Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva 20. jaanuari olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Tartus otsustatakse neil minutitel võimuliidu saatus. Tänase Reformierakonna koosoleku peamine küsimus ei ole ühte abilinnapead umbusaldada või teist ametisse nimetada. Tänase koosoleku põhiteema on kas Reformierakond, üldse tahab Keskerakond aga koalitsioonis jätkata. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mis muudaks kaugküte pakkujatele lihtsamaks kahedariifilise kütteina kehtestamise. Viru Keemia grupi juhatuse esimees Ahti Asmann leiab, et Eesti peaks põlevkivitööstust säilitama nii kaua kui võimalik. No Eesti riik 2018. aastal teenis põlevkivisektoril 122 miljonit otseste kaudsete maksudena ja 700 pluss miljonit. Lisandväärtusena. Vladimir Putin vabastas ametist riigi peaprokurör Juri Tšaika, Norras lagunes parempoolne koalitsioonivalitsus. Kultuuriministeerium toetab eraõiguslikke väiteid rattureid tänavu kokku 3,1 miljoni euroga. Kui sealt nimekirjast miski, nagu silma torkab, siis kinoteatri puudumine ja teater Kelm võiks tegelikult olla seal kunstiliselt pildilt. Kaia Kanepi langes Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel välja kohe avaringis. Ilm püsib muutliku pilvisusega, võib sadada nii vihma kui lörtsitemperatuur on öösel pluss ühest pluss viieni päeval miinus kolmest pluss seitsme kraadini. Tartus kogunesid tund aega tagasi Tartu linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed ja partei piirkondlik juhatus raekotta nõupidamisele peateemana õhus küsimus kohaliku võimuliidu tulevikust. Neil minutitel peaksid nad tegelikult hakkame juba kohtuma koalitsioonikaaslase Keskerakonnaga fraktsiooniga kasse kohtumine toimub ja mis seal juhtub, sellest pärastpoole. Praegu Madis Hindre mõtteid enne seda. Vähem kui paar nädalat tagasi avaldas Tartu keskfraktsiooni liige Marina Riisalu 10000 tähemärgilise essi KOGU SEE rääkis sellest. Tartu abilinnapea Monica Rand on kliinilise probleemiga psühhopaat, aga see Riisalu postitus on ainult näide. Mõned Tartu reformierakondlased on juba välja öelnud, et neile koalitsioonipartneri uus stiil ei sobi. Ants Laaneots nimetas Jaan Tootsi juhitud keskerakondlaste võtteid suisa räpasteks. Tänase reformierakonna koosoleku peamine küsimus ei ole kas ühte abilinnapead umbusaldada või teist ametisse nimetada. Tänase koosoleku põhiteema on, kas Reformierakond üldse tahab Keskerakonnaga koalitsioonis jätkata. Tartu linnapea Urmas Klaas ei väsi kordamast, et tema jaoks on oluline stabiilne linna valitsemine ja töine õhkkond. Jaan Toots seda isenesest lubab. Toots ütleb, et Keskerakonna uuele abilinnapeakandidaadil Aleksandr Shirokovil pole isegi oma plaani vaja sest ema peab lähtuma koalitsioonilepingust. Kui seda liini pidi edasi mõelda, võiks oodata, et k pahasemad reformierakondlased tänase koosoleku järel leebuvad. Neljapäeval algatatakse ranna umbusaldus, veebruaris viiakse see täide ja uus abilinnapea ametisse. Sammas peetakse Tartus lisaks koalitsioonilepingu lauses ka poliitika tegemise head stiili ja kui reformierakond oma partneritele kõik andeks annab, peab nii mõnigi mees ja naine oma pahameele alla neelama. Kas nad seda suudavad või isegi tahavad ja kui palju see neid ennast kirjeldab, see peakski tänator raekoja koosoleku saalist selguma. Muidugi on ka võimalus, et otsustamine lükatakse edasi sest nii Monica ranna umbusaldamine kui uue abilinnapea valimine toimuksid alles veebruaris ja vahepealset aega saaks Reformierakond kasutada, et tasahilju võimalikke uusi koalitsioonipartnereid. Loodame ühel Päevakaja jooksul uudiseid saada nüüd teistel teemadel