Tervist, mina olen Urmas Vadi, algab saade loetud ja kirjutatud ja täna on aasta lõpu viimane saade. Ja ma mõtlesin, et teeme sellise mõnusa saate, sellepärast et on ilmunud eesti räpitekstide kogumik number kaks ja seekord raamatuna vaid vinüülplaadina. Seal on üks kümmekond autorit, kes siis loevad enda tekste ja need on vinüülplaadi peal ja siis teemegi niimoodi, et täna kuulame neid neid autoreid, kuidas nad loevad, aga et asi oleks veel toredam. Olen kutsunud endale stuudios selle plaadi koostaja ja ma saan aru, et ka väljaandja osaliselt. Tere, tere ja teine inimene, kes seda plaati ka juba kuulnud on. Hasso Krull, nii et tere Asso Devist Tommyboy, ma kõigepealt küsin, et mis alusel sa valisid neid inimesi siia plaadi peale? Kõigepealt ma tahan täpselt, saaks öelda, et ei ole kümmekond, vaid on 16 autorit. Kuna me 2006 alustamise eelloost natukene, et 2006 tegelikult andsime välja siis räpptekstide kogumiku esimese osa, eksju, kus oli siis 28 autorid tekkiva ja eesmärk oli natukene nagu dokumenteerida mingis mõttes seda, seda eesti räpp. Ma ei tea, ütleme siis räpptekstide seisu või siis seda osa nagu, mis siis, kui võtad ära muusika, eks ju, et mis siis alles jääb ja seekord oli see mõte sama, nüüd on üle 10 aasta mööda läinud, eks ju. Ja ma võtsin nagu siis valisin nagu siis selles mõttes ainuisikuliselt nagu sinna välja sellised tüübid, kes on siis ikkagi viimase vähemalt viie-kuue aasta jooksul nii-öelda oma oma siis haamrid soojas hoidnud kes teevad aktiivselt muusikat, lugusid ja esinevad ja lüürika pool, et kuna nagu selles nüüd kõige uuema põlvkonna siis SoundCloud'i räpitüüpide seas nagu võib-olla nii tugevaid lüürikuid ei ole. Et seal on natuke see muusika ja kogu see asi nagu muudele asjadele natukene siis paneb rõhku, otsib oma efekte ja mingeid asju, siis, siis ma vaatasin ikkagi nagu seda, et oleks nii-öelda siis autoritele oleks lüürika, mis minu, minu siis võib-olla isiklike parameetrite alla käib ja seal on nii vanema kooliplaadi peale on siis nii-öelda pikemaajaliselt tegutsenud räppareid näiteks siis CS-i, eksju, Jarek Kasar Genka. Ma ise Põhjamaade hirm, eks ju, kes on ka juba päris päris mitmeid aastaid nagu siis tegutsenud ja siis on selliseid keskmisi koolid Ta, kes võib-olla seal kuskil 2000. ütleme, viiendast kuuendast-seitsmendast aastast alates on nagu tegutsenud ja muusikat teinud ja siis on täitsa mõned värsked uued hääled, kes siis on siukse viimase kolme-nelja aasta jooksul üles tulnud. Kaluri külakõrtsis tutvusin noore viikingiga, kellel puudus ülahuul. Mõttes kutsusin teda Pähkli purejaks. Ma olen kalamees, teatas purjus pähklipureja ja jõi ühe sõõmuga tühjaks. Toobi tumeda õllega. Aga praegu on mul puhkus. Kõige rohkem meeldib mulle tappa neid kuradi delfiine ja delfiine liigub siin ikka sitaks koguse, ookean neid raipeid täis. Pähklipureja silmad süttisid ja jututempo tõusis. Delfiiniküttimine. See on maksimaalne nauding, mida inimene saab endale võimaldada, see on nagu Seksaga Harpooniga. Noore kuradi delfiiniliha on maiuspala. Vana suure kuradi delfiiniliha on küll nagu betoon, aga neid on niisama põnev. Paar puuniga pähe tõmbad väeleva värdja paati, paned veel aeruga paar litakat, kuradi delfiinid, raisk, aga jah. Muutus pähklipureja mõtlikuks ja tõmbas keelega aeglaselt, et üle oma puuduva ülahuule. Ega see delfiini küttimine ikka mingi meelakkumine pole. Hasso, kuidas sulle näib see asi, et see on selles suhtes väga kontseptuaalne plaat, Ta ta tõepoolest, et kui räpi asi on alati seotud muusikaga või väga tihti, siis seal on jah, puhas tekst ja seal mingi sellist helikujundust ei ole. Seal see, see tekstiosa või see esitus ise tuleb kõige paremini välja. Et kuidas sina seda kuulsid. No tõepoolest, ega otseselt ei olegi seda ju vaja, et kindlasti see jah, see tekst peab olema esitatud ja hääl on väga oluline. Et noh, selleks muidugi, et, et see flow nagu hakkaks toimima tihti on hea, kui Ta on taga ja ilma selleta ei oleks niisugune asi kunagi käima läinud. Aga teisest küljest, kui