Rehilade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere päevast lugupeetud kuulajad, kas ta. Kingite meile täna tunnikese oma väärtuslikku pühapäeva siin erinevate tubade klubis. Ja tere ka, kallid raadiokuulajad sest et toimub meil ühtlasi rännusaate reispass avalik salvestus ning elav jututund, millal pealkirjaks ära ära ole turist. Teemaks seekord siis Kagu-Aasia seal järjekorras kolmas, selline tund või ettevõtmine. Hakatuseks paar sõna sellest pealkirjast, et me kindlasti ei soovi sel ajal pealkirjaga öelda, et ärge reisige et pigem pigem on selle eesmärgiks rääkida ausalt ja avameelselt siis mil viisil on võimalik reisil minna rohkem kohalikuks saada aimu elust nii-öelda siin ja praegu jätta endast maha hea mulje, Positiivne jalajälg, jõuda ehk sügavamale kohalikule mõistmisele ja ühesõnaga, kuidas olla reisil teadlikum, vähem turist ja rohkem selline kauge külaline. Et kindlasti ei arvama ka mulle selline binaarsus, turist või rändur, et, et ma usun, et ka seljakotimatkaja, kellel on kaks aastat habe ajamata, elab palmi alla, et on ka tema turist. Et sellist sellist erinevust tegelikult ega tegema, aga noh, pealkiri pealkirjaks tutvustan siis teile tänaseid esinejaid. Karindiin kes töötab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste Instituudi Aasia osakonnas, on elanud pikemalt Tais, Hiinas, Singapuris, Vietnamis, Myanmaris. Ja temalt on ka ilmunud väga põhjalik raamat Kagu-Aasia riigid, rahvad, ühiskonnad, mida on raamatupoodides minu andmetel Tallinnas alles veel ainult täpselt üks. Aga kindlasti saab seda raamatukogudest ja loomulikult ka e-raamatuna. Ning Renee satsi kelle kirjutisi on olnud lugeda reisialaseid Eesti ekspressist Go reisiajakirjast. Ja kirjutanud anda ka raamatu minu, Iirimaa. Ning värskelt seisab siinsamas laua peal Sri Lanka, nüüd. Ei teagi, millest alustada. Tihti alustan saadet. Niimoodi, et proovin mõttes, äkki Karin, sinul siis, lihtsalt viia ühte hetke, mõnes riigis mõnes kohas, mida sa pead kalliks ja äkki lihtsalt kirjeldad. Mida me võiksime seal selles hetkes näha, tunda, kui palju sooja on, kas tolmu lendab, mis helid kostuvad? Aitäh kena andmast mulle, kui sa ütled kallik, siis ma mõtlen kohe Chiang Mai linna peale Põhja-Tai. Valiksin sellise momendi õhtupäikeseloojangueelse momendi, kus veel on valge, aga teada on, et järgmise 45 minuti sees läheb, hakkab hämarduma, hakkab päikseloojang. Taevas oranzikana paistma, sest et Kagu-Aasia linnad sageli on, on paljud, on kahjuks natukene saastatud ja saastatud linnades, päikeseloojang on alati hästi punane. Tegelikult väga ilus. Ma valiksin sellise paiga ühe paiga, mis seal on, kas ma olen palju käinud? Turu jõeäärne turga, Sapra jõgi läheb linnalt läbi ja seal on turg, mis erinevatel aegadel päeval pakub erinevaid asju, erinevaid tooteid, hommikul hommikusööki, aga päikesel, päikeseloojangu-eelsel ajal on see turg ilmselt kõige kõige aktiivsem, kõige kirevam, siis hakkavad üles seadma ennast õhtu toitu pakkuvad restoranid, aga samas tee ääres pakuvad sööki töölt koju minevatele inimestele sellised mobiilsetest kärudes. Tänavatoidupakkujad või neil on, neil on valmistoidud, mis tol ajal, kui mina seal elasin, olid kõik kahjuks küll väikestes kilekotikest, isegi kohvi sai kilekotike kaasa osta igasuguseid magustoite karrisid. Super. Et sealt inimesed tulid mitmed paljude kilekotikesega, et kui sellises kohas seista, siis kindlasti tunneb kuskil toidulõhna näeb suitsu, kuskil mobiilse käru küljes ripuvad vorstikesed, mida grilli ribukäru küljes, vaid kuskil on grill ja grilli peal on vorstikesed või nad on siis ripuvad, nad on välja pandud noh, et oleks kauged nahad ripuvad vorstikesed, mida siis grillitud. Kui kuskil lähedal on restoran või mingi selline tänavatoidukoht, siis kindlasti on, tuleb sealt praetud küüslaugu, lõhnab hästi tüüpiline lõhn igal pool kogu aeg tänavatel, kus on toitlustus. Ja kui te olete piisavalt lähedal, siis te kuulete seda särinat, mis tulikuumas õlis praetav küüslauk tekitav, kui sinna visata küüslauk isegi kohe-kohe ka teised värsked köögiviljad. Et see lõhn on hästi tüüpiline ja siis kirevus inimesed tulevad kindlasti nii, sellest sellest stseenist ei puudu, on signaalid, mootor, väga signaalid, mis autod on seal, tekib kindlasti autode, selline ummikautode mitte ainult autode, vaid mootorrataste ummiks, et kõik tahavad osta mugavalt mootorratta pealt sööti omale koju kaasa, ilma et nad peaksid, nad peatavad tee ääres järsku sa pead vaatama, et sa kellegi lootku sa seal taga oled, kellelegi otsa ei sõidaks, Nad peatavad järsku, kui nad näevad seda söökimisel, tahavad osta ja siis peab mootorrattalt maha tulemata, mis on kõige levinum selline liiklusvahend Kagu-Aasias maad maha tulemata siis ostavad sealt, et sa neid kilekotikesi kaasa. Ja, ja sinul ükskõik, kas sa oled siis reisija või, ja, või kohalik elanik või ütleme, eestla eestlasena seal elad, et lihtsalt seisa seal ja vaata seda kirevust. Ja ma tahtsingi küsida, oletame, et ma tulen nüüd oma rendimopiga, sõidan sinna kohale, plätud jalas, suur kaamera kaelas ja astun sinna turu peale siis sisse. Hoides siis natukene kinni sellest meie tänase jutud, et nii pealkirjast, et mida ma saaksin teha. Kas ma ei tea, kas mul on kohe parv ümber ja keegi tahab mulle midagi müüa või sealt uurida, mida ma saaksin teha selleks, et et noh, parema sõna puudusel siis olla natuke vähem. Turism jah, et kui sa ütled trendimootor, sest me keegi ei tea, et sul on rendimootorrattad, ei ole peale kirjutatud reidi mootorratas. Et kui sul on kaamera lipu kõrval, siis noh, võiks hetkeks panna koti ära ja lihtsalt seista seal ja vaadata ja kõigepealt nagu saada aru, mismoodi süsteem töötab, mida inimesed teevad, mida nad ostavad, et et ma soovitan seal lihtsalt passida ja jälgida, et ma saan