Kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 21. jaanuari. Mina olen toimetaja Mart Linnart. Tartu koalitsioonivahetus linnaelanike jaoks suurt ei muuda. Eelarve on ju vastu võetud, eks ole, loomulikult me saame siin üht-teist kohendada, kui on vajalik lisaeelarvetega, aga raha teatavasti ei leita, metsast seeni leitakse, ka raha teenitakse. Ekskohtunik ja endine sotsiaaldemokraat Helve särgava liitus Keskerakonnaga ja saab ilmselt Toivo Tootsen asemel Tallinna volikogu aseesimeheks. Mina tahaksin tegutseda ja tõepoolest ma hea meelega võtaksin vastu selle ameti, kus ma näen, et nagu tegutsemise piirid on laiemad Riigikogu rahanduskomisjon lõpetas pensionireformiseaduse parandusettepanekute menetlemise. Suures saalis on seadus ilmselt järgmisel nädalal. Rahandusminister Martin Helme leiab, et ta rohepöördeks ette nähtud vahendeid on oluliselt vähem kui selleks vaja oleks ja kõik paljuski muude Euroopa Liidu tegevuste arvelt. Keskkonnaministeerium ootab meie metsade kaitse suurendamiseks keskkonnateadlaste ettepanekut ja loodab saavutada ka ühiskondliku kuule, õpetad metsanduse arengukavasse. Riigihalduse minister Jaak Aab esitab kuu aja jooksul valitsuskabinetile ettepaneku teha rüütelkonna hoonesse riigiasutuste esindusruumid. Homme on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab veidi lund ja lörtsi, saartel ka vihma. Õhu tähendab struktuur on null kuni pluss neli, õhtuks langeb see paiguti miinus kaheni. Tartu reformierakondlased vahetavad senise koalitsioonipartneri keskerakonna sotside vastu kuid linnaelanikele see kuigi suurt muutust ei tähenda. Sotsid on senitehtuga üldiselt rahul. Madis Hindre räägib Tartust lähemalt. Kalendri järgi võiks Tartu reformierakondlaste sotsiaaldemokraatide võimuliit püsida vähemalt aasta ja kaheksa kuud. Siiski sellest esimene aasta käib paljuski eelmise linnavalitsuse taktikepi järgi, räägib linnapea Urmas Klaas. Eelarve on ju vastu võetud, eks ole, loomulikult me saame siin üht-teist kohendada, kui on vajalik lisaeelarvetega, aga raha teatavasti ei leita, metsast seeni leitakse, ka raha teenitakse. Samas võib-olla see sotsiaaldemokraatia väga Nürritagi detsembris, kui tänavuse eelarve ülearu peeti, toetas seda opositsioonipingilt ka sotside fraktsiooni juht Gea Kangilaski. Linnaeelarve põhiosas on meile tegelikult vastuvõetav. Pikka aega hoidsid lubanud lasteaia kohatasu kaotamist või vähemalt selle alampalgast lahtisidumist, räägib Sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna juht Heljo Pikhof. See on nüüd küll teema, kus sotsiaaldemokraadid on kindlasti seisukohal, et lasteaia kohatasu tõusta aastal 2021 ei. Tuleva aasta linnaeelarves tähendaks see enam kui kolmesadat tuhandet eurot vähem tulusid. Urmas Klaas. Lasteaiad koolid, kui need ei arene, kui me, kui me sinna ühiselt ei panusta, siis me kas või noh, ütleme näiteks ei ole PISA uuringutes nii tublid Siiski mingisuguse punktivõidu sotsid lasteaia kohatasudes tõenäoliselt saavad. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Lembit Kaplinski ütleb, et neile on olulised ka keskkonnateemad. Muuhulgas sooviksid nad Tartu linnavolikogu keskkonnakomisjoni. Aga valimistel lubati Emajõe ja Anne kanali vahele ka korraliku partii. See on üks suuri olulisi haljasalasid tartus täna ta on natukene alakasutatud, selgelt midagi peaks ta ka ette võtma. Sama oluline on ka, et kas me saame tänava äärsel haljasribal soodustada? Elurikkust võib olla väga lihtsate vahenditega. Sotsid on palju rääkinud otsedemokraatiast, uues koalitsioonis loodetakse lahti võtta senine kaasava eelarvekorraldus. Kuidas