ta on, on nagu puhtalt kõneldud ja ja seda rütmi hakatakse looma lihtsalt oma kehaga. Ta on tunda seda sellist kehalist liikumist ja artikulatsiooni seal taga siis mõnes mõttes ta joonistub välja veel puhtamalt noh, saab paremini aru, et kuidas mõtleb see inimene, kes neid asju ütleb ja kuidas ta oma häälega tunneb ja kuidas ta oma kehaga nagu väljendab seda emotsiooni. Jah, mulle tundub, et näiteks üks hea näide on Jarek Kasar, kes kuidagi Ma ei tea, kuivõrd palju veskit, tema tekstid võiks ükskõik mis kogumikus olla, et sa ei pea kindlasti räpikogumik olema, et tal just nimelt seda rütmi seal taga justkui nagu ei olegi. Või Tommyboy, ütle sina, et kas see, kui sa valisid neid tekste, tegid sa ise selle valiku või vaatas igaüks ise, mis luges. No vot see osa jälle siis toimus selles mõttes täiesti totaalse vabaduse sildi all, et et ma tegelikult palusin igal siis artistil, kes siia peale nagu nüüd salvestatud, sai valida välja iseenda tekst või tekstid, mis noh, see ajaline piirang oli natuke seoses selle formaadiga, eks ju, et kuna kuna vinüüli üks külg on ikkagi paarkümmend minutit võimaldab siis materjalil nagu salvestada siis noh, nii-öelda mõtteliselt jagasin ära, et igalühel tuleb seal umbes aega seal kaks minutit millegiga. Ja siis härrased, ise valisid oma tekstid, et selles mõttes ma ei ütle neile mitte midagi ette, ma ei palunud neil saata tekste tutvumiseks. Ma ütlesin, et palun salvestage oma tugevamad tükid. Samamoodi ka siis selle lugemise koha pealt, et siin plaadi peal osad nagu loevad teda, nagu nad räppivad tavaliselt eks siukse rütmis osad loevad siis nagu põhimõtteliselt natuke nagu kuuldemängu või, või selliste osad lähevad nagu luuleta, et ka selles osas ei olnud piiranguid, et ma ütlesin, et esitage seda ka, nagu te tunnete, et kõige paremini tuleb välja selle teksti mõte ja, ja olemas, et võib-olla teie enda kui sellise artisti olemuse stiil. Aga enne kui me Tommyboy sind ootasime stuudiosse, siis Assaga rääkisime ja seal oli ka üks etteheide, Asso, räägi sellest. Aa, ei muud midagi, ma kuulasin, kuulasin, alguses ma üldse ei vaadanud, et kes need esinejad on. Ma kaotasin nagu mõnda naishäält ka, sest et ma tean, et täitsa selliseid huvitavaid tegijaid nagu hectic näiteks või ja siis mõtlesin, et äkki ühel hetkel nagu tuleb selline puhang teise sooallikast, aga, aga vaat siin ei tulnud. Noh, iseenesest on küll väga vaheldusrikas, et see on tõsi, jah, et need rütmid ja hääled nemad selles suhtes kõik läheb ilusti, kui on huvitav, aga see moment jäi puudu. No vot ja tegelikult ütleme, et see valik on jah, täiesti siuke maskuliinne, eks ju. Aga mu peast käisid läbi seesama sinu eelpool nimetatud hectic, eks ju, siis ka manna ja, ja veel, mõned siis nagu sellised naishääled. Aga siis ma nagu natuke kuulasin ja mõtlesin seda, et kui lõpuks jääb üks või kaks naisteks või kui jääb ainult üks naisterahvas, siis on, siis ta on nagu kuidagi selline krimineerimine ja siis tuleb nagu seda Tiskre diskrimineerimise juttu nagu veel rohkem, et kahjuks ei ole ikka veel väga palju selliseid naisi ja kes siis nagu mõjuksid ka nagu siis nii-öelda nagu alustame ikkagi sellest, et kõigepealt räpparitena nagu tugevalt, et minu jaoks või nii tugevalt, et siis ka lõpuks nii-öelda biit tagant ära võtta, et nende kõlaksid võib olla Bellas hästi. Ma loodan, et nüüd võib-olla siis, kui me jõuame kolmanda osa juurde, et siis on nagu see pilt muutunud, et on naisi juurde tulnud ja ja ma saan aru, et vist sihukest noh, päris noorte seas. Nüüd on naisartiste tekkinud, aga anname neile aega küpseda, veidikene, võib olla. Hassan, sa võtsid kaasa kaks raamatut inglisekeelset raamatut, mis räägivad hiphop luulest. Ütle, mis hetkel see hiphop või räppluule tekkinud on või kuidas ta on tekkinud. No kaheksakümnendatel, aga siia hakkas ta jõudma kuskil 90.