Tervist, mina olen Urmas Vadi, algab saade loetud ja kirjutatud ja täna me oleme Mart Kivastiku ka ühes kõrtsus või kuidas sa kutsud promenaad? Diviis saan klubi seal Tubinelised. Et uksed on kinni ja kõrtsi on õige aeg-ajalt meil on siin muidugi oma pead, küll aga. Aga ei, kus sa sellega võiks klubi klubi promenaadiviis, mis on Tartus ja põhjus, miks me kokku saime, on see, et Marcel on ilmunud raamat pealkirjaga taevatrepp on romaan. Võib-olla alustaks sellest pealkirjast, et see taevatrepp kahe viited Led Zeppelini-ile et mida sa, Zeppelin, sinu jaoks tähendab? Zeppelin oli terve lapsepõlve selles mõttes, et alates enam-vähem 13 kuni ma ei tea, siiamaani kestab ja lapsepõlv kestab siiamaani, selles mõttes ei Zeppelini suhtes, seal on midagi muutunud. Ma kujutan ette, kuidas, kuidas ma väga ootasin, et millal see ära lõppeb, laps, kõik räägivad, inimesed saavad keskealiseks, aga ma ei ole aru saanud, mis on siis see tähendab, et enam-vähem on kõik samamoodi nagu lihtsalt, et karta on, et ma olen vanem. Aga Zeppelini on ju ikkagi põhi, põhibänd, ma arvan, kõigil meil siin ei ole üldse kahtlust ritta panema, siis veidi vanematele. Seppeline, Rolling Stones, aga lihtsalt järjekord natuke muud mõte on ikka sama. Aga see, et sa ütlesid kohe ära selle, et nagu sa ei ole aru saanud, et lapsepõlv oleks mööda läinud, et siis tegelikult see ongi sellesama raamatu noh, ütleme väga keskne tugev teemaga. Et, et on üks meestegelane, kelle nimi on u pärisnimi, on tal Ulf, aga ta hakkab käima nii-öelda kadunud aega otsimas ja mulle tundub, et seesama priosti kadunud aega otsimas seesama pealkiri sobiks sinusse. Raevu trepile ka jah, aga kõige hullemad kõik need vead, pealkirjad on ära võetud. Siis ma nägin kergelt, nagu nägime, nii hirmsat vaeva, et ma lootsin ikkagi, kui ma käin kõik need laulu pealkirjad läbi siis ma leian mingisuguse õige, mõnes mõttes seppaniidiste ei, ma otsisin, ükstapuha mis oleks sellest ajast, mis oleks nagu sobinud sellesse. Mul oli 100 varianti ja ükski tund hea ja siis lõpuks ikkagi jäise taevatrepp, kuigi ütleme, et et kui ma oleks leidnud midagi nagu sellist pisut nurga tagusamad, ma oleks saanud sellega rohkem rahul. Aga samas taevatrepp on ele nii õiged, sest see tahavad. Ma ei hakka mõnes mõttes siniZeppelini piisavaid, hakkab siit siiski sellest sellest ajast või sellest nii-öelda teleskoop, mille, millega saaks ajas tagasi. Et kokkuvõttes taevatrepp on siin mitmes mõttes sellest, nii päris taevatrepi nagu igal sellel sõprini. Sellest teleskoobist, et no see raamat algab sellisena, et peategelane läheb ühe enda vana sõbra juurde, kes kohe-kohe suremas ja, ja siis see mees ütleb talle, et on selline teleskoop, kus me saame ajas tagasi liikuda, kus me oleme noored ja, ja see raamatu tegevus hakkabki niimoodi välja nägema, et, et see, see on ees, noh, seda teleskoopi küll ei teki, aga, aga jalgrattaga sõites ta liigub. Voios nagu tagasi, et aga sellest teleskoobist murtud, ütled, kas teleskoop on päriselt tulemas? Teleskoop peaksid, iga hetk peaks üles minema. Aga kogu see lugu hakkas sellest pihta, et tah, selle kirjutas enam-vähem nii-öelda elust maha selle, sellesse enesest tulev vana sõbral see oli näha, et tal kindlasti nii palju aega ei ole, sest ta ise ütles, et see, see, mis läbi teleskoopide siis üles. Kuue aasta pärast vaatasin talle otsa, siis oli selge, et kuus aastat väga vaevaliselt välja tuleb, aga mina muidugi talle ütlema ei hakanud, aga öelnud, et sul ei ole nii palju aega. Ei, see oli, see oli nii kurb seis, aga see on huvitav, et et ta tuli selle peale, ta ikka väga lootsid, et kui saaks selle tele teleskoop enne õhku sisse kogu selle Jutmisele teleskoobi ümber niiviisi on käinud, on see, et, et põhimõtteliselt ta läheb tagasi sinna suure paugu juurde siis siis järsku me saame teada, milles asi on, aga näed ta jorand ära meil. Et vaatame, mis saab. Minu jaoks kõlab hoopis nagu hirmutavalt, minul näiteks ei tahaks sinna minna? Ei taha, aga, aga see asin jube põnevaks läinud, see suhteliselt. Me oleme hakanud vaikselt aru saama, kus me tegelikult elame, me oleme kuskil universumi mingis kuradi otsas mingis paides, mitte et ma tahaks paide kohta halvasti öelda, aga, aga kindlasti me ei ole New Yorgis on selge. Ja siis tegelikult meil pole aimugi, mis siis noh mis, mis seal toimunud ja nüüd vaikselt hakkama, aga nagu selliste saama, et ma tegelikult ei taha suurt mitte midagi, et väljaspool kogu seda asja on, on, on siis miski asi veel, mis on see on see, mitte midagi, et see on tegelikult õudselt põnev, et kust ma ise tulnud oleme, minnakse igal väga huvitav, ma tahaks väga teada saada midagi, miski seal. Peategelasel ka justkui on nagu kõik nagu hästi, et ei saa öelda, et, et ta nagu otsiks mingit