jah, ma ka Omalt poolt võin öelda, et tõesti neid lugusi ju, mida oleks võinud veel panna, oleks olnud veel vähemalt viis tükki ja kogumik oleks veel ei oleks igal juhul kannatanud, et neid oleks, oleks saanud panna küll, et kui mõelda kasvõi heinsaare või rooste või noh, neid lugusi oli veel veel. Ja mitu-mitu, head lugu, jäik, puht mahudut too välja seda enam, et noh, et näiteks on ju, meie oleme nagu andnud lubaduse koos koostajatena või et noh, et Tuglase novellid kuuluvad niikuinii veel lisaks, alati olenemata, kas nad meie sellesse valikusse jäid, mitte, kuuluvad alati sisse. Ja selle Et minu arust siin on oma mõtte taga või et ühte novelliraamatut minu arust peaks saama õhtul selili voodis ka lugeda, mis sa mõtled seda, et ta oleks võimalik ühes käes hoida, näiteks ta liiga raske, ei oleks liga traagiline asi. Täiesti praktiline. Ma mõtlesin just see, et õhtul magama ei jääks, eks ju, või, või vastupidi, jääks magama. Selleks on igalühel omad väljaanded, ma usun juba välja töötatud, millega und esile kutsuda, aga jah, ei, ma mõtlesin just seda, et noh, etnovelgi selline selline asi, mida võib-olla noh, hea on õhtul üks just lugeda. Vaata sa mainisid seda eelmise aasta kogumiku Eesti novell 2018, et ütlesite seal sellist nagu klassikalisemad novelli ei olnud, et otsisite nagu äärealadelt, et et kui palju sellist nagu, nagu klassikalist novelli või mida sa selle all üldse tänapäeval mõelda saad, et. Kirjutada no loomulikult loomulikult on kõik need piirid, kola häma ähmased, ähmased omakorda nende piiridega piiratud alade sees on omad piirid ja, ja nii edasi maksta see klassikaline novell kipub ikka selline olema, kus on noh nagu korralik point ja kus noh, niimoodi on noh, selline vana kergelt Tuglasliku, selle skeemi järgi tehtud. Selles toimikus, kui on sellised pooled nii ja ma ütleks, et sellest, et selles on rohkem kui esimeses. Ja Märt Väljataga räägib sellest ka oma selles saatesõnas, et selle aasta kogumiku üks uuendusi on see, et kui eelmise puhul olid need nagu koostajate lühikesed eessõnad siis siin on Märt Väljataga päris põhjalik ülevaade novellist kui sellisest ja ja mis päädib ühtlasi ka omamoodi kirjanduse laulise hüpoteesiga. Milline oli esimene Eesti novell, aga, aga jäägu selle avastamise rõõm raamatu lugejatele asendile. Üks asi, mis selle kogumiku puhul ka kohe, isegi kui vaadata seda sisukorda, et kelle novellid seal on hakkab silma just see, et need selliseid teada-tuntuid klassikalisi autoreid, tõsi on, nagu näiteks Armin Kõomägi või Maarja Kangro või Toomas Vint. Aga, aga väga palju on ka täiesti uusi tulijaid, peaaegu tundmatuid nimesid ja siis ka nimesid, kes on võib-olla muidu tuntud, aga mitte tuntud kui novellikirjutajad. Tauno Vahter, sina oledki meil nagu selline must ratsu täna siin stuudios ja must särk seljas. Piinasärk. Aga see ei ole oluline, oluline on see, et sa oled kirjutanud väga huvitava ja väga nagu mõnusa tundega loo, millega see kogumik algabki. Et see ei ole varem väga palju kirjutanud, et ma alguses mõtlesin, et see on üldse esimene novell või jutt, mille sa oled kirjutanud, aga Kajar sina või Made Luiga kui üks koostaja ütles, et see ei vasta tõele, et, et on veel midagi ilmunud ilukirjanduslikku. Et seal sa kirjutanud oled ja mis ajal sa seda selle surm uusaastal loo kirjutasid? No ma rohkem olen jah, tõlkinud varemed, tõlkeid Mul on paarkümmend vist aga aga ise kirjutanud, no ma ei tea, ma kuidagi ei ole sellist viisaastaku plaani endale seadnud. Et ma olen mõelnud küll, et eks ma sellest võiks tegelikult kirjutada midagi kunagi ja sellised mõtted on olnud küll, et