-te alguses, minul tekkis see huvi. Ma mõtlen, see oligi kuskil 91 92 ja siis ma mäletan, näete, mul esialgu see Los Angelese gängster räpp pakkus väga huvi ja aisti hiljem ta oli ais kiub Harry sellel lemmik publicenimit kuulasin. Ja siis ma mäletan, ma isegi kirjutasin ühe arvustuse saali Kaplinski raamatule hinge tagasitulek, noh, ma olen kunagi näinud, kuidas ta Kirjanike Liidu saalis luges selle kõik ette, see on selline pikk poeem ja see oli kuskil 80.-te alguses. Siis see oli, see oli kaua aega olnud, kuidagi keelatud ja põlu all. Äkitselt lubati seda vähemalt avalikult lugeda. Ja noh, seal oli ukse juurest tunglemine, seal oli paarsada inimest pressinud ennast kuidagi sinna saali esikusse ja siis, kui ma hakkasin, nagu, kui lõpuks ilmus raamatuna, siis ma tõise meelde ja seal mikrofoni teema ja kõik see kuidagi haakus niimoodi. Kuigi Kaplinski esitus oli muidugi täiesti teistsugune, siis ma püüdsin teda viinud, jäi aga ikkagi ühesõnaga räpp, onju ka ta on tegelikult selline noh, tan riimiline vabavärss põhiliselt. Et seal on ka selliste, sellist nagu. Rütmiline rütmi rütmiline ikkagi siis vabavärss rütmiline juriimiline viima. See oli väga-väga tähtis ja aeg-ajalt on tunda, et on ka mingit sellist rõhulist nagu meetriumit, aga see noh, see ei ole kõige olulisem, sest et see biit on taga. Kaplinskile on ka selline rütmiline vabavärss, aga noh, niisugune, millele biiti taha ei paneks, siis ma nagu püüdsin kujutleda, kuidas ta sellise musta äparina kuskil kaugemal, kuidas ta võiks nagu välja näha ja milline olla. Ja siis ma muidugi sellel väga ootasin ja lootsin, et varsti tuleb ka eestikeelne räpp. Alguses nagu ei tulnud. Et läks mitu aastat mööda, ma mäletan, oli vist üks vilksatas mingi tüdrukute kamp, tegi video. Click OK oli minu meelest nende nimi. Esimest Click OK oli ikka täitsa korralik türmi türmi räpp ja minu ta muuseas, minu teada Click OK nii-öelda kaustraitele. Kas ei olnud mitte kuul Tiia ja isegi Kaarel Kose mõnel kirjutanud nagu tekste, et see oli siis nii, et. Räppisid meeste jutte, aa selge jah, nad seda taustamaid teadnud, aga ma ootasin jah, et tuleks need peale midagi veel alguses ikka oli väga vähe kuulda. Aga vahepeal ma ei pannud tähele, mis toimub. Ja võib-olla vahepeal ka gängster räpi vastu, mul kadus huvi. Aga nüüd viimastel aastatel ma olen vaadanud ja noh, paljud kasse luulega ja eetikaga tegelevad-jälgivad seda räpis toimuvat suure huviga, sest noh, see, see poeetikani põnev, noh, ma sain juba 90.-te alguses muidugi aru, et see, kuidas seal saab lugu jutustada, kuidas seal saab keelega mängida. See annab nii palju võimalusi ja need, kõik need eesti keeles hakanud välja tulema ka noh, kuna juba kolm lainet, eks ole, peale tulnud, et üht-teist juba jõuab juhtuda. Ja mõned asjad, mida varem ei kujutanud eesti keeles ettegi, et kunagi oli juttu sellisest asjast kolmekümnendatel ja hiljem kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel nagu irdriim, et selline riim noh, nagu kõneleb, kuidas tegi Majakovski ja et kus siis ei pea täpselt kõik konsonandid täishäälikud ühtima ja mis ei ole tingimata rea lõpus, vaid ta võib olla ka siseriimi igat moodi liikuda. Ja siis hispaaniakeelset luulet tõlkides. Mõned tegelased püüdsid alati jäljendada seda nende Assanants riimi, kus on siis vokaaltuum, mis jääb alati samaks, on araabia luule mõju muidugi tuua mõne näite selle kohta. Lorca näiteks eesti keeles, Kaalep on niimoodi tõlkinud ja noh, neid on veel, aga siis nüüd ja on, on juhtunud see noh, mina kunagi ei uskunud, et see võiks eesti keeles nagu lõplikud läbi minna, mulle tundus, et ikkagi Rimist lihtsalt loobutakse. Aga räpis on ju, tunnevad väga jõulised Triin tagasi ja just sellised noh, viie-kuue-seitsmekordsed riimid, nad on seal vokaaltuumale üles ehitatud ja eesti keelele omaselt tihti ka mitte ainult see esimene vokaal, vaid teine ja kolmaski silp nagu vokaalid riivavad kõik muu läheb siis see ei ole ju rõhutamise oluline, et tekivad sellised pikad ahelad ja hädatasane triimann nagu täiesti olemas ja võimsalt valitseb seal noh, seda on lihtsalt nii põnev jälgida juba vormiliselt. Aga. Kehassa äkki sa valid kellegi välja, keda võiks kuulata? Väga. Tore oli