lunastust või aga midagi on nagu kogu aeg peegeldab ja ta soovib nii-öelda minna kuhugile ära, et see sellest mingisugusest reaalsusest ära, et noh, kõik ei ole kuidagi eksistentsiaalselt kuidagi valesti või samas on, ma ei tea, Martites. See on minu arust nagu see asi, et nagu siin loosena nagu kaks aega, siis üks on see aeg, kui justkui see uue hakkas, noh sa ju kogu aeg oodatav elu hakkab pihta, et siis see teine ots on see, kus saab järsku aru et ootasin, aatsen, no nüüd nüüd siis peaks olema see käes ja siis see ei tundu nagu see, mida sa siis lootsid. See kõik on nii kähku, ainult ka tagantjärgi on niivõrd sa mõtled elu, jajaa, kuidas vaadanud, kuidas seal aga, aga omast arust kõik hakkavad elama. Noh, ja siis on siuksed paanide, see kõik tundub niivõrd ja siis järsku on otsas, see käib kuidagi. Mul tuli sellega meelde lihtsalt enda elust seik, et kolisime maal suvilat tühjaks ja isa oli sinna kogunenud igasugust nodi. Ütles, et et ma ikkagi kogusin seda, et, et äkki läheb. Poja nüüd tuli välja, et ei läinudki. See on päris imelik, kuidas on aeg muutunud, et kui sa mõtled tagasi niiviisi, kui sa oled mingid kümnene või kuidas sisesed mingid laagrid asjades ja põhimõtteliselt suved kestsid igavesti, siis kunagi tulid, need jõulud on, need olid nii kaugele, see oli lootusetu. Iga kooliaasta oli 10 aasta pikkune ja siis järsku pärast ikkagi pärast keskkooli hakkas nagu see aeg kerima hoopis teise tempoga ja nüüd on ees, et ärkad hommikul ja siis ärkad juba järgmisel hommikul ja siis see see on läinud, see ratas on hakanud kuidagi jube kiiresti käima. Selle ajaga on ikka asjad väga los. Selles raamatus nii peategelane kui peategelase vend Jan, keda on väga lahedalt kirjeldatud, selline väike, kuri ja südikas vend. Nemad loevad kolme musketäri, see kolm musketäri lipsab sealt raamatust üsna tihti läbi. Mulle tundub, et see on ka väga hea nagu võrdlused, poisid, kes loevad kolm musketäri ja mõtlevad, et nad saavad musketärid, eks. Aga siis ongi 40 aastat. Hiljem, ja kõik on nagu, pole üldse nii jah, selles mõttes, et kolm musketäri on ju siuke ideaalide ideaalide lugu ja siis ta nagu mõnes mõnes mõttes ei lähegi üldse. Üleüldse tänapäeva kokku, vaata kuidas Ameerika Ühendriigid põgenevad Türgistajatavat kurid maha, ühesõnaga igasugune sellise au ja südametunnistus maa on ammu kadunud kolmes vastu trassil kuidagi alles, et selles mõttes inimesed lähevadki järsku valede eeldustega, et loed raamatuid, vaadata filme sisse. Et maailm on kuidagi selline, tegelikult ei ole, maailm on üsna üsna vastupidine sellele kolme musketäri ehitusele lükkan selle suled lükkadoto kella edasi. Kuule, see on ka väga sümboolne, et sa lähed nüüd auto kella edasi, kui sa nagu ka sul on see nagu aja otsimine, nagu praegu ka aja otsimine on tingitud sellest, et Tartu trahve tegijad on õudselt hundina leiavad kohe süles, kui seal kella kellale panemata. Ma käin ära, et 15 minutit on möödunud mart lõppenud auto kella edasi lükkama. Jätkub saade, loetud ja kirjutatud, täna räägime Mart Kivastiku uuest väga heast romaanist Taevatrepp. Et seal on tõesti kaks aega nõukaaeg ja siis meie tänapäev või siis mingisugune mõni aasta tagasi. Seda on hea jälgida, mis saab nendest tegelastest, kes on lapsed, neil on mingisugused suured ootused ja unistused ja kuhu nad siis lõpuks nagu välja jõuavad. Ja tegelikult noh, see pilt on nagu, nagu üsna kurb. Kas see on ka nagu see käivitav jõud, miks sa hakkasid seda raamatut kirjutama, et mulle tundus, et see on just nagu monument sellisele? Keskealisele kurvale mehele ma ei tea, kas ta monumente keskele seal rohkem. Ma lootsin nagu kirjutada ära raamatut, ajastu mida õudselt häirib see kuradi keskealise mehe jutt, nägusid, ma ei tea, kes on keskajal, aga aga kesklinna tundub üks niisugune perse kukkunud mees on siuke keskel need minu jaoks. Aga, aga et see lugu on jah ajast, et ta nagu läheb käest ära ja siis ja ma arvan, et see ongi meie põhiküsimus, aja küsimus, et teda, teda ei ole tegelikult üldse olemas ainuke, või on olemas see, kuidas meie jaoks ei oska järjest kiiremini käib. Tekkis alguses mingisugune idee või, või mingisugune pilt, et miks sa hakkasid kirjutama. No kaks asja, üks asi, samas kui me kirjutame autorilt ühe novelli, oligi peagi tšenkovi teleskoop. Aga siis ma vaatasin, et see on kuidagi liiga liiga tähtis asjad, lihtsalt jääks selle novelliga, aga siis Liczangul tuli meelasem. Vanasti valasin päeva tänavas ja seal oli äsja vaade köigaks, nägisid sinna linna poole, üle jõe päris kaugele kohe päeva teisest aknast nägi siin aeda, kus Altnaabrid päevitasid. See pilt on mul nii silma ees kogu aeg, et kui ma selle peale mõtlen, siis siis need kaks kokku panna, siis värsku, hakkasin seda seda lugeda. Seesama päeva