et aga selle lookesema konkreetselt kirjutasin noh, see oligi enam-vähem vana-aasta õhtu 2017, sest noh, see on selline väga igav aeg üldiselt. Et teatavasti telekast tuleb mingisugust jama ainult ja ja heal juhul vaid suusahüppeid umbes vaadata, siis siis oli kuidagi mõni tunnike vaba aega, siis ma mõtlesin tegelikult vot selle loo ära kirjutada, aga sellisena ma mõelda, mõtestada siis mitte nüüd nii kaotad, aga mul oli nagu paar sellist, nagu see oli ka nagu üks selline mõte, et midagi võiks nagu kokku panna. No ma panin ta Facebooki üles, siis ta läks pärast kuskile loomingusse ja ja, ja noh, pärast seda olen veel kirjutanud, aga mul ei ole neid lugusid sadade kaupa, mul on need noh, võibolla võibolla mõnikümmend, võib-olla raamatu jagu. Kuule, Eino, iga asi, mis kirjutatud, ei pea tingimata avaldatud. Ei ole nii kiire selle asjaga aga noh, ta oli jah, kuidagi kuidagi mõttes olid mingisugused konkreetse situatsiooni mälupildid võib-olla. Et noh, ma ei hakka muidugi seda tervet süžeede ümber jutustama, aga aga asja mõte on see, et et selle loo tegevus toimub siis täpselt 20 aastat varem. Sellest hetkest, kui teoreetiliselt kirjutasin, ehk siis seal on vana-aasta õhtu 1987 või oli seal kaheksa, ise ka ei mäleta enam. Ja ta toimub siis ühes kortermajas, kus siis hakkab erinevaid asju juhtuma, et seal saab siis ütleme noh umbes umbes kolm liini jooksevad. Kui erinevad asjad, mis ühel päeval juhtuvad noh siis loogiline küsimus on see, et kas see on lapsepõlve mälestus. Tahtsingi seda küsida tegelikult mingites detailides ta on, et, et siin on mõned asjad, mis on päriselt juhtunud, aga tervikuna sellist ei ole olnud ja, ja kõiki neid asju ei ole juhtunud. Aga, aga mõned nendest asjadest on juhtunud kaasa arvatud siis üksele loob point, mida ma ei hakka ette ära räägi. Ära seda räägi, aga no olgu öeldud, et seal liigub ringi üks tanki ja seal on mitu mutikest ja siis see peategelane, kes on väike poiss, vahib teleskoobiga vastasmaja akendesse. Jah, mõned nendest asjadest juhtisid päriselt. Mulle jäi kõrva jah, see, et neilt ainulaadne asi, et see oleks nagu jutt, mis on kirjutatud kahe suusalte vahel. Sel ajal. Noh jah, karmi Spartan kirsseni epishosoofini etapi vahel enam-vähem. Aga ei, ma, ma arvan, et ma ei vaadanud suusahüppeid sel aastavahetusel. Vaata kuidagi seal selline asi, üks nendest võrdlemisi igavate asjadest, mis minu jaoks aastavahetusega seostub, et et meil on niisugune aastavahetuse sünnipäev, noh, see on minu jaoks siuksed asjad, mis seal põnevat võib olla väga väikse lapsega, et hiljem need väga põnevad ei ole. Aga nüüd selle enda novellikirjelduse lõpuks ole hea, võta loe üks lõik sellest, et saame aimu sellest Meie trepikoja ühetoaliste elasid ülestiku korterites, kalme salme Helvi ja laine. Tegelikult oli ka viiendal korrusel ühetoaline aga seal elas üks meremees, kes käis kodus ainult paar korda aastas. Neliku noorim oli Helvi, umbes 60, teised olid kindlasti üle 70. Nad kõik olid tükk aega üksinda elanud ja ainult kalmele oli laps. Kõigil käis külalisi harva ja varem või hiljem hakkasid külalised juttu tegema, kellele korteriasukas oma ühetoalise korteri mõelnud pärandada, mainides mitut noort Elamis pinnatu sugulast. Aksel läheb sügisel polütehnikumi. Tal on nüüd pruut ka, nentisid sugulased vihjevalt. Salme ei öelnud midagi ja kõik vaatasid natuke aega vaikides oma Mumulisi teetasse. Viiekordse paneelmajaelanike jaotuses oli teatud loogika. Kolmestes elasid üldiselt lastega perekonnad, kahestes väiksema laste arvuga või kehvemate tutvustega pered. Aga teatud juhul võis selles lahenduses olla kõrvalekaldeid. Trepist tulija jaoks asus 300 uks, materjal vasakul, kahesama, paremal ühetuaalisse pääses keskelt. Ühetoaliste elasid peaaegu alati üksikud vanainimesed. Oli kujunenud nii, et tavaliselt olid need naised, sest mehed surid varem ära ükskõik kas siis haiguste joomise või nende kahe tõttu korraga. 