Loetud ja kirjutatud. Tervist, mina olen Urmas Vadi algab saade loetud ja kirjutatud ja täna räägime festivalist, head read. Tutvustab festivali Indrek Koff. Räägime tõlkija Erle Nõmmega ja Armeenia kirjanik nariine Akbari anniga. Head kuulamist. Kuna tänane saade on pühendatud kirjandusfestivalil head Read, siis ma olengi palunud stuudios festivali ühe korraldaja Indrek kohvi ja Indrekule. Ütle, kuidas sina teed valikuid, kui on kirjandusfestival? Noh, ma kujutan ette, et praegu on natuke kergem, sest sa ise korraldad seda festivali. Oled üks korraldajatest. Kui sa näiteks kuskil mujal käid, siis tihti tekib jällegi seesama noh, meie kaasaja elule üldse selline iseloomulik nähtus nagu mingi üleküllastatud või et kõike on liiga palju ja valida ei oska. Sellepärast ma küsingi, et kuidas sina festivalidel orienteeruda, kuidas sa soovitad praegust, seda head read festivali jälgida? Tead, sellega on niisugune lugu, et ma olen kasutanud kahte lähenemist. Üks on selline poolteaduslik, et ma võtan festivali kataloogi ette ja siis Peilin sealt välja, kas mõned konkreetsed autorid, kes on mulle väga huvi pakkunud või või näiteks üks asi, mis mind alati huvitab, on, on igasugune kirjanduslik eksperimenteerimine siis kui ütleme näiteks lähen Tartusse, siis vaatan, kas Jaan Malin kuskil müriseb, jaamachaelutlusi teeb, tavaliselt teeb ja kas seal muud midagi niisugust. Ja teine viis on siis see, et minna lihtsalt ja kulgeda ringi, vot see on enamasti siis, kui sõidadki kodulinnast kuhugi ära. Siis mulle tundub, et palju toredam on olla niimoodi, et unustad igasuguse teadusliku ja süstemaatilise lähenemise lihtsalt käid kellegagi kaasa või, või noh, sinna, kuhu sa parasjagu satud, seal sa oledki. Ja, ja niimoodi võib aeg-ajalt juhtuda ka väga, väga huvitavaid asju. Aga noh, võib-olla siis jah, et ütleme, see esimene variant on ikkagi selline kõige lihtsam, et lasta korraks kataloog käte vahelt läbi käia, silm üle ja vaadata, kas on mõni selline väga kindel asi, mis huvi pakub ja võib-olla näiteks selle ümber samal päeval veel midagi, mis hakkab hargnema. Too välja mõned nimed, keda sina lähed kuulama, kes tunduvad sulle sellised autorid, keda ei tohiks kindlasti maha magada, kuigi mulle tundub, et selles suhtes see kava on kindlasti väga kirju läbi põimitud erinevate kunstiliikidega on sellised mõnusad risoomid justkui, et seal on nii muusikat, et teatrit, kirjandust ja nõlmi isegi filmi ja ka tegelikult jututeemad ei piirne ainult kirjandusega, vaid et seal on tõesti räägitakse tehnoloogiast ja keskkonnast kliimamuutustest. Nii et, et selles suhtes on väga huvitav programm. Aga, aga noh, näiteks sellist Atwoodi või stopardit sellel aastal Tallinnas ei ole. No mina ütleksin, et Julian Barnes on iga toll väärt nii äpp, voodi, kõhiga, Stoppard, et ta on minu jaoks viimase aja suuri lemmikuid ja teda ma kindlasti lähen kuulama. Ja samamoodi, noh, kui me räägime suurtest staaridest, siis on meil ju siin konkuri, preemia saaja lei, las tema nii Prantsusmaalt Maroko päritolu kirjanik. Aga, ja sa mainisid siin igasuguseid asju ja neil on tõesti väga palju erinevat. Minu enda selline üks südameasja on alati olnud noored inimesed, neil on ka sel aastal, et kui ma ei eksi, juba viiendat korda verinoorte luuletajate õhtu kus ma kindlasti olen kohal juba