aru, et fotod on väga väärtuslikud ja need ongi neid momente, tabada on, on, on, sul on väljakutse, on väga põnev ja neid pärast on neid fotosid ja vaadata, aga no sinna võib tagasi tulla, et kui esimest korda sinna minna, siis ja noh, olla vähem nagu väljapaistvam silmatorkavam, siis võib selle fotoaparaadi lihtsalt panna kotti ja jälgida, mis, mis seal toimub ja ja, ja vaadata ja siis pärast on võimalik ise sukelduda sinna kirevuse, osta omale sööki kaasa. Ja pärast ka pilte teha. Siin ongi, küsimus tuleb selles ajas, et võta endale aega natukene, et sa ütled, et et pane kaamera ära ja vaata tavaliselt inimestel ei ole eriti seda aega, et sellepärast on 100 kaameratega ole kolm päeva ühe päeva asemel. Ajafaktor. Aitäh. On sul relee, äkki kirjeldad ka mõnda mingit kohta või hetke ükskord tulid, mul tulid ainult sellega kile lotiga, tulid tuhanded miljonid kilekotid meelde Kagu-Aasiaga, mis lõpetati Kuu aega tagasi, lõpetasin Stay lõpetas kilekottide müümisele, et nüüd ma ei tea, mis ma vaatasin maa välja, näeb, et ma olen seal kahe nädala pärast lähen sinna tagasi, et see on minu jaoks huvitav. Ja ma kujutan kilekotte, et Kagu-Aasia kilekotid ilusat turgu, need siseelundid põlevad, kuskil tuleb kilekotid. See on nagu meeletult, et seal on nagu alati käitlementaydia. Et minu meelest meil on ülesandeks tehtud kilekotte müüa sulle niipalju kui sa saadad hambaharja ja hambapasta, sest sa pead saama kolm kilekotti, üks on niisama, hambapasta jookseks hambaorjaks. Ja nüüd. Ma ei taha. Siiamaani ongi niimoodi, et kui kuskil osta, siis n, kui sa ei jõua kiiresti öelda, et ära pane seda toodet kilekoti sisse. Ei, nad viskavad sulle järgi, isegi kui sa poest ära lähed, siis on nagu täiesti neil on mingi. Obsessioon kilekoti anda nii palju, kui saab. Aga kuna nüüd ära keelati ja see on väga uudis, ootame põnevusega, mis seal nüüd toimuma hakkab ja mõned ja internetis on palju pilte juba laekunud, kuidas taid käivad korvidega ämbritega, erinevate kärudega? Et kas sa tead, kas oli üle maa, kehtestati see või on seal ainult selleni või ma ei tea, mis see muudab selle maa maa nägu suurel-suurel määral, et see on nagu, nagu sa kirjeldad, et kõik, kõik see toit, pisikesed joogitopsid, et sa isegi joogitopsi sai enamuses Aasias ilma kilekotita. Et see kogu see pilt muutub tänu selle kilekoti puudumise maantäiesti ostma. Kilekoti Ma põikan korrasid mehikasse täiesti teemaväline, aga võib-olla nii palju teemasid ma just tulin sealt ja kilekottidega meelde, et mehhiko keelas ka kilekotid ära. Sa ei saa neid osta raha eest, ei kaubanduskeskusest ega bensiinijaamast, aga aga selles mõttes, et üleminek, iga asja üleminek on ikkagi peab olema sujuv, et see mees, kes on kassapidaja taga, siis see, kes muidu pani asju kilekotti, et see mees on alles tema töö on alles. Kilekott peab tegema lihtsalt sama asja jaotalist Prib kilekotte enam ei ole. Kuhu panna? Traditsiooniliselt on asju pakendatud Kagu-Aasias, vähemalt Kagu-Aasia mandi osariikides, siis banaanilehtedesse. Nüüd vaatame ja, ja paljude selliste kas vaesemates võigistratsioonistamas paikades on on säilinud banaani lehtedesse pakendamine ja tegelikult paljud asjad ka sellel kilekottide perioodil turul olid banaanilehtedest teatud magustoit, oli võimalik osta banaani lehtedesse pakituna. Kuidas teie eetika nagu ütleb, et sellistes riikides inimesed ju palju viskavad prügi maha, on mul õigus üksjagu veel abil, paljud inimesed üldse ei oma ligipääsu jäätmekäitlussüsteemile. Ja, ja seda nagu nähakse, suhtutakse nagu erinevalt, et kuidas noh, nagu mõned inimesed lähevad nagu, nagu ütleme, ma ei tea isegi nagu närvi või lähed, ütled kuule, miks sa viskasid praegusele maha, aga teistpidi võib-olla ta on eluaeg teinud ja ta ei oska teistmoodi mõelda, mis, mis nagu teie see suhtumine sellesse on, mismoodi peaks inimene käituma, kui ta näeb, et keegi viskab ma tea bussiaknast, kes siis peaks nägema, kes ütleme sina kui mina, sina, Buy turistina, kui välismaalane, sinu jutukaaslane sõnu vestluskaaslane või, või lihtsalt keegi su kõrval. Kas saab, kas peaks kuidagi reageerima DN noomituse? Aga ega kohalikule ongi, nagu sa ütlesid, et paljud inimesed loobivad asju looduskaunitesse kohtadesse, et neil ei ole seda kuskile visata, nii et, et see on nagu niisugune suhteliselt uus, noh, mina tean laosastega rohkem, et inimesed üritavad hakata mingit jäätmekäitlust programme tegema, teatud auto tuleb kuskilt, et see on. Kui sul ei ole seda kuskile panna, et kuhu sa jätad, et paljud külad on lihtsalt suured, prügihunnikud on kuskil maja kõrvale keegi seda mitte kunagi viia, siis üks entusiast viiv seda viib selle valesti kohta, seda ei tea kuhu seda viia. Et mina ei oska seal midagi muud kommenteerida. Ära viska prügi maha, kui sa oled turism. Ja tõepoolest, on tegelikult isegi avalikes kohtades on prügikaste väga raske leida, et sa pead pingutama, et otsida neid, et ma arvan, et siin on. Ma ei tea, turistina, mida sa saad käituda ise eetiliselt, aga siin on siin tuleb nagu suuremas plaanis võtta ette teemad poliitiliselt ja poliitikas ja. Ta on planeerimises või valitsuse tasemel, ma mõtlen. Jah, ei tule prügiga ühtegi head lugu pähe. Pole hullu. Räägime siis natuke sellisest, millega kindlasti tuleb mingeid lugusid vähesest, et seal üks ühtepidi nagu mõnes seltskonnas pigem ära leierdatud teema ja elementaarne, aga väga palju, palju paljus või suures plaanis võib-olla isegi siiski mitte. Mis, milleks olnud, kui Tais oleme, siis milleks seal elementidega sõitmine? Nojah, pole raske leida pilte, instagrammist, mis iganes inimesed käivad, sõidavad nendega ja ja noh, mis seal salata, tegelikult me leppisime kokku, et me räägime sellest päris kogemata, aga ja mina räägin, mina pidin rääkima enda esimese loo, kuidas on 25 aastat tagasi vist esimest