ma saaks teha nii, et kaasama rohkem ideid, kuidas saaks tagada sele nendest ideedest saab rohkem ellu viidud ja siis kui me oleme üksipulgi jälle lahti võtnud kokku panna, et siis tõstaks ka seda summat, et see on meie soov. Muidugi võiks küsida, et miks sotsid rohkem ei nõua, puht matemaatiliselt Reformierakonnale eriti häid võimalusi ei paista, Ekrega saadaks küll volikogu hääled kokku, kuid maailmavaatelised erinevused on liialt suured, Keskerakonna juurde tagasi ka ei minda. Peale nende volikogus veel kolmeliikmeline isamaalaste grupp ja kaks valimisliit. Siiski just need tänu killustatud grupid tähendavad, et Reformierakond ei seisa päris selg vastu seina. Isamaalased on viimasel ajal aktiivsemad ja proovivad volikogus korraliku fraktsiooni kokku panna. Niimoodi saaks nad nõuniku, aga mis veel tähtsam, võimaluse näidata tõsiseltvõetava partnerina, sestap ei saa ka sotsiaaldemokraadid ennast liiga kindlalt tunda. Keskerakonna Tartu võimuliidust väljakukkumisel eelnes neli kuud segadus kohalike keskerakondlaste seas. Erakonna peasekretär Mihhail Korb ei usu aga, et piirkonna juht Jaan Toots opositsiooni jäämise pärast tagasi peaks astuma. Kevadel kogunevad piirkonna liikmed ja las nemad otsustavad, usub kor. Poliitikas osalemine on ikka võimu teostamine ja loomulikult, kus siis viin teostada, siis sa ei saa poliitikat teostada, aga küsimus on selles, missugune pikas perspektiivis on tulemus. Tagasiastumine on selline nagu radikaalne meede juhul, kui keegi on mingi eksimuse teinud oma ametipositsioonist tulenevalt samas kogu piirkonna juhtkond on valitud piirkonna poolt. Kogu juhtkond on tegutsenud ühtsel vaimul ja see on nende üldise nagu tegevuse nagu tulemus. See hinnang kannavad samad inimesed, kes tulevad aastakoosolekule ja nemad teavad seda hinguda. Muutusi on ka Tallinna võimustruktuurides ekskohtunik ja Tallinna linnavolinik Helve särgava lahkus sotsiaaldemokraatide hulgast ning liitus Keskerakonnaga. Uku Toom läheb teemaga edasi. Piduliku sündmuse puhul kutsuti kokku pressikonverents, kus Helve särgavaajakirjanike ees kirjutas alla avaldusele keskerakonda astumiseks. Suvel sotsiaaldemokraatide erakonnast lahkunud ja nüüd ka volikogu fraktsioonist välja arvatud särgava ütles, et sooviks veel poliitikas aktiivselt jätkata ja pärast pikka kaalumist otsustas Keskerakonna kasuks. Põhjustena tõi ta välja asjaolu, et Keskerakond on lihtsa inimese erakond ja tema on lihtne inimene aga ka soovi võidelda korruptsiooni, Nonii ja lähisuhtevägivallaga ning korteriühistute probleeme lahendada. Muidugi pole mõtet kutsuda kokku pressikonverentsi, kui fraktsioon saab juurde lihtliikme. Seega otsiti vastust küsimusele, kas vastavad tõele jutud Helve särgavasaamisest Tallinna volikogu aseesimeheks. Särgava ja volikogu esimehe Tiit Eriku kommentaarid. Kahtlemata on ka olnud selleteemalisi jutuajamisi. Tõepoolest, ma kommenteerin siia juurde, et see on volikogu otsus ja, ja, ja see, kui siin uudistest on läbi käinud see versioon, et proua särgava võiks saada volikogu aseesimeheks ja Mart Luigel selle tänase positsiooni ära võtta, siis ma arvan, et see on väga halb mõte. Sellepärast et ma olen sügavalt veendunud, et opositsioonierakonnal peab olema võimalus osaleda volikogu juhtkonna töös. Ja Mart Luik aseesimehena kindlasti opositsiooni kandidaadina sellel kohal töötades on mõistlik mees ja kindlasti see võimalus peab olema nüüd see mõte, aga et kas proua särgavast võiks saada volikogu aseesimees siis jah, see võiks olla üks stsenaariumid, aga ma rõhutan, et kindlasti ei saa see tulla opositsiooni aseesimehe