87. aasta jõulupühade ajal tuli meie majapidamisse kolm uut riistapuud, mis muutsid maailma. Ema saabus õnnest särades töölt, sest neil oli sel päeval olnud iga-aastane loosimine. Kõigis ajatöötaja vahel loositi väljaostuload. See tähendas õigust osta teatud asju, näiteks üks sõiduauto Moskvitš, viis, tolmuimejad. Ametlikult nimetati küll pühi näärideks, aga tegelikult sellest enam keegi suurt Ta ei hoolinud. Omavahel räägiti ikka jõuludest. Isegi koolis, õpetajal läks vahel isegi. Kujutate ette, ma võitsin loosiga. Ma ei võita mitte kunagi mitte midagi, hüüdis ema ja oli arust ära taadi saanud loosiga pesumasina ostuloa. Masin toodi koju mõni päev pärast jõule ja ei näinud välja päris samasugune nagu soomereklaamidest nähtud masinad. Siin oli kasti ühe ääres tsentrifuug, teises pesutrummel. Kasutatud vesi jooksis voolikust vanni. Kõigepealt tulid masinat vaatama salme ja Helvi seejärellaine Kalmet seekord ei kutsutud, sest tema oli hiljuti oma korteris teinud prussakatõrjet teiste toad täis paisutanud ja oli seetõttu halvas nimekirjas. Naised seisid neljakesi vannide uksele, lõid üksteise võidu käsi kokku. Kõigile oli see hõljus mingisugune kirju kittel, jalas koledad sussid. No nüüd läheb sinu elu ikka palju lihtsamaks, nentis Salme pidulikult. Elvis ei, samal ajal krabistades hernekomme ja pomises. Samal päeval viidi pesulaud prügikastide juurde ja viieliitrist alumiiniumist potti ei kasutatud pesu keetmiseks enam kunagi. Et uue aastani oli jäänud ainult mõni päev, hakkad ema sellega hoopis süldimaterjali keetma. Pärast tuli liha kääridega peeneks lõigata. Ning see alumiiniumnõu oli üks peamisi põhjuseid, miks kalme populaarsus oli teiste mutikese seas madalale langenud. Iga maja välisukse ees või koridoris oli suur alumiiniumnõu kuhu maja elanikud viskasid oma toidujäägid, mis paar korda nädalas kokku koguti ja viidi loomadele söödaks. Ühel päeval võttis kalme selle tünni endale hakkas selles pesu ja sülti keetma. Mis ta seal lihtsalt seisab, vastas kalme protestidele. Ja tünni enam tagasi ei andnud. Nonii algab Eesti novell 2019, kogumik Tauno Vahteri looga, surma uusaastal aga Kajar Pruul. Kui nüüd mõelda selle peale, et just sellesama valiku peale, mis siin raamatus on nendest novellidest et siis mis teevad Sid kokku, joonistuvad tegelikult omavahel, kui me seda kogumikku koostasime, siis tegime ka muidugi nalja, et need peamised teemad on surm alkoholism ja maaelu ja maaelu, üllatus-üllatus. Näed, siin muidugi selle. Selle heaks tõestuseks on muidugi Tõnis Tootsani jõuguroopas, et seal on kõik esindatud. Teemat on igav see sisemine töö, sisemine anatoomia meil, aga noh, teistele aga, aga tegelikult kestis koostamine päris kaua. Tähendab, sellepärast, et ikkagi neli inimest saaksid lugeda pärast noh, niimoodi esialgselt sõela. Oli vist ju tegelikult enamike asjade puhul niimoodi, et, et absoluutselt iga lugu pidi lugema vähemasti üks. Ja siis, kui ta niimoodi ühes neist edasi soovitada stati, siis lugesid juba kõik neli, eks ole, see kestis päris kaua ja selle käigus ka nagu tusse ettekujutus sellest kogust, kui oli juba näha, mis sinna tuleb. Ja siis ühel hetkel noh, tuli meil vist üsna kollektiivselt tõesti selline. Teen ahastus peale, kui me vaatasime, milliseks tõotakse raamatu üldtonaalsus äkitselt kujuneda