Eelmise 2018. aasta suve alguses pandi alus klassikalise ilukirjanduse tõlkeprogrammile Hieronymus mille on ellu kutsunud Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon ja Eesti kultuurkapital koostöös eraannetajatega. Ja see programm toetab oluliste maailmaklassikasse kuuluvate teoste eesti keelde tõlkimis. Eelmisel nädalal viiendal detsembril esitleti nelja uut raamatut selles sarjas ja nüüd on minuga siin stuudios selle programmi ekspertkomisjoni kuulujad, Triinu Tamm loomingu raamatukogu peatoimetaja Märt Väljataga ajakirja vikerkaar, peatoimetaja tere tulemast. Palun rääkige üldse kõigepealt sellest, kuidas sai see programm alguse ja kas töö on läinud täie hooga käima, kas tuleb neid tõlkeid üha neile veel päris algusest rääkida, siis tegelikult ulatub ajas veel natukene tagasi kaugemale. Ma arvan, et see oli 2018 aastat, päris alguses, kui meil oli olnud üks tõlkijate teemaseminar ja siis me sageli pärast seda jämedal istuma, jutt rääkima ja siis ma mäletan, istusime seal Kirjanike Maja kohvitoas ja siis korraga Eywa kolli tuli välja täiesti sellise geniaalse ja samas nii lihtsa mõttega, et peaks ikkagi olema, eks. Kirjandusklassikasari Meil juures, mis kuidagi süstemaatiliselt annaks välja just nimelt vanemad kirjandusklassikat. Sest et olukord paraku on jah selline, et kirjastused püüavad, mis nad püüavad, aga ega nad seda vanemat klassikat eriti välja ei anna, ei tasu ära. Nii et igal juhul sellised harjal toetus peab taga olema ja sealt see mõte siis kuidagi hakkas kasvama. Alguses siis tõlkijate sektsioon valmistas ette nii-öelda sellise platvormi siis rääkisime nõusse Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejevi, kes tutvustas seda kultuurkapitalile. Kultuurkapital ka võttis asjast kinni ja siis seal oli veel kolmanda osapoolena Toomas Väljataga ja Tiit Aleksejev, Toomas Väljataga ja mina, me siis leidsime ka need esimesed sponsorid sinna. Ja vormistamine oli tõesti vist juunis. Ma pakun. Ja komisjon kogunes esimest korda 2018 septembris. Samas eestlased on väga uhked olnud oma tõlkekirjanduse üle, tõlkekirjandus on Eestis au sees olnud või vähemalt selline mulje on jäänud ja eelnevaltki on olnud palju selliseid sarju, mis on sisaldanud just nimelt tõlkekirjanduse klassikat, võime ka veidi neist rääkida. Jah, enamasti need varasemad sarjad on olnud mingisuguse kirjastuse põhised eesti ajal olid looduse kuldraamat ja looduse universaal biblioapteeke siis Nobeli preemia laureaatide sari, mis tegelikult jätkub praegu Eesti raamatu väljaandmisel ja siis nõukogude ajal, ilmselt sellele eelnes suur ettevalmistus, töö haka, 50.-te lõpul sai alguse suurte sõnameistrite sari. Need raamatud on paljudel inimestel kodus olemas, tollal suurt muud lugeda ei olnudki ja ja selle viie aastaga anti välja 48 köidet, seal on küll ka mitmeköitelise romaane nende hulgas ja põhiliselt. Ta kattis 19. 20. sajandi romaane, et varasemalt asjad seal on ainult see kuulus hiina romaan, kolme valitsus, mis on vist doteeritav 14.-sse või, või 16.-sse sajandisse. Ja hiljem Eesti raamat andis seitsmekümnendatel aastatel välja nagu kaks valikut, Tarmo sarja, mis olid ka põhiliselt romaanid ja 19. 