korda saatsin taisse, siis ma mäletan, siis läksin elevandiga sõitma, õudselt põnev oli ja siis pool tundi hiljem, mis ma nagu nägin, kuidas nende loomadega käitutakse, siis noh, ma ei sõida elemendiga, ei soovita kellelegi sõita, et nad võtavad selle väikse looma, peksavad emast lahkuja siis piinavata nii poolsurnuks, kui neid enam vastu ei hakka. Aga seesama koht, kus ma siis esimest korda elus elevandiga sõitsin, siis seal üks loominguga hakkas vastu, siis mingi paar nädalat hiljem lõi ühe enda kamandaja elevandi kamandaja ei maha. Ja siis, kui mul ennem niisugune uudis oleks olnud nagu niisugune ehmatav, sest ma saan täiesti aru sellest, kuidas loomad ennast aeg-ajalt veel. Et iga dollar, mis sa paned sinna, sa paned loomapiinamist ja see on sama seal ussikaela riputamine, on sul ahvid? Noh, iga loom, mida sa näed kuskil väljaspool loomaaeda ja Aasias, need loomaaiad ei ole, lihtsalt kavatseme loomaaeda näiteks Pakistanis kohutavas korra korraldajad seal tiigritiigrile, paiga noortlased norsiooniga, tiiger on armas, laane tahab, aitame, siis sa mõtled, et mis selle taga on seda tiigri paitamise taga, et siis ei tohi, ei tohi toetada, ei tohi minna ühegi looma juurde, anda nii-öelda seda julgustust, raha loodetavasti sureb aastatega välja. Ning praegu on nagu meeletult kampaania, mis nendest nendel elementidel pühendatud. Aga noh, täpselt sama on selle ketilisafiga või Cobraga, kes tuleb korvist välja ja vehib ja öeldakse, et kobra tantsib, kobraan tõmmatud hambad väljudes süüa, ta sureb seal. Ja see tantsimine nii enesekaitse, et ta läheb närvi selle peale, et see turbaniga toitu vehib enda mingisuguste kepiga seal. Uss ei ole nagu eriti kihvt loom, aga piinata lihtsalt surnuks, piinata aeglaselt mõtet. Mida rohkem sa kopikat annate, rohkem piinatakse? Puhtpragmaatilisest küljest elevandid, need tegemist on loomadega ja looma ei saa kontrollida niimoodi, et panna, valin, lülitada ta kinni, vajutada nupule. Et neid juhtumeid ikkagi on, kus kus loomad ei ole kontrolli all. Noh, elevantide ka juhtumeid, et mina lihtsalt No elementidele viskab tihtipeale üle ja siis meil on see ahv ei tee nagu eriti midagi peale väikse hammustusega elemendid ikka löövad ikka laiaks, päris kõvasti. Mis on aru, saad. Kui me ei ole konkreetselt ühes riigis täna kinni, eks ole, räägime siin Kagu-Aasiast laiemalt, hüppame siia-sinna, võtame teemade kaupa, et kas on mingisuguseid ära elevandiga, sõida, eks ole, eetiline küsimus. Aga, aga mingisuguseid selliseid punaseid jooni nii-öelda mida peaks inimene teadma, kuidas naasiasse reisib, mida ta nagu teha ei tohi, mis võib-olla meil tundub normaalne. Ja kui elemendiga ei tundu punane joon, mis võib olla, mis võib olla mingisugune käitumine, mis meil tundub normaalne, aga Aasia kultuurid, mida peaks teadma kindlasti, et, et seal see ei ole, okei. Nojah, mis sina ütled üha minaatena, mis vangi viivad millest vangi läheb? Tais on ilmselt ma ei tea, kui, kui laialt seda teatakse, haigeid oi, kuningate kuningat kritiseerida, see on seadusesse kirjutatud, et kuninga või kuningaperekonna kritiseerimine võitlegi ning üldiselt ei räägita avalikult kuningaperest noh, väga erinevalt on ju sellest, mis meil siin Eestis või Suurbritannias on. Aga no eriti kuninga kohta midagi negatiivset öelda, see võib tuua vanglakaristuse küll. Ja on keele ja ka välismaalastele ja on inimesi, välismaalasi saadeti riigist välja vähemalt. Samal laos on siuke sotsialistlik režiim, mis hoiab ennast väga tagaplaanile, mis ei, väga ei näita hambaid. Aga tõepoolest olen kuulnud mitmest korrast, kus mõni turist hakkab kõva häälega kritiseerima seda süsteemi kritiseerima riiki teisele turistile ja pärast seda ta kaob mõneks ajaks ära ja ja siis ei saa enam kunagi maale tagasi. Vangilistan pandud paar inimest, ma tean, on, on pandud kirjutamisest mäda, et halb sõna valitsuse kohta tasub mokk maas, isegi kui näed midagi tobedat, ei tasu kõvasti rääkida, sest ma olin kohalikus kuskil kitsamalt. Et ta on nagunii-öelda, pseudokommunistlik, maa ja suhteliselt ohtlik diktatuur, nähtamatu, suhteliselt ohtlik. Tähendab, et üldse ei tohi poliitikast rääkida. Ei armasta, nad ei armasta isegi kohalikud kohalikud ei tea täpselt näiteks laos, millest tohib rääkida, millest ei tohi, nad ei armasta minna selle vastuse peale nad, nad, nad ikkagi. Niisugune hirmuõhkkond on valitsusega seoses. Tai, Tai kuningas on üks laoses, ma ei tea, kuidas mina Myanmaris ja ei ole vist. Noh, peaks olema kursis, milline rezhiim selles riigis valitseb, et et milline on reziim, milline valitsus, et mis kui on tegemist sellise ühe partei autoritaarse riigiga nagu laos või siis ka Vietnam, et siis võib eeldada või sõjaväes titaktuuriga Myanmaris oli, aga Myanmar on nii palju avanenud ja seal seal võib arutada, et noh, et kui sellega kursis olla, siis ei lähe valesti. Selles selliste asjadega võib jah vangi minna ja siis hakkavad nad järgmised sellised asjad, mis on nagu natukene kergemad, et mis on kõikidel elementaarne teha buda buda taustal buda taustal naljapilt, et see võime nagu väga halvasti lõppenud Tais mismoodi seda võib lõppeda? Tegelikult vist võid ka vangis lõppeda, et. See on vangla, on päris halb asi, days. Olen kuulnud, lugenud, uurida ja lugeda. Aga selle peale ei tuleks jälle mina küll kunagi tulnud on, et ma ei ole niisugune enesepildistaja, aga ma poleks kunagi selle peale tulnud, et see seda, et ma olen näinud, kuidas templist on kõige ära viidud, lihtsalt mingisugune noor tahab nalja teha, on kaheksa täiesti esimest korda reisile, siis peavad, ronib sinna kuskile üles, võtab tal kaelast kinni ja tulevad Ikvistid viimata ära. No ma ei tea, kus ta takso ja et see on jah, mis on elementaarne, ei ole kõikidele tarnetesse. Budaga tuleb ettevaatlik olla, eriti tailsmine, lausus sellist