Euroopa Komisjoni poolt plaanitud õiglase üleminekufondi tingimuste kohaselt peaks Eesti saama toetust ligikaudu 125 miljonit eurot. See peaks olema võimalus Eestile, energiasektori restruktureerimisega, transpordisektori üleviimiseks, taastuvatele kütustele ja näiteks Ida-Virumaale uue hoo ja majandusarengu loomiseks. Mõnede arvamuste kohaselt on see väike raha. Euroopa Komisjoni volinik Kadri Simson päris nii ei arva. 125 miljonit on mõeldud siis esimeseks seitsme aastaseks finantsperioodiks. Me teame, et kliimaneutraalsuse eesmärk on aastaks 2050 aga kuna 30 aastaseid finantsperioodi olemas ei ole, siis me esialgu räägime sellest käega katsutav vabast ajast. See 125 miljonit tuleb lisaks siis juba eelmise komisjoni poolt pakutud eelarve-ettepanekule. Ja ta suureneb selle võrra, et iga liikmesriik saab juurde panna poolteist korda oma teistest struktuurfondidest. Ja nii nagu ka ülejäänud Euroopa Liidu rahastuse puhul selle peab veel lisanduma 45 protsenti kaasrahastust riigi enda eelarvest. Meie jaoks on see tähtis, et see siis ligi 500 miljonit eurot aitab eelkõige just Ida-Virumaal panna töösse plaanid, milliseid töökohti luua tööstuses, mis on vähem saastavat kui tänane põlevkivitööstus. Viru Keemia grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ütleb, et põlevkivitööstust peaks säilitama nii kaua kui võimalik. No Eesti riik 2018. aastal teenis põlevkivisektoril 122 miljonit otseste ja kaudsete maksudena ja 700 pluss miljonit lisandväärtusena. Et kui põlevkivitööstus toimiks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseni vähemalt 30 aasta jooksul, siis kordades need numbrid 30-ga Me saame võimalik maksutulu 3,6 miljardit ja võimalik lisandväärtus 23 miljardit. Et äärmiselt oluline on, et Eesti otsustajad aduksid neid summasid, seda majanduslikku väärtust, enne kui hakata millestki loobuma või või seda ohtu seadma. Selge see, et kliimaneutraalsuse eesmärk tähendab olulisi riske põlevkivitööstusele. Ja tänase teadmise järgi ta peaks viima perspektiivis selle sektori sulgemiseni. Ja meie arvates minu arvates on ebamõistlik olla nõus toetusega, mille suurus võrdub majandusharu ühe aasta maksupanusega riigil kindlasti mõistlikum teenida täpselt samasugust summat igal aastal järgneva 30 aasta jooksul. Minu jaoks on oluline, et meie otsustajad aduksid eelolevate otsuste tähtsust. Valitsus teadaolevalt peab märtsikuu jooksul kujundama Eesti raamseisukohad kliimapoliitika suhtes. Ja, ja minu meelest on äärmiselt oluline, et võetakse selge, tugev seisukoht, mis saab põlevkivitööstusest järgnev järgmise 30 aasta jooksul. See maksupanus, lisandväärtus, mis sektor täna annab. Minu meelest on mõistlik seda ühiskonnale vastu võtta vähemalt järgmise 30 aasta jooksul ja sellest saadavast rahast jumala eest võib koolitada inimesi ümber arendada, mitmekesistada majandust, mida iganes teha. Nii palju, kui meil tarkust ja teadmist on. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib lihtsamaks muuta kahe Toriifilise kaugkütte hinna kehtestamise. Niimoodi saaks kaugküttefirmad küsida eraldi tasu tarbimisega kaugküttevõrgu ülalpidamise eest. Madis Hindrale räägib sellest Eestis kasutab kaugkütet ligi 60 protsenti inimestest, samas otsivad üha rohkemad majaomanikud kaugkütte kõrvale teisi lahendusi. Olgu selleks maaküte või õhk-vesi soojuspump, sest suurem osa aastast on niimoodi lihtsalt odavam. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonna juht Rein Vaks tõdeb, et külmemal ajal uutest küttelahendustest ei aita. Mis tähendab, et kaugküttevõrk on tema jaoks kogu aeg olemas ja ootab ja see valmisolek tuleb kinni maksta teiste tarbijate, aga see ei ole printsiibi selts õiglane. Ehk lihtsustatult maksab keskmine Lasnamäe soojatarbija kinni selle, et mõnes uusarenduses talvel külmaks ei läheks. Sestap on soojatootjaid juba aastaid rääkinud kahedoriifilisest hinnast, ühel real küsitaks raha reaalselt tarbitud energia eest. Teisel real küsitakse võrgutasu selle järgi, kui jämedat soojatoru tarbija maksimaalselt vajab. Ma arvan, et selline revolutsioon on olemas ja siis vastavalt sellele oskab see isik, kes tahab paralleeltootmist endale koju saada, oma lahendust paremini välja ehitada ja kaaluda, et missugust võimsust tal tegelikult koju tarvis on. Samas nagu öeldud, mõned inimesed juba on alternatiivsetesse lahendusse investeerinud, neile tuleks kaugküttevõrgutasu küsimine ilmselt halva üllatusena. Kindlasti ei ole olukord ka selline selline tarbijataks hakkama nüüd kaugkütte eest senisest oluliselt rohkem maksnud, pigem saadakse aru, et tegemist on lisateenusega. Sellest saab kindlasti maksma ja seisa üllatusena selle pärast tulla, et kui ikkagi millises teenust tarbitakse, siis teenusest õiglaselt makstud. 2018. aastal kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et küttehinnakomponentideks jagamiseks seadust muutma ei pea. Iga kütet võitja saab oma hinnapoliitika ise konkurentsiametiga kokku leppida. Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu tegevjuht Siim õmbleja ütleb, et ettevõtted on siiski ootele jäänud. Kõik uus ja keeruline, natukene ootamatusi täis ja keegi võib-olla otseselt noh, ei ole tunnetanud sellist vajadust, et tahaks seda teed läbi käima hakata küll on seal kindlasti tulevikus väga suur tõenäosus, et sa ikkagi niimoodi juhtub. Ja kui hinnakomponendid on seaduses, ei pea iga ettevõte ise jalgratast leiutama. Siim õmbleja lisab, et tegelikult võiks seadus kirjeldada kahedoriifilisest hinnastamisest veel paindlikumat süsteemi. Noh, pariislased ei tähenda nagu seda, et sul on üks energiakomponendi india üks võimsuse hind, et see võib-olla selles mõttes sesoonne hinded energial on erinevad hinnad, kas suveperioodil talveperioodil, kui nutikad mõõturid on võimalik isegi tegelikult päevasiseselt teatud tundidel, siis põhimõtteliselt on ta ka soodsama hinnaga, kas siis kallima hinnaga? Madis Hindre saab täna tublisti tööd teha, Lähme Tartu teema juurde tagasi. Selgunud on, et Reformierakond siiski kohtub Keskerakonna fraktsiooniga ja enne seda andis Tartu linnapea Urmas Klaas lühikese intervjuu. Me hakkame kell kuus praegu kohtuma Keskerakonna Tartu volikogu fraktsiooniga ja räägime neile kõigepealt Reformierakonna fraktsiooni juhatuse mõtet teiste seisukohtadest. Kas Reformierakonna juhatus ja fraktsioon soovib Keskerakonnaga koalitsioonis jätkata? Mõistan teie kärsitust ja, ja onlain meedia on väga kiire meedia, aga jätke mulle, palun võimalus suhelda Keskerakonna kolleegidega. Kas te täna sotsiaaldemokraatidega kohtusite? Ma olen täna kohtunud erinevate inimestega ja, ja sealhulgas kohtunud ka täiesti näinud sotsiaaldemokraate. Kas juttu oli ka uuest võimalikust koalitsioonist? Tartuni väikene linn, nii et mul on selline ettepanek, et ma kohtun Keskerakonna kolleegidega ja annan teile pärast seda põhjalikke intervjuusid. Nii et uus info kuskil hiljem, aga praegu välisuudised ja Reene Leas Venemaa president Vladimir Putin vabastas täna ametist mõjuvõimsa peaprokuröri Juri Tšaika ja nimetas uueks peaprokuröriks Igor Krasnovi. 68 aastane Tšaika oli Venemaa peaprokurör alates 2006.-st aastast. Peaprokurör vabastati ametist seoses üleviimisega teisele ametikohale, teatas kreml üksikasju täpsustamata. 