korraldajana, aga ma läheksin sinna nagunii, sest et need on alati olnud sellised tõelised energiapommid, need, need noorteüritused, kustkohast need autorid tulevad need autoreid, tulin vaadet meie juurde kuidagi niimoodi noh, ütleme siis hea sõna kaudu või? Esimesel aastal otsisime kirjandusõpetajate kaudu sealt edasi on juba nad ise 11 soovitanud, eks me oleme üritanud ka silmad lahti hoida, käia ise kuulamas või saatnud spioone siia-sinna, kus noored luuletajad esinevad. Ja, ja niimoodi on seal kuidagi kujunenud. Paraku on nii, et kipub ikkagi olema enamik tallinlasi. Aga meil on iga aasta olnud pärnakaid, viljandlase tartlasi see aasta juba teist korda järjest tarbeks Võru poiss, et me ikkagi üritame leida neid nooriga mujalt peale Tallinna ja, ja peale selle üks asi, mis mulle aina enam meeldib, see, kui ma ei eksi, nüüd juba kolmandat aastat on meil kahe kirjaniku dialoogid, kui muidu on niimoodi, et kutsutakse välismaalt tuntud kirjanik või vähem tuntud kirjanik ja keegi temaga vestleb enamasti on see siis ka tõlkija, tõeliselt viljakas tõlkija või siis selle eriala asjatundja, kuidagi on ajaloolase ka. Aga nüüd me oleme kutsunud kaks eesti kirjaniku, pannud nad kokku istuma ja öelnud, et vestelda ja millest iganes tahate. Eeldatavasti nad räägivad ka oma uuematest raamatutest, aga minu jaoks see ei olegi kõige tähtsam. Kirjanikud on alati jube huvitavad inimesed, vot need on need inimesed, kellel on olnud aega mõelda igasuguste asjade peale ja kui nad siis omavahel rääkima panna, siis võib sealt tulla väga põnevat. Ja nüüd sellel aastal on ka nii, et ka mõningate välisautoritega on sattunud vestlema kirjanikud ja see on huvitav. Jah, ma panin ka seda programmi lehitsedes tähele, et tõesti pole ainult eestlased, kirjanikud kui pandud, vaid ka välisautorid Julikud, sest mõtlesime, et mis need välismaalased siis nii väga erilised ufod on, et eks nemad on ju ka kirjanikud nagu, nagu meiegi omad noh, tegelikult ütleme nii, et ka varem. On juhtunud, et eesti kirjanik vestleb väliskirjanikuga. See on olnud ennekõike sellepärast, et meie kirjanikud, suurem osa on juga tõlkinud, midagi, nad on siis olnud kas selle autori tõlkijad või lihtsalt, kuna nad on selle maakirjandusega kursis või midagi niisugust. Aga sel aastal on jah, mõned sellised vestluspaarid pandud kokku just nagu noh, nimetame seda siis erialaks või selle järgi. Siin on näiteks Rootsi krimikirjanikke Meeli Shep, kellega räägib Birk, Rohelend Rootsi ja Eesti siis krimikirjanduse, sellised staarid koos või siis Sirpa kähkanen ja Tiit Aleksejev, mõlemad kirjutavad ajaloolisi romaane. Ja samamoodi näiteks Inga Kayla ja Kai Aareleid Kaiani muidugi ka viljakas tõlkija. Aga siin on nad koos ennekõike ikkagi kirjanikena, kes on ka mingis mõttes kirjutanud sarnastest asjadest naistest ajaloost. Nii et siin on jah, sellised sellised ühendusjooned siis nende vestluspaaride vahel. Indrek oh, kui sa millessepi juba mainisid, siis tegelikult, et noh, mulle tundub, et sellel head read festivalil on ka see see Rootsi krimi kirjandus, noh mis ongi üle maailma tuntud ja hinnatud on ka kuidagi eriliselt rõhutatud, et on veel ka Mattias Berg ja me oleme neid festivale ette valmistades varemgi kuidagi juba öelnud, et nüüd rootslased tulevad mürinal kõik. Et siin on olnud veel selliseid aastaid, kus