tänav, mis senimaani on Tartus olemas ja need vanad ilusad majad on korda tehtud, et see on nagu väga selline ilus Bullerby tänav, tartlased. Et see, et sa väga selgelt oled selle koha määratlenud, et seal Tartus, et see on nagu selgelt ka Tartu lugu, et sinu jaoks on see, see. See koht hästi oluline ja sesse päeva tänav oli nii. Noh, ma arvan, et kuskil ma ei tea, kas sellist kohta ongi olemas, et et olite tol ajal oli ta täiesti nagu saar keset linna üleval seal mäe otsas siis seda füüsikamaja veel olnud, et ühel pool olid tähe tänav ja teisel pool all kalla Kalevi tänav ja mitte mingit põhjust kellelgi sinna minna ja alguses ei tahtnud. Nüüd tol ajal sai veel läbi minna, et seal mingi teenimiseks, aga need on kõik need augud kinni pannud. Nüüd ta ongi niisugune päris kinni ei saa isegi need kuradi aiad seal tõkkepuud ette panna. Aga ta oli niivõrd esse kogu tal nagu väike küla keset linna, siis seal oli igast kihvte tüüpe, kes seal me olime nagu lapsi oli palju ja sihuke täielik külaelu käis väga mõnus. Autobiograafilise, sest et, et kui palju sind ennast seal sees on, et mingis mõttes sind teades, et sul on ka koer ja sa käid ujumas nagu see peategelane käib ujumas, kui palju sind ennast seal sees on, kas ei tahtnud üldse nagu nii-öelda päris nagu mälestusteraamat kirjutada olengi, Mart Kivastik ja. Ei, ei, ma ei seda ma üldse tahta, nagu hoiaks võimalikult lahus need, need asjad ikka loomulikult. Ma ei tea, siis segaks mind, sest ma tahan olla seal täitsa vabanetud selles mõttes, et see lugu ikka läheb nii, nagu, nagu see elu läheb. See ei ole, see ei ole minu lugu. Aga, aga see on üks nagu sihuke. Võimalus, sest ega kui sa hakkad seda raamatut kirjutama, siis seal on ikka väga pall on täielikult nii-öelda väljamõeldis seal. Ja siis aga paljud asjad on tekkinud mingitest prototüüpidest, must endast ja emast ikka on, aga, aga. Aga sihuke päeviku kirjutamine ma ei tea, mulle ei oleks nii. Aga mulle meeldis just nimelt niisugune see nii-öelda fantaasia või kuidas, kuidas ikka nahk, ilukirjandus. Et no ei taha väga palju ära reeta, mis seal toimub, aga jah, sai mainitud seda, et see peategelane siis hakkab jalgrattaga sõitma, muidu ta sõidab Volkswagen golfiga mis on ka nagu selline natukene nagu närutamise tunne, et, et ei ole päris Passat. Tiguan vaid anud golf peksid selline nagu midagi halba ka ei ole. Sõbralik, korralike inimeste autod, Volkswagen seal natuke rohkem aega škoda skoda ostma siis vastavat Volkswageni, aga see noh, see see ongi, see on minu jaoks ongi see natuke siukse kinnijooks sina elupaigas Volkswagen kaks last, kes käivad kuskil niiviisi võimalused võimalikult niiviisi paremas koolis ja siis ta siis võid ära surra, siis on seal elu tehtud. Ühesõnaga sama tegelane, ta käib siis hakkab jalgrattaga sõitma ja kui ta laseb jalgrattal sõites sa ei taha, ei lähe hea meelega, ma ei räägiks kõike seda kirjutasiga. Kui ma kirde, ma ei tea lugu päris ette, et ma hakkan otsast pihta, siis siis kokkuvõttes lõpus hakkavad tegeleda tegelased ikka ise minema ja need asjad hakkavad ise juhtuma, et et siis, kui ma praegu kõik ära räägin, siis pole ka. Tead, ma arvan ka, et ärme räägime, las inimesed loevad, aga tegelikult küsiski Mart sinu käest seda, et kuidas sa kirjutad, et see on väga hea kompositsiooniga raamat, ta nagu algab ja lõpeb ja seal on tegevused, et see oleks justkui noh, väga hästi läbi kirjutatud või komponeeritud. Aga see, et sa ütled, et sa lõppu ei tea, sest minu jaoks tundub see alati nagu nagu hirmutav, et noh, et äkki äkki ei tulegi midagi. Et sa ei tee mingit sellist joonist või plaani? Ei, ma ei tee, Ma ei tee kunagi ette ühtegi siukest konstruktsiooni aeglasemad ema tükk aega ikkagi jamasin selle just nimelt selle nagu selle vormi kallal. Maran see, see sõltub sellest ka, et kuna ma olen üsna noh, Eesti mõistes üsna paljukordne filmile, siis filmisse paratamatult peavad sellest vormist palju rohkem hoolima kui, kui romaani puhul. Kirjanduse kool kirjakeeles on vale mõtte, täiesti tundub, et nagu kirjanduse puulsad, vabam eestlased selle asja lohisema, no küll ikka midagi välja tulla. Aga ma olen järjest rohkem hakkan mõtlema, et, et tegelikult see selline täitsa vale, sest mida rohkem sa näed ikkagi selle vormi ja selle ülesehitusega vaeva, seda, seda parem on parem asi tuleb lugejal on ka ju hoopis teine asi kätte, kui ta, kui ta nii püsiv koos et, et ma olen hakanud täitsa selle vastu, et, et sa võid lihtsalt lobiseda või no see on üks võimalus lihtsalt niiviisi vadrata, aga, aga see ei ole sedamoodi raamat. Ja mulle tundub ka, et on väga kompaktne ja väga selge struktuuriga ja läbi kirjutatud, et seda ma tõesti väga hea lugeda ja samas on ka seda väga lihtne lugeda või noh, see inimesed räägivadki nagu