43 aastane Krasnov on praegu Föderaalse Juurdluskomitee asejuht. Putin esitas tema kandidatuuri kaalumiseks föderatsiooninõukogule. Putin esitas riigiduumale täna ka põhiseadusmuudatuste paketi. Muudatuste eelnõu seas on muuhulgas ettepanekud presidendi võimu vähendamiseks. Reform annab parlamendile õiguse peaministri ametisse nimetamiseks ning piirab presidendi mandaati kahe ametiajaga. Putin teatas muudatustest üllatuslikult eelmisel nädalal oma aastakõnes. Norra progressipartei teatas, et lahkub pühasõdalase abikaasa ja kahe lapse kodumaale tagasitoomise tõttu parempoolsest koalitsioonivalitsusest. Norra Pakistani topeltkodakondsusega naine toodi Norrasse, sest vanem laps oli raskelt haige. Parteijuhi sõnul olevat progressipartei soostunud laste, kuid mitte äärmusrühmituse ISIS kuulunud naise naasmisega. Naine väidab, et reisis ISISe aladele vastu tahtmist ning üritas pikalt sealt minema saada. Norra võimud aga kahtlustavad, et naine oli nii ISISe kui ka džihhadistlikku annustra rinde liige. Ukraina teatas ohtliku linnugripipuhangust riigi ühes farmis. Tegemist on linnugripiviiruse tüvega H viis. Maailma loomaterviseorganisatsiooni andmetel on tegemist esimese linnugripijuhtumiga Ukrainas viimase ligi kolme aasta jooksul. Eesti veterinaar- ja toiduameti teatel levib linnugripp praegu Kesk-Euroopas ülinakkavad linnugripi H viis, N kaheksa on tuvastatud Poolas, Ungari, Slovakkia, kes Rumeenias ja Tšehhis. Eesti lähiümbrusest audi veel tuvastatud pole. VTA märkis aga, et kui linnugrippi ei suudeta Kesk-Euroopas kontrolli alla saada, siis võivad rändlinnud sellega Eestisse tuua. Microsofti president Prätz, mis andis intervjuu rahvusringhäälingule ja ütles, et tehnoloogiaettevõtted ja riigivõimud koostöös peavad tagama selle, et tehnoloogilised võimalused ei muutuks ohuks julgeolekule, privaatsusele ja demokraatiale sest meil on täna mitmed kohtumised Brüsselis, Euroopa komisjonis, Euroopa Parlamendis. Kohtumistel olid teemaks probleemid andmekaitsega, Microsofti ja Euroopa Liidu vahelistes lepingutes, aga ka tehnoloogiasektori vastutus. Kõige üldisemalt siis Eestist on kujunenud vastutustundlikkuse teema eest kõneleja. Tema sõnul peavad ettevõtted ja valitsused ühiselt selle nimel tegutsema. I think maakusi hoian, formaat võib siin Sampka Women's vappens. Ma arvan, et demokraatia küsimus on erilise tähtsusega. Me näeme, et mõned valitsused on välja arendanud relvad, mis põhinevad tehnoloogia kasutusel näitusel. Eesti oli üks esimestest, kes seda 2007. aastal koges. Kui vaadata tänast demokraatiat, siis poliitikuid ja parteisid rünnatakse, proovitakse sisse häkkida nende kirjavahetusse. Me töötame programmi kallal, mis võimaldaks. Kaitset selliste rünnakute vastu me peame hoolitsema oma valimissüsteemide turvalisuse eest ja lõpuks on meil lai probleemide ring, mis seostub valeinfoga. Me ei saa võtta demokraatiat, iseenesestmõistetavana olud on uutmoodi ja nõuavad uusi vastuseid. Kultuuriministeerium toetab eraõiguslikke väiketeatreid tänavu kokku 3,1 miljoni euroga, mida on märksa rohkem kui eelmisel aastal, kui erateatrid said 1,8 miljonit eurot tegevustoetust. Kuidas see raha jaguneb, räägib lähemalt Kadri Põlendik. Nii nagu eelmisel aastal, saavad ka tänavu Väike-teatritest kõige rohkem toetust Von Krahli teater, VAT teater ja teatrum. Neist esimese kahe toetus jääb 450000 euro kanti. Teatrum saab ligi 330000 eurot. Kõige rohkem suurenes toetus mittetulundusühingule teine tants ja sõltumatu tantsuühendusele, kes mõlemad said varasemast 49000 eurot rohkem. Pea sama palju kerkis ka Tartu uuele teatrile määratud toetus. Esimest korda saab riigilt toetust must kast, kellele määrati 16000 eurot. Kokku rahuldas