20. sajandi romaanid. Et see geronüümose sari nüüd tahab olla natukene avaram, tahaks seda raskuspunkti ajas kaugemale lükata, seni on küll ikkagi domineerinud, 20. jah, natukene siis sekka ka 19. sajand ja tegemist ei ole siis ühe kirjastuse keskse sarjaga, vaid nagu Triinu ütles, et ta on Kulka juures käib see sarja haldamine. Ja lisaks sellele, et Kulka on sinna raha andnud, on ka erasponsorid annetanud ja tõesti selle sarja valiku ja taotluste läbima. Võtame selle üle, otsustamiseks on ellu kutsutud kolmeliikmeline komisjon kuhu lisaks meile kahele alguses kuulus Marju Lepajõe, kes kurval kombel neljandal juulil suri ja jättis sellise mõneks ajaks täitsa tühja tunda, sest ta väga entusiastlikult oli selle sarja käivitamise juures kaasas. Nüüd on seda lünka asunud täitma Anne Lill, ka väga suurte teenetega ilukirjanduse tõlkija ja samuti klassikaline filoloog. Just nimelt Marju Lepajõe on ühe viimase sõnavõtuna kirjutanud sirpi mai lõpus. Sellise artikli oli nagu sõnakunst ja müra, kus ta just nimelt räägib Hieronymus programmist ja selle olulisusest, et Eestis oleks olemas klassikalist kirjandust ka eesti keeles. Ja selle artikli peasõnum on see, et kui eesti keeles või meie oma emakeeles ei ole olemas sellist maailmaklassikasse kuuluvat teksti siis kirjandus kaotab justkui oma olulisuse, kaotab oma kaalu ja seda hakkab asendama müra. Kas see on nii? Küllap ta on ja see oligi tegelikult sõnavõtt, millega Marju esines siis, kui oli esimese kahe jää Roonamuse sarja raamatu esitlus. Ja seal ta õpetas meile kõigele ka seda nime õigesti hääldama, et kus see rõhk siis on? Roonumust tuleb öelda? Jah, ei saa midagi öelda, et just nagu Märtin juba viitas, et neid on varemgi, on selliseid klassikasarju olnud ja ja minule näiteks tuli ka meelde, et Tartu Ülikooli kirjastuse juures ilmub siis Jüri talveti kureeritud sari, maailmakirjanduse tõlk varamu ja ma vaatasin nende nimekirja, mõnes mõttes seal ka ilmub täitsa sellist kraami, mis Jeronamuse sarja samamoodi sobiks, et seal on enne meie aja arvamist ilmunud vist küll üks teos ja sealt edasi tuleb seal läbi keskaja 17 18 19, mõned ka 20. sajandi autorid. Aga nii on jah, et seda sarja siis ikkagi, kui annab välja üks kirjastus, nad on välja andnud 15 raamatut, siis nüüd Hieronymus, mis on kirjastuste ülene, loodetavasti siis teeb isegi nagu jõudsamalt seda tööd. Sest Jeronamuse põhimõte on siis jah, see, et kui tõlkija ja kirjastaja on jõudnud kokkuleppele mõne raamatu osas tõlkija on valmis raamatut tõlkima, kirjastaja on valmis selle välja andma siis nad teevad selle taotluse. Ja praegu meil on vist üks kuus kirjastust, on juba tulnud kaaslasele programmiga kaheksa lausa. Ja võib-olla tuleb neid veel, et niimoodi, ühesõnaga see on nagu siis selline ühine löögirusikas nüüd sai korda. Aga ikkagi, tulles tagasi tõlkekirjanduse olulisuse juurde ja võib-olla ka veidi raskuste juurde, 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Pille-Riin narmija, Joosep Susi on keeles ja kirjanduses selle üle arutlenud kuidas tõlkekirjanduse kriitikat peaaegu ei ole Eestis, mistõttu need raamatud jäävad veidi varju. Kuidas jõuavad iroonymuse sarja raamatud lugejateni ja ma arvan, et