inimesed räägivad ja kuidagi mõnus elus asi, on see tekst sul ja, ja mis on ka hästi tore, et et mõnede sinu tekstide puhul olen tundnud, et, et seal on mingisugune teema, mis mul isiklikult ei haagi, noh näiteks mingisuguse kellelegi inimese teenimine või noh, natuke mingi muralistlik koputamine, siis siin on selline puhas lugu, et siin nagu sellist ütlemist, et mida inimesed peaks tegema. Ei ole, ei kindlasti ei saagi olla. Et see on lihtsalt. Üks võimalus asjadest aru saada, lihtsalt ma ei tea, kuidas teised saavad, aga ma millegist armad üsna palju on inimesi, kes on, kes on sellele mõelnud, et see võiks olla neljas raamat. Hakkasin üle lugema ka sinu ajalehe kolumni, mis seal, et Postimehes kirjutanud ja siis ma hakkasin mõtlema, et tegelikult on üsna autobiograafiline raamat seesama taevatrepp, et näiteks ühes kolumnis rääkisid sa sellest, kuidas sul on tädid, kes räägivad prantsuse ja saksa keeles, omavahel, elavad Tartus. Ja siis onu, kes peab ennast prantslase, eks, ja nii edasi ja seal on väga palju selliseid viiteid, et mulle tundubki, et need ajaleheartiklid on olnud justkui sellesama romaani sellised sketšid. Et sa oled kuidagi mõnusalt kokku võtnud need, et seal on mingi selline mõnus eluline pool ja samas ka selline noh hea kirjandus. Ja ma olen nüüd novelle kirjutanud ka samadel teemadel nagu Õnne, Leena ja need, sa mõtlesin, mis ma jätan vedelema neid lukkusid sinna nishi. Et täitsa kui saavad nagu kõik ühes siukses lahti. Ma tahtsin romaani kirjutada ka selles mõttes, et vaatasin, et kõik ümberringi romaan ja sina ka, siis ma mõtlesin, et ma peaks ka ikka vahepealseks romaani kirjutama. Ma ei tea, ma ei kujuta ette, kuidas välja tuleb, mulle see mulle meeldis, ma korjasin kõik need tegelased oma varasemad tegelased sinna kokku ja need on päris tuttavad, noh, kes natukenegi lugenud. Ja siis nüüd nüüd on nad seal kõik vähemasti ühes siukses suures suuremas asjas olemas. Et natuke ma ise mõtlen, et mulle õudselt meeldis seal insenerikuristik rukkis, et see natuke sama tüüpi kuristik rukkis, kuradi suurepärane pealkiri ka. Et sa natuke sama tüüpi lugu. Et on jah, jah, et temal on see New York, kus ta seal kollab ringi ja siis siin on see see Tartu. Räägi nendest prototüüpidest, sa ennem mainisite, et seal on prototüüpe, et noh, ma mõtlengi, et tõesti, nad on väga sellised head eluskujud, et kas või seesama vend Jan, kes on isa ja siis sinu vana sõber, kunstnikust sõber Georg kesi Georg näiteks on, või kes seal oled sa nagu üks-ühele midagi. Teinud päris üks ühele ei ole, seal on liialdatud maha võetud juurde peale osas täiesti välja mõelda ka. Võiks ollagi kri Lembit Saarts, sest ma tundsin teda nii kaua aega. Del mu klassivenna isa ja siis tema elus ka päeva tänavai elanud, tänas hoopis Eerikule dras Õie Õie näha. Aga ma käisin seal kogu aeg koguma, minul see, selles mõttes nii-öelda kunstiharidus on tema käest, siis ta võttis vaikselt konjakit ja siis ta muudkui rääkistele meeli suhtelist. Rääkige bussist ja nendest oma nendest vanadest aegadesse, kui nad olid 43. aastal jooksida, mõnede Nemad olid viimane Otskesel Pallases. Lõpetasid justkui, et 43 velge saksa ajal kool töötas ja nemad olid siis õpilased ja õpetajad olid seal võõransuvist, noh, kes seal olid siis Lempsi, kas ma sain kõike kõiki, kõiki neid kunstilugusid kuulda, rääkis hästi kihvtilt kunstis kaalsed istudes nurka haaval suitsu ette ei konjakita, siis seletas Kuule, sa oled markesidele kellakeeramise, sul on vanaaegne volvo, ma arvan, et selle üleval pidamine maksab väga palju. Miks sul seal volvo all? Kunagi, mul ei olnud auto nii palju raha, et osta autot, vajas selle paras, käisime ratsutamas sõpradega, siis sinna oli vaja aga teistmoodi ei saanud, siis ma ostsin auto ja ja kõige kättesaadav minu jaoks üks sõber tõi Saksamaalt siis see maksab 500 eurot. Siin läks veel umbes viis eurot otseselt kohal kokandus, ma sain niiviisi 1000 euro eest sai selle auto. Ja siis ma mõtlesin, et mul pole see austus sooja külma, ütlesite natuke aega, seilab nüüd ma lähen kuidagi teatega ära, harjun ta nagu inimeseks muutunud mul nüüd ma paratamatult on ta ikkagi kevadel käisin tegemas ja siis kas sinna läheb raha sisse küll, aga. Ma vaatan kõiki neid, ma ütlen, et Volkswagenil vara, sõidan seal selle vana volvoga ja ta on hästi hästi mõnus, uhke autoga, ainult et noh, mingisugune vana kooli auto, mõtlesin seal lausa mingi selline seisukoht, et minul on selline vana auto, ei ole vanastelegi, Rein kelpmanni oli samasugune holo. Ja siis me olime kuidagi sõbrad ja mitu korda ma sõitsin temaga Tallinnast Tartusse ja siis ma mõtlesin kurat, et kui ma saaks, saaks sellise volvo endale, siis ma oleks eluga rahul. Tema enda maal müüs kuhugi ära ja siis siis kui ma sain selle