nii-nii, suur sümbol ei ole, lauses on küll, budism olen täiesti olemas, aga seda Budat nii palju jaost. Midagi veel, küll oli see, et mina ei pea ja inimesed ei tohi pea peale patsutada, mida ma ei teadnud natukene aias oli väga piinlik, et see on nagu väga, nagu tuleks võtaks. Võib-olla meie kultuuris on täpselt samasugune liigutuse seal räägivad praegu või Laose laoses Tais täpselt sama moodi. Et võib-olla see meie pikkusevahe, aga meil on väga-väga niisugune, et ega nad üksnes Skype patsutuse. Nojah, hea teada üldiselt. No sa võid ju nalja teha. Tavaliselt, aga samas nagu võib ju mõelda, et kui sa oled inimesega võib olla siis vaatasin, mitu tundi, sõber juba kuskil kõrtsu laua taga, siis seal pole kunagi pähe patsutanud. Kas me ei ole sõbraga? Ei, nojah, ma ei, ma ei tea, et oleks kedagi pähe patsutanud pärast läbi igaks juhuks ma jätan ikkagi panen selle teadmise kõrva taha. Myanmarist, kui nüüd Karin, sa mainisid, siis tegelikult võiks natuke rääkida pikemalt sellepärast, et sinna reidile reisitakse, väga palju Eestist sinna korraldatakse, reisija tehakse rühma reisija, seal käiakse omal käel järjest, ta on hästi-hästi pildil, ütleme niimoodi. Samas seal on jah mingeid üksjagu asju, nagu toimub, et äkki räägime Myanmarist on sinna reisida. Eetiline ja mida peaks inimene teadma? Ikka ikka on eetiline, Myanmar on Myanmaris on inimeste poolt valitsusse valitud elanike poolt valitud populaarselt valitud valitsus, mis on väga populaarne, kuigi sealse poliitiline võimujaotus on, on üsna unikaalne maailmas nimelt. 25 protsenti parlamendikohtadest kuulub sõjaväele, mistõttu sõjaväel on on väga suur roll ja noh, väga suur roll juba sellest lähtuvalt, et ta oli sõjaväelise kontrolli all. Aga noh, Myanmar on läbi, muud on käimas läbi poliitilisi eri või noh, ühesõnaga läbimas erinevaid poliitilisi Ütleme, et Myanmaris on praegu kodusõda või ei ole, Myanmaris oli üks pikemaid kodustatud, kas see kodusõda veel toimub, toimub? Ja ühesõnaga, Myanmari poliitika on väga-väga kirev ja väga keeruline, et sellest on raske raske aru saada. Ja seal toimubki väga palju asju, et ühelt poolt on populaarsed valitud valitsus, teiselt poolt hoiab sõjavägi ohjasid ja kui ja kuidas see võimujaotus toimub, et sellest ongi raske alustada ka üldiselt peaks teadma, mis, mis, mis seal uudist uudistest Myanmarist tuleb praegu palju uudiseid ja peaks teadma, mis seal siiski toimub, seal käib kodusõda mitmetes paikades ja seal käib seal toimub, mida nimetatakse genotsiidis vähemusrahvuse kallal rohinsade kallal. Et neid asju peaks teadma. Turistina sinna reisides ma ei ütleks, et on eba ebaeetiline minna sinna turistina nende nende teemadega kokku ei puutu, aga vähemalt peaks teadma. Kuidas ja tahtsid midagi? Ei no ma ütlen, et mul on oma kogemus, et ma veetsin seal paar nädalat, veetsin sellise organisatsiooniga nagu frii Reinsalu ja siis ma nägin seda seestpoolt, mis seal toimub, mida nagu turistidena, mida uudistes eriti noh, Karelson, Karen on hästi nagu kursis nende asjadega, et ega tavainimene ei näe seda jah, et seal on ikka iga päev lastakse raketid külla ja käib niisugune süsteem, süstemaatiline sõda, mis ei käi uudistes, aga ükski turist seda ei näe, sest kõikide nendele aladele ei lasta sind sisse lasta nende vähemusrahvuste poolt sisse armee poolt, siis seal seestpoolt on ta täitsa õudne vaadata. Räägi, kuidas sa sinna said, sa topid oma nina Afganistaani ja igale poole sellistesse kohtadesse, et kuidas sa sinna, kuidas igav oli, lihtsalt. No ma nägin uudistes mingisugust klippi, kuidas mingi ameeriklane jookseb, päästab last kuskile Süürias ja õudne draama oli ja siis tuleb välja, et ameeriklane tegeleb suure huvitav organisatsiooniga, mofiiberma Reinson, sest ma tahtsin ta käest küsida, miks ta seal käib ja siis me saime nagu. Lihtsalt tuleb minna ja vaadata, et seal nagu natukene teistmoodi, seal tuleb saaja minna üle selle piiri ja siis näha asja seestpoolt. Et see oli väga ehe näide, mitte turistina, seal on raskelt mina varasemalt käinud olen küll ja söök oli õudsalt ja õppisin laskma seal istusin sihukeses sõjaväelises kohas. Kui nüüd võttagi natukene laiemalt, kuidas mitte alla turist, siis tegelikult ma saan aru, et võimalusi gaasia puhul on veel kuidas minna niimoodi, et sa päriselt nagu ei olegi reisija ega rändur ega tuli sinna kaheksandal oleks vaja valadesse. Et sul oli selle kohta mingeid mõtteid või, või näiteid. Ja et me praegu oleme rääkinud sellest, et kuidas olla selline Aubaklikum turistidena nagu kauge külaline, kuidas rohkem minna kohalikuks, aga, aga mainiks võib-olla mainiks siis ära, et tegelikult on mingid mõned sellised konkreetsed võimalused ka noh, mitte olla turist, aga samas olla veeta aega seal ja, ja noh, näha, kuidas elu toimub, et, et ma ütleks, et ma mõtlesin selle peale. Üks on täpselt see näide, mida Renee mainis, et mingil eesmärgil minna, olla kutsutud kuhugi käia. No see on suhteliselt nagu selline harv. Harv variant jah, mis Renee puhul, kus Renee käib, üks variant on võib-olla levinum on minna. Näiteks. Mina ise läksin Aasiasse, ma läksin inglise keelt õpetama, mul ma olin lõpetanud, geograafia õppinud ma olin nii-öelda geoppidasinalt geograafiks ja ma tahtsin minna Aasiasse lihtsalt puht sellest nii-öelda professionaalsest huvist. Ja ma läksin ja mu eesmärk oligi mitte minna turistina, vaid elada ja töötada läbi aasia, mitte reisida läbi Aasia, vaid elada ja töötada läbi Aasia. Ja mul olid plaanid olla siis õpetada inglise keelt üks aasta erinevates riikides ja alguse sai see Hiinast ja pärast Hiinat oli tai ja kui ma olin täis olnud juba kolm aastat, siis ma otsustasin, et ma ei pea läbi kari riisi riigi reisima, kuna täis mulle lihtsalt väga meeldis ja ma jäingi sinna pikemaks. Et üks, üks variant on töötamine ja tänapäeval on eriti