see pähklipureja ma kujutasin täiesti visuaalselt ette seda tüüpi, keda siin niimoodi maalitakse. Siis Armas uk, Tommyboy ain, muffin täitsa meeldis mulle. Nublu Kloogarannas on vahva selline noh, selline depreka lugu, et räpiga saab ju igasuguseid meeleolusid hästi edasi anda ja see on siin, läheb kohe niimoodi, keerab vinti üle ja see oli naljakas. Tegelikult. Ja siin ei olnud nagu ühtegi igavat teksti, mulle on alati meeldivat beebilõust dollan siit üks niisugune noh, võib-olla mitte kõige iseloomulikum, aga ilmselt ta pidas ise siis sel hetkel seda tähtsaks. Kuule, ma ei hakka kõiki nimetama. Ravimata kuulame siis näiteks seda nublut hästi. Keilas pole randa. Nii et jooksen Kloogaranda Lõuna-Keila patrioot ja üle raudtee sangar. Tüdruk jookseb järgi ja siis astub mulle kanda. Õnnetus ei hüüa tulles näoli, kukkun liival. Jõuan siis, kui kohal kõik ja ise olen viimane. Viskan kulli kirje, kes läheb treppoja poodi õlle järgi selle jaoks treppojal loodi. Poeletis üritan meenutada pinni. Meie kutsub turvamehe, kõik me läheme kinni. Õnneks siiski mitte, meil on omad väiksed nõksud aga nüüd on nii, et kogu point on Kloogarannas lõksus. Terve. Sest tahmas peaga sõita pole üldse mitte ilus. Ja me juhtun hetkel nokkis, magab männipuude vilus. Tundub tõesti nii, et kell pool üks öösel Musil saadan sõnumi, me jääme siia ööseks. Tuju ja õhtu isel Leidramat laadi ujuma ei lähe. Vesi on 14 kraadi. Mõtlen küll, et persse, miks ei võinud minna Aussi kui lohusalu sadamas, venelastelt kaussi? Rongid, praegu ei sõida need kasutada rööpad. Telefon on mõttetu. Stopper siin ei tööta. Ranna jalkaväravad on mere ääres püsti. Palli ei saa mängida, sest keegi ei viitsi sööta. Loetud ja kirjutatud. Jätkab saade, loetud ja kirjutatud, täna räägime eesti räppi luulekogumikust number kaks, mis vinüülplaadi peale ilmunud stuudios Tommyboy ja Ossa Krull. Ennem saates rääkisime, et et kui oluline see, see muusika või Rütt selle teksti juures on, ütle Tommyboy, kuidas see iseenda tekste kirjutad, et tuleb kõigepealt tekst, on seal mingisugune muusika osa või, või kuidas? See on ajas nagu muutunud, et selles mõttes, et kunagi ma pigem Ma kirjutasin ilma konkreetse siis nagu nii-öelda ilma põhjata, et kuidagi mu mingisugune enda rütmis mul kuskil seljaajus tiksus. Võib-olla seda natukene nii öelda, siis kuulasin ja kirjutasin lihtsalt nagu lugu nii-öelda lugu selle sisemise tiksu järgi, eks ju, ja ja, ja siis, kui, kui tekstiosa oli valmis siis hakkasin nii öelda mäda pidi mehi või, või siis neid muusika tegijaid nagu otsima sellele vastavale loolasest sobivat pilti. Ja, ja noh, nüüd ma arvan, et see muutus on toimunud viimase niisuguse kolme-nelja aasta jooksul, et ma ikkagi pigem kuulan pikalt, et mõnda siis instrumentaalpala ja mõtlen nagu, et millest ma räägiksin selle selle muusikaga koos ja siis hakkan kirjutama, et ma kirjutan nüüd siis nii-öelda otse pildile. Samas ma ei välista, et mingi hetk tagurpidi, et ma nagu siis kirjutan jälle kõigepealt valmis ja siis otsin, otsin muusika selle jaoks. Ja, ja noh, nii palju kui ma nagu oma oma nagu nii-öelda sõpradega nende räpparitega, kellega ma nagu igapäevaselt ka väga palju läbi käin, olen nagu, nagu vestelnud, et siis on täpselt tegelikult nagu kuidagi pooleks. Et osad nagu kirjutavad ikkagi kõigepealt nagu siis need lood valmis ja siis hakkavad nagu siis neid sätitama, siis mingisugusele sel piidile produtseerima, seda lugu tegema siis nii-öelda lõplikku versiooni ja teised siis ikkagi kõik saab alguse siis rütmist või sellest muusikast juba ja sellest, mis emotsiooni see tekitab, mis mõtet selles toob? Armas uks, matsin üht aint seda armastust, mis viiks sisse või tooks välja seda ärevust. Öö on pikk, nii pikk meel on mõru, must mõõtsin ühte aint seda armast ust. See räppluule, et on väga selgelt, on ta seotud just nimelt selle räpi subkultuuriga, et aga kui nagu see ära võtta ja tegelikult see plaat on hea näide sellest, kus ongi ainult see tekst ilma muusikat. Puhtalt tuleb, et kas näiteks kontra