auto, siis ma olin tegelikult päris rahus. Aga see jutt pooleli, enne kui sa läksid seda kella keerama seda enda CPD teleskoopi siis et seal lipsab läbi Valdur Ohaka nimi. Akseli Sartsil suur sõber Nad istusid koos vangis ka pärast nad said ju 25 pluss viis grupi grupiviisilise kodumaa reetmise eest. Mis sa tahad, et seal on juttu sellest, aga keegi ei saanud sellisest karistusest, Arvoga kindrali seemned sinna kaevandusse läksid õnneks siis Lembit, said tolad, mis pärast sai nagu seal kuidagi rohkem nagu kunstiga tegelda kava Maide vangilaagri kunstniku midagi taolist. Aga, aga noh, nad ellu tulid tagasi, nad olid super sõbranned, ohakas läks naisega tülli, võttis takso võttis takso Nõukogude Kunstnike sisse kimas Tartusse siis töölisklass või kell kolm öösel jõudis sinna juurde tal Lembitut kunagi uks kinni käinud, läks sinna ise sisse, heitis sinna magama, ärkas hommikul üheselt. Seal kolm päeva, ühtasid mööda linna ringi, väga-väga lähedal, see oli nagu praegu, sellist asja vist väga enam ei ole, see oli mingi selline ikka mehed läksid linna peale, siis ikka oli neid näha kaugelt. Aga mis sinu jaoks nüüd see ajas muutumine kõige suuremad sellised näitajad on, mis on nagu selle ajaga võrreldes selle noh, ma ei tea, kas see on mingi seitsmekümnendad siis vä. Me oleme nüüd siis Eesti elu on läinud kuidagi väga asjalikuks ära. Et võrreldes nende ütleme selle vene, aga vene ajal ma kangesti hoidsime kokku ja elasime nagu mingit siukest siseelu ja see kõik noh praktiliselt lootusetus olukorras, me oleme kuidagi minu arust inimestel järsku paremad, ma ei tea. Aga praegu on läinud kõik niivõrd praktiliseks, noh, raha siis Eesti riik on ka minu arust ta nagu pole päris see väljatundmise lootsime nüüd. Nüüd me oleme nõus oma metsa maha lõikama, peaasi, et seal on kõik väga asjalik, öeldakse, et ega mets ei saagi ise kasvada, kui mööda maha ei raiu. See kogu see mõtteviis on nii muutunud. Ega mulle see eesti asi enam praegu nii väga ei istu, ma ei ole üldse kindel. Kas ma tahaksin nüüd väga just nimelt siin Eestis elav riiki vaatanud. Kõik kõlab kuidagi. Noh. Ma ei tea, ma ei, ma ei ole sellega. Ma ei teadnud, me oleme sellised. Glob Kõnukrult kõlab väga nukralt, kahjuks. Aga. Teistest tegelastest ka, et, et kas seal on tõesti sellised vanatädid, kes räägivad saksa ja prantsuse keelt ja ja elavad justkui mingisuguses teises teises Eestis, mis ei olegi nagu Eesti, et see on ka omaette nagu väike saarekene mulle tundes mida sa kirjeldad selles raamatus taevatrepp, et nad elavad Nõukogude Eestist Väike-Tähe tänaval ja neil on nagu mingisugune omaette mingi tsaaririik Justkui nad elasid seal seda, mida nad kõik on surnud, aga nad selle kohta ma pole küll midagi vanade, mulle endale kangesti see meeldib ja tahaks filmide ja sellest selleks sõnaks filmist päris uskumatu välja, see oli enne sõda, see korter oli. Ma tean, meil sugulastele seal ikkagi maja ja see oli palju suurem. Seal pommitati kõik puruks, osad inimesed said surma, osad läksid minema, nii et et kui väike ta pilte tehti enne seda, siis oli seal mingi 30 40 inimestelt pealseks korralikud sihuksed tanted ja pärast seda siis kaks tädi sinna elama. Neid oli rohkem, neid oli viis, kõik hakkas sellega pihta. Kuskil 20 90900 umbes kolm õde tulid Alaski vilt, Alaski nimi kroosid. Ja siis nad kõik tulid Tartusse, järjestusi said 18 ja 20, siis hakkasid sinisi mehele minema, sisse. Nad olidki saksakeelsed, aga osa siis õppis eesti keele seal ema, vanaema ja tema kaks õde. Ja siis need sealt see kõik alguse saanud siis ema vend, tema nimi õige nimi oli Ulrich kutsuti hulliks sisse, tema oligi sündinud Pariisis tänu sellele, kuna mu ema elas Paris ning siis ta sai automaatselt juskui prantsuse kodakondsuse. Täiesti nii ongi. Ja siis muidugi, kogu selles raamatus on ka juttu sellest, et sinu isa on hästi vihane selle peale, et ta ei võta nagu nõukogude passi vastu ja et kas see on kuidagi. Jaa, jaa, aga isa oli hoopis teistmoodi, isa olid käinud läbi selle nii-öelda selles suhtes sõja, siis ta oli sellest Troibatist seal noh, põhjus Venemaal vangilaagris. Kuigi ta ise oli spordikaupmehe poeg, tartlastel pidasid poodi, aga spordiliin selle saavutuse isol, mis on olemas, see on ikka täiesti tõsi, muidugi see on ammu teada. Aga ühesõnaga tänu sellele vene asjale, sellele Stalini ajal, ega isa kartis kõik, kes teda ikka väga ära hirmutada. Isa tahtis sellest tai tahtke vangi minna, ka hulli oli kindel, kui prantsuse kodanikega muretsema viskas selle mingiaeg karati neid vene asja ja siis tema ütles, et tema ei võtnud seda pass, et tema on ikka prantsuse kodanik ja ta ei kavatsegi üldse siia Nõukogude Liit ajada. Sest ta oli hästi hästi tore mees, aga mis, mis lõppes sellega, et kus siis Eesti sai lõpuks