positsiooni arvelt. Niisiis peab ilmselt oma positsiooni loovutama keskerakondlane Toivo Tootsen. Kogu selle tänase sündmuse võiks kokku võtta Helve särgava tõdemusega. Mina tahaksin tegutseda ja tõepoolest ma hea meelega võtaksin vastu selle ameti, kus ma näen, et mul nagu tegutsemispiirid on laiemad. Jah, vastab tõele. Riigikogu rahanduskomisjon arutas pensionireformiseaduse parandusettepanekuid. Uku toom käis uurimas, kui kaugele jõuti. Komisjonile oli esitatud 956 parandusettepanekut, millele lisandusid täna komisjoni esimehe Aivar Koka poolt esitatud viis ettepanekut. Kõik opositsiooni ettepanekud lükati traditsiooniliselt tagasi. Aga mis siis läbi läks? Aivar Kokk. Sisuliselt ettepanekud, mis komisjoni poolt enamus kokku leppis, on see, et fondidest väljumise etteütlemise aeg viidi vähemalt viie kuuni kui praegu. Seaduseelnõus on üks kuufondide laenulimiidi suurendamine tänaselt 10-lt protsendilt 25-ni. Et ollakse ühekordne väljamakse ja pensionifondidest välja võetud summa ei lähe maksuvaba tulu arvestusse. Neljapäevasel suurel koosolekul käidi välja veel terve rida erinevaid initsiatiive. Üks nendest tähtaegade edasilükkamine. Aivar Kokk ütleb, et seda on ka tehtud. Kuupäeva me lükkasime edasi, kui see on esimene jaanuar 2021 on see koht, kus aeg, kui saab avaldusi esitama hakata ja esimene makse on esimene september 2021, nii nagu pensionikeskuse aktsiaselts selle ettepaneku tegi ja nii nagu ka fondi all tulid, ütlesid, et nad jõuaksid kõik oma tööd ära teha. On nii, ka täna eelnõu parandusettepanekuna kirjas. Ning mis saab nüüd edasi? Ega see on, ma usun, et järgmine nädal me võime oodata eelnõud koos parandustega suures saalis hääletamisel. Opositsiooni sajad muudatusettepanekud annavad häid võimalusi arutelu venitamiseks. Viimasel ajal on taolisel puhul kombeks olnud siduda arutelu valitsuse usaldushääletusega mis kogu protseduuri tunduvalt lühendab. Ilmselt juhtub nii seegi kord, aga ettepanek peab tulema valitsuselt. Seetõttu ei ütle komisjon väljaga konkreetselt, aga millal eelnõu suurde saali läheb? Ilmselt on ta päevakorras siiski kolmapäeval, kui aeg arutelusid ei piira. Euroopa Liidu rahandusministrid arutasid täna rohelise leppe investeerimiskava. Eesti rahandusminister Martin Helme leiab, et rohepöördeks ette nähtud vahendeid on oluliselt vähem, kui selleks vaja oleks. Ja kõik see tuleb paljuski muude Euroopa liidu tegevuste arvelt. Samuti ei ole Eesti rahul sellega, et kivisütt ja põlevkivi on toetuste arvutamisel koheldud erinevalt. Kui need numbreid vaadatakse, ma ütlen, see triljon on kolm protsenti sellest, mida vaja on, Eesti, eks ole, roheüleminekuhinnaks on öeldud 17,7 miljardit ja siis öeldakse meile, et aga näete, mis te muretsete sinna 120 miljonit Euroopa Liit annab selle jaoks, et, et see magnituudi, mis meil on, on väga tõsine ja, ja noh, see üleminek saab toimuda realistlikult ainult juhul, kui punkt üks riikidele antakse väga suur paindlikkus oma siseriiki Siuke siis lahenduste leidmiseks, kui siin on väga selgelt teaduse arengusse või ütleme, tehnoloogilises arengus murrangut tulevad ja kui noh, ütleme siin ikkagi see raha, millest räägitakse, see peab ikka palju suurem olema, kui see, mida siiamaani on pakutud. Meil on nüüd otseühendus Brüsseliga, kus telefonil pehanud. Tere õhtust, Tepp Directest. Äsja kuulsime, et Eesti rahandusminister pole Euroopa rohelise leppe investeerimisplaaniga sugugi rahul, kuidas üldiselt teised Euroopa Liidu rahandusministrid suhtuvad sellesse? No eks see arutelu on alles alguses ja Martin Helme kommentaarid olid ka sellised, et, et kas