kultuuriminister Tõnis Lukas 11 väike teatri rahataotlused. Kogu nimekirja summasid saab lugeda ERR-i kultuuriportaalist. Teatrikriitik Meelis Oidsalu leiab, et rahastusotsustega võib üldjoontes rahule jääda. Kui Juhan Ulfsaki sõnu laenata, et siis seakisaks mingit põhjust ei ole. Kas ta tuleb ikkagi seda taime, millelt mingeid õisi ka lootan? Kui sealt nimekirjast miski nagu silma torkab, siis kinoteatri puudumine. Aga neil olid vist mingid tehnilised põhjused, miks nad ei saanud oma taotlusi ei esitatud ja ka teater Kelm võiks tegelikult olla seal kunstiliselt pildis, aga, aga mul puudub ka info selle kohta, kas nad üldse taotlesid. Toetust soovisid, kuid ei saanud vana Baskini teater polügoon ja Tartu suveteatri selts samuti osaühing lavastuskoda. Oidsalu hinnangul tundub seegi aus otsus olevat. Minul küll mingit sügelust, see loetelu tekitad. No seal on üks argument olnud see, et vana Baskini teater on selline, kus ikkagi käib päris palju publikut vaatajatele see meeldib, nende repertuaar, et miks nad ei võiks toetust saada. Nad ei tegele teatrikunstiga, teatril on Eestis nii palju muid funktsioone, et minu arust vana Baskini teatrile võiks ka sotsiaalministeerium anda parem toetust, et teater ei ole Eestis ainult kunstiteenistuses. Kultuuriministeerium peaks ikkagi kunstitaotlusliku teatriast muretsema, rohkem. Rahasumma kasvu veab Oidsalu tervitatavaks, küll aga leiab ta, et rahastus on muusikateatri poole kaldu. Tasakaal selle vahel, palju veel läheb muusika ja balletiteatrite rahastamiseks võrdluses omakeelse sõnateatri rahastamisega, see on natuke liiga palju kreenis selle esimese poole selle peale võiks nagu pikemas perspektiivis mõelda veidi, sest muusika ja ooperiteatrimaterjal ja esitajad ja kohati tegelikult ka publik on välismaised. Minu arust Eesti riik peaks pigem toetama algupärase teatrikultuuri arendamist ja vähem muretsema siis Soome Pensionäride lõbustamise pärast. Riigikogu väliskomisjon haka näosusega koostama avaldust, milles mõistab hukka Venemaa püüded teise maailmasõja ajalugu endale soodsalt tõlgendada ja ümber kirjutada ning sõjasüüd teistele riikidele veeretada. Riigikogu väliskomisjon arutas täna Reformierakonna saadik kui ja komisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni ettepanekut säärane avaldus koostada ja hakkab sellega edasi tegelema. Neljapäeval. Käesoleval aastal möödub 200 aastat tik avastamisest. See tähtis ajaloosündmus on seotud ka Eestiga, sest üks esimesi, kes 1820. aastal Antarktikas nägija avastusega dokumenteeris oli Saaremaal sündinud baltisakslasest meresõitja Fabian Kotli Benjamin von Bellingshausen. Selle olulise saavutuse ja ajaloolise sündmuse tähistamiseks laseb Eesti Kahekümne seitsmendal jaanuaril veel ringlusse 750000 erikujundusega kaheeurost käibemünte Antarktika 200. Ja just praegu saabus pressiteade, et Reformierakond lõpetab Tartus Keskerakonnaga koostöö. Reformierakonna Tartu piirkonna juhatus ja linnavolikogu fraktsioon otsustasid lõpetada linnavolikogus koostöö Keskerakonnaga alustada konsultatsioone sotsiaaldemokraatliku erakonnaga uue koalitsiooni moodustamiseks. Linnapea Urmas Klaas ütles, et kujunenud olukorras, kus Keskerakond ei ole ühtki küsimuses, kuidas lahendada erakonna sees tekkinud vastuolud on keeruline näha, kuidas Keskerakond saaks Tartu linnajuhtimises osaleda. Klaasi sõnul pole olukorra jätkumine Tartu linna huvides. Reformierakonna prioriteediks on tegeleda Tartu linna jaoks oluliste küsimustega, mitte koalitsioonipartneri sisetüli lahendamisega. Nii et Tartu küsimuses oleme jõudnud ka vahepeatuseni. Ülle Jõemaa räägib nüüd ilmast. Järgneval ööl liigub