või, või Jürgen Rooste ei võiks olla nagu räpi alla, kui sellised teksti vaatad või hoopis keegi muu. See on, sõltub vaatepunktist, et kui vaadata võimalikult kaugelt niimoodi linnulennult, siis paljud sellised liikumised ja lained nagu koonduvad. Kui niimoodi vaadata hästi lähedalt noh neid žanripiire jälgida, siis on muidugi nii, et hiphopi salati on mingid väga kindlad žanri tunnused. Räppimine ise eeldab teatavat. Noh, see on nagu mõjutab teksti tekstiehitust ja Rimist ma juba rääkisin, aga seal on muid momente ka. Et žanritel kunagi ei ole ju ainult välised vormi tunnused, vaid on ka mingid temaatilised nõuded. Räppis näiteks väga tähtis niisugune see, mis inglise keeles praga tõutša kõvatamiseksandist eesti keeles nimetatud jana peab kuidagi ennast välja pakkuma ja kiitlema, noh, seal vinüüli peal tegelikult seda tihti ei ole, et see ära jäetud, selle asemel nagu tihti hoopis mingid sellised noh, võiks öelda, et nagu äge rünnak mingisugust kujutelmad ja vastu või, või mingi sotsiaalse standardi vastu mingite kinnistunud ettekujutuste vastu, et ta on päris, päris niisugune negatiivne vahel ja mulle mulle see asi täitsa meeldis, sellepärast et ma vahel tunnen puudust sellisest tõsiselt negatiivsest häälest, mis üldse ei hooliks sellest, et peab midagi niisugust positiivset või kena ka lisama, lihtsalt öelda kõik välja. Ja sinna juurde tuleb siis keeleline külg, et ikkagi räpis ainult kõrgstiili kasutada ei sobi, kuigi tihtipeale stiile segatakse, et see peab ka olema seal mingi niisugune just selle žanri kõige huvitavam omapära, et seal saab noh, niimoodi ühe kahe reaga käia põhimõtteliselt kõik stiilikihid läbi. Nad kõik võivad omavahel riimuda ja ei jõua mõeldagi, üldse. Esitamise tempo on selles suhtes mõnede asjade jälgimiseks, ta ei ole mugav, eriti kui sa kuulad seda teksti mingis teises Vihiseb üle pea ja ei saagi täpselt taru, noh, mõned kujundid püüad kinni, aga eesti keeles on see hea asi, et ikka mõned metafoorid ja mõned sellised stiili dissonantsi näed hästi, teravalt torkavad kõrva ja see kuidagi. Ühesõnaga see on see, mis ta nägu selleks räpiks teeb. Neid asju saab kasutada jah, ka teistsuguses luules, et põhimõtteliselt nagu üleminek Räpilt teist tüüpi tekstidega kirjutamisel on täiesti võimalik ja seal plaadi peale on tegelikult natukene seda ka tunda, et noh, need üleminekud on olemas ja mõned juba kasutavad seda sõna ka. Et ega ta tegelikult ei ole selles suhtes mingi vangla, et nagu oled juba räppariks saanud ja, ja siis saab peadki ainult ühte tüüpi asju tegema, et seal noh, mulle seal vinüüli väga meeldis. Et nagu inimesed tunnevad ennast vabalt ja nad liiguvad selles suunas, mis ilmselt neile sobib. Aga samas noh, on see räpi, niisugune žanri nõuete tihedus ja teatav teatav kab, rangus võib paindumatud. See on mõnes mõttes väga produktiivne, et noh, see on üks põhjus, tänu millele see asi on niimoodi ilusasti käima läinud. Ennem kui sa Tommyboy rääkisite sellest valikust, et igaüks kes siin plaadil on esindatud valis ise oma teksti ja ise teadis, kuidas ta selle sisse luges, siis selle põhjal on, saab isegi võib-olla midagi üldistada joonistub välja ikkagi mingi selline sotsiaalne või päevakajaline teema. Et, et tõepoolest nad väga tihti on mingid sellisest poliitikast või eesti elust või meie tänapäevast, nad räägivad. Jah, selline sihukeses sotsiaalpoeesia või et see osa on nagu alati räpis tugev olnud. Ja Eesti räpis on see ka nagu ikkagi olnud nagu olulisel kohal. Et tüübid on siis nagu mis iganes nagu poliitikute mingites sigadustest või, või lihtsalt aeg-ajalt ka siis kaaskodanike sellisest lollusest läbi mingeid massi vaimustumista mingite koha pealt, eks seal on nagu alati rääkinud nendest räägitud nendest teemadest ja ja siin plaadil noh, lisaks sellele ütleme Põhjamaade hirm puudutaski siis veidike sellist ökoloogi noh, nii-öelda sedasama sellesse Hokka heis okei, suvaliselt vastik, vastik plastik, eks ju, selles selles luuletuses näiteks ikkagi sedasama reostuse, planeedi reostuse