seoses on ju eluviisidega, kus on võimalik inimestel elada ükskõik kus maailmas ja teha oma tööd kas siis IT valdkonnas või mingid teised valdkonnad. Et noh, paljud on valinud elukohaks aadion, siis sa ju ei ole turist. Mis variandid veel on? Näiteks on ajakirjanik? Ja ei peagi olema Postimehe saadetud professionaalne ajakirjanik, aga paljud paljud ajakirjad ka naisteajakirjad või, või on olemas reisiajakirjasid, mis võtavad vastu lugusid inimestelt, kes kirjutavad, et kui enda jaoks seada eesmärgi, et minna kuhugi, et kirjutada lugu või raporteerida sellest, noh siis siis ta ju ei ole, turist, oled seal selleks, et kirjutada see lugu nii-öelda ajakirjanikuna võiks autorina, raamatu kirjutajana või siis üks variant, mida ma kindlasti tean, ja mul ei ole konid huvide konflikti, kui ma mainin, et, et näiteks isegi Eestis on, on üks MTÜ, mis saadab inimesi vabatahtlikuna nii Aafrikasse kui kui Aasiasse Myanmari spetsiifiliselt, et, et on võimalik minna vabatahtlikuna ja veeta kaks-kolm kuud ja teha tööd, siis sa ju ka ei ole turist. Et selliseid võimalusi on väheses Mondo, Mondo ja. Ja minu meelest nende kaudu saab ka Aafrikasse ja veel mitmele seadmele, Poola. René raamat Sri Lanka nüüd ongi täpselt samamoodi kirjutatud. Ma saan aru, et sa läksid Sri Lankale seda raamatut kirjutama. Ma käisin kunagi, käisin seal puhkamas ja nägin seda tavalisse langeb, mis on Merissabitsia millestki inimesed tavaliselt räägivad ja siis see raamat on võib-olla sündinud ühest märkused, mis ma kuulsin, kuidas üks, üks turistidest teisele, et äkki peaks ranka keele ära õppima ja noh, see ei ole siukest asja nagu panka. Keelelises mõttes on ka paljud inimesed üldse teavad, et räägitakse, järgmise kodusõda oli ja, ja kes on tamiili, et kes on see, mis on toimunud, et peale nende ilusate randade, sest ma tegin kuuajase tripi, kus ma töötasin, kõik inimesed surnuks nende küsimuste asjadega, käisin seal põhjas hästi palju. Ja, ja panin kokku sellise lõbusa pildi sellest kangast, aga nagu natukene tões on nagu turismiparadiis. Mul tuli üks variant meelde veel, kuidas on võimalik. Nüüd ma olen üritanud koolist, et ma olen harjunud, et kui minna, et minna mitte päriselt, mitte turistina, näiteks kui olla tudeng ja uurida mingit teemat, vähemalt magistri rääkimata doktorantuuri tasemel on võimalik valida ühe teema, sa lähed sinna välitöid tegema, ma tahtsin mainida välitöid. Ma saan aru, et see on muidugi väga nishi teemaga, aga näiteks tudengina minna välitöid tegema on ka ideaalne võimalus mitte olla. Kiidame siinkohal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituuti ja sealset antropoloogia osakonda kõikjal, kus õpingute aasiaosakonda kaasanud. Jumal küll sa räägi jah, igaüks ikka oma saba mille käigus õppinud, mille käigus on väga palju võimalusi minna pikemaks ajaks laia maailma rändama. Ja keeleteema, tahaks natukene, et vaata taas kord räägin üldse, mitte enda eest, mina olen kaasas käinud ainult kaks korda ja seda ka ainult ühel saarekesed. Et minu jaoks ikkagi täiesti tundmatu maa, aga siiski nagu tihti ütlen, et keel on see, mis avab oma uksed ja südamed, aga aasia keeled on seal veel väga, paljud on väga erinevad ja korrigeerimik eksinud, need ka väga keerulised õppida. Et kuidas on nendes riikides, kus te olete elanud näiteks inimeste, inglise keele oskusega või siis omakorda kohaliku keele oskusega? Ma veidi pikemalt tahan jõuda selleni, et kui lihtne seal leida sõpru. Noh, selle teemaga me läheme kohe tülli, sellepärast et ma saan seda endiselt, rääkisime, et mina ei usu, et on võimalik leida endale sellist püsivat, püsivat sõpra, vähemalt mitte eestlase mõttes sõpra, et sa võid kutsuda sõpra 10 aastat sõbraks seal, aga nad ikkagi jäävad väga kaugele. Ja, ja Karin Karin ütleb, et väidab vastupidist. See teemani jõuame. Väidan vastupidist oma kogemuse põhjalt, et ma võin nimetad mul taid, oli kaks head sõbrannat, kellega me kõikidest teemadest rääkisime ja kellega ma palju veetsin aega koos keda ma nimetaksin sõpradeks, sõbrannad, eks selle sõna otseses mõttes, et oli, aga keel oli antud juhul küll ei olnud. Kell kell mängis siin olulist rolli, sest et eriti üks nendest ei osanud inglise keelt üldse. Sest sa ei saa nendega kõigest rääkida, kuna ta inglise keelt ei räägi, seda näitas, et sinivalgete inimeste uhkelt, mis on hästi populaarne, et sul on valge tuttav, tule vaata, ma istun taga, siis kõik sõbrad nägid hallo. Et seal on väga levinud selline, et sind loksutatakse nagu mingisugust kutsutakse peole, et sa saad aru, et sa tegelikult keegi ei taha sind sinna peole. Aga et noh, see uhke meelselt hakkad midagi rääkima, teate, ma käisin suhteliselt Ankaras, keegi ei huvita see, kas ma käisin naat, valge mees sõidab, mina tõin. Ja siis see, see kuulutab ennast Facebookis kohe minu parim sõber Renee pildi, kus mu nägu on kuskil poole pealt pealt, see, see on nagu niisugune ja siis nii palju, kui ma räägin Sri Lankal mida seal Ankalevaid laoses ekspatjadega, kellel on siis kohalikud naisterahvad, on 10 aastat abielu, et ei näe, et seal oleks mingisugust suurt hingelist seost või tekkinud. Et need asjad jäävad kuidagi väga kaugele, vähemalt vähemalt sellest minu sõpruse mõistust ja võib-olla sellest meie meie kultuuri sõprusumisest. Üldiselt on minu mulje. No hakkame nüüd vaidlema, hakkan et me saime kõikidest teemadest rääkida, üks variant on, et tema ei rääkinud inglise keelt. Vastu sina saad kõigest teemadest rääkida. Ei ole sõprus. Ei, me räägime, me räägime tai keeles, me saime kõikidest teemadest rääkida. Said? Sa pead erapooletu olema? Ei, ma oskan kergeid asju öelda, saan aru natukene ja hakkasin õppima, lõpuks amet ja ma saan ka võib-olla endale sõbra. Sõpruse mõiste muidugi erinevates kultuuriruumides erinev ja noh, hea tõele au andes mainiksin, et ütleme