selliseks. Noh, nagu jutuks olijat, suur maaelu Jol korvis surm, maa ja viin tähendab, et nagu elu kolm vaala ja, ja kusjuures eriti hämmastas veel nagu see mingis mõttes maaelu osatähtsus või noh, tegevuspaigana just maa, sest minu arust esimeses kogumikus seda asja ei olnud ja. Aga see on nagu huvitav jah, et meil tundub järjest rohkem nagu urbanism nagu pealemurdvat. Kuidas see maaelu siis nüüd korraga pakstasin, platsis? Aga õnneks on siin ju ikka väga erinevaid erinevaid lugusid, mis mängivad nii tänapäeval ja Eestis kui ka nagu Taavi Eel mal küll Eestis, aga kauges tulevikus või noh, kes teab, kui kauges ja ja siin on ikka üsna noh ja siis Tiit Aleksejev Eestis aga aga ammu-ammu-ammu ja siin on kokkuvõttes ikka üsna noh, lõpuks tuli minu arust meeldivalt mitmekesine pilt. Tauno, sa tahtsid midagi öelda mõttes maaeluasi, et vot seal on ka mitu külge, et ühest küljest no üheksakümnendatel tõi seda ju Kivirähk kõvasti sisse oma nende doktor koti ekspeditsioonide Kamaale Eesti matus, nad täpselt sama teema, tegelikult jälle niisugune igavene teema, mida ma ei tea, mis 150000 inimest või siis umbes teatris käinud vaatamas. Et et vot ühest küljest on see, et mingisse vanusesse jõudnud inimesed hakkavad meenutama, et nüüd on nagu mingi uus põlvkond on jõudnud meenutuste kuskil sinna, 80.-te meenutused on hästi suur teema praegu. Ja teisest küljest noh, see on võib-olla see, et kuna seda maaelu lihtsalt on vähemaks jäänud, siis kui keegi sinna satub, siis jälle imestab aeg-ajalt, et noh, et et näe, saab teistmoodi ka elada või ei saa täpselt aru, mis siin toimub, eks ole. Ja muide täiesti kaasaegse ja, ja uut maaelu kujutajana eesti kirjandusse tulnud Janar ala, nii tänu kellele luua on muutunud peaaegu, et noh, niimoodi Tammsaare tegevuspaikadega võrreldavaks kohaks ja ja siis siit samas hargneb, hargneb edasi ja natukene võib-olla isegi Kivirähu vaimus maaelukujutus näiteks Madis Aesma jutus pastori kurat, et kuigi see jälle omakorda on pühendatud hoopis Janar Alanojah sellega vahel kirjanduses on need asjad nii keerulised. Aga no hea, et sa seda Madis Aesma lugu nimetasid, et tõepoolest, kui rääkida nendest autoritest, siis väga tuntuid või noh, et, et kas meil on selliseid väga tuntud, kes just peamiselt novelle kirjutavad lühiproosat. Et selliseid autoreid, noh, ma ei tea, minu imestuseks küll üsna vähe, et kas nad siis sellel aastal kirjutanud või kirjutanud piisavalt nagu hästi, et tõesti nagu see, see pilt on niivõrd kirju. See tuli muide kuidagi täiesti iseenesest niimoodi välja või noh, meil on siin raamatu lõpus autoritud tutvustused. Ma loeksin neist ainult iga autori puhul avalauseid. Tauno Vahter, kirjastaja, tõlk ja kirjastuse tänapäev peatoimetaja Toomas Haug on viljakas kriitik ja kirjandusloolane Armin Kõomägi. Tiit Piibelehe ümberpööratud variant. Taavi Eelmaa on eelkõige tuntud näitlejanna Kaarel bee väljame on EKP Tallinna mosaiik. Koguduse pastor Kai Kask on üks väheseid, keda Jüri Arrak on maalinud kena inimesena. Toomas Vint on kunstnik ja novelliklassik. Margit Lõhmus alustas nagu windki kunstnikuna. Ave Taavet on kunstnik, kes kirjutab ja joonistab lugusid. Madis Aesma ei olegi nagu kirjanik, pigem on ta bändimees ja raadiohääl mõnusa sügava häälega. Ja tegelikult seda loetelu saab veel jätkata jah, et mis nagu ütleb seda, et, et need ei ole nagu sellist. Kirjanik kirjanik. Direino tooma senti ma praegu muidugi pisut ebaõiglaselt lülitasin sinna ritta, sest noh, daamika novelli loosneb vähemasti minu jaoks noh, vähemalt sama tähtis kui kunstiloos. Vägi muidugi ka tundub, et see novell just on