Tervist, mina olen Urmas Vadi ja algab saade, loetud ja kirjutatud ja täna on mul külas Maarja Kangro, tere Maarja. Tere, aitäh kutsumast. Ja räägime sinu uuest luulekogust, mille pealkiri on tuul, selle kogu on välja andnud, et see, kes sinu raamatuid viimasel ajal ikka välja annab, ehk nähtamatu ahv. Aga ütle maarjamille pärast see tuul, et alguses, kui ma kuulsin, et sul tuleb välja luulekogu tuul tundes Pealkiri kuidagi liiga ambivalentne või kuidagi sulle mitte omane, et kui su muidu luulekogude pealkirjad on kuidagi jõulisemad ja tumedamad nagu must tomat või tulema koopasse mateeria. Heureka. Aga see tuul, tuul ei ole nagu midagi. Tuule kujund on minu jaoks selline väga paljusid tõlgendusvõimalusi kätkeb ja minu luulekogu esimene luuletus räägibki tuulest ja selle alapealkiri on Obloomovi laulukene. Seal on see tuul loodusnähtusena muidugi ja mõistetud lihtsalt õhumolekulide soojenemise ja liikumisena mis põhimõtteliselt näiliselt toob küll meie jaoks mingeid muudatusi kaasa, aga, aga see on meie endi tõlgendamise küsimus, et kui palju tegelikult selle tuulega muutub, kui palju mitte seal on võetud seda tuult natukene irooniliselt. No lisaks ka veel see, kui on tegemist Obloomovi laulukesega, siis et kui palju Obloomumi arvust üldse midagi muudab, tuul. No vot jah, see oli nüüd niisugune üks irooniline käsitus sellest tuule kujundist, aga muidu tuul on ju olnud mõnede jaoks ja jumala ja hinge kehastus või väljendustuul on olnud traditsiooniliselt, et selline suuri muutusi tähistav kujund kui sa leidsid siin vahepeal, et see on selline ja minule mitteomane ja väga vanaaegne, traditsiooniline kujund sisse ja tõesti-tõesti. Võib-olla on aeg käes iga selline, et võib ka hakata luulekogudele niisuguseid pealkirju panema. 60, siis tuleb juba päike ja seitsmekümneselt tulevad. Jah, vaata ta mingisugune niisugune ja mõtlen, mis, mis oleks veel ilus juba mingisugused oksad, mis selles tuules lehvivad, võiks järgmiseks tulla ja taevatähed kaovad, need on meil puudu vist, ma arvan. Kummaline, et praegu, kui me seda sinuga räägime, seda juttu hakkas akna taga tuul niimoodi puhuma, et puhub läbi akna ja vilistab. Ma ei tea, kas raadiokuulajad seda kuulevad, aga et noh, tuul, on sinuga praegu ka. Ja väga lahe mulle tegelikult tuul. Niimoodi kujundina väga meeldib kõigi ja tuule enesega võidelda on üsna ebamugav. Siia raadiosse tulin rattaga, siis mul lendas müts peast ära ja ma pidin teda mööda sadamat taga ajama natukene aega. Aga Maarja Kangro muidugi peab ütlema, et see sinu tuul, täiesti noh, ta tegelikult ikkagi on selline yriteeriv nähtustel. Et see ei ole mingisugune meeldiv briis, vaid see tuul on ohtlik ja selles samas avaluuletusest oled sa juba välja, et on ohtlik. See tuul võib kangutada plekitüki inimese pooleks lõigata ja isegi see tuulevaikus, et see on ka pahaendeline tegelikult. Ja kui ma nüüd päris aus olen, siis mulle väga nii-öelda meeldis see kogu see oli, see on väga hea kogu. Aga see on vist minu meelest kõige süngem sinu luulekogu üldse. Muidu kui sa oled ikka nalja teinud, siis nalja on nagu vähem sind. Ah, sa kuramus, mulle hakkas just täna, kui ma siia tulin ja natukene püüdsin mõelda selle asja üle, et noh, mis tonaalsuses need luulekogud on olnud, mulle hakkas samamoodi tunduma. Jah, see must tomat juba. Lugejate. Nii mõnegi lugeja meelest oli üsna sünge raamat, aga nüüd ma vaatasin jah, et see vist on, on veelgi tumedama tonaalsusega veelgi rämedamad teemad on seal ette võetud ja. Luuletusi sa ETV-s enne AK lugeda vist ei saa. Ma kardan, jah, ei, kogu on nii värske, et ja keegi pole veel kutsunud lugema ka, aga ma