jah, mida ma näinud taideta, et, et suhted on üsna pinnapealselt ja noh, kindlasti need läänemees tai naine, suhted on, on teatud tüüpi ja, ja need on ka see on eraldi eraldi selline suur teema. Seal oma 10 aastat raha tapavad su ära. Pattaya sõdolt alles on täiesti standard. Taiarmastus. Ja muidugi on võimalik ja. Et on tais palju ekspatenson, tai on selline koht, kus väga paljud inimesed tahavad elada ja kuna see nii-öelda ekspati tekstis lääne inimeste taid elavate lääne inimeste erinevatest Euroopa, Ameerika riikidest inimeste kogukond on päris suur, siis on väga mugav suheldagi selles ruumis ja väga raske, eriti Bangkokis, mis on teine kosmopiliitiline, suur linn, kus, kus ongi kõige suurem kontsentratsioon, eks pätte ja sellest võrgustikust välja murda on väga raske, et sa pead pingutama, et ja siis on ka väga mugav, et kõik ongi võimalik, inglise keeles on võimalik hakkama saada ja juba see võrgustik surub ennast peale, seal on kohad, kus, kus nende valged inimesed käivad ja võtavad kaasa oma pruudid või peigmehed või, või töökaaslased ja noh, seal võib kohata kohalike sellistes võrgustik sellistes ruumides. Aga need suhted on tõesti pinnapealseks. Okei, et selles mõttes, et see sõprus ongi lain mõista, Eestis on ta niikuinii teise tähendusega kui isegi võib-olla USA-s või Inglismaal, et Eestis on ikka sõber selja taga, seitse puuda, soola koos ära söönud ja koos sõjaväes käinud keelest aru saab, mis ta räägib. Esimene reegel ka, et võib-olla nagu selline Ladina-Ameerikas on amigo nagu ikka kergemini tulema ja ja, ja see selleks, aga kuidas on, ütleme sa ütlesid, kutsutakse, kodu tahetakse näidata, samas kui ma tahan olla vähem turist. Võib-olla siis mitte piirduda ainult kiriku fassaadid ja täna vaja turuga, et inimesed kutsuvad sind nagu koju külla, et kas sa on nagu noh, turvalisus on alati mingil määral teema, et kas see on okei neid vastu võtta, kui sa ei ole just 10 aastat, et on nüüd see? Ta ei armastuse lõppfaas. Et kui ma loen 12 aastat, kui ma loen raamatuid, Krister Kivi on kirjutanud väiksest tsitaadi, tõtt-öelda paneb üllatama, et autor eluga tagasi tuli, aga see ühest kohast rongijate lükata see okei sai neljalt Tseebeegeldanud skulptuuride ja tulin, aga selliseid küllakutseid tuleb ette ütleme välismaalasena reisides ikka tuleb. Ja üldse, et ongi, ongi kõige parem koju trügida, et isegi kui sa nendega sõpradeks ei saa, siis sa lihtsalt hotelli asemel võtad endale kodumajutust ja kindlasti RPM piisid. Soovitaks Aasia maades ka. Et jah, et kultuuri tunnetamiseks on kõvasti parem kui, kui ükskõik milline hotell. Ja küla jah, külas on alati hea, saab tasuta süüa, et kuidas nemad sinusse suhtlevad, vaatelised teevad, sööd, õlut pakutakse, mõnus on. Niisugune huvitav omale lõpuks, kui kui hotellis olla. Suurepärane võimalus, kui keegi kutsub külla, et ütleme, kui täiti nendesse sissetallatud turisti radadel on, võib-olla sellist võimalust ei teki, aga kui kuskil tekib selline või, või tänaval või kuskil mingi söögikohas näiteks või turul või kuidagi saab, jutuotsale kutsutakse? Ma mõtlengi, et turistid on see kodumajutus, on see asi, mida võiks otsida. Laoses on see väga populaarne, väga turvaline ja väga huvitav kogemus. Et. Kui isegi, kui ta on nagu selline noh, pakutud läbiturismile turistikanalite, siis ikkagi ju näe, kuidas. Jah sa ütlesid seda tai armastuse ja minu jaoks uus mõista. 10 kaheksa 12 aastased samast suuresti puududega uudistesse, et oli juba mingi 30. laip, mis kukkus, oli vanem vanem meesterahvas, kes läheb patajas koos oma noore pruudiga vaatama kuskilt ülevalt rõdu pealt midagi, siis lõpuks hakati muretsema, et neil on juba nii palju, saad alla kukkunud, näete siis noh, paar nagu Tai tüdrukut, võtsid meedias sõna ja rääkis seda ongi, noh, et sa saad oma 100 mehe ja suur armastus on ja ja 10 aastaga tõmmatakse sind Sahest nii tühjaks kui saab ja siis, kui saadakse aru, et enam ei ole sellel vanemal mehel anda venna, venna mootorrattale taid tulevad terve perekonna veel, siis võtavad sealt kõik ära, see on nagu sihuke kultuuriliselt normaalne ja veel seda halvas mõttes, et ühel hetkel see pole seda raha enam erite. On vara on siis, ma ei saa nime peal tavaliselt, mis seal viga tehakse, läheksime rõdule koos? Ma ei tea, mis seal täpselt toimub, alles juhtumisega õnnetus kuidagi pea hakkab ringi käima ja nii levinud läheb täiesti murelikuks. Ma ei saa aru, kuidas lääne mehed nii õnge lähevad, nii lihtsasti. Raske on olla mees. Kuulsin hiljuti ühte ühte väljend ütles, oli ka minu jaoks uus pekingi bikiini pekingi bikiinid ja siis on midagi head, on see, on see, kui vaadata meestele suure kõhuga meestele vates ärkan, lihtsalt üles keeratud, aga see on Hiinas on samm, hiinlased eraldab ja nad Pekingis keelasid seal ära, kusjuures nad nad keelasid ära, sest et kogu tänavapilt läks aegse, selles on days laose sõnad ka, et kui teatud turistid tulevad, palav ilm, kerivad ülesanne on alati hiilgan naljaks. Tegingi hiinlase moodi, kuulsin seda, seda väljendit, seda nimetatakse vist isegi Mehhikos pekingi piiriks. Minu meelest on naljakas, on, see peab riiklikult ära keelama. Seaduse vormistanud vastavalt hääletavad, kas võtame vastu? Arutatakse, mõni on poolt, mõne vastu ei tohi, sa oledki üleskeerata, paks kõht on hästi armastatud, terve protsess, kuidas seadus vastu võetakse? Kõige peaks alustama sõda ja kas järgmiseks on siis särgid kõhus täna ja siis siis on lõuna põhiseaduslike hääletus. Äge. Ägedalt. Naljakas naljakas seda küll. Äkki võtaks mõne küsimuse? Oh jumal, inimeste käest, see on ikkagi päris palju täismaju orjameelt. Aidake meid. Ivo jooksis kinni, abilisi ka? Tõesti midagi, mis on sinu lemmiktoit Karingus Aasias käin. Lemmiktoit oi, neid on väga Maiv patju. See on laiad, 100 noolida. Little laiad riisinuudlid sojakastmega, see