nagu tema tema rida, et see sobib talle nagu imehästi, et on selles lausa meisterlik. Minu meelest. Ja Toomas Vint, eks ole, on siis nagu selle numbri klassik meil või noh, seal noh, mitte selles mõttes, et meil on 100 aastat vana klassik ka nagunii igas raamatus, aga aga selles mõttes, et et eelmine kogumit neil vist sellist ei olnud. Hea, et sa Kajar Pruul nimetasid seda 100 aastat vana lugu. Mis siis? Ma saan aru, et ongi justkui statuut, et igas selles novelli kogumikus, mis nüüd siis iga aasta hakkab ilmuma ja nüüd kaks aastat on ilmunud, et seal kas 100 aasta tagune lugu see selles kogumikus on Johannes Semperi lugu, novell, püha umbrohi. Ütle, kas sinu meelest see on nagu klassikaline novell tundub küll. See on, võib-olla peaks alustama üldse selle 100 aasta taguse looga sellest, et, et tegelikult ta seda leida pole üldse nii lihtne. Sest kui me mõtleme noh, niimoodi kasvõi niimoodi koolikirjandusel nimestiku järgi, et et see Siuru ja eesti novelli kuldaja novell. Et see oli tegelikult, kui neid tekste vaadata, need olid Ta noh, nii pikalt, mida tänapäeval peaaegu nimetataks jutustusteks või millekski selliseks. Nii et noh, et see on olnud selline paras manööverdamine selle 100 aasta taguse jutu leidmisega niimoodi, et ta oleks hea ja põnev jutt. Ja muide seda ma võin julgesti öelda, et Semperi püha umbrohi kõlab kohati täiesti jahmatavalt tänapäevaselt vä. Näiteks on Mudlum tundnud ära selles nagu oleks tema selle kirjutanud, noh, sama hästi, ma võin öelda, et siin kohati mõned leheküljed laused kõlavad, nagu oleks Maarja Kangro need kirja pannud. Olen ka Meetseegaar kolme kus me kokku saame, kus kolm kokku. Jätkame saadet loetud ja kirjutatud täna räägime novellikogumikust, Eesti novell 2019 ja stuudios on meil Kajar Pruul ja Tauno Vahtre. Kuidas Eesti tänapäev või kasvõi siis eelmine aasta selles eesti novelli kogumikus 2019 kajastub, et mulle tundub, et kaudsemal või, või isegi konkreetse omal moel on kõik need mingisugused teemad, mis meil ühiskonnas on, õhus on siin ka olemas või kuidas sulle tundub karm. No alati kõike ei jõua nii kiiresti nii kiiresti, paberile või isegi mitte novelli puhul, mis on üks kõige paindlikumalt reageerima maid vorme minu arust. Aga loomulikult kajastub noh, ma ei tea, kui siin kas või sellest rääkida. Et siin on Vikerkaare EV 100 numbri kaks lugu, nagu tähendab ma pean silmas Maarja Kangro tseremooniat ja siis ka sinu enda testamenti. No nii, et juba ainuüksi noh, selliste vormiliste asjade poolest No ja siis ma mõtlen kas või seda, et näiteks Arminkoome lugu, reetur, mis on ju ka tegelikult noh, ütleme ta ei ole päevapoliitiline või mingisuguses ühes aastas kinni, aga aga nagu mingisugune teema või mõte, mis meil kõigil on, mis puudutab siis seda mingi ühiskonnakorraldust ja kuidas asjad on valesti, kuidas nad peaksid olema ja nii edasi ja nii edasi, et see on nagu selline täpselt nagu naelapea pihta. Goa mäe jutu puhul jah, mul on kuidagi isegi sihuke tunne, et kustutatud mitu eesti kirjanduses ei oleks, siis tuleks ta välja mõelda või et see on lausa hämmastav, kuidas keegi ei ole enne tulnud selle ümberpööramise peale ja selle läbimängimise peale ütleme niimoodi, et see novell kujutab Eesti ühis Eesti sellist Eesti ühiskonda, kus võim ja raha on vardas, väntab vaim, võiks nii öelda. No just just see saab olema ilus ühiskond. Aga Tauno, Vahter, ütle, kuidas sa ütlesid, sa jõudsid ka lugeda seda kogumikud, mis mulje sul jäi sellest ja mida sa lugesid? Mis sulle tundus hea? Ma mõtlen, seesama Kõomägi lugu koos sinu looga moodustabki siukse omamoodi paari võib-olla mõnes