teemat ja nii edasi. Et raport nagu, Neid aktuaalseid tänasel päeval siis aktuaalseid teemasid ikkagi alati on põiminud nagu oma oma lugudesse ja mõni asi võibki olla nagu juba nii-öelda tekstina või storina nagu aegunud, mingisuguse. Ma ei tea aasta pärast, paari pärast aga tänasel hetkel nendel ikkagi on need aktuaalsed ja ja siis ma arvan, et see räpi üks essents nagu või niisugune ka no see ongi see, et ikkagi kajastus rääkida tänaseid lugusid, mis toimub meie ümber ja mis toimub inimestega, mis toimub nagu loodusega, mis iganes. Et seal, see on osaliselt sellest kultuurist, sellest, sellest väljendusviisist. Tutvus on muidugi jah, et see võib muidugi olla, et tõesti mõned viited konkreetsetele poliitikutele ja mingitele skandaalidele, et paari aasta pärast aeguvad aga kahjuks vastiku plastiku teema, vaat see veel kestab vähemalt 200 aastat. Ja samas on nagu laulu sisse juba saadud, et inimesed, kes kuulavadki võib-olla 20 aasta pärast laule küsivadki, et kes see mees oli ja siis hakatakse rääkima, kes see mees oli. Nojah, ma ütlen, et siin, meie nüüd juba siis suht maha kantud tegelane nagu, aga sellegipoolest ikkagi eesti poliitika legendiks Savisaar on, on tõenäoliselt ma arvan, et kui ma seda seda nimekirja vaatan, siis kolmveerandi nendest räpards, kes siin plaadi peal on mingil varem või hiljem ilmunud lugudes nagu teksti läbi käinud Savisaar, eks ju, et ja tema mingid teod ja, ja käitumist, et noh, ma olen lihtsalt niisuguse näite ja no antud hetkel muidugi on, võib-olla see meil on nagu isegi ütleme, siseminister on ka nagu selles mõttes bareta ikkagi nagu lükkab puid alla nagu valimatult kõigile, eks ju, et kohe nagu tõenäoliselt saaks tema mingi väljaütlemistest kokku ehitada mingisuguse, täiesti omaette räpiriimid sämplides, sest tema juttu, et tal nagu tundub, et ei ole nagu väga filtreid vahel. Selles suhtes Hasso lõpetuseks üks huvitav küsimus on, et sul oleks paber ees ja seal on mingid joonistused ise tehtud siin ja mulle tundub, et sa ei ole sealt midagi lugenud, et ütle lihtsalt, mis paber see sul on siin. Ma eile lugesin morismerloobuanti taju fenomenoloogia keele peatüki ja siin on juttu asjadest, mis väga haakuvad luulega ja eriti sellise äpi luulega jutte sellest sõna ja keeležesti kulatsioonist just sellest seisata, kuidas tegelikult on niisuguse kehalise liikumisega ka kõne ja ütlemine on seotud. Ta arvab, et iga žest nagu joonistab mingi iiri välja, ta nimetab seda intentsionaalseks objektiks, siis mis on seal maailmas inimese ees. Aga see žest justkui tabab seda ja tegelikult sõnaga on samamoodi, et need keelemärgid ei ole päriselt ainult kokkuleppelised maid sele taga on ka mingi selline liigutus, teatav nisugune, väljasirutamine millegi haaramine või millegi pihta sihtimine. Sõnaga et keele algupära on tegelikult ikkagi Sestikulatsioonis. Ja ma olen alati tundnud räpp on just selles suhtes noh, seda juba 90.-te alguses ma tajusin siis, kui oli kõik need videod, mis sellel tehti, väga tüüpiline olijat, räppar niimoodi hästi ägedalt liigutas käsi ja lausa toppis sinna kaamerasse neid need sõrmed paisusid suureks, sellised elevantlikud liigutused. Ja noh, ma tükk aega mõtlesin, tähendab siis ma sain aru, et ega alati ka see, sest otseselt ei tähendanudki midagi. Aga ta väljendas seda, et sõna oli samal ajal ka liigutus, et ta oli nagu samal ajal tegu, et ta tungis niimoodi välja maailma, et ta oli niimoodi kehaliselt välja öeldud ja noh, muidugi see rütm rõhutab seda veel rohkem. Minu jaoks on see bluule kõige nagu võimsam moment, ongi see, kuidas selline kehaline žestikulatsioon ja noh, niisugune see oma maailmas olemise rütm, kuidas see tuleb keelde tagasi ja ta tuleb tagasi sellise luulelise vääna sellise optilise jõuna. Et ta on nagu korraga siis selline sõnaline looming ja samas ka mingi liikumine kehaline liikumine maailmas, need saavad kokku ja loovad sellise noh, täiesti nagu uue puhangu, et keel saab justkui ta saab omale mingid tuule alla või noh, nii heas kui halvas mõttes ühesõnaga