just Rootsi krimikirjanikke on olnud mitu ja noh, eks see on ja sellepärast Rootsis lihtsalt kirjutatakse väga palju niisugust kirjandust ja see on tõesti populaarne, see levib üle maailma. Ja, ja noh, meil on hea meel, kui mõned nendest väga tuntud nimedest tulevad siia sedasama meelesepp, näiteks. Vaatasin, et on saanud kahel järjestikusel aastal, kui ma ei eksi, Rootsi parima krimikirjaniku tiitli, nii et selline raskekahurvägi on kohal. Üks saade loetud ja kirjutatud ja täna me oleme siis heade head festivalilainel väikeste mööndustega, et ma olen stuudiosse palunud Erle nõmme, kes on vene kirjanduse tõlkija, tere. Kuna on tulemas festivalile on juba olemas nariine abcarian, kes on Armeenia päritolu praegu Venemaal elav kirjanik, kellel on eesti keeles ilmunud ka kaks raamatut, eks siis Erle nõmm sinu tõlkes ja teine siis Ilona martsoni tõlkes ja varsti me kuuleme ka vestlust Ilona martsoni ja nariine abcarianniga, aga võib-olla enne seda olekski hea Erle nõmm sinuga rääkida sellest samast raamatust, mille sa oled tõlkinud ja mis on tänapäeva Punase raamatu sarjas ilmunud. Selle pealkiri on taevast, kus kolm õuna ja just äsja on ilmunud ka sellest samast sarjast punane raamat sinu tõlkes. Ühe väga noore vene autori Grigori Luczyyteli raamat Saveli päevad. Et mingis mõttes üsna juhuslik valik, et kaks sellist raamatut, samas mõlemad on Moskvas elavad autorid kirjutavad vene keeles, aga noh, abcarjand muidugi enda vaimset sellist ruumi. On selge, et see on ikkagi tal Armeenia. Jah, minu jaoks on tegelikult need autorid ja need raamatud kummalisel kombel sarnased. Kuigi see kirjaniku meetod ja stiil on, on väga erinevad, räägivad nad ühelt poolt põhiväärtustest ja teisest küljest on nendes väga selgesti väljendunud selline asi, mida vene kirjanduses nimetatakse Svjetleja pitsiall. See on siis mingi kurbus, mingi helge kurbuse helge nukrus või helge igatsus, seal on nagu kõik need kolm asja kuidagi kuidagi ühes sõnas sees. Ja kui me alustame siis sellest Adgariani raamatust, siis tema on ise öelnud, et tema jaoks on hästi tähtis juured. Tema on inimene, kes vaatab minevikku, sest et minevik on ainus asi, mis on meie elus tegelikult kindel. Ja kui see minevik on läbi mõtestatud, siis see kirjanikule kindlasti annab ka sellist inspiratsiooni, millega edasi liikuda, tema suhtumine vanadesse inimestesse, see on kuidagi selline hästi hästi lugupidav, ta isegi ütleb, et tegelikult sõna vanur on täiesti eksitav ja see on täiesti kuidagi ülekohtune, sest et ta on tegelikult väga poeetiliselt minu jaoks isegi öelnud niimoodi, et taevale on kõige lähemal lapsed ja vanurid. Lapsed sellepärast, et nad mäletavad taevalõhna ja vanurid sellepärast, et nad on taevale juba lähedal. Ja see, kuidas ta kirjeldab neid siis vanureid paremat sõna meil selle jaoks paraku pole. See on selline armastus ja see on selline kaastunne, selline mõistmine. Ja kindlasti ka huumor ja ka tegelikult noh, võib-olla künism on palju öelda, aga noh, selline selline irooniline huumor kindlasti. Jah, kindlasti, vot see ongi, ongi hästi huvitav see, et see raamat ei ole kindlasti mingisugune selline kurb nutulaul aga ometi ometi jääb sellest niisugune Nood helge nukrus, minu jaoks on see kõige parem sõna, sest et tegelikult nende külaelanikega juhtub ikka põrgulikult palju