mõttes, et, et lugu, millest võib-olla kõik lugejad ei saa samamoodi aru kui need inimesed, kes ringkonda paremini võib-olla tunnevad. Et, et mõlemad on sellised sisse vaatavad lood natukene ja, ja mulle meeldisid erinevad asjad. Sellistest tuntumatest tegijatest, noh ma arvan vindi lugu oli päris, Toomas Vint, Toomas Vindi lugu oli täitsa toredad Buendiga naisautoritest, et mulle ei meeldi minu jaoks uus nimi, riste, Lehari niisugune omamoodi huvitav lugu. Ja noh, siin on näha jah, et on, jaotuses on teatud loogikat, et noh, et siin võib olla ka see ala ja AS maa on omamoodi selline paarisrakend siin. Ja no ma saan ka aru mingist loogikast, et miks mind nagu haugiga kõrvuti pandud on, et ta vaatab sind kuidagi mingit sellist spetsiifilist, kergelt isiklikku vaadet, võib-olla. Et ma ütleks, et mulle umbes umbes pooled nendest lugudest meeldisid, mis ei ole üldse nagu halb tulemus on seal ikka väga esin või niimoodi ja aga, aga noh, eks see ongi see, et võtaks et see on niisugune populaarne teooria, et vot kuidas üldse nagu ennast avaldada saadet. Mõte ei ole ju kohutavalt palju väljundit, kui sa mingit lühijuurde kirjutad, et et on noh, sisuliselt kolm ajakirja siis alati on võimalus, eks ole, issi-emme armukese käest raha küsida, et ise välja anda oma luulekogu ja muud laastud või siis on, et tuleb murderingkaitse lahti, eks ole, et noh, nagu antud juhul siin Mis oli ka ja žüriiliikmetele tuleb, tuleb raha, korjati žüriiliikmetele maksta, aga see on see, mis meie sõjanojah ei tea jah, et noh, see ja siis edasi saab juba siukse hea konveieri peal, siis saad juba Kulka toetuse peale ja siis tulevad loomemajad. Meile meile maksmisega üksi ei pääse, sest see Ei no see ongi see häda, sellepärast läheb kalliks, tuleb korjata natuke oma põhimõte on selles, et oleme enni, mujal käimist. Maksta tuleb, ma räägin. Ja see teebki selle protsessi keeru. Kaks, aga kui oled juba sees, siis honorar lihtsalt kaks korda. Ja võib-olla lõpetuseks küsiks kaer pruuni ja Tauno Vahter sinu käest ka kohe. Aga kui sa Kajar Pruul Vikerkaare toimetajana pead ütlema, et kas novelli kirjutatakse Eestist palju et mulle tundub isiklikult kõrvalt, et vaadates või ka natuke seal sees olles, et et mingis mõttes novelle nagu noh nagu vaeslapse kingades, sellepärast et kui juba tekib üks mõte, mis on hea mõte, siis võiks juba pikemalt sellest kirjutada, siis ta pole enam novell ja kui nagu on lihtsalt selline sutsakas, siis kirjutataksegi nagu siin hästi lühikene miniatuurne. Üks asi on see, et vikerkaare novelli järjekord on üks tihedamaid, seal on ikka noh, Porton õige paks või noh, tähendab kuidas öelda, meil on nagu selline elav huvitavuse järjekord ütlema, et, et seal on mõned jutud, mis võib olla nii huvitavad, ei ole, kuigi kehvemal ajal käiksid, on oodanud üsna üsna, kuid juba et ei saaks öelda, et novelli kirjutanud tahaks magada, kirjutatakse, eks ole, just sinna, kus on nagu see tema mingi looduskaitseala, mis talle tänapäeval on jäänud, need on needsamad ajakirjad. Sest raamatutega on nii, seda mulle eelmise aasta andmeid ei ole, aga üle-eelmise aas tasel raamatus statistika põhjal, mis Vikergallupi jaoks said tehtud kui mu mälu ei peta, siis novelli oli aastaraamatut pärast 10 kuni 15 protsenti, kusjuures mitte kõigist raamatutest, vaid ainuüksi proosast. Vot see on tegelikult küsimus sul, Tauno Vahter ka kui kirjastuse tänapäev peatoimetajale, et noh, see ikkagi on nagu tõsi, et, et neid novelle väga või novellikogumik ei, ei ole väga palju ja ma ei tea, ilmselt ei ole ka kirjastused väga huvitatud nendest. No see ongi natuke nii ja naa ühest