on üks tai selline tänavatoit, mida, mida väga paljudes nendes tänavatoidurestoranides pakutakse. Need peavad olema riiginoodina, peavad oma laiad praetud riisi nuudlid, ühe tuleb portsjon taldriku peal seal nagu üks selline portsjon, et ei tule riisi. Teine teine variant on, et riis erinevad, sellised karid nagu taid ütlevad riisi kõrvalised söögid. Taldrikutäis. Neid laiasid riisinuudleid sojakastmest. Laoses on kindlasti sama sarnane versioon. On jaa, laudas tehakse nagu laose toituda, toitan kuidagi viletsam, kõik natukene, nad kasutavad samu maitse, kasutavad vähem, lausa toit ei ole nagu midagi erilist, mille pärast minna, võrreldes tai Kusiiniga või. Tegelikult mõned laose toidud on taid väga populaarsed, kõige populaarsemad ja, ja, ja ja ongi teada kui la söögid, kuigi ta, et noh, on päritolud laosöögid, kuigi tait nimetavad neid tai kui siniosaks. Toidust aga räägin seda rohkem tõmblegracecidule, Mik toitel. Oimul, maitselt kõik. Mul on ma ka alguses ütlesin, aga siis ma mõtlesin Edasis, mul tuli need sajand. Need riisinuudlid meelde. Aga kui sa peaksid ikkagi midagi valima, näiteks praegu meil istmesse telliksid kõike korraga tellida. Ma tõesti ei teadnud, ma saan, kõik on niisugune prügisööja. Minule maitseb see samm, mis on siis toores, papaia, kooritud, sugusteks nuudlitaolisteks ja siis sinna pandud peale laimi tšillit ja natuke pähkleid sinna salat Eestis ka valitud taikohtades saab seda täiesti, kuigi tooreid papaia meil poes ei müüda, siis valitud kohtades on see täiesti menüüs olemas. Ja kellele terav meeldib, siis tuleb võtta Spacey, kellele eriti terav meeldib öelda days paisi. Sellepärast et kui seda paisi, siis ta ikkagi teeb sulle mingisuguse lahja värgi, sellepärast et ta kardab, et sa ei söö seda, et ta võib küll tehas paikega pärast, sa ei söö seal ikke temadest siidi siis ütletais paistis ta bensiini, täismassi, higi ja siis seal terava tais poisiga rõdult alla, nüüd hirmutatakse. Mul on lahendus pakkuda ükskõik, kas Tallinnas või, või siis Tais või laoses. Öelge lihtsalt, mitu chillita sinna sisse tahab ja ongi kõik. See on väga praktilised. Mustikad on väga suhteline mõiste erinevatel inimestel ja tõesti, kui te tellite vürtsika ütleme turistipaigas, siis ta võib-olla kui te tõesti vürtsikat söötlesite jaoks ei ole piisavalt vürtsikas. Aga kui te lähete kohaliku Tai kohta, ütlete vürtsikas siis sealse võib-olla ületada kõik teie suutlikkuse ja olla ei suuda süüa. Et, et isegi selles selles siin on nüansid. Et öelge lihtsalt, mitu chillita sinna sisse tahate, see on lahendus. Kuidas, kui juba toidust rääkida, siis siit natukene vedada edasi, et kuidas on, näiteks, on tüüpilise kultuur näiteks ütleme, USA-s kui sa sõidad ja kui sa ei tea, et sa pead 18 ja pool protsenti jätma tippi see on sisuliselt nagu maks sellest ei jätnud panemata, seda lihtsalt pole kirjas, et kui sa paned viis protsenti toiduahela peale, hakkad auto poole minema, siis ettekandja jookseb sulle järgi, küsib, et mis juhtus arve maksmata ja ütlesid, et sa pead teadma ja siis tihti on nii, et eestlane võib olla, et aga miks ma pean, miks ma pean siis ei olnud ju kirjas, on ju, et, aga no täitsa mõist võiks öelda, et miks ma pean käibemaksu maksma, et on lihtsalt kirjutamata reegel. See tähendab, mitte küll võib-olla kiirtoidukohas, aga nagu restoranis, kuidas Aasiaga maa maadeti maadi Madet ma jooksen, kliendi mõõdeti maale erinev maadeti maadeti, erinev. Tais, Tais on vist ikka tippimine, nad ikkagi pigem ootavad. Ega seda nüüd keegi su järgi jookseb, Nad küsivad. Tähendab eeldatakse, et sa annad nagu mingisugust tippige selles tänava tänavasöögikohtades ei ole, laoses läheb vaiksemaks natukene, et nad ei oska seda küsida, pole päris ära jaganud seda, et nad saavad seda küsida, kuna selle varsti ära jalad, et laas tuleb kogu aeg kõikide maade järgi oma rahadega ja Myanmar on mul natukene olnud kogemusi, mis on hästi huvitav, kui ma kunagi sõitsin kuskil hästi üksikus kohas tahtsin Hodellinud hakkas pimedaks minema, siis mul läks, kumm, läks suure pauguga katki ja siis ma olin nii õnnetu, et ma ei tea, kus ma olen. Kumm on katki, siis tuli mingi tüüp, parandasime kummi ära ja ütles, et ta on niisugune tasu ja, ja selle tasuma maksan ja kõiki, sest ma tahtsin endale endale rohkem peale, sest ma nii tänulik, et ta mind aitas ja siis me läksime nagu tülli võtta tema jaoks solvang. Siis ma solvusin veel edasi nagu inertsist, mulle meeldib inimesi solvata, Salvasime mitut inimest sellega, tahtes ühele tädile, kes on nii hea supi, tegi mulle, tahtsin rohkemat anda ja siis öeldakse, et kuule poiss, paneme asjad kokku, mida sa topid mulle raha. Aga Tai puhul ma ei kujuta ette, võib olla negatiivne, minu meelest nad võtavad kohe, kui sa, kui sa annad, siis anna natukene veel. Ma arvan, et tippimise komme on tulnud läänest, et selle need inimesed läbi viinud ja tutvustanud ja võib-olla oodatakse ka, ütleme, kohalikes sellistes korralikemas restoranides samad kui taid pidutsevad ja, ja nad on rõõmsad siis nad on, muutuvad väga lahkeks purjetajaid, nad on väga Lakeneina, tore pidu on, siis nad ikka jätavad. Et noh, ühesõnaga, ja tippida sellistes restoranides ikkagi võiks. Et nad on harjunud, purjetajaid pidutsevad taid alati jätavad ka siis, kui ei ole lääneinimesi seltskonnas, nad jätavad. Purjus pidutsevad, taitsme muidugi, naljakas ette kujutada. Ma arvan, et ükski laoinimene laoses ei anna kindlasti ükskõik kui palju nad on kogu aeg purjus, pidutsevad, aga tipp küll elu sees ei anna mitte kuskile üksteisele selles mõttes, et jäta enda kraabivad ikkagi kõik kokku kohaliku tipi, Hans, kelle? Super kaks kätt, jah, võtame 200. Mis lugu selles hiilitakse, mis seal tiiseniseni kirjas? Ja see oli need elevandi esimese elevandipükste kandmise kohta, et justkui me