klaas on pooltühi või pooltäis, et midagi seal justkui on, aga et küsimusi on väga palju tema jaoks ja ilmselt ka teiste ministrite jaoks, kuigi komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise suu läbi, siis pärast rahandusministrite kohtumist antud pressikonverentsil jäi kõlama selline seisukoht, et selline üldine hinnang on, on ikkagi positiivne ja toetav, et need küsimused, mis on, et nendega tegeldakse ja nende juurde tullakse edaspidi ja ka eelarve läbirääkimiste käigus. Aga Eesti rahandusminister Martin Helmel jah, oli siis kriitika kõigepealt üldiste summade suhtes ja selles osas, et paljuski on ju mõeldud, et need vahendid tulevad ka teistest Euroopa Liidu fondidest, siis lähevad rohepöördeks, et on see regionaalarengu fond või sotsiaalfond mistõttu jäävad tegemata jällegi mingid teised asjad. Ja kolmas kriitika, mis temal oli, oli siis selle kohta, et kuigi Eesti saab selle õiglase üleminekufondi raames sellest niinimetatud uuest rahast elaniku kohta arvestatud kõige suurema nii-öelda rahaümbriku see on seal 125 miljonit eurot siis kui vaadata neid toetuste arvelt arvutamise valemeid, siis kivise ja põlevkivi suhtes on neid kohaldatud erinevalt ja siis põlevkivi suhtes kahjulikumalt ja see on asi, mida Eesti kavatseb vaidlustada. Ja üks huvitav moment, võib-olla nende arutelude juures on ka asjaolu, et siis järgneval poolaastal tuleb teemaks ka see, et kuivõrd nende roheliste investeeringute toetamiseks on kavas Euroopa liidus leevendada siis eelarvedistsipliini reegleid ja riigiabi andmise reegleid et selle abil ka siis anda riikidele rohkem võimalusi paindlikumalt kliimaneutraalsuse eesmärgi poole püüda. Kas ka mõni teine rahandusminister avaldas arvamust, et see summa triljon on liiga väike ja oleks vaja juurde panna? No vot enne seda rahandusministrite kohtumist öeldud, et siis rahandusministrite tulles sinna kohtumisele ütlesid üsna napilt oma selliseid arvamusi ja, ja sellises üldises rahvusvahelises pildis oldi üsna ettevaatlikud oma sõnadega. Et mina konkreetselt tegin intermeie rahandusministriga, et teistega ma ei saanud rääkida ja need sellises avalikus pildis olnud kommet tareid jäid üsna tagasihoidlik, eks. Nii et ma ei julge öelda, kui teravuse kriitika teiste poolt oli. Keskkonnaministeeriumis käibe metsanduse arengukava koostamine Tõnu Karjatse uuris, mis kavas on. Aastane raiemaht on viimase 10 aasta jooksul püsinud keskmiselt 10 miljoni tihumeetri juures, eelmisel kahel aastal on see kasvanud 11 kuni 12 miljoni tihumeetrini. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku lamp kinnitas, et küpset metsa on rohkem kui keskealist ja noort. Seetõttu on ka raiemaht veidi tõusnud. Riigimetsa raiutakse keskmiselt 3,5 kuni neli miljonit tihumeetrit aastas, erametsade juures on see määr niisiis tõusnud. Kaitse all on praegu 30 protsenti riigimetsast. Riigimetsa majandamise keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas ütles ETV saates esimene stuudio, otsemäär tuleks samuti üle vaadata. Asekantsler Marku lamp nentis, et kaitsjal on omad põhjused. Meil on metsanduse arengukava, mis on tegelikult kokku leppinud, et vähemalt 10 protsenti siis kõikidest Eesti metsadest keskeltläbi peaks olema range kaitse all, praegu ta on pisut ületanud, on seal 13 ja üle selle protsendi. Ja, ja siis on meil ka erinevad nende liigikaitsevajadused. Eestile omased liigid võiksid siin Eestis edasi elada ja ka elupaiku peaks neil piisavalt olema. Nende arvutuste baasil on need ettepanekud kaitsealade moodustamiseks tehtud. Kas see nüüd on piisav? Põhjus on ülearu, et noh, hea meelega