nii-öelda jälle vabaks. Sully, esimene asi, Urmas, kohe sinna prantsuse konsulaati. Et ta tahaks oma prantsuse passi kätte seal ja nad ei teinud ust lahti. Et see oli uskumatult nagu. Ei, nad ei läinud seda, kirjutasid sinna kirju ja siis ta jättis mulle veel laadseid. Kuule, vaata see kiri üle, et kas ma ikkagi olen küllalt selgelt kirjutanud. Ma olen prantsuse kodanik, taanama prantsuse, prantsuse saatkond, janudki tallesse, Vassi pidasid siukseks nahtjad mullikas hullykseks käib, käib siin ukse taha, kuigi ametlikult oli, oli täiesti õigus, et et see on päris ebaõiglane. Siis mul ema muidugi kogu aeg rääkinud rikka poleks põnev lugu olekski alates, et mul on olemas kõik need vanadelt mingid kirjad, mis nad saatsid Alatskivi tagasi, et kuidas Tartu on suur ja põnev enne, inimesed käivad nii kiftilt riidesse, mingi sihuke elu käib. Et sul on olemas kirjeldus aja, et sellest saaks päris kihvti asja teha. Ma hakkasin mõtlema praegu, et kui sa käid enda selle vanaaegse volvo kella keerama selleks, et noh, ma kujutan ette, et, et kui sina olidki seitsmekümnendatel, et tal on mingi 13 aastat vana sisse võtta, unistasidki just sellisest volvo, seda on ju, et see on seal olemas, et see ongi nagu sinus nagu kadunud aeg, eks, ja siis nende vanatädi veel oli nõukaajal veel mingi oma kadunud aeg, eks see raamat räägib ka sellest Ja selle peale ma ei tulnudki, selles mõttes Volo täiesti nagu mingi vaata see ümmargune nagu nädala kõige vanemale tol ajal, aga et see oli, ma ei tea, kui palju siis neelad? Vene Alaska oli üsna palju selliseid selliseid kohti, kus inimesed, nad ei olnud enam nõus välja tulema, sest ma tavaliselt tõesti seal kõik see sõja ajast alles jäänud mööbel siis suures korteris, mis oli seal viis tuba, neil oli seal kas siis ühisköök seal ei olnud nende enda maa ja siis nad elasid seal kahes toas ja Eerika teenindada ei käinud üldse väljas, sest noh, pidada vaatame, kuidas venelased leiavad ringilt istusid seal jõulalisestlike, läksime kõik sinna, kuulate saksa raadiot, siis tead, söödi rosoljet. Ütle Komortmis luik, son, mida sa oled lõik sellest Väike-Tähe tänavas, kus oled selle raamatu valasid, elas ja siis, kui läheb sinna vanematele külla. Sünnipäeva. Praegu võistlesid Elsa Arvo siin väike vähe elutoa söögilauas nina ees pitsi, tema tehtud punasesõstralikööri. Et Eerika Eestis vaikselt oma kohal tugitoolis, kummitu lähedal ja lihtsalt oli raamat käes. Tavaliselt luges ka siis Puškini einet või midagi muud, vene või saksa keeles. Rohkem muu temast ei teadnud ja teada ei saanudki, sest Eerika lihtsalt naeratas kuju, küsis midagi, arvates pidades eerika uud lolliks, mis oli ka tõsi. Muu oli 13 Eerika 73. Neile terve elu vahet. Erika ja teinud kunagi süüa Eerika ahju. Eerika käinud ka poes. Estan luges. Leena tegi kõik ülejäänud asjad peale lugemise. Erika käis viimati õues Eesti alla. Nüüd enam mitte. Midagi ilusat seal uues tema jaoks enam ei olnud. Onu Harold ei olnud veel tulnud, ka Pauli haavaga ei olnud veel tulnud, seda oodati väga. Aga nad olid tulemas. Ardo oli ema vend Paul muidugi Haroldi poeg. Nii et nad olid siin kõik sugulased peale isa, isa oli võõrasisa oli seetõttu alati turris. Ta oli väike pähe ainuke spordimees ja mitte sugulane. Ema omad jutumärkides, mõtlesite aste usku tulnukast vihjentalist ja tal oli olnud teine naine, mitte ema. See oli keeruline lugu. Eelmised naised on keeruline lugu. Isa läks alati tõsiseks, kui neist rääkima hakati. Ta lõpetas selle teise naise juttu ja läks tõsiseks, kes ei läheks? Kes peale su enda oskaks aru saada, mis hinges toimub? Kui sul on olnud eelmine naine, kus ta on. Järsku külmetab kusagil. Jätkub saade, loetud ja kirjutatud, räägime Mart Kivastikuga tema romaanist Taevatrepp. Räägi veel ühest tegelased, seal on see vend, keda mu, kes mulle endale on väga sümpaatne olnud, selline väike, vihane vend ja hästi hea detailselt venna juures on see, et et ta peab päevikut nagu kättemaksupäevikut, kus ta kirjutab siis üles, et kellele seda, mis hetkel peksa annab. Ja siis peategelane on ka nagu halvas nimekirjas, et kui see vend, kelle nimi on Jan, saab kaheksa testist annab huule peksa. Et kas vend on, kas sinu vend? Ja kas see on ka niiviisi? Päevik oli muidugi täiesti olemas, aga vennal oli sünnipäev, oli, aga muidu tal niiviisi. See on imelik, et kui ma hakkasin seda kirjutama, siis mõnedes olid meeles, vajadused ei olnud meeles aga, aga, aga kirjutada kirjutada siis sa nagu lähedki tagasi tegelikult täiesti võimalik, nii selles tagasi ajas mingil moel nagu hirm peale. Et mingid asjad tulevad meelde, mida, mida sa nagu ei tahaks, ei tahaks meenutada, ja selles mõttes on see selline kirjutamine on päris noh, nii ja naa, et sa, et tegelikult lähedki ajas tagasi. Et ma