põhiküsimus on see, kuidas nad jõuavad kooliprogrammi. Jah, üks asi on tõesti raamatuid välja anda, aga teine on see tuleb hoolitseda selle eest, et neid ka loetaks, et nad lugejani jõuaksid. Üks võimalus selleks on muidugi kriitika või, või raamatuarvustused tutvustused noh, arvestades seda, kui palju lihtsalt Eesti raamatuturul on tõlkekirjandust ja samas seda, kuidas selliseid perioodilisi väljaandeid, mis kirjanduskriitikat avaldaksid, jääb vähemaks, siis see probleem on tõesti olemas, et kõigest ei jõuta kirjutada, kõike jõutab propageerida. Aga noh, enam-vähem samasugune oli see olukord ka nõukogude ajal, kui tõlkekirjandusarvustusi ka praktiliselt ei ilmunud. Et teine asi on tõesti, et mõnetne, et raamatud on sellised, mis kunagi kuulusid kooliprogrammi või, või vähemalt ülikooli väliskirjanduse programmi. Siin on muidugi jälle see mure, et kogu see väliskirjanduse ja, või maailmakirjanduse õpetamine on hakanud kokku tõmbuma ja, ja enam ei saa eeldada seda. 200 meistriga loetaks läbi umbes 50 60 raamatut, mis oli kunagi väliskirjanduse õpetamise puhul eelduseks. Kuigi noh, eks inimesed leidsid ikka mingisuguseid möödahiilimisvõimalusi sellest, et noh, see sari ise on ka selline omamoodi turundusnipp, sest noh, siiamaani eestlased mingil määral armastavad sarju, kui nad raamatud ilmuksid. Praegu on ilmunud kuus raamatut, et kui nad oleksid igaüks kuidagi eraldi ilmunud, siis ma usun, et nad ei pälviks sedagi tähelepanu, mida nad praegu pälvinud on ja, ja võib-olla on tõesti veel selliseid vanakooli raamatu ostjaid, kellel on ambitsioon endale soetada riiulisse üksteise kõrvale kõik need seni ilmunud ja tulevased raamat. Et praegu on töös juba 11 raamatut erinevas valmisolekufaasis ja neid tuleb nagu iga kvartal juurde, seda küll ei oska täpselt ette ennustada, et kuhumaani me välja jõuame või, või mitu raamatut selles sarjas üldse ilmub. Kui veel tagasi tulla selle sarja selliste sugulaste analoogiaid juurde, siis muidugi Kulka juures on tegutsenud juba pikemat aega alguses avatud Eesti fondist alguse saanud see avatud Eesti raamatu sari aga see tegeleb siis teoreetilise või mitte ilukirjandusliku kirjasõna vahendamisega peamiselt filosoofia vahendamisega ja, ja ilmselt noh, selle olemasolu ka inspireeris tõlkijate sektsiooni ja teisi kirjandus lähedasi inimesi, asutusi, et sellise filosoofilise sarja kõrval võiks olla aga midagi ilukirjanduslikku. Tõepoolest, et kui lihtsalt sellist lugeja eelistusi vaadata, siis tundub muidugi, et raamatumüügi edetabelites troonivad ikkagi kõige selline värskem kirjandus. Et kaasaegne eesti autorite uued raamatud ükskõik mis žanris siis ja ka tõlkekirjandus 21. sajandi autorite loomingust, et sellise vanemad kirjandus seda tuleb kuidagi järele aidata, aga jah, see üldine põhimõte ikkagi on, et see on nagu see vundament, millele see uuem kirjandus toetub. Seda vundamenti tuleb samamoodi laduda nagu katust võis olla. Valge, ja võib-olla see ka, et need raamatud ongi ilmunud mõned juba sajandeid tagasi. Võib-olla nende lugejad veel sünnivad igal juhul kindlasti sünnib neid juurde selles mõttes raamat jääb esimeste raamatute kohta küll peab ütlema, et minu meelest on meediakajastus