jubedusi. Pool külamis kukub kuristikku, eks ole, kõik. Ma ei usu nälg nii edasi ja nii edasi ja et kui lihtsalt paari sõnaga kokku võtta seda nariine abcarianni raamatut taevast kukkus kolm õuna siis tegevus toimubki ühes väga-väga üksikus Armeenia mägikülas ja see aeg, noh, tegelikult sealt saab seda aega, räägitakse sellest suurest sõjast, mis on siis ilmselt teine maailmasõda. Aga, aga kõik see elu-olu on hästi arhailine ja kõik need uskumused, unenäod, mingisugused traditsioonid, mis on tõesti segatud kristlusega, siis seal väga palju on seal mingit paganliku elementi sees. Ja, ja see lugu ise algab siis sellega, et peategelane, kelleks on üks vanur, nagu sa ütled Erle nõmm, siis tema otsustab surra lihtsalt läheb, hakkab, paneb endale matusekleidi valmis, et kui ta leitakse, siis saab ta juba riidesse pannes, läheb voodisse, hakkab surema. Aga naljakas on juba omakorda see, et mingisuguse paarikümne lehe pärast selgub, et tegelikult on tegemist 57 aastase naisega, et kes otsustab surra kellele tuleb, ütleme mõne peatüki pärast. No tegelikult mulle meenub kohe narin EOK variandi enda ütlused ta tihtipeale, kui tal on hästi raske elus, siis ta meenutab oma vanaema lauset, vanaema lause on selline. Kui üks uks sulgub, siis teine avaneb, seda teame me kõik. Aga narineesis lisab juurde, et see ei ole mitte asi, mida uskuda, vaid seda ust tuleb hakata otsima. Ja, ja ma usun, et selles raamatus tegelikult need vaprad mägi elanikud, nad tegelikult otsivad seda ust. Aga nüüd abcarjani juurde me tuleme tagasi, sest ta tuleb ise saatesse meil rääkima. Aga räägime Erle nõmm ka sinu savist, viimane sinu tõlge, mis on ilmunud Grigori sotsiiteli Saveli päevad. Ja tegemist on hästi noore autoriga, see ongi tema esimene romaan ja mis on vist eelmisel aastal ilmunud ja nüüd kohe tõlgitud, nii et selles suhtes väga kiire reageering sinu kui tõlkija poolt. Jah, ja sealsamas jõudnud tegelikult ka kohe ühe tuntud suure vene kirjanduspreemia, sellisesse Longlisti teda täiesti kandideerib tegelikult ühele suurele proosapreemiale. See oli selles mõttes huvid, kui tegelikult seda pakkus, kirjastus pakkus kirjastus Tänapäev ise ja, ja seda oli hästi rõõm ja lust teha, sellepärast et ta oli niisugune kuidagi kuidagi voolav. Hakkas kohe jooksma. Kuigi, kui ma lugesin neid retsensioone, siis sellele raamatule on tegelikult kaks etteheidet. Et üks on see, et, et seal ei ole süžeed, mis mind väga üllatada, sellepärast ma täitsa mõtlesin, et huvitav, et kas inimene näiteks ütleb enda kohta, et tema elul ei ole süžeed. Et siin on väga selgelt siiski see kassisünd, sega sihuk ja selle vahepealsete punktide käigus ta ise ütleb, et kassi sülitatakse alati vastukarva. Ja temaga juhtub igasuguseid asju. Ta väga isemeelne nagu kassi ikka, ta kõnnib minema, kui tal hakkab igav. Nii et noh, täiesti täisvereline kass, aga teine missugune täpselt ja teine, aga teine etteheide on siis selline, et ta on liiga inimene, see kass. Noh, kuidas võtta, et see on natuke seotud tegelikult minu jaoks sellega, et millest see raamat räägib. Et selle eestlasena kirjutaja Jevgeni Modolaskin ka väga tuntud vene kirjanik on öelnud, et tema jaoks raamat räägib kaotustest ilma jäämistest ja ilmajäämistest sellistes eksistentsiaalselt mõttes, et me inimestena ei saa ega suudagi kunagi leppida, meie