teated asjad nagu lendavad laiali ja teatud asjad siis kerkivad ja tulevad paremini nähtavale. Nägu Jerpa estrit. Päev kestnud reedest kuni esmaspäevaööni olen vannis nagu doktor, konso käes, liiters tööni. Hei, plika, toa lipa Pocahontas, juuksed vööni. Kohe tuleb laulus hetk, kui viskad vanni fööni. Ole mu kätt, Women, olen sinu pätmen, olen John Lennon, tüdruk, olen minu Chapman. Nagu rock Hotell sõlminud paela juustest lahti. Teistel meestel naised maksid umbes 1000 bahti. Meil on ikka Ruila võtta lonksu mama. Surinud pole lame nagu Hando Tõnumaa. Kui välja tulen, peaks meist asja saama. Tegelikult olen normi tappa sääskegi dalai-laama. Võtta lonks piiblimahla, saada mahanurgad. Las need pitsid hauguvad, kui afgaani Hurdad. Su näol oleks mul ka oma Heidy Purga hommikuks mul külmas meile mõned labin, kuldad. Houschweifi Lifi pöördunud, eks pätiplika, mitte mingit Käsmioussaid haubaud Tätti plika. Ma tean, et saatsid perse sellest süger tädi rikka. Mis sa arvad? Abielluks äkki ikka? See oli minu elu kõige pikem päev pärast lapsepõlve jaanituld, mu kõige pikem päev. Nüüd vaid tuled ja enam Saile. Vaata, me oleme koos kroonikas, näe. See, kes nüüd viimati luges, oli Genka ja kohe räägib Maarja Kangro tõlkeluulekogumikust varietee ja loeb sealt etega ühe luuletuse. Aga Maarja salongi ilmunud nüüd just aasta lõpus tõlkeluule kogumik, mille pealkiri on varjatud D. Ja mille kaane peal on üks ninata kuju. Räägi sellest raamatust, et miks see selline pealkiri on, kes see siin on kaane peal. Ja mille alusel sa sellise valiku tegid, selle siin on, ma saan aru tõlkeluule luuletõlkeid kaheksast keelest ja neid autoreid on meeletult. Neid autoreid on tõesti päris palju, neid on 56 ja nendelt autoritelt kokku on siin 208 luuletust. Luuletõlkeid on siin tõesti kaheksast keelest. Need keeled on itaalia, hispaania, prantsuse, katalaani, saksa, inglise, vene ja ukraina. Tegelikult ta päris niisugusena ei ole mõeldud ja see mõte ja tekkis pigem tahtmisest sahtlit tühjendada või kuidagi vanad tehtud tööd kõik kokku panna, mitte neid vedelema jätta. Ühesõnaga, nad tulevad kõik eri aegadest ja ma mõtlesin, et kui nad niimoodi niisama sinna-tänna jäävadki ja raamatuks ei koondunud, siis, siis need kuidagi kaovad ära, et on tore, kui nad on, on sellises varietee etenduses kõik lavale pandud ja sellesse nimi tulebki, et ma mõtlesin. Varietee on selline piisavalt lõbus ja atraktiivne pealkiri ja humoorikaid, luuletusi on siin ka, nalja saab, põhiliselt teevad nalja muidugi austerlased ja sakslased ja siis ka inglane Philip Larkin ja isegi üks kaks, mis elluelbeki päris naljakat luuletust on siin sees. Ja on ka selliseid disklevaid, varieteenumbreid on päris palju, sellist keerulist luulet on sellised tõsised viipi, aga nende keerulisemate ja tekstide autorite juurde ma olen siis enamasti püüdnud anda ka mingisugused väikesed juhised, kuidas neid tekste lugeda. Et lugeja kohe raamatut kinni ei paneks. No see on väga hea, aga ütle ka Gesel kaane peal on see kuju, kellel nina ei ole, pea on ka peaaegu pooleks. Kaane peal on üks tegelane ja Itaaliast Palermo Palermo pargist nimega Villed Juulia. Tegelikult esindate tervet seeriat. See park oli, oli täis niisuguseid lömmi löödud kujusid ja kellel puudus nina, kellel pool pead, kellel oli asendatud nina kuidagi hädiselt ja need tundusid kõik kuidagi nii roilised ja kõnekad, need näod. Ja kes tahab, võib seda ka eriliselt sügavalt tõlgendada kui niiskust, tõlkija reveransi, oo originaal on nagu see niisugune jaa mingisugune, ütleme siis kas kaunis kuju või kaunis inimene ise ja, ja see, mida suudab tõlkija on ikka ainult üks lömmi löödud ninaga kuju, aga lausa kontseptsioon. No see on üks võimalik tõlgendus kõigi ja mina ise tegelikult nii ei leia. Mina olen pigem seda meelt luuletõlkija, kes arvab, et vahel võib tõlkeluuletus isegi olla parem kui originaal. See on küll kohutavalt tõsi reetiline seisukohta, aga ma ei ütleks seda enda kohta, aga, aga ma olen. Ma usun, et see on võimalik. Aga ma ei ole