täitsa olnud, et on arvustusi ilmunud peamiselt sirbis, aga, aga ka siin-seal mujal vaata aga nüüd on iseasi küsimus, et kui palju sa ikkagi raamatu müüki mõjutab, et räägivad kirjastused ka seda, et viimasel ajal tee või tina ikka müüakse, läheb et isegi kui, kui ilmuvad arvustused ja vot sealt edasi tegelikult oligi üks mõte ka meil, et kuidas just jõuda nooremate lugejateni ja kuidas jõuda raamatukogudesse, sest et noh, see mõnes mõttes on tõesti selline kraam, mis peaks raamatukogudes olemas olema. Nendel jälle raha vähe, peavad kogu aeg valima, mida sisse võtta. Ja siis tuligi selline mõte ja selle üleskutse vehkisid need taaskord jälle välja hõigata. Et inimesed, kelle jaoks on oluline kirjandus ja kes tahaksid seda üritust ka toetada, siis saaksid seda teha niimoodi, et nad valiksid välja mõne raamatukogu. Kas näiteks oma kunagise kooli raamatukogu, oma koduvalla raamatukogu ja lepiksid selle raamatukoguga kokku, et nemad nii-öelda oleksid Jeroonumuse patroonid või Matroonid ja hangiksid selle sarja sinna raamatukogusse, nii nagu raamatut siis ilmuvad? Tänu neile siis oleksid need raamatut seal olemas. Hieronymus sarjaga on üldse seotud palju toredaid üleskutseid. Praegugi on ERR-i lehel veel üleval selline, justkui avad antud nimekiri, kuhu toimetajale kirja saates võib esitada ettepanekuid, mida oleks vaja tõlkida või mida, mida inimesed arvavad, et oleks vaja tõlkida eesti keelde. Kas on tulnud ka üldse teile mingeid ettepanekuid, mis oleks puudu? Ettepanekud tulevad ju tegelikult iga kvartal kirjastuste ja tõlkijate poolt ja selles mõttes Me ei tegutse küll mingisuguse olemasoleva generaalplaani või, või üldise nimekirja järgi selles mõttes, et noh, neid nimekirju ei ole väga raske koostada võtta mingi mistahes maailmakirjanduse õpik ja siis sealt ümber kirjutada sellised tähtsamad teosed, aga siin peab just arvestama seda üsna raske on panna kedagi tõlkima teost, mis teda nagu varem ei ole kõnetanud või talle huvi ei paku, et, et ikkagi hea tulemuse saab esmajoones siis, kui see on tõlkija enda eelistus, aga loomulikult me ei saa ka päris tõlkijate eelistuste peale lootma jääda, et seda taustatööd tuleb ikkagi teha ja soovitada neil ühte või teist raamatut käsile võtta. Ta vahelduseks tänapäeva kirjanduse tõlkimisele proovida kätt klassikalisema kirjanduse peal. Et sellised ettepanekud tähtsate teoste tõlkimiseks on, on alati teretulnud, aga, aga veelgi enam on teretulnud siis, kui kaasnevad lihtsalt pealkirja mainimisega ka konkreetne tõlkija nimi või, või kirjastaja, kes võiks olla selle väljaandmisest huvitatud. Praegu näha olevas nimekirjas ikkagi tuleb välja, noh seal on selgelt näha, et kõige enam mõeldakse ikkagi 20. sajandi klassikute tõlkimisele, aga nii palju kui mina aru saan, siis Hieronymus on natukene suunatud ikkagi veel varasemale kirjandusele. Kas me oleme üldse võimelised praegu seda lugema, sest mulle tundub, et nii vana kirjanduse jaoks on väga oluline, et on olemas ka saatesõnad, et on olemas selgitused ja kõik põhjalik viite struktuur, sest et võib-olla ei mõistagi enam seda lugeda. Ja noh, lugemisega saaks ka hakkama, aga seal on muidugi asetõlkijate küsimus ikkagi, et