kõrvalt kaob tegelikult oluline inimene et sinna jääb tühi koht, et tänapäeva maailmas on pigem alati, ütleme et asendamatuid inimesi pole aga minu jaoks tähendab see seda, et ega töö jäi tegemata busside juhtimattaya ja koolide juhtimata. Aga see, kui kui sa leiad sellise olulise tegelase, kelle jaoks sa ise oled oluline, siis annab nagu sinu elule mõtte. Ja, ja sellest need kaks meest väga julgelt rääkisid, jällegi tunnistasid, et nad nutsid seda raamatut kirjutades esimest raamatut lugedes ja mina seda raamatut tõlkides kuigi taas veel kord, see ei ole üldse kurb raamat, see on äärmiselt naljakas raamat, vaimukas raamat. Aga jälle see helge, helge kurbus või helge, selline eksistentsiaalne, lahutamatu inimeseks olemisega, meist asuolendiks olemisega seotud. Kurbas sotsiiteli sovelik kassiraamat, Saveli on tegelikult, see nimi on tal saadud lemmik kohupiima järgi, mis meenutab muidugi seda Petsoni ja Finduse lugu, kus siis pannakse pensionile või tähendab hindiasele pannakse nimeks Findus, sellepärast et selles kastis, kus ta tuuakse, on rohelised herned kindus. Võib-olla see lugu iseenesest ei ole ju midagi erakordset või see just nimelt see võib olla sedasi sõidetaksegi, et see ei ole kuidagi originaalne, see on ühe kassi nägemus Moskvast ja sellel ajal elavatest inimestest Moskvat, tänapäevast, siis aga võib-olla mis teeb selle raamatu täiesti eriliseks, nauditavaks on see, et, et kuidas see slotsiitel sellest kirjutab, selles on mingi eriline poeesia ja ta täiesti mängib ka nende erinevate stiilidega, et kui sellel kassil saab üks periood läbi ja ta liigub järgmisesse kohta järgmise peremehe juurde et siis ta selle stiiliga annab edasi ka seda, seda mingit olukorda asetada selle inimese enda, kelle juures kassist peatub noh, mingit iseloomu ja mingit tunnetust ja maailmanägemist. Ta on öelnud tegelikult seda, et ta kirjutas seda raamatut küll kaks aastat, aga valmistus selleks 10 või 15 aastat. Ja ta ütles, et tal tegelikult on ammu-ammu olnud tunne, et kirjandus on midagi nii olulist, et lisaks näitekunstile ta näitleja on kirjandus talle tundunud ala, kus ta tahaks nagu ta väljendus sedda, lüüa rohkem kui lihtsalt lugejana. Ja sellepärast ta ütles, et ta pani kirja isegi mingisuguseid sõnaühendeid. Et need ilmusid talle. Et need ilmusid talle aastate jooksul, ta ei osanud seda seletada, miks ta peab selle kirja panema kant niidet, nii ta ütles. Ja ta ütles, et ka tegelikult isegi etenduste ajal vot rääkida ise naeris, ütles, et olin seal mingisuguses rollis ja järsku tundsin, et oi pagan, vaat see on täpselt see koht, mida mul läheb selles raamatus vaja. Slutsiiteli raamatut Saveli päevad saabki lugeda, kui noh, mingisugust sissepõiget tänasesse Kus ta on tegelikult öelnud ka seda, et paluks võtta Saveelid kassina ja palustada, võtta unikaalse ja täiesti asendamatu tegelasena. Et see on hästi tähtis, et just nimelt ei ole asendatav, sellepärast ta näebki nii, sellepärast ta kirjutabki nii, sellepärast märkabki selliseid asju ja see ongi tema väärtus. Et ma tegelikult isegi kusagil mõtlesin seda tema intervjuud kuulates, et noh, mine tea, et äkki see on ka natuke aja märk, et et me peame kassi suhu panema, sellised. Lood õrnusest ja hellusest ja hoolimisest, et et kui seda praegu panna nagu sellise lihtsalt inimese suhu