kardan, et tõepoolest tõepoolest sinna juurde peaks panema kohe mingisuguse sellise vanusepiirangu või neid luuletusi kuskil loetakse või või kusagil mujal avaldatakse, et võib-olla ma mõtlesin isegi, et peaks veebipoeski paluma raamatupoe kettidel panna sinna juurde mingisugune vanemate järelevalve vajalik raamatu lugemisel, kui just mitte lausa 16 pluss sinna juurde lisada. Aga Maarja, ma arvan, et nüüd olekski õige aeg, et kui sa loeksid selle kogu esimese, kui me sellest tuulest oleme nii palju rääkinud, et loe see luuletus ka. Tuul Obloomovi laul. Milline tuul kusagil soojeneb, õhurõhk muutub, molekulid kerkivad, sööstavad, see on seisama õhk, seesama atmosfäär, isegi kui hädisem. Loomeinimesed seisavad näoga tuule poole, plakatil juuksed lehvimas. Tuul, vana jama nagu nooruke, heauskne avangard, marss tundmatusse, mille me oleme kohe kõik juba ammu läbi näinud. Nätsutades oma kulunud aunimetusi, uued tuuled, pluralismi staatis. Ja tuul kolistab alternatiivselt garaažis nagu rott. Kannad põrgus, Paolos Fresh eszkat. Küünilise nõdrameelse käsi raputab kaleidoskoopi, paiskab vanad tükid laiali. Pöörane ebamugavusvana kuuri katuseplekk lõikab kõri maha. Päevavarjuroots läbib rindkere, auto lendab merre, kus mõlemad väikesed vihased armunud upuvad. See on mõistagi muutus, aga mitte midagi uut. Arutult ümber paiknedes panevad vanad asjad kaelasooned valutama. Tuul ei tee meid targemaks. Vanajumala lalin elu glossolaaliat, universumi Häli olemise hääl. Õnnis on tuulevaikust, omab vaha endilisuses. Jätkame vestlust Maarja Kangro ka tema luulekogust, tuul. Maarja Kangro, ütle, mis hetkedel sa neid tekste oled kirjutanud ja noh, sa ka ei varja, et sa oled neid tekste varem siin-seal avaldanud peamiselt ajakirjas vikerkaar ja Looming. Ja mulle tundub, et see ei ole selline kogu, mida sa oled, et noh, niimoodi otsast lõpuni kirjutanud algusest peale, et vot ma tahan kirjutada teetöödest luulekogu ja siis sa oled alustanud nagu seda kirjutamist, väidet on seal ikkagi erinevatel aegadel kirjutatud. Ega mul ükski kogu ei ole niimoodi temaatilise tervikuna otsast lõpuni valmis kirjutatud ja ma arvan, et suurem osa luuletajatest niimoodi ka ei tee, vahel võib nii juhtuda, et mingisugune ja teema seob kogu tervikuks ja kogu sisaldab suures osas mingisugust ühtset materjali. Aga ma siiski arvan jah, et enamus nendest, kes luulet avaldavad, panevad selle kokku lihtsalt ja mingi perioodi tekstidest ja püüavad nad siis temaatiliselt tervikuks seada. Nii et sellest moodustuks mingisugune tsükkel, nii et seal tekiksid mingisugused rõhuasetused, mis jätavad lugejale mulje, tegu on enam-vähem tervikuga. See ja luulekogu on kokku pandud kuue aasta jooksul kirjutatud tekstidest. Tõepoolest, kui mõni poeet on selline väga viljakas siin ja avaldab aastas raamatu või, või kaks või rohkemgi, siis minul on tulnud väga pikk vahe sisse ja ma vahepeal täitsa mõtlesin, et ma ei ole ju mingi luuletaja ja proosakirjanik mõtlesidki. No ja aja, ma olin isegi üsna veendunud, et ma ei viitsi enam luuletada või kuidagi see ei ole see ja minu viis ennast väljendada või hakkasid tekkima kuidagi suured kahtlused ka selles, et miks on selline lõigatud ridadega vorm minu jaoks õigustatud. Aga ometi ja ma saan aru, et asi oli ka selles, et ma ise lugesin palju rohkem proosat, esseistikat populaarteadust, filosoofiat, niisugust kirjandust, kus ei ole neid murtud ridu, niipea kui tihedamalt luulet lugeda, siis hakkad ise ka kirjutama. Nii nagu Renees Iraar, leides. Kultuurimootoriks on imitatsioon ja rivaalitsemine, et noh, nii on on ka igasuguse loominguga. Niipea kui sa loed teiste loomingut mingis laadis, siis hakkad tundma, et ma tahaksin ise ka samamoodi teha. Jälle, kui ma olen nüüd natukene mingisuguseid luuletusi tõlkinud, kohe tekivad mingisugused oma mõtted, mis tahavad just luulevormi minna. See raamat on jaotatud eritsüklites olekski sinuga huvitav tegelikult neid tsükleid natuke nagu lahti murda ja vaadata, et millest sa siis tegelikult kirjutad peale tuule. Et mulle tundub, et esimeses osas on hästi nähtav see ajaline telg, et seal on mingid 90.