mida kaugemale ajas tagasi liikuda või liikuda näiteks siit Euroopast väljapoole siis tekib kohe see küsimus, et kas meil on olemas selle ala filoloog, spetsialist, kes suudab esiteks, valida, siis tõlkida, kommenteerida. Need on jah, tõesti selliseid raamatuid, et need nagu tellimustööna ei tee. Et veel seal ikese tõlkija kutsumus peab seal taga olema ja eks me seda muidugi natuke lootsime ka, et kui see on nagu välja hõigatud, siis võib-olla ärkavad need uinunud mõttekesed, sellepärast et noh, tegelikult ikka tõlkijad käivad ringi, midagi neil on mõttes, tahaks tõlkida. Aga noh, näiteks paks ja raske raamatut, kas leidub kirjastaja, kas on aega seda ette võtta, et sealt praegu on näha, et neid mõtteid on nagu liikvele läinud ja võib-olla tõesti jah, et kuidagi nii palju saab kedagi tagant torkida, et juba on teada, et kellelgil on mingis suunas huvi või mingid mõtted või, või et ta on näiteks mingeid katkendeid juba kusagile millestki teinud, et sealt siis nagu edasi liikuda. Et me natuke proovime olla proaktiivselt ka, aga üldiselt jah, eks see sõltub ikka ära tõlkijast kõige rohkem ja siis kirjastusest. Et mille vahel meil üldse valida on, aga peab ka ütlema, et meil ikkagi neid vanemaid asju on töös küll. Siin on jah, veel 20.-st sajandist näiteks ootamas järge Jondos passose 42. laiuskraad või siis näiteks Vitult kombroovitš siis poolakeelne veel sajandi alguse poole liikudes siis näiteks Marsil prustrit James Joyce'i Ulysses. Lõpuks ometi. Aga näiteks on siin ka meil saagad, nooleoodi saaga, mida lubanud tõlkida kommenteerida Mart Kuldkepp või siis näiteks padja märkmed, seisonacon tõlkija Alari Allik või siis vanaindia jutukirjandus, mille koostab, tõlgib, kommenteerib Martti Kalda ja Achilleus Stad seos Leokipe ja kleit, opon, mille tõlki Jaan Kadri Novikov, nii et selles mõttes see pilt läheb kirevamaks küll siin ütleme, lähiaastal või paari jooksul. Kas teie tunnete, et midagi väga, väga olulist on puudu, mis oleks selline mingi kõrge asi, mis täiesti puudu on eesti keeles? Neid raamatuid, mis tähtsaid klassikalisi maailmakirjandusliku tähtsusega teoseid, mida ei ole eesti keelde tõlgitud, on veel päris palju ja eriti palju ei ole ju jõutud veel tõlkida üldse seda tõelist antiikklassikat kuigi mingisugused teed on sinna sisse sõidetud ja antoloogiad on olemas, kus on katkenditena paljud teosed esindatud. Aga paljud sellised nimed, renessanssi ja keskajakirjandusest on meil ka ikkagi tuttavad ainult kooliõpikutest pealkirjade ja ümberjutustuste järgi. Et iseasi on tõesti see, et kui palju nagu tänapäeva inimene sellist kirjandust puhtalt naudingu pärast vabatahtlikult loeks. Aga selle emakeelne olemasolu on sellegipoolest tähtis. Ja kui mõtelda võib-olla sellistest tõelistest suurgeeniusest, kes eesti keeles on kõige napimalt esindatud, siis vaieldamatult on üheks selliseks John Milton kelle kaotatud paradiisi ja tagasi võidetud paradiis Istan, ilmunud küll rohkem kui 100 aastat tagasi kaudtõlkes proosaümberjutustus, aga seda tõelist asja veel ei ole, et seal nagu üks näide, aga tema kaasaegsete hulgast Mandri-Euroopast leiduks enam-vähem sama kaaluga igasuguseid pikki poeeme värsslugusid. Aga seal