alati imetlen neid inimesi, kes räägivad noh, lapsepõlvest, et kui palju limonaad maksis, palju piim maksis palju leib maksis ja näiteks mina ei oskaks öelda, et ma mõtlengi, et kas sul on kogu aeg meeles olnud või siis kirjutamise ajal nii-öelda see portaal avanes sinu jaoks. Ei, mul millegipärast osa numbrid on peas või näiteks jalgrattainimesele 91 60. Ma pidin jalgratast ootama aasta aega, siis mul oli koolis olid jamad. Ja siis ema isa ütles, et ma enne rataste saagu, klassijuhata on otsustanud. Anna mulle kirjakaaslased Martin Martín ratas. Ja siis ma olin aasta otsa nii korralikesse, kui ma oskasin, Hollandist olid mul täiesti neljad viied. Neljad viied, kõik need mul 4,5 on keskmine või rohkem. Siis kui ma jooksen selle kuradi tunnistuse koju ja siis asju ette kirjutada. Ratast millegipärast see on, mingid asjad on nii pähe kulunud ja mingid jäätiste hinnad jalgadel selles linnas siis mitu kuuli oli seal laagris on, ma ei tea, miks kuskil kuklas istunud numbrid on, need ei lähe ära. Aga seesama muusikarida, mis siin viitab juba pealkiri sellele Seppelinile ja seal igasuguseid muid bände lipsab läbi, et, et kas plaatide vahetus ja nendega, noh ma ei tea, nende kuulamine ja nendega hangeldamine, et, et kas see oli ka sinu rida. See oli üldlevinud, mina olin seal nagu rohkem kõrvaltvaatav Mullella plaat ei olnud kuigi mul vanaema oli Kanadas, aga ema ei lubanud talle kirjutada. Pats oleks, sest et me ei tohtinud temaga ema lisa, et me ei tohtinud tema käest midagi küsida. Et see pole ilus. Aga siis muidugi ma üritasin salaja, kirjuta kiirelt vanema sadamale, need levisid retsepterile plaat, ema seal selle kirja kätte saanud, seda edasi. Siis aga, aga siis seal ikka massiline ja siis need mehed, kellel olid, kellel tuli pakkidega neid plaate ja nad olid ikka siuksed, kõnnid, me käisime kõik riigi, vaatasime et et kuidas saaks ka nii jaoks, aga väga palju lootust on, et see oli ju täiesti huvitav sisse sahkerdas, paatidega vahetamine, see oli täiesti see, kes ma ei tundnud kedagi, kes ei oleks sellega tegelikult üldse siis lindistati maha see tüüp, Kuusalu 10 oli see parem lindi kvaliteet, et siis see tuleb jaagu nagu plaadi pealt, aga siis oli võimalust tehase makk hästi ajaliselt käima panna, siis need lindistused muutusid nii viletsaks. Sest mida sitama kvaliteediga lindistada, rohkem sai sinna peale, siis lindistati Linnistusse pealt siis kassetid makkide peale ja, ja see oli oskamatu kinnistamine, mis käis ja siis kogu aeg kõik vahetasid. Vaata muidugi, mingi kriim oli ka siis, siis oli õudne õnnetesse. Et see oli hoopis praegu kahju, seda kahetseda praegu ei ole, see oli täitsa põnev. Aga tead, üks küsimus on veel, et selle hooaja esimeses saates me rääkisime Andrus Kivirähki raamatust. Sinine vaata, loom oled sa lugenud seda jala, jalaväe, täitsa hämmastav, et midagi on justkui sarnast selles just nimelt, et seal on peategelane, kes läbi enda maalide läheb mingisugusesse muinaseesti aega, kaob nii-öelda sinna aega ära ja sul on nagu see tegelane, kes läheb nii-öelda oma lapsepõlve tagasi hästi, nagu selles suhtes sarnased mitelt oleks tunded. Keegi on midagi teadnud kellelegi tõest, aga mulle tundub, et, et see on midagi sarnast, et sa oled, nüüd oleks huvitav selles mõttes ka kõrvuti lugeda. Ma loen kindlasti läbi. See on huvitav just eile mul. Naabrimehel, kuule, oi, ma lugesin Kivirähu ja sinu raamat läbi, et need on nii ühtemoodi, mõtlesin kurat, soodi saavad olla. Aga kus sa räägid sama asja, siis on päris põnev. See kuidagi, kes nõks on üsna sarnane, aga see on pigem nagu nagu selline tore nagu paaris rohkem mitte see, et keegi oleks midagi kaotanud, hakkan kohe lugema. Kunagi loeb mulle lõpetuseks üks lõik raamatust, näen mis koht see on siis nüüd öelda tänapäevast ajas nagu juu käib siis isa juures. Päevasel ajal. Ta tegi oma võtmega ukse lahti ja tema peaks vastu jooksma. Aga ema vist ei olnudki. Isa vaatas diivani jalgpalli. Pööras pea, tema pole. A tere, Wolf. Isa ütles seda rõõmsalt. Aga ta ei olnud kindel, kas isa mõtlesikali ta isa oli muutunud. Ta käised küürus, ta istus veidigi juures, isegi ta hääl oli küürus. Vanasti oli ta hääl otsestele selge. Nüüd olid seal mingid uued toonid, õigemini vanatoonid. Ta istus isa kõrvale, vaatas teda, nagu poleks teda kunagi näinud. Ema pole. Ei ütle sina, aga ikka. Alati pole jama vaja. Ma istun. Käisid ujumas. Ei, sa oled tubli poiss, ütles isa. Mis mõttes on, ma ei tea, kas võt mehed palliga? Kas mehed palliga on siis vutt? Isa naeratas nagu oleks Taranev tahab teda haneks püüda. Aga ei hakanud vaidlema, lihtsalt mingi asi, ma ei teagi, ma lihtsalt vaatan telekat, ükstapuha, mis seal käib. Isa vaatas tõepoolest lihtsalt telekat, vutti ainult teda kunagi huvitanud, talle