-te algus, siis 90.-te keskpaik, sa ütled ära? Ma olin siis üheksaaastane, mina olen siis 14 aastane. Et see 90.-te rida tundub justkui nagu seal oluline, et mis on nende 90.-tega, on, et nad on kuidagi moes. Vot jah, mõnes mõttes vist on aeg jõudnud nii kaugele, et üheksakümnendad on, on selline moes olev ajastu ju juba mõned aastad aga mina olin siis noor inimene ja need on sellised autobiograafilised meenutused 90.-te muidugi oli hästi kujundav ajastu ka minu jaoks 90.-te ja taas vabaks saanud Eesti ja kuhu siis laviinina tulid nii kapitalism, igasugused usuliikumised, pornograafia, kõik oli äkki vabalt kättesaadav ja, ja kõigest sellest tuli kuidagi leida oma tee ja tuli kõige sellega ka suhestuda. Omamoodi. Mulle ei meeldinud üldiselt ta 90.-te vaim, eri kogu see suur vabadus ja igasuguste ja hoiakute ja suundade asjade mõtete laviin, see oli iseenesest tore, aga see tekitab ja inimestes muidugi, ja kes ei ole selleks ette valmistunud ja väga suurt segadust, see võistlusvaim ja niisugune teatav metsikus ebatolerantsuse vaim, mis oli üheksakümnendatel õhus, see ja ei olnud väga meeldiv. Ühesõnaga, liiga vähe tsiviliseeritud ajastul oli see minu jaoks ja kuigi see oli muidugi tunduvalt parem kui kaheksakümnendad seitsmekümnendatel mannil laps, aga, aga muidugi poliitiliselt peab ütlema ka väga vara teadlik, nii et mina olin, olin kogu elu veendunud, et minu tulevik ei saa olema nõukogude liidus, kastma ei emigreerunud või siis peab Eesti taas vabaks saama. Seitsmekümnendatel Ma olin selline kodune, väike võitleja, kaheksakümnendad. Oi, me lõikasime ja pioneere katki kääridega. Ajakirjast kätte saime oma õega. Ja 80.-te ja Nõukogude kool muidugi tekitas tohutut protestivaimu. Kõik need 90.-te ja argikannatused ja sotsiaalkannatuse need on, ma arvan, et need on mind väga palju vorminud. Väga hea on siia lisada teine tsükkel sellest luulekogust, tuul algab luuletusega, kus sa kirjutad Arvo Pärdi keskusest ja sa ütled seal, et me pole kunagi veel elanud nii hästi. No see jällegi irooniline muidugi. Võiks öelda, et aga see kõlab ka väga pahaendeliselt. Ja taha ennelisus ongi sellesse teksti sisse kirjutada see ja pealispindselt ja mingisuguste näitajate järgi ja, ja see võibki tõsi olla, see ongi tõsi iseenesest, et me pole kunagi veel elanud nii hästi. Aga kõigepealt on seal sees kurja kuulutavus, teadlikkus sellest, et kui me praegu nii ütleme siis meie ja ei või teada, milline saab olema järgmine hetk, mida toob tulevik. See hea elu on saavutatud millegi arvelt ja kusagil keskkonnas peitub võib-olla kättemaks selle meie praeguse hea elu eest ja mis tõepoolest ei, ei ole veel kunagi varem olnud sellisel tasemel. Ja noh, muidugi ja see luuletus iseenesest mis algab justkui poliitiliselt meelestatud või ühiskonnakriitilise inimese küsimusega, kas Arvo Pärdi keskuses saavad joodikud tulla varjule ja, ja kas seal rohelises tugitoolis mediteerima kultuuritoimetaja mõtisklused aitavad kuidagi töötuid siis ka see on juba iroonia, sest noh, iseenesest see inimene, kes seal seda alguses küsib, on selline ja Bresti vaimus ühiskonnakriitik. Mõnes mõttes ei ole kohta aga projektile ja