juba tõesti on küsimus selles tõlkimise viisis ka värsi tõlkimine, eriti veel riimilise värsi tõlkimine on palju, palju töömahukam kui proosa tõlkimine. Tegelikult ju see poeesia või ilukirjandus oli kuni 18. sajandini ikkagi valdavalt samatähenduslik värsiga. Et proosat hakati nagu kunstiks pidama suhteliselt hilisel ajal ja värsi tõlkimisega ongi selline lugu, et see on tõesti nii mahukas, kuigi seal on samas võimalik leida ka mingisuguseid selliseid vahendeid, mis võib olla nii, töömahukad ei ole, aga annavad ikkagi originaalist ka mingisuguse ettekujutuse, et suur osa antiikkirjandusest tragöödiad, komöödiad, epased on värsis keskaegne renessansi kirjandus on ka suurel määral värsis ja veel riimidega värsis riimi tegemine. On väga töömahukas mõte iseenesest tundub huvitav küll, ütleme et kui juba on selline värsis riimis tõlge olemas, et oleks näiteks iiliasest vabavärss tõlge, et võib-olla mõnes mõttes tõesti lugejale mõeldes oleks päris hea variant tekitaks uut huvi ja tekitaks uut huvi, siis ka nendes võib olla, kes tahaksid neid võrrelda omavahel ja nii et selles mõttes, aga vot jah, et kas me taas uustõlkeid, novot, uustõlkeid taas tõlkeid vabavärsis, hiilias oleksitegi uus tõlge seda toetaks küll. Ja ma usun küll, et selle kohta mingisuguseid piiranguid ei saa ette seada, et, et kordustõlked oleksid ka teretulnud, eriti kui nad oleks midagi uut vana kõrvale pakkuda. Seda programmi Hieronymus programmi toetavad kahe kolmandiku ulatuses kolm Eesti eraettevõtjat. Kas see ongi võib-olla kultuuri rahastamise tulevik, mida teie sellest arvate, et kultuuri hakataksegi rahastama võib olla palju rohkem eraettevõtlusest? No see võiks ju nii olla küll, ütleme niimoodi, et kunstimaailmas on seda juba varemgi juhtunud, aga kirjanduses on mulle paaril viimasel aastal kuigi ei avatud. Eesti raamatu sari siiski on juba erarahastuse peal kauem toiminud. Aga jah, nii nii see võiks ju tõesti olla, et kui on ise inimene raamatusõber, et siis teda huvitaks ka raamatute väljaandmise toetamine. Ja see on muidugi väga tore, et eraettevõtjad on meid nii hästi avatud Eesti raamatu kui ka geronomise sarja toetanud, aga ma siiski arvan, et nii-öelda kultuuripoliitika, kultuuri toetamine, mise puhul ei saa eraisikute peale nii väga lootma jääda. See ei tähenda, et kultuurkapital või, või mingisugused muud riiklikud allikad võiksid ennast distantseeruda sellistest asjadest. Lisaks peab alati küsima, et kas ei teki eraettevõtjate puhul just seda ohtu, et kultuuri rahastamisest saabki teatud maineprojekt. Ja kui sellest kasu saab kirjandus, siis ma ütleks, et miks mitte ja. Mingit ohtu ei ole selles, et kui ta maine projektiks saab, seda paremaga Ja siis ema ühtlasi viiti mingitesse ringkondades, teadmised lugemine on täitsa aktsepteeritud tegevus, aga peab küll ütlema, et need selle sarja sponsorid on hoidnud väga madalat profiili, nemad ei ole keegi isegi tahtnud, et nende nime ja nägu sellega seostatakse ja mis mõnes mõttes on isegi, ma arvan kõige mõttekam 500 toetada, et mõnes mõttes noh, annad vabad käed, et see ei ole niimoodi, et sponsorid oleksid näiteks andnud oma soovinimekirja ja siis nüüd selle järgi käiks tantset