üle Skandinaavia põhjaosa uus madalrõhulohk, milles areneb valge mere lähistel uus osatsüklon seonduv Venemaa põhjaossa ning selle järel kandub meile homme päeval sajupilvi, mis on seotud üle Eesti liikuva külma frondiga, mille järel ilm selgineb ja saabub natuke jahedam õhumass. Ööl vastu homset on meil muutliku pilvisusega sajuta ilm. Puhub edela ja läänetuul kaheksa kuni 13, puhanguti 15 kuni 17, rannikul kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss ühest kuni pluss viie kraadini. Homme ennelõunal on ilm pilves, siin-seal üksikute selgimistega põhja. Eestisse jõuab sajuala, mis levib kiiresti kagu suunas. Sajab vihma, kohati võib sekka tulla lörtsi. Ent sadu on enamasti nõrk. Pärastlõunal loode ja põhja poolt alates pilved uuesti hajuvad ja päike tuleb välja. Tööpäeva lõpuks peaks selginema ilm ka lõunapoolsetes maakondades. Puhub lääne ja loodetuul seitse kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on ennelõunal viis kuni seitse kraadi, kuid pärastlõunal põhja poolt alates õhutemperatuur vähehaaval langeb. Ja on jäänud veel spordiuudised Ragnar gaasikult. Eesti aja järgi ööl vastu tänast algas selle aasta esimene tennise suure slämmi turniir ehk Austraalia lahtised. Kaia Kanepi langes turniirilt välja kohe avaringis, jäädes kolmes setis alla tšehhitarile Varboraakreichico vale. Maailma edetabelis 101. kohal paiknev Kanepi kaotas endast 27 rida madalamal asuvale tšehhitarile esimese seti napilt kuus. Seitse, jäädes kiires lõppmängus alla punktidega kolm. Seitse. Kanepi võitis teise seti aga kuus. Kaks ja viis kohtumise otsustavasse. Seal pani aga oma kuus kolm paremuse maksma. Jikovad ning kanepi jaoks on Austraalia lahtised lõppenud. Naiste maailma esireket austraallane Ashley Barty kaotas oma avaringi mängus esimese seti ukrainlanna le seatšenko vastu küll viis. Seitse, kuid võitis järgmised kaks ülikindlalt tulemusega kuus. Üks. Maailma esikümne mängijatest pääsesid veel edasi ka Naomi, Osaka, Petra, Kvitova ja Serena Williams. Taas näitas end maailmale vaid 15 aastane ameeriklanna koli kov, kes võitis avaringis endast 24 aastat vanemat Venus Williamsit seitse. Kuus, kuus. Kolm. Williamsi jaoks on kohv pakkunud juba üksjagu peavalu, kuna just tänu talle langes Williams kohe avaringis välja ka eelmise aasta Wimbledoni turniiril. Eesti esireket Anett Kontaveit peab oma avaringi mängu homme hommikul, minnes vastamisi kodupubliku ees võistleva Astra šarmaga. WTA edetabelis on Kontaveit 31. šarmaga 111.. Meeste turniiril samuti veel väga suuri üllatusi sündinud ei ole. Novak Djokovic võitis neljas setis sakslast Jan-Lennard, Struphia, Roger Federer kolmest disameeriklast Steve Johnsonit. Maailma esikümne mängijatest jõudis nende kõrval teise ringi veel ka kreeklane Stefanos seitsipas. Maailma esireketi Rafael Nadali avaringi mäng toimub homme hommikul Boliivia tennisisti huugotellieni vastu. Ameerika jalgpalliliiga NFL-i finaalis ehk Superbowli nimelises mängus kohtuvad vahel Kansas City Chelsea San Francisco Fordi nainers. Käenzassili võitis oma konverentsi finaalist, ennessid Aittensi meeskonda 35 24, San Francisco oli aga 37 20 parem green day päkkersist. Super Bowl toimub kolmandal veebruaril. BC Kalev Cramo korvpallimeeskond jätkab täna hooaega VTB Ühisliigas, kus võõrustatakse Antovi Avtodori meeskonda. Kalev on 13-st mängust võitnud viis, millega jagatakse liigatabelis üheksandat ja kümnendat kohta. Avtodor on nelja võidu ja kaheksa kaotusega 12.. Viimati mängisid meeskonnad omavahel novembris, siis äike 10 punktiga peale Afto tor. Tänane mäng algab kell 19. Tänane sündmusterikas Päevakaja on otsa saanud aitäh kuulamast.