sisse kuidagi oleks nagu kuidagi kõlaks õõnsalt, võib-olla võib paatuslikult kuidagi ära leierdatud. Et aga selle kassi suust on ta niisugune armas, et tõepoolest Tagasi põhiväärtuste juurde. Jätkub saade, loetud ja kirjutatud. Suur rõõm on siin stuudios öelda, tere. Nariin abcarjanile Ilona martsonile, kes on aparjani raamatu Manjunja tõlkija, tõlgib tänast vestlust. Riin, kas vastab tõele see, et Eesti sai kirjanik tänu sellele, et ei tahtnud enam teha raamatupidamistööd? Poolest see oli nii, ma olin kõige tohmakam raamatupidaja Moskva linnas ja maksuametnikud ja pensionifondi ametnikud kartsid mind nii kui nad nägid, nad vaatasid mind õudusega ja selline pilk oli silmis, et ära ära igaks juhuks minu juurde tulema. Aruannetega. Need mõlemad raamatud, mis eesti keeles on ilmunud, üksis taevast, kukkus kolm õuna ja teine siis manni Unia. Mõlemad raamatud räägivad Armeeniast, kus väga tugevalt on olemas Armeenia ajalugu, mütoloogia, uskumised, etnoloogia ka, noh, sellised eluloolised või argised kirjeldused. Aga samas te elate Moskvas, kirjutate vene keeles. Aga kas teie vaimne ruum on siiski Armeenia? Ma õppisin Armeenias Armeenia koolis ja minu esimesed katsetused olid armeeniakeelsed, aga mul ei tulnud midagi nagu välja. Ja sellepärast on niimoodi läinud, et, et elu läks nii, et hakkasin kirjutama vene keelest. Aga jah, jah, minu ruum, minu mõtteruum on ikkagi Armeenias ja sellepärast on mul lihtsalt mugavam Armeeniast kirjutada. Nende mõlema raamatu puhul, mis eesti keeles on olemas, nende puhul on läbi põimitud mõlemal iroonia, mis mingil hetkel muutub lausa grotestiks. Ja see on segatud ka kurbuse ja kaastundega ja huvitaval moel need kaks justkui vastandlikku asja ei tühista teineteist. Ja siis on ka väga poeetiliselt kirjeldused koos mingite väga argist asjade või isegi Rubussusega. Et kas see on teil väga teadlik võtta või lihtsalt kujunes nii. Vanaisa, kes oli väga tark mees, rääkis ikka eta armeenlased, kellel on olnud väga raske ajalugu, on jäänud ellu tänu sellele, et neil on olnud väga hea huumorimeel. Ja see huumor on, ma arvan, sellepärast Armeeniale väga iseloomulik. Teisalt ma kasvasin üles klassikalise itaalia filmikunsti peal, et sellised filmid nagu amort kord on, mida ma olen seda hästi palju näinud ja nad nagu tekitavad sellist samasugust tunnet, samuti ikka Gerdi Daneelija karjui ehk ära kurvasta, on üks filmina, ma kangesti armastan. Kui ma hakkasin lugema seda raamatut, taevast kukkus kolm õuna, siis kuidagi esimese asjana meenus markesi 100 aastat üksildust. Ja siis ma mõtlesin, et kas see on ka selline maagiline realism või siis see ongi Armeenia selline vaade. Joon on nii äpil hirmu kastma, Mervadrininastubussimised, kraadised, ma armastan väga markese loomingut. Maastasin ta 14 aastaselt siis kui ma lugesin läbi tema jutustuse kõige kaunima Pärnumaailmas ja see jutustus muutis minu elu 180 kraadi elutunnetuse 180 kraadi. Ja ma ei saanud kuidagi aru, et kuidas see on võimalik, et üks surnu, mis seal, kuidas seal loos räägitakse, suudab muuta elavate elusid. Samal ajal Ma alguses seda kolme õunaraamatut kavandasin, oli mul plaanis lihtsalt üks lõbus kogumik juttudest vanainimestest, kes elavad mägedest juhtinud lõbusad juhtumid. Aga mida rohkem ma seda kirjutasin, seda rohkem see asi kippus sinna majakesse