nii-öelda nad ise ilmselt ka jälgivad huviga mängu. Mis on nüüd siis iroonilise sarjas ilmunud väga ilusti eksponentsiaalselt igal aastal poole rohkem, et eelmisel aastal kaks teost sel aastal neli, kas järgmisel aastal ootab meid ees juba kaheksa uute, tegelikult juba nüüd ühe aastaga on ilmunud kuus raamatut. Me esimese esitluse tegime mais ja siis saime tutvustada kahte ja nüüd detsembris nelja raamatut, nii et see on jah, nagu see arvuti mikrodžiipide maailmas tuntud Moore'i seadus, et, et poole aastaga kahekordistub see arv, ei ma sellist vekslit välja käia, et me nüüd järgmises mais esitleksime lausa kaheksat raamatut, et nagu juttu oli, et töös on 11 raamatut, aga igas kvartalis lisandub midagi juurde. Seda statistikat vaadates oli meeldiv näha seda, et need 11 raamatut 10-st erinevast keelest, et see keelte mitmekesisus on tõesti suur, ilma et me oleksime nagu spetsiaalselt silma peal hoidnud, et paratamatu on see tõlkijate oskusi ja saadavust vaadates. Inglise keel pääseb domineerima, aga seni seda ei ole olnud. Tõlgitud raamatutest on vist kõige rohkem saksa keelest, tõlkeid ja, ja töös olevates asjades on ka, nüüd siis jah, kaks inglisekeelset. Aga sellist projekti ei saa kuidagi forsseerida selles mõttes, et et kui anda kaks või kolm korda rohkem raha juurde, et siis ka ilmuks kaks ja kolm korda rohkem raamatuid, et siin tulevad teatud kasvu piirid, et üks ongi see tõlkijate valmisolek. No üks asi, mida hieronovesse ju, mis eelistal nagu sellise puhtalt spontaanse kirjastamise ees on see, et me saame suhteliselt viisakalt tõlkijatele nende töö eest maksta rohkem kui siis, kui, kui mingit toetust ei oleks, aga isegi ka sellisel puhul maksa kui palju tahad, ei õnnestu ikkagi igale raamatule tõlkijat tingimata värvata. Nii et jah, ma sellist päris eksponentsiaalselt kasvu ei söandaks prognoosida ka nüüd vähemalt see sari on hoo sisse saanud ja ja me ei pea tingimata muretsema selle pärast, nagu alguses on, et kui mingisugune programm algatatakse, et siis oleks tähtis ka võimalikult kiiresti tulemusi näidata, neid tulemusi me oleme saanud näidata selle kuue raamatu näol ja, ja neid kindlasti vähem. Jaakko keeli vaadates tõesti, mul oli vahepeal aega neid kokku lugeda kolm raamatutena ilmunud saksa keelest seal taga muidugi ongi võimas tõlkija Mati sirkel, kaks nendest on Mati Sirkeli tõlgitud, kolmas on tal ka juba valmis ja ka ootab ilmumisjärjekorda kaks on tõlgitud prantsuse keelest ja üks hispaania keelest. Ja siis ma vaatasin veel seda ka, et huvitavalt sellised võrdsed lugemisportsud on kuidagi kogemata Ta sattunud, et eelmine kord esitleti kahte väga paksu raamatut kokku umbes 1200 lehekülge lugemist, seekord oli neli õhemat aga jällegi 1200 lehekülge lugemist, nii et see peaks siis olema Jeronomuse sarja selline lugeja võimekus 2400 lehekülge aastas. Peaks olema tehtav küll. Eelmisel nädalal esitletigi nelja raamatute maainimene, et siin ka ära, kus ta floveeri puga ja pekišee, mille on tõlkinud eesti keelde Andres Raudsep. Hans Henri jaanipuulaev, mille on tõlkinud Matti sirkel. Pablo Neruda armastusluuletused, tõlkinud Carolina pihelgas ja Johann Wolfgang Göte hingesugulased teie vaimusilmas, kes