küljest ei pakuta neid ka väga palju. Ja teisest küljest selline Stam vastus kirjastuses on see, et kui su nimi juhtumisi Andrus Kivirähk, siis läheb raskeks ja mingi tõde seal on. Et no kohe kohe niimoodi automaatselt ukse taha ei tõsteta. Aga noh, teine asi on jah, vot nüüd see, et, et kas siis nüüd nagu keskpära romaan on, on parem vormi pärast kui hea novell. Ja pannakse ikkagi tihti nii palju õhku vahele nagu, kui on küll novellis on nagu kaks head pointi võib-olla, aga siis ta lahjeneb ära selle romaani peale, nii et paistab, nagu poleks neidki võib-olla vahel. Aga see on natuke sarnane teema, nagu võib-olla minu arust on, ütleme originaalkirjanduse puhul proosa ja näitekirjandusega näitekirjandusega minu arust lihtsalt Eestis rahalises mõttes tehnib paremini kui proosa ka, et juba sellepärast näidendeid mitte keegi lugeda ei taha näidendeid suurt keegi, aga lihtsalt see mudel on hoopis teistsugune. Aga raamatu puhul sul on ikkagi väga hästi läinud, kui veel mingi kordustrükk tuleb pärast esimest trükki. Noh, selliseid autoreid on, ma arvan noh, vähem kui kahe käe sõrmede jagu Eestis, nii et kes, kes saavad sellist asja lubada, et võib panna kokku. Kogu jutukogu ja seda ikkagi ostetakse ja loetakse ka. Pistaks nii palju vahele, et nagu mäletatavasti Aro Velmet asja seda eesti novelli eelmist kogumikku arvustades kirjutas, et jah, niimoodi humoorikalt noh, et kui ikka oled romaani kirjutanud või sul on näidend lavale tulnud, et siis lähed ikka sinna kirjanike kõrtsi ja lööd jalaga ukse lahti. Aga noh, mis seal novelliga. Kas sa nüüd kirjutad sellepärast, et sa tahad kirjutada, või sa kirjutad, sellepärast et sa tahad kõigile öelda, et sa kirjutad, et see küsimus ei ole uus, see on muidugi väga vana nähtus. Isegi tänapäeva ebaromantilisel ajal leidub isegi neid, kes kirjutavad sellepärast, et nad ei saa jätta kirjutamata. No sellega ongi ilus saade lõpetada. Täna rääkisime siis novellikogumikust, Eesti novell 2019, stuudios olid Tauno Vahter ja Kajar Pruul. Ja meie saate, lõpetab Kauksi Ülle enda luuletusega ima puu. Kauksi Ülle, sa said eelmisel nädalal selle eest Juhan Liivi preemia. Palju õnne sulle. Selle preemia puhul. Aitüma see oli väga rõõmustav, et üks väike käekutt kulub ühele naisterahvale alati ära, eriti veel Liivi nimega seostuv. Kuigi peab ütlema, et täna siia stuudiosse tulid hoopis uhkema käekotiga, et see polnud mingi märss, et kus see sul on praegu? Tütre käest võtsin. Õnneks õnneks on mul oma tütardega nii tore suhe, et vahel võtavad nemad midagi minu riiulist kaasa, vahel võtan midagi, mina nende riiulist kaasa. Ütle jälle seda, kas. Kas su luuletus on kuidagi Liivilik, et võib-olla on mingisugused teema või, või kuidagi mure Eestimaa pärast või tuleviku või mingisugune hingevalu, aga ta muidu ei tundu nagu väga Liivilik või kuidas sa ise tunned seda? No ausalt ütelda pead praegu väga tuim tükk olema, kui mingit muret ei näe, mis seal ei ole. Aga selle luuletusega oli tegelikult täiesti uskumatu lugu, kirjutasin ta ära ja just siis juhtus Doris Kareva küsima loomingu jaoks, et kas on midagi uut ja huvitavat. Ütlesin, et jah, et mul kimbuke on, saatsin talle tavalist selle luuletuse välja, sain jällegi bussijaamast osta loomingu ja vaatan seda, loen, et oma selle asja läbi, et kuidas see nüüd loomingust välja näeb. Oh, see tuli täitsa hästi välja, sellest võiks mulle oliivipreemia anda. Ja minu vapustus oli täielik, noh. Ühesõnaga kui mulle helistati, öeldi, et ma olen nominent siis ma mõtlesin lihtsalt, et noh, et, et vaevalt mulle mingit preemiat antakse, et aga aga, aga noh, see, et, et ma, mul