lõpuks tuleb seal luuletuses seegi välja projekti. Nii ka ei ole kohta, sellepärast tõepoolest need asjad on ümber mängitud selles ühiskonnas ja võrreldes Thrifty ühiskonnakriitilise luulega, kus ta pidevalt kirjutab sellest tühjast kõhust ja näljast on nende rõhuasetused nihkunud päris palju on siin ja mis on praegu põhiline probleemi allikas? Lääne ühiskonnas on just see ebavõrdsus. Muidugi on meil ka allpool vaesuspiiri elavaid inimesi, aga ometi ei ole nende arv nii suur, kui ta on olnud varasematel aastakümnetel, aastasadadest rääkimata. See põhiline probleem on ebavõrdsus, see, et inimene, kellel küll kõht on täis, ei ole seda kõhtu saanud täita nende samade asjadega millega võib-olla tema ligimene. Ja samas ka see inimene, kes vastab justkui sellest dialoogist sellele Bresti vaimus ühiskonnakriitilisele häälele. Ja ka see on natukene pime, tema on sellist ilusat progressiusku, kes ja noh, nagu ütleme, mingisugune reformierakondlane, võib-olla mõni aeg tagasi oleks olnud, pidades kõnet Eesti seisukorrast. Nüüd, kui me sellest esimesest otsast su raamatus rääkisime, kus tõesti see läbiv teema, oli see üheksakümnendad või see toonane aeg et siis seal on ka üks luuletus, kus on hoidipusest ja Balti ketist. Et mis asja on asja Oidipuse balti ketiga, et äkki sa vastad sellele ja äkki sa loed selle luuletusega? Ja balti keti nii-öelda juubeliaastal kõlab see luuletus kindlasti vägablas feemiliselt. See ja Balti kett. Muidugi. Ma vaatan nagu mu kaasmaalased teatava nostalgiaga nendele hetkedele tagasi ja ometi oli ta tol ajal, kui ma olin noor inimene, minu jaoks ma olin teismeline ja see oli tohutult pateetiline ettevõtmine, loomulikult ja ma olin okupatsioonivõimu vastu ja, ja ihkasin elada vabas riigis. Aga kõik see selline kätest kinni hoidmine ja koosvabadusel hoidsimine, mingisugused suured ühisidee, sellised punutud ühise ideede ilusad võrgustikud, need, need olid nii õõnsad minu jaoks ma, ma tundsin, et ma kuidagi reedan iseenese autentsuse ja ehedust, kui ma seal tõesti tõsimeeli niimoodi karjungi, vabadus, vabadus, Priivivambriviga iseennast, Oidipus on, ühesõnaga ma tundsin ennast Oidipuse nii selle pateetilise kultuuri suhtes kui ka siis nagu selles vanuses, ütleme, 15 16 vastane inimene tunneb ka oma perekonna suhtes, et ma tundsin ka, et juba mingisugune perekonnasisene, niisugune positsioonide paikapanek ja võimuvõitlus oli oluline. Ja, ja siis see oli nagu selline mitmetasandiline hoidipaalsus, et ma tundsin, et kedagi, mina kas ma tahan või ei taha. Ma olen see, kes nagu oma loomu poolest on määratud kukutama või kangutama neid asju või vähemalt kritiseerima. Kuule aga loe see luuletus ka. Oidipus Balti ketis, laias elan, viltkübar peas, teismeline Oidipus ei ütle. Vabadus, vabadus, vabadus. Vähemalt mitte valjusti. Alles siis pomiseb midagi kaasa, kui öeldakse, triivib haamriiviva Priiviva laisse laisvee laisse siis on nagu juba etenduslikust teises keeles vabadus, kui tsitaat. Laias laulab isamaalist laulu maanteel autoni kõndides. Oidipus võpatab, kui aru saab. Ja kaste käsib kõigil Žiguli aknast vaadata hilissuvist loodust niidetud õue murusid, aga venelased ei niida, vaid tõmbavad rõõmsalt kortsu, joovad viina, kärsatavad liha. Kuigi seda viimast neil muidugi pole. Lõpetage see nägelemine. Aeglaselt hävib augustikuu loodus. Hoidipusest ärkab kahtlus, et tema on eestlaste seas e sama, mis eestlane, läänes. Inimene kosmoses, püüdlik, suhteline tähelepandamatud. Ühel hetkel usub end siiski paisuvat. Teeb nagu oleks nagu teised teeb nagu polekski nagu teised teeb, nagu oleks tal olemus. Oidipus kukub ka hoidipusena läbi, viskab