hea, loe nüüd selle ulatus ja kelle sa valisid selleks aastalõpusaate viimaseks luuletuseks. Aastalõpusaate kõige viimaseks luuletuseks valisin ma luuletuse seitse korda mu keha sakslasel Robert Kernhardilt. Robert Bernhard elas aastatel 1937 kuni 2006 ja ta oli muide Tallinnas sündinud. Seitse korda mu keha. Mu keha on nii kaitsetu. Hea, et tal olen, mina. Söödan teda mässinud alle ümber saunalina. Mu kehal vedas minuga, magustutan ta nälja. Ta õgib leiba, veini, joob ja sülgab siis kõik välja. Mu keha lugumust ei pea. Teeb, mis ei tohiks teha. Mind erutab pilt sõna viis ja teda teine keha. Mu keha teeb, mis tahab, toodab karvu, mustust, higi. Pügan, küürin teda eest ja tagant ometigi. Mu kehal pole aru peas laiskonda ahne, kiimas. Nii üha rohkem teda käin ma parandusse viimas. Mu keha tänamatuna teeb mulle vahel valu. Ikkagi mäkke, teda vean merd, näitan metsasalu. Mu keha on sotsiaalne, null vaikib siin endamisi. Ta nimel elan tema, ent mind tapab tasapisi. Mida te kuulsite, mängisid kokku maris Tomba ja Urmas Vadi head vana aasta lõppu. Ma katsun varbaga veteldatalite liiga külm ei ole head, hüppan tundmatus kohas vette, ma hetkel töötan, sest meil on töö juures kiired ajad, Vartslast vähe periood hullemad puhkusele mõelda. Kui ma selle püssiga tahaks siis tantsima raudselt päratama, matma kuue tagaistmel kepi ja ühisest hambaga, siis seal 70 aastaselt rikas ja laenan ka siis juba makstud ja kumama naise ja lapse maha jätab selle noore printsi endale võtnud, siis on mul teine noorus, lapsed on juba suured ka ilmselt ülbitsemisena peos, et ma olen seal kahe tüübiga, tekivad riiukesi Kepodellid sellelt midagi keedame kaussi. Hautised, muusikamine suhkrust, veel arvudega. Kui ma kuulan midagi muud broki, kuulan ka rohkem, kuulan ka võlgu, siis ma panen mobiil hääletu peale helistamise peale kindlasti imestan ja mõtlen, et ma olen koosolekul ja mõtlesin, et ma kuuega joo koormanid trenniga üles, tervis korras, vaid kõik suvekuudel pulmadeni täis imeda, aga tegelikult ma ikka pori kõigiga sõber olla, selline lahe luurele mineku sega vajas vabalt selja tagarääkimise keeles, ma jätkan juba kaheteistaastaselt pärast kaheksat aastat suitsetanud selle maalsed puisutamine tappis 90 nelja-aastase vanavanaema, olles väga põhimõttekindel inimene, olen ka selle selgeks teinud, kui kõik muu alt ja proovime leida, millelt on kunagi uskunud, pole. Käib niimoodi ta ei saagi. Aga. Nemad harjuvad, mida, Saab aga tegelikult. Mängib huultel suurte panustega väikestega jauramine on ajaraiskamine, modellid endale kogu preestri tehnikamaailma nimetavad tilkunud meeleheitlikud peaga noogutada sigareid jutule vahele lennata ja kaasa rääkida. Lasen igaks juhuks sõber, mehel endal kõik pilapoogen tasuta peale panna. Minagi lootsin leida popkultuurist mingit sügavamat sõnumit, ka filosoofiat kuningana. Kõik kunstnikud ja muusikud, joodikud ja narkomaanid, kellel pole tegelikult mitte midagi öelda, üritan ise mõelda, teistele oma tarkusi jagada. Ostsin endale kunstvagiinat naine komandeeringus olles siis õhtuti telekat vaadates ja masturbeerida. Pihk arvutit ei lähe, et ma alustan oma kursusega kirjutamist lähipäevil nädalani Joega külma jõuan nõusse. Ma luban kuule üritustele joogi ja parkimiskohad. Absurdne, kui keegi võtab ninast pasliku, hoian seda viha endas. Terve päeva jooksul pole naise laste peale seal kodus välja ja siis hakkame koos monopoli mängima. Mulle meeldib reisida, võimalikult palju ära olla, siin on ju nõme, aga samas ilmselt vahekorra kvartalis kodumaal oma kosmopoliit eputama käia, ma panen ta emmede nimetada aastakümnete, inimesed hakkaks minuga suhtlema kindlas ruumis. Värk on huvitatud ei midagi, kurdan pseudoprobleemi, kuidas sain parkimistrahvi või kuidas mu söögilauad oriaal tuli vilt ära krampis väike mikropraam uude tammeparketti. Arusaam ei raha ega seda. Ei saa. Aga tegelikult ei saa. Öelda. Aga? Aga? Aga? Aga tegelikult ei saa. Öelda nii vähe. Aga? Kuidagi see jälle ei õnnestu, kus soovin maapall. See annab koos on uus.