nagu ei olnudki suurusehullustus, vaid keegi teine märkas seda ka. See oligi mul juba selline nagu hästi suur nagu rõõm. Aga tead, sellepärast ongi võib-olla õige, et sa selle liivi preemia said, sest liiv nägi ka tulevikku ette. No see ei ole võõra? Ei, see tuleviku ettenägemine pole üldse võõras, kuigi ma ei välista ka seda ise, peab ka vaeva nägema millegi nime. Aga ütle seda, mis hetkel sa selle luuletuse kirjutasite, seda ma isegi ei küsi, et miks sa selle kirjutasid, sest mulle tundub, et kui sa selle ette kannad, siis on väga selge. Aga et mis hetkel sa seda tegid? Ma arvan, et ma tegin seda bussis nagu enamus oma paremaid luuletusi. Et siis loodus jookseb akendest mööda, sa saad midagi rahulikult mõelda. Loodust vaadates on alati hea keerida, bussis on too eelised, sääsed ei söö. Ja ühesõnaga, et, et ma arvan, et ma siis hakkasingi nagu kirjutasin sellise enam-vähem valmis ja siis kodus rõõmsalt esimesel vabal hetkel lõin ta siis arvutisse. Et tavaliselt pusib piletite tagaküljel või väikses vihikus on originaalid. No ilmselt ka see on hea, et bussiaknast näeb, kui palju puid on ja kui palju ei ole. See on täitsa hull värk, palen setomaal olen siis selline pärimusgiid, sõidan turismigruppidega ringi ja ausalt ütelda poolt ma loen siis mingil koolitusel, et, et Eestis on puutumata loodus, tulge jaapanlased Eestisse ja siis pärast sõidan ühe turismigrupiga ja vaatan raiesmike raiesmikke raiesmikke kännud, kännud no tähendab, et ausalt ütelda ikkagi noh väga halb on peale selle, et, et lõunaeestlastel On väga säilinud korilase elulaad, mis on nii palju miljoneid aastaid vana juba. Ja seal inimene lihtsalt teeb kogu aeg seda, mille jaoks Jaapanis on juba mingi metsateraapia instituut, et läheb hommikul kell viis ja toob endale marjad mõned ja praegu on juba kukritsa hullu salanud ja et inimesed jäävad oma metsateraapiast ilma, nad jäävad oma marja ja seenesaagist ja vitamiinidest ilma. Noh, et nad jäävad ju nii paljust ilma tegelikult sellepärast, et keegi mingeid, ma ei tea, mille pärast palke tahab ära viia. Nii ja nüüd see luuletus ima puu, palun. Viinapuu ole viimane vana puu mu ümbreol kunagi Kõivisto Pihlap, Ni Haavisto, Tammik, Niinemets, Vahtrik, kuusisto, Palo. Ole viimane, Kõverik, puutuuled Pulstvamu võrra ja pikne koore sisse mõrvitley. Spalada tuli, mätas sadu olevitsinda asfalti ümbre siis tõhva idane õit. Oh, kellele külmina kõnele oma noore ja lehe röögahilist ohja Ummete kulles mu hirmust olnud torme, käe ja usk, et minugi söand tüki ülema mädanik viil Pakvamu lehe varjo vil kallistama kutskuur. Aga mul igalt poolt ümbre äreviidi käik sõsaravele lõigati mõttes nii suur. Mis sai naist, laut, puit või saepuru, hakkliimpuitkiudvineer, KOV-le üldse emulatsturu, kass ainest bordellis, ankrujalats või kontoriarvutilaud bürokraadile kirstulaud, kus tuli neile ots. Küsimus üles, kak halu. Kui seal väärakeik mõtsa kohe kitse ja jänese jäige. Mütsiga ei otsita õhku. Põdravasikas sai kõrvu. Mõttak Ma näeks und, Sisaski kevajast ooda, kuldnokk korjama kõrsi, muss, asju ja surmani, pesapuus ja pagajat käkk. Uus Minna erkvel hoid, saagem mürin. Maadalase eliinu, valge mure, sekka mu talveund. Avil ole, ei tulnu mu tund. Külgeva ja heranes kõik, kuid sibi härblane, hõik. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Marist hamba ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni. Me ei ela n-iga, et me vana ela. Ta ei leidnudki vaeva ja kaera elaga t5 lähedal. Sunniskuu, millise sõdu juures? Tooli tuuleta veed, tooli. Suuruse ta vehklemas. Ta Päeval ta tehtu päeva. Hoopi Kuusto särada, Lehto peeti saada.