hakkasime rääkima, et kui hakkad nagu Aasias reisima, siis esimesel korral mina mäletan ennast kaalidel elevandi, häbi on meenutada, isegi need elevandimustrilised püksid olemas siis valge särk odavam, sa saad V-kaelusega massi käisid ringi kuul, ühesõnaga ühe korra käid ära, siis teist korda vaadata, natukene tobe, saad lõpuks nagu aru, et ennast niimodi riietudes oled sa nagu ma ei tea, aluspükstes Bin Laden Tallinna kaubamajas, et sa oled targem kõikidele pättidele, kes tahavad ükskõik sind tõmmata, kes sa annad suure suure märguanded, sa ei tea, palju hotell maksab. Ja nüüd, nüüd ma alati, aga muidugi ka nende üle, siis tuleb nagu häbi, muie lõppe, pärastavad meeleli, sa oled samasugune, toituvad pilti mina Budaga elemendi püksid jalas. Aga see on nagu niisugune asi, mille peale ei tule, et et ongi hästi mugav. Pidžaamas on ka mugav tegelikult. Et see oli, see oli vist, sa panid sinna kirja? Kas aastasse küsimusena, see on hea küsimus. Ma tahtsin ikka nende sõprade kohta küsida, mida ei ole võimalik saada, kuigi ta on võimalik saada. Karin, sina said need kaks sõpra, kuidas? Et kuidas ma nägin, tegi välja kindlasti natuke. Ei teinud ja me ei käinud. Seal oli üks, noh, eks, eks see sõltub ka inimestest ja momentidest ja kuidas, kuidas läheb kellelgi no minul konkreetselt ma, ma elasin ühes kortermajas ja seal lähedal oli üks klaasustega galerii ja seal töötas detai tütarlaps või noor naine, kellega ma hiljem sain, sõbrad, sõbrannad, eks tema töötas seal ja ta oli lihtsalt mind sageli näinud seal. Ja kui ma olin ühel ühes ükskord ühel ühes teises restoranis ühes õhtusel söögi ühes restoranis ühel teisel ajal, siis ta tuli ise minu juurde ja ütles, et et ma olen siin näinud, sa elad seal kuskil seal lähedal ja niimoodi meil läks jutt lahti, et noh, väga konkreetne moment, et niimoodi me saime ja siis ta ütles, et ta töötab seal. Et noh, et tule astu läbi ja siis me hakkasime siis ma hakkasingi sealt nagu läbi käima ja, ja noh, meil lihtsalt väga hästi klappis. Ja ma olen ise ka mõelnud selle sõpruse yle hiljem, et me tegelikult olime nagu väga erinevates noh, nii-öelda niinimetatud sotsiaalsetest klassidest ja nii edasi, aga, aga ma usun sellisesse klappi, mis, mis ei, mis on nii piiri, nii vanuseülene kui ka rahvusülene, et sul võib olla teid, kui sul veab, võib-olla mul vedas siis, et mõne inimesega võib olla hea klapp, et sa saad inimesest aru, et sa ei, peabki asju, seletan, saad aru, mis ma mõtlen, kui ma ütlen, et see on kellelegi ka klikk ja, ja noh, versiooni ja mulle meeldis tema juures käia, ma olin noh, see oli nagu mu päeva, Osama Me hängisime seal, meil oli seal väga lõbus, kommenteerisime läbi klaasakna inimesi, kes sealt mööda käis, käisid ja, ja meil oli väga, väga lõbus. Ja me isegi ei söönud ega joonud seal seal ei olnudki võimalik välja teha midagi, et me lihtsalt istusime, meil oli lõbus. Et seda sõprusega jah, et ma tahtsin lisada veel, et mani negatiivselt ütlen, et mul on endal väga palju häid tuttavaid seal, no tõepoolest, et ma armastan väga mitmed inimesega, lihtsalt ma võtan protsentuaalselt kokku, et ma olen võib-olla 200 inimesega kokku rääkinud, kes on elanud seal kümneid aastaid ja, ja kõik üheselt ütlevad seda ausalt öeldes ei ole isegi minul lausa kordan seda, et kui ei ole võimalik leida seda nagu sooja sügavat suhet, et ma olen siin 10 aastat seal 15. Mul on küll tuttavad, aga et ei ole seda sõprussuhet, tuleb ikka Austraaliast tulevad jorsla sinna siis kahe kuu pärast oled sa nagu tugevamalt koostanud. Äkki see on lihtsalt paadunud mõiste sõbrast? Et mis on järgmine küsimus oleks tegelikult ette, mis Taimates sõber ja mis on neuroopamates sõber, et kas see on väga palju erinev või mitte? Ei oma või ei, ma arvan. Salvestuse mõttes kordame, küsimused ei pea. Aga ma tahan korrata, mis on Tai sõpruse ja Euroopa sõpruse vahel, ma arvan, et need on, et sõpruse mõiste on täpselt samasugune, need on üksteisest sügavam arusaamine ja selle põhjal koos liikumine, aga armentaya eurooplane nad ei jõua. Noh, võib-olla kui panna Daisy ja kultuuriruumi elama. Võib-olla oleks teistpidi võimalik, oleks võib-olla kergemale, spekuleerin natuke. Et, et ma arvan, et äkki siin, kui tema elaks meie kultuuriruumis siin Eestis oleks võib-olla võimalik sõprus, kui meie läheme sinna, ma ei ole kuulnud sellisest sõprusest. Karin on nii armas inimene, son kõikidega. Sõber, aga et üldiselt on, ikkagi on, on, ma pole kunagi kuulnud ühtegi ekspati, kes elab, ütleme jah, mul on tõesti kohalik, väga hea sõber, teeme kõike koos, tehakse ka koos, lõpuks kohalik sõber kuidagi kas veab sind alt või kaob ära, kui sa peale ei ole teatud määral vajalik. Vastupidiselt näitaja, näinud oled esimene inimene, kes päriselt võtab nagu kohalikud, kes on elanud ka, et sa loomulikult lähed, sina oled kaks nädalat, see on mu parim sõber, et see on nagu teine asi. No kui mingid ärisuhted tulevad mängu, siis, siis võib sõprus minna, ma olen selliseid lugusid kuulnud, et tehadised õprus läheb nihu. Aga, aga ma kordan uuesti, et, et ma ütleksin küll, et suhted üldsegi on täispinnapealsemad. Kui, kui meie siin lähme kuidagi ikka väga süviti, et kõik suhted Taiska, nende omavahelised suhted on pinnapealsemad. Kohal saab otsa meie raadiosaateaeg ja võtame järvel püsti tõuseb. Võtame väikese mõttepausi, kuid tegelikult räägime kohe edasi ja võtab kindlasti äkki vahepeal ikkagi mingeid küsimusi ka tuleb. Soovitan kõikidel headel raadio kuulajatel avada kas raadio kahe koduleht või ükskõik milline podcasti programm, sellepärast et selle vahendusel saate veid kohe nüüdsama ilusti edasi kuulatav. Tuletab meelde, et läheb eetrisse erinevate tubade klubist Telliskivi loomelinnakus ja esinejateks on karantiingenees aidsi. Mina olen otseselt türkil. Saate reispass ja värske oma on raadio kaks.