mõõga nurka, kui laius jäi okaste koidikuni veel hästi. Või ikkagi Martellidrimpavad, sest siin mudilas Kapa-Kohilas ei märgata kedagi piisavalt. Te olete vinged, ütleb Oidipus. Üks kord pirud, kahel otsal mülkast välja laisvee laisvee lais triivima Priiviva riiviva. Ühesõnaga seal sees on. Selles luuletuses on ka kogu see mure ja kompleks iseenese ja siis oma perekonnastaatuse pärast siis oma kuld suuri staatuse pärast teiste kultuuride seas, ühesõnaga luuletus kätkeb ka seda suurt heitlust alaväärsuskompleksidega. Kas noor inimene peab kuidagi ennast paika panema ja ta mõtleb ka seda, et noh, minul on nüüd niisuguseid näitajaid juurest, ma olen sellest perekonnast ja ma olen sellest kultuurist, ma olen see eestlane, kes lääne inimese jaoks on kas ei keegi või siis selline vaene sugulane. See vaene inimene, kes tuleb seljakotiga Euroopasse, kes istub ühe kohvitassi taga, võib olla kolm tundi, kuna tal rohkemaks raha ei ole. Käimas on saade loetud ja kirjutatud ja täna räägime Maarja Kangro ka tema uuest luulekogust tuul. Ja ma mõtlesin, et kui palju sa maarjamõtled selle peale, et kui näiteks tulevikus näiteks paarkümmend aastat hiljem inimesed sinu seda luulekogu tuul loevad. Et kui palju nad saavad sellest tänasest päevast aimu. Ja mulle tundub, et nagu saavad küll päris hästi, kuigi noh, seda muidugi ei tea, eks tulevikku ei oska keegi ette ennustada, et mismoodi mingid tekstid kuidas muutuvad või kuidas neid loetakse tulevikus, aga aga mulle tundub, et siin on seda, seda, et mingid erinevad teemad, kuidas nad ajas, nagu on välja kirjutatud, need on kuidagi justkui olulised. Ja no ega mina ei oska seda öelda, kuidas tuleviku inimene hakkab meie praegust aega tajuma, millest ta saab aru ja millest mitte, aga noh, minu lootus on muidugi see, et et mingisuguse ja ajastu maigu tekstid võiksid edasi anda. Aga seal on mingid daatumid ja mingid sündmused, mille järgi sa võid vaadata, et ahah, ilmselt meil on jutus sellest, sellest, mis ajal see toimus. Ja, ja need jah, hästi, paljud tekstid on tõukunud mingitest konkreetsetest sündmustest. Seal on üks pagulaskriisi kõrgajal kirjutatud tekst siis 2015. aasta sügisest, et siis on investeerinud ja mõnele ja luuletusele ma lisasin aastaarvu, kui ma arvasin, et ja see võiks tulla luuletuse mõistmisel kuidagi kasuks. Lugeja oskab selle ja teksti haakida mingisuguse konkreetse sündmuse külge, nagu see 2015. aasta pagulaskriisi tipp. Ja samamoodi ja õnnetu lugu Narva elevantide ka 2012. aastal. Mis nende elementidega oli? Ahaa, see oli õnnetu lugu sellest, kuidas üks emaelevant, kes läks Narva jõkke ujuma, kes viidi sinna jõkke ujuma, sai infarkti ja suri ära. Nende loomade hooldajat ja hiljem süüdistati loomapiinamisest. Väidetavalt nende loomade elutingimused olevat olnud väga kehvad. Ja noh, sellest ja hiljem tõusis suur diskussioon üldse muidugi selline ja loomatsirkus ei pidamine on, on eetiliselt ju väga küsitav tegevus. Aga mina tundsin jah, kuidagi lähedust selle elevandiga. Ütlesin, et mulle hakkas hulludele või nojaa, elevant tekitas sellist kaastunnet, et mulle mulle ja tuli pähe mõte ja vaat kui kõigist, kes surevad, tehtaks surma järel selline fotoreportaaž C ja kuidas seda elevanti näidati, kuidas Volvo tõstuk teda üles hiivas, kuidas tal lont oli ripakil selline tohutud tonnid, surnud liha ja see tundus mulle respektitu selle elevandi suhtes, siis ma kujutasin ette, et vaat kui inimeste ka juhtuks samamoodi surma hetkel saavad neist mingisuguseid tohutud mürakad kehad ja siis teised peavad sellega kuidagi toime tulema. Mulle tundus, et, et noh, sihukene oh, võiks panna neid mõtlema mida oma