on nende raamatut, implitsiitselt, lugejat või kes loevad neid Eestis? Oleneb raamatust, et ma veel täiendan, et Göte hingesugulased tõlkis Heli Mägar ET Göte näiteks on selline üks klassikaline romaan realismi eelsest ajast. Ta võiks kuuluda tõesti kooliprogrammi või vähemalt ülikooli programmi. Ruuda on need sedasorti raamat, mis sisaldab endas ka tema Ühte esimest luule kokku 20 luuletust, mis on üks 20. sajandi kõige müüdumaid luuleraamatuid väidetavasti 20 miljonit on seda ostetud ja Rudan jah, ühtaegu selline salapärane, moodne luuletaja, aga ka üsna hõlpsasti ligipääsetav ja ja ta võiks sobida ka igale luulearmastajale ja võib-olla ka nendele, kes, kes luulet ei loe. Nüüd, et klaver on samuti autor, kes kuulub selgelt kaanonisse, võiks olla jällegi kooliprogrammides, ülikooliprogrammis, dema peateos, millest ilmselt alustatakse temaga tutvumist, on ikkagi mad hambaavarii, aga kellel on see läbikäidud, siis tema, see postuumselt ilmunud lolluse anatoomia on samuti selline tugevalt juurdunud, klassikasse istutatud raamatu. Aga nüüd Hanseniaan, et tema on selline natukene kontroversiaalse mainega tegelane, keda tasub just võib-olla sellepärast lugedagi, et kui tema kohta nagu kuskilt sekundaarallikates andmeid otsida, siis jääb silma see, et, et ühest küljest nagu peetakse teda skandaalseks kirjanikuks lausa nagu tabukirjanikuks, keda ei tohiks puudutada autsaider Üheks selliseks paariaks ja teisest küljest on teda tõstetud selliseks modernismi suurkujuks täiesti võrreldamatult geeniuseks ja nii edasi, nii et, et selline iseloomustus võiks ka ilmselt, et ligi meelitada lugejat Ja kui sealt teiselt poolt, siis võtta ka veel need kaks, mis juba ilmusid kevadel. Et siis Louis Ferdinand linn, arvan, et temal ka juba Eestis on lugejat tegelikult olemas, et reis öö lõppu sai päris head tähelepanu, nüüd surm järelmaksuga. Millal sammuti tõlkinud Heli Allik ja Herman prohno ka ja just nimelt tema romaalses kuutõbised, mille Mati Sirkeli tõlkes, mida peetaksegi tema peateoseks ja ka täiesti selline vaieldamatu klassik. Aga mis ma siin enne nende lugemisportsude kohta ütlesin, siis tegelikult muidugi on niimoodi, et lugejale on ikka õigus raamat pooleli ka jätta, et see on tema, isegi üks põhiõigusi, et see on tegelikult selge, et kõigile ei istu kõik. Aga noh, et kui see on nagu valik on lai, siis ongi loota, et igaüks leiab siit endale midagi. Ma loodan, et me ei pea eesti tõlgitud kirjanduse puhul ütlema nii nagu Marju Lepajõe väga armsasti naeris, et praegu läheb peale ainult lahutuse reis, reisija, lahutus, Vaide jätkuvalt Hieronymus sari pakub lugejatele ka täiesti hoopis teistsuguseid naudinguid. Nojah, need tegelikult mõlemad hästi arheotüüpset teemadel, et kui, kui vaadata seda Göta hingesugulasi, siis ta räägibki lahutusest ja abielust. Jaani raamat räägib reisist nii et nendes peitubki kirjanduse tuum. Iseasi tõesti, millisel tasemel millise pealiskaudsuse või süvenemisega neid käsitleda. Aitäh teile, Liina Tamm ja Märt Väljataga selle huvitava intervjuu eest ja aitäh selle programmi eest ja ma soovin tõesti kõike edu ja loodetavasti leidub tõlkijaid ja leidub lugejaid, kasid väiksest Eestist. Aitäh.