minema. Ja samal ajal juhtus selline asi, et suri ära ka marke sise ja ma tunnetasin seda surma nagu väga lähedase inimese lahkumist. Ja võib-olla ongi see raamat teatud mõttes austusavaldus suurele kirjanikule, kellest ma väga lugu. Hammustus. Mis on teie raamatute puhul? Väga iseloomulik, on see, et seal on tegelased on väga intensiivsed ja tihti on just vanad naisterahvad väga intensiivsed. Mõlemas raamatus selles kolme uina raamatus ja Manjunjas on, et selline eriline tegelane nagu nänni, kes on noh, tõesti nagu üle üle võlli naljakas ja, ja tõre ja see tundub, et kuidagi läbivad nad on nagu tõesti nagu viimase piirini viidud. Kas see ütleb midagi selle Armeenia rahvuse kohta, ütleksin midagi teie kohta või ütleb see armeenia naiste kohta midagi? Näed seal mitu upukalinielideegaator, võrgli. Libapuski teaduski on Assadi Chili Rabutili vapuski, teaduski, häbesseismi pieteedi, meie oleme see põlvkond, keda kasvatasid vanaemad ja vanaisad põhiliselt sellepärast, et vanemad käisid ju tööl. Ja meil oli väga tere viis last. Ja loomulikult ei olnud vanaisal vanaema vanad põlvkonnal meiega kerge. Aga mis puudutab armeenia naistesse, siis teate see on niimoodi, et ainult pealtnäha Nad näevad sellised vaguralt Valded ja, ja kenad välja, aga tegelikult, et see on väga tõsine raudbetoonkonstruktsioon ja seda paigalt nihutada on väga keeruline. Raamatu Manjunja tegevus toimub Berdy linnas ja kõik, kes tahavad, võivad Google'ist selle linna üles leida. Milline on hetkel seal selle linna üldse selle piirkonna sõjalis-poliitiline seis? Bert on piirimaa, ta kuulub sellise territooriumile, mida pildikus pidevalt käib, sõda, seal on juba 30 aastat selline vahelduva eduga kord intensiivsem kui vähem intensiivne sõjaline konflikt. Ja seetõttu ei meenuta see linn enam üldse minu lapsepõlve linna. Et see on ikkagi poolsõjaväeline linn juba, aga kui ma seal käin, siis ma korjan kokku oma lapsepõlve käies mööda vanu hoove, mingisuguseid mulle ainult teada-tuntud kohti. Ja tegelikult see Berd, mis oli minu lapsepõlves, see on ainult minu sees, et seda praegu ei ole. Samas inimesed on ikka needsamad, kes on kogu aeg seal elanud. Näiteks kujutage ette sellist olukorda. Mina olen 48 aastane, ma sõidan Bergi Moskvast ja tänaval võib mind kinni pidada täitsa suvaline mingisugune vanamees või vanamutt ja öelda, et kuule, narine ega mis asi on Moskvas teed, ega seal meile häbi ei tee, mida seal Berdist räägid. Ja siis mina muutun selliseks viie aastaseks häbelikuks tüdrukuks ja üritad öelda, et ei, ma ei tee häbi, ma olen väga korralik, räägib tervisest ainult head. Aga et oleks selge, siis sõjaline konflikt on, kelle vahel. See konflikt on Armeenia Aserbaidžaani vahel pärast seda, kui lagunes Nõukogude Liit, siis olid teatud territooriumid, mille, mille osa siis nagu tõusis üles suurt tüli ja seetõttu nagu see konflikt ei ole lahenenud. Te rääkisite, et te ise ei otsinud kirjastajat, ei tahtnudki raamatut välja anda, vaid teie blogipostituste peale tuli kirjastaja ise kohale. Kui kerge või raske on Venemaal praegu raamatuid avaldada ja kas on ka mingisugused ebasoosingu ja soosingu teemad ja kas seal saab näiteks ilmuda raamat, kus öeldakse, et tegelikult Venemaa tungis Ukrainasse või et Putin ei olegi kõige kangem tublim mees maailmas? Senine traumat saaks ilmuda? Oma