eluga peale hakata, kuidas surnutega ümber käia? Vot nendest surnutest me kindlasti veel räägime, sest mulle tundub, et see on ka üks üks läbiv teema selle kogu puhul, aga Maarja Kangro sinu tekstides on palju juttu vägivallast ja selles raamatus ka. Ja noh, seal selles raamatu esimeses pooles on mingisugused kaklused ja ja no üheksakümnendad ongi, ongi selline kummaline aeg, kus pidi palju kaklema, aga. Mul on üks hästi isiklik küsimus ja sa ei pea sellele vastama, kui sa ei taha. Aga seal on üks luuletus, kus sa räägid, et et sa kakled ja meenutad, et ma viimane kord niimoodi vist kaklesin oma isaga, kus olid lõua peal sinikad. Kas sa oled enda isaga kakelnud? Olen küll jah, eks kunstiinimesed on emotsionaalsed, tema oli emotsionaalne, mina olen samamoodi, ma küll omaarust suudan konflikte leebelt lahendada, aga noh, vahel vahel see nii ei lähe või vähemalt minevikus tuli ette selliseid hetki, kus raevust oli. Kui tegime ka raske jagu saada. Aga see on päris huvitav, ma loodan nüüd, et Raimond Kangro kaanon nüüd kuidagi kahjustada ei saa sellest, et sa ütled No vot jah, ma ei pea mõtlema ka, et kas vastu lõugu lihtsalt. No see oli, oli üks pikem konflikt. Kakluse teemast nüüd edasi minna kuidagi viisakalt, et ühel hetkel hakkad sa seal oma kogus rääkima loodusest ja ütled, et loodust tahaks vahel peksa saada, näed, vot see peksasaamise teema on ikka oluline, selle loodus tahab. Mulle tundub, et selle loodusega on seotud veel ka selline nagu praktiline asi, et, et väga sa ühel hetkel hakkad rääkima kaladest, lindudest, loomadest noh, elemendist juba rääkisid. Ja jänese loodus mängib seal nagu sellist mingit sellist rolli, et kes on söök ja kes on sööja või no umbes nagu selline nagu jahipidamise, nagu teema ka lõpuks kasvab see selleni välja, et et inimest hakatakse ka justkui sööma. See ja loodusele peksa andmise teema, jah, ma saan aru, et praeguses klimaatilistes ja keskkondlikus olukorras see kõlab kuidagi jube halvasti. Aga seal kõnelev hääl lähtuda natukene sellest traditsioonist ja milles kõneles itaallane Giacomo leopardi, kes leidis, et loodus on ükskõikne ja oma ükskõiksuses julm inimese suhtes, inimene on see, kes peab olema teise inimesega solidaarne, et selle julma looduse vastu võidelda. Loodus teeb kogu oma ükskõiksuses selliseid tempe, millega, millega inimene ei saa rahul olla, ta peab kuidagi sellega toime tulema ja teeb mõtlevad mida tema looduse poolt antud tingimustes saab peale hakata. Mitte seda, et ta peaks tingimata loodust ümberkujundava, oma käe järgi seda maa seal luuletuses muidugi propageeris. Situatsioon on just selline, et ühel inimesel on, on kuidagi mingis suhtes halvasti läinud või on tema väga lähedasel inimesel halvasti läinud ja mitte ühiskondlikel mitte sotsiaalsetel põhjustel, vaid, vaid tõepoolest, need on kuidagi mingisugune loodusest tingitud sündmus ja, ja siis ta näeb, et ta ei saa enam toime kuidagi selle olukorraga ja nii nagu vahel teise inimese peale vihastades. Ta ütleb looduse kohta seda, et loodus tahaks vahel peksa saada ja siis hakkab kohe järele mõtlema, et loodus kus see objekt oleks, kelle peale me vihastame, tähenda ainult põhimõtteliselt ise oleme ka seesama loodus ja niimoodi ja tekibki seal sai objekti segadus nii-öelda, et inimene tunneb, et ta on, ta on raevus selle peale, mis saatus temaga on teinud, aga ega ta, kui ta hakkab otsima seda objekti, mis saatuse loodus või on ju ka nagu mõnes mõttes väga tihedalt seotud, kui mitte üks ja see sama. Ja siis ta lõpuks ei leiagi seda objekti ja see konkreetne elusloodus sellele, ta hakkab hoopiski kaasa tundma seal. Ta vaatab kuidas ja