meeldis korvpall. Ta vahetas veel tükk aega telekat, siis küsis. Ega sa ei tea midagi? Ei, ma pole teda ammu näinud. Te ei pea kogu aeg kaklema. Ei peaks. Isa ohkas, mitte kurvalt, aga nagu mees, kes on ammu kõigest aru saanud ja ei loodega asja muuta, on nagu on. Ma mäletan kõike, ütles isa. Ma mäletan, kuidas ma kooli läksin. Tore. Ma mäletan seda korvisad, mäletad keskehoonet 40., kui venelased juba sees olid, mind kanti kätel ära. Ma olen sulle rääkinud, oled koitjärve laagrist, seda nad ka kahjutlusi, sa, miks kahja? Siis ma olen kõik ära rääkinud. Tal oli tõesti kurb olla, sest midagi polnud enam öelda. Sa võid veel korra rääkida, võin kuulata. Ära jama, u, ära jama. Isale käega. Ta võis olla vana, aga talispordimees ei lubanud ennast narrida. Ta kutsus teda uuks vananenud Holfiks. Nii et kordale siiski käest ära u tõusis, lähedi vara. Ei, käin metsas lihtsalt ära minema, ära vaata kohvi, õlut ei taha. Ma olen autoga. Autoga vist ei tohi õlut juua vist küll. Voolaks ratsu kuusega, miskipärast tuli nutt kurku, tralise vee pääle digikraani lahti. Pesi nägu, kurb tunne, ära kaoks, aga see kadunud, ta tuli tuppa tagasi. Istus uuesti isa kõrvale, nutad või? Küsis isa. Ei nägu, pesin, ütles. Sa peaksid Johnnyga ära leppida. Peaksin, ja tegelikult oli Annega leppimine lammu plaanis. Kuigi see oli üks raskemaid ülesandeid üldse. Annelot olled, kaklased saadiks, kui klaasid lendasid, eriti muutunud. Ta vist ise ka. Nad kaklesid edasi, mitte enam rusikatega, nad kaklesid vaikselt hingepõhjas. Kohe ma olekski su isa ärkasest, kunas? Ta vaatas ringi ja imestus. Millal sina tulid, praegu äratan tagasi, kas ma nägin, kuidas sa tulid? Muidugi sa vaatasid vutti ja nägid isa haarates, nagu ei usuks, nii suur. Räägime, kurat, ma ei mäleta. Tänases saates rääkisime Mart Kivastiku romaanist Taevatrepp. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Maristomba ja Urmas Vadi ning saadet jääb lõpetama Andra teede oma verivärske poeesiaga. Head kuulamist ja kohtumiseni. Ema poolt elame juba 10 põlve pealinnas ja väga raske on nii-öelda, kust ma pärit olen. Ma olen pärit 90.-te leivasabast ja Kanada sugulaste pakkidest. Sellest päevast, kui sain selga esimese värviliste trukkidega nailonist jope. Ma olen pärit Soomest toodud pildiga kilekotist, mida pesti voldik pärast turulkäiku nii palju, et ei saanud enam lõpuks arugi, kas punane laik oli jõuluvana või maasikad. Ma olen pärit mamma õpetusest, panna üks taskurätik radikale kuivama, kuni teisesse nuuskad. Ja enne uinumist suhkrutükk suhu. Siis kestab magus maitse hommikuni. Igavesest kokkuhoiust ja ettevaatamisest. Nii et hakkasin ise ka lõpuks oma lapse käega köögilaua taha leiva koorukesi koguma sest äkki tuleb tõesti jälle sõda. Aga seda ei tule, tulevad vaaraosipelgad. Igasugused raamatud räägivad sellest, mida tähendavad eestlasele tema mets ja tema maa. Aga minu mets on nõukogude arhitektuuriimed, Tallinna mäed, kus elas terve suguvõsa ja kõik inimesed, keda ma tundsin ja algas ja lõppes terve maailm. Trollibussid, mis ei haisinudel kuse järele ja kus ei maganud veel narkomaanid, kus ma nägin oma esimest liputajat ja sain kuukaardi kaudu oma esimese iseseisvuse. Ikarus, et veebruarikuus, kui ilma kindlate sõrmed nakkusid, jäätunud toru külge, siis kui kindad olid jälle kadunud ja kindad olid mul alati kadunud ja selle eest ma mammalt muidugi sain. Ühe naabripoisi isa lasti meil maja ees maha, see oli täiesti tavalisel päeval ja teise oma läks lõpuks ikkagi vanglasse. Kolmanda oma vilgub vahel petisena Pealtnägijas ja mina võtsin seda nagu loteriid ja lootsin, et meil peab mingit õnne ikka olema, kui kellelgi teisel seda õnne siin Tallinna mägedel ei ole. Meie õnn oli kassipoegadest keldris soojatoru all ja metsikus võõrasema, lilled, mis kasvas garaažide vahel. Raamatu lõhnas riiulis ja selles päevas, kui vanaisa õpetas mulle mõned laulud. Seda maailma, kust ma tulen, ei ole enam olemas. Ongi hea, sest kõik vihkasid seda. Vahel tuleb mõni tema lõhn vastu, kui prügikast on pesemata või keegi sööb keeduvorst või rongijaamas, on Troinoi pudel katki läinud. Aga need on ikkagi erandid. Inimesed, kelle alguse ajalugu algavad metsast võivad ikkagi metsa tagasi minna, sest metsa kaitstakse, metsa hoitakse, aga minu trollibussid on vanarauaks veetud. Minu Hikarusi pole enam muuseumiski ja polegi enam kuhugi tagasi vaadata. Ainult edasi, terve elu elada ainult edasi. Kuhu see nii jõuad? Kuhu sa nii jõuad kui hoidlikkusega. Kuhu sa lähed? Oma kasuka retseptidega, oskan noa ja kahvliga sekundiga kilu fileerida, aga mis sul sellest päris maailmas kasu on? Mida sa teed oma ajalooga ja kes neid laule enam laulab? Standardid, tõusevad ja vanem rahvas on läinud ja need, kes läinud ei ole, need jooksevad laiali.