kirjanikuteed alustasin, mis juhtus umbes kümmekond aastat tagasi, siis neid probleeme ju tegelikult ei olnud. Ta on Venemaal kui Armeenia kodanik, aga mul on Venemaal elamiseks elamisluba, ilma selleta ei saaks ju tööd teha. Ja ma üritan Venemaa poliitikusse Armeenia kodanikuna mitte sekkuda. Loomulikult ei meeldi mulle see poliitika, aga ma arvan, et kui ütlen mina midagi, siis mitte midagi ei muutu. Ja kas mul ongi õigus seda öelda, sest ma ei ole ju kodanik, valimistel ma ju ei osale. Kui ma nüüd mõtlen oma peas, et kas on ilmunud mõni raamat mõnelt teiselt autorilt, mis seda Ukraina sõda kuidagiviisi kritiseeriks või näiteks nagu selle koha pealt, mis ei ole ametlik seisukoht, siis minu teada ei ole seda olnud. Sest et ma arvan, et see kõik on värss väga värske, väga-väga valulik. Ja sellepärast ma arvan, et kui mina selle raamatu kirjutaks, ma arvan, et see ilmuks. Mis aga puutub Armeenia poliitikasse, siis loomulikult ma sekkun meil kõigi kätte ja jalgadega ja kui oli aasta tagasi see riigipööre, siis loomulikult olin, olin kohal ka mina ja perekond ja mis seal rääkida, minu 74 aastane isa käis ka miitingutel. Nii et selles mõttes jah, selles poliitikas Armeenia kodanikuna muidugi sekk. Sellesama raamatu Manjunja järelsõnast või tegelikult intervjuust, mille Ilona Martson, sina oled noriin karianniga teinud, selgub, et see teie, kuna siinolek Eestis ei ole nii-öelda võib-olla on esmakordne, aga tutvus Eestiga on teil juba olemas, et selleks on naksitrallid, et äkki te räägite, mis suhe teil noksi Trallidega. Ta hakkas lugema väga varakult. Ja esimest korda luges naksitrallid läbi viie aastaselt, see oli üks esimesi raamatuid, mis ta üldse läbi luges ning see oli loomulikult armastus esimesest silmapilgust. See raamat on siiamaani alles ja see raamat on tema jaoks nagu väga tähenduslik. Ilmselt ta mäletab mingeid kohti peast, eriti luuletusi, mis seal on ja mis ta on siis tsiteerinud ka nende perekonnas juba siuksed paroolid käivad selle kaudu. Ja kui rääkida üldiselt, siis täiskasvanuna on sageli pöördumas tagasi, siis lasteraamatu polümdada luges lapsena soovitab seda teha ka paljudel täiskasvanud inimestel. Ei kujuta lihtsalt milline õnn see on. Sest näiteks kujutame ette, et on talv, kui sa oled ennast paksuks söönud, kui sul on paha tuju. Põed teki alla, võtad ühe mõnusa lastele raamatu ja pöördud tagasi mingisse toredasse aega ja. Lähme lepet. Loetud ja kirjutatud. Ja lõpetuseks oleks paslik mainida kellel tekkis huvi veel kuulata ja näha nariine aparianni ja Ilona martsonid, siis nemad vestlevad omavahel täna Kirjanike Majas musta laega saalis algusega kell 17 null null. Ja tänase saate, mis oli pühendatud head read kirjandusfestivalile mängisid kokku Maristomba ja Urmas Vadi ning selle hooaja viimast saadet jääb lõpetama Jüri Kolgi luuletus. Kõike heade kohtumiseni. Mina q. Keeldun kategooriliselt kategooriliselt. Keeldun võtmast vastutust kõigi töljakuste eest. Mis te täna öösel teete? Minevikus või tulevikus? Mina kuu, olen tüdinud kuulamast teie südamevalu ja soigamist. Huilgeid. Päriselt. Millal keegi küsis, kuidas minul läheb? Päriselt. Rääkige oma preestriterapeudiga. Vaadake, äkki leiate mõne sõbra? Mina kuu, olen väsinud. Keegi võiks osa kohustusi enda kanda võtta. Tõus ja mõõn. Hästi, sellega tegelen edasi.