ka kõiki teisi liike ja olendeid ja kõiki teisi, mingisuguseid ja eluväljendusi paneb see saatus kannatama, noh, kõik kõik lõpeb ikka halvasti. No ma mõtlen, et see on üks väga sünge luulekogu Maarja Kangro seal üks teema on just nimelt need mingid kehad ja kehaosad, et neid on ka nagu lõputult. Sa kirjeldad, mingisuguseid liikmeid või jäsemeid, kirjutad kauakestvate kehade mustrid on kuidagi igavamad kui põdurate omad. Sedasama luuletuse natukene edasi, sa ütled, et Tšehhov on parem kui Tolstoi aga üks oli 44, teine 82 ja under paneb õlgu kehitama. Et mis seal See kõlab jälle vägavlassweemiliselt, aga noh, nii on jah, et selle luuletuse ja teema on kestuse ja kvaliteedi suhe nii mõnegi inimese elus. See ka põhineb minu mõtetel teismelisena, et kui ma ühel hetkel väga selgelt tundsin, et tõesti mingil hetkel tulevikus ja saabub surm, olematus minu enese vaimu jaoks, minu enese keha hakkab lagunema ja siis muutus minu jaoks kuidagi ja väga oluliseks see, et need autorid, keda ma lugesin, need heliloojad, kelle muusikat ma kuulasin, need kunstnikud, kelle teoseid ma juhtusin nägema, oleksid piisavalt kaua elanud kuidagi ja ma sain aru, et see tegi mind ärevaks. Mu, ma sain aru, et mulle meeldivad sageli palju rohkem nende teosed, kes noorelt surnud ja muidugi nagu ikka, eks ole, teismelisele inimesele tundubki atraktiivne, selline lühike, särav ju see elu, kes on kas ja surma saanud mõnes õnnetuses ja duellis ja olnud üldse niisugune ja eluaegne ja põdur oma kehapõletaja ja seetõttu ka varakult otsa leidnud. See kõik tundus mulle lahe nagu, nagu ikka eest ja mitte ainult teismelistele, vaid üldse inimestele tundub vohh niisugune lühikene ja eksistents särava komeedina. Kiiresti ta hukkus, aga vaat mis kõik meile siis. Ja, ja siis tundub ka see, see varane surm aitab sellele loomingu atraktiivseks tõlgendamisele ka kaasa. Muidugi kui sa juba tead selle selle inimese varast otsa tema enesetapu või mingisugust õnnetuses hukkasaamist, siis tundub, et see looming on ka kuidagi tihkem ja intensiivsem. Ma mäletan, et mul on nii elus selline maniakaalne periood, kus ma tõesti vaatasin kunstimuuseumidest, kus olid kunstnikke ja eluaastad. Kiiresti arvutasin selle välja, vaatasin, et nagu kavas on elanud ja omamoodi ma tundsin niimoodi nagu sihukest kergendust ka. Noh, see on elanud üle 80, see on elanud üle 90. Tundsin õudselt ärevust, kui ma nägin, et see on juba mingi 42 aastaselt kõrvad pea alla pannud. Miks küll, tekkis 200 küsimused, et kas ta elas ikka hästi või halvasti? Jah, ma ei tea, kas see, kas seda võib pidada empaatia püüdeks, aga igatahes see moment muutus minu jaoks oluliseks ja siis ma sain aru, et see kestuse ja kvaliteedi teema on, on hästi tähtis. Ma loeks ühe lõpu, ühe luuletuse lõpu, et äkki seepärast loevad ise selle luuletuse ja aga ennem vastad mu küsimusele, et väljas ongi juba pime, üle tee müüakse, lillasid kerajaid, baklazaane seest tihkelt valged mõnus mass riivsaiaga paneerida. Ja kui me praegu oleme elus, tähendabki see, et juba oleme olnud ka surnud. Äkki sa ütled, mis mõttes niimoodi on ja äkki sa loed ise selle luuletuse pärast tervenisti ette? Maarja Kangro. Ja selle luuletuse pealkiri on kadakaomme Teige Putšiini selline kapotsiinide ja kadega ampsu Sitsiilias Palermos. Ja seal on muunifitseerunud laibad mõnda aega 19. sajandil sinna maeti inimesi niimoodi, et nad istet jäeti sinna ja nad nomin fitseerusid nendest tingimustest, seal on näha inimesi, kelle riided on ära kuivanud natukene niimoodi ära mädanenud nartsudeks ja liha on ja on luudelt kuivanud, nii et on välja joonistunud kõik need väga erinevad põnevalt erinevad kolbad. Luuletused jah, need lõpuread, viitavadki sellele juba oleme olnud ka surnud, sellega ma mõtlesin seda, et me oleme juba jõudnud oma surma igal viisil ette kujutada ja suudame mingil viisil suhestuda kõigi nende surnutega, et noh, nendel kõigil on, on, on, on meie jaoks tähendus. Muidugi, huvitav on üldse see, et et kui kujutatakse surma, siis kujutatakse ja teda kusagil mingis kindlas järgus kujutatakse seda skeletti. Aga ometi me võiksime minna veelgi kaugemale ja sellesse hetke, kus ka sees skelett on juba lagunenud inimeste jaoks ja see surm nagu vältabki ainult ja teatud perioodi mingisuguse ja noh, ütleme sinnamaale, kus meil on veel mingisugune side selle inimesega kui elav, aga kus me veel näeme näiteks skeletti vaadates. Me veel kujutame ette, et oo, siin oli elav inimene, kui see kõik on juba pulbristunud, siis põhimõtteliselt ei ole meie jaoks ka surm. Sa kirjeldad ühes oma luuletuses naist, kellel on maksimarketi nägu. Sa kirjutad, et maksimarketi näoga naine lapsed on kolmesed, aga kahju bar Maxima maksimarketi nägudega. Mis maksimarketi nägu. See on sellise julma inimese ja klassifikatsioon on see inimene, kes harvem satub sellistesse jaa suurtesse poodidesse, sest kas temale lihtsalt ostetakse see kaup või ta käib anata Käia mõnesse peenemast kohast endale eluks tarviliku muretsema või üldse ainult restoranides söömast. Ühesõnaga, see on selline klassivahetegemine ja eks me neid vahesid ei oska me vast kõik teha, et me võime ja ju mängida, et et vürtsi ei näe seda, millistest erinevatest kihistustest inimesed tulenevad. Aga et eestlane, kui nii ütlen, et eks me ja selle jällegi see luuletus, millele sa viitad, seal seal räägibki selline ülbe hääl, et tegu on laevahuku olukorraga ja selleks inimene kalkuleerib, keda peaks päästepaatidesse laskma ja keda mitte. Kuule loe seal luuletus lõpuks. Ja see luuletus ise ja tõukub konkreetsest tõlkimise situatsioonist, tõlkisin saksa luuletaja Hans Magnus entsensbergeri luuleteost eepos Titanicu põhjaminek ja see pani mind mõtlema visualiseerima olukorda, kus mina ja minu tutvusringkond või, ja Eesti inimesed satuksid olema niisuguse laeva pardal ja, ja tuleb kiiresti otsustada, mida teha, kuidas toimida. Omaaž Enso titaanikule aga siis ma tõlkisin Enso Titanicut ja jälle hakkasid tulema need pildid kuidas see ja muidugi ka too juba jookseb välitekil naisteriietes, muidu muhe mees, eneseirooniline isegi kui armas voodis. Aga see ei ole üldse nii, ei, ta ei hüppa, seelikus, ma ei peaks teda niimoodi nägema. Miks üldse seelik, eks ole, kalkuleerima peab kiiresti väärt kolumnist, mees, avalik intellektuaal ehk luuletajagi maksimarketi näoga naine lastel ka juba kolmeaastaselt maksimarketi nägu peas. Aga see ei ole üldse nii, see naine on ema, eesti mees laseb paati ainult need, kes on emad, läheb siis ise, läheb üldse ise pigem maksimeerida maksimaalseid elu, lootusi, vana või haige mehe lasen ma kindlasti ette. Nii ma mõtlen. Aga miks ainult ema, miks mitte ka pehmo, muidugi. Aga see ei ole üldse nii. Mina kahman üksi, terve paadijope kaaviari, šampanja ja krediitkaardiga. Passiga ei unusta. Ma jään laeva, loodetavasti kuuldakse, kui ma ütlen, uiab, tsentrum on, peaksin ütlema AEG tsentrile, Vimin, ma karjungi seda, äkki muidu ei kuulda, kas te jätate meelde, see on minu narratiiv kõige suurem veel ainult. Kas ainult tuha pead kuulsid? See ei ole üldse nii. Kuigi kuidagi see kuskil juba praegu on. Tänases saates rääkisime Maarja Kangro uuest luulekogust, tuul. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Maristomba ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.