näeksin sellist teadlaste sisukat ettepanekud ja, ja teistpidi ka ühiskondlikku kokkulepet, mida me parasjagu siin tegelikult metsanduse arengukava koostamisel jälle teeme. Metsanduse arengukava arutelusid peetakse sügiseni, siis peaks arengukava jõudma juba ka valitsusse ja riigikokku. Üks selle punkte käsitleb ka metsa taastamist veel kord Marcule. Meil on ekskohustus, et kui mets on küps ja juba nii-öelda raiutud, siis selle asemele tuleb omanikul istutada erametsaomanik, ütleme ka, toetame selles tegevuses riigi poolt et neid toetusi on ja, ja viimastel aastatel on meil ikkagi nagu toetuse taotlejaid olnud rohkem, kui meil on riigil vahendeid pakkuda. Ehk et huvi selle metsa uuendamise vastu on suur ja, ja lisaks sellele siin noh, kogu Euroopa täna ju mõtleb, et, et kuidas siis ka kliimamuutustega võidelda ja ka selles valguses on ilmselt, et uue metsa rajamist ka mõistlik ehk edaspidi rohkem toetada, et need mõtted on ka täna täiesti laual. Riigihalduse minister Jaak Aab esitab kuu aja jooksul valitsuskabinetile ettepaneku teha Tallinnasse rüütelkonna hoonesse riigiasutustele esindusruumid näiteks välisdelegatsioonide vastuvõtmiseks. Erle loonurm jätkab. Rüütelkonna hoone tulevikku ja funktsiooni üle on arutatud kaua. Suvel arutati hoonesse riigikantselei juurde loodud situatsioonikeskuse ehke sitke loomist. Sikke jaoks suunati 2,88 miljonit eurot. Veel enne seda käis abi eelkäija Janek Mägi välja uit, et rüütelkonna hoone võiks endale saada Kadrioru kunstimuuseum ehk et hoone võiks saada kunstimuuseumi funktsiooni. See tekitas kunstirahva seas palju küsimusi ja hämmeldust. Nüüdsetest plaanidest räägib, aga täpsemalt, jagab. Tekitada ikkagi või teha sellest toom peal asuvast väga esinduslikkust väga huvitava ja kaaluka ajalooga vajast võimalikud esindusruumid, mis tähendab siis tegelikult, et põhiseaduslike institutsioonide, riigikogu, vabariigi presidendi, peaministri, ministeeriumide võimalust võtta vastu välisdelegatsioone, anda seal pressikonverentse, sellised ruumid Eestil kahjuks puuduvad. Aabi sõnul on plaan anda ruumidele teine funktsioone kontoriruumide näol, kuhu saaks paigutada neid riigiasutusi, mis on minemas remonti. Lähiajal võiks Saabi sõnul olla näiteks riigikogu kantselei esindusfunktsiooni andmisega hoone tavainimesele aga suletuks ei jää. Vodka inimestele turistidele teatud aegadel, seal saaks eksponeerida meie riigi ajalugu, sümboleid ja nii edasi seal asus ka välisministeerium kunagi kui Eesti riik iseseisvust ja iseenesest on väga hästi säilinud ka rüütelkonna hoone ja kui rüütelkond seal asus kogu see sisustus ja elemendid, et see on üks väärtuslikumaid tegelikult hooneid selles suhtes üldse Eestis. Kui see peaks realiseeruma, et palju see maksma umbes võiks minna. Noh, on räägitud suhteliselt ümmargusest numbritest, mina julgen seda öelda kurangeraid kaheksat miljonit, me teame, et kõik kallinevad. Ma ei tea seda, et kui ma lähen kabinetti või kui ma lähen esitama riigieelarvestrateegias ettepanekud, siis see analüüs on tehtud, esialgne projekt on tehtud ja selle põhjal me oleme natuke targemad, nii et lõppjärgus on seto Aab esitab ettepaneku valitsuskabinetile otsustamiseks kuu aja jooksul kevadiseks riigieelarvestrateegia läbirääkimisteks peaks Aabi sõnul olema selge, kas saab arvestada kuluga, mis hoone renoveerimiseks läheks. Lähipäevade ilmast räägib meile Helve Meitern. Madalrõhuala eemaldub Loode-Venemaale ja homme jääme selle edelaserva mõjusfääri. Eeloleval ööl on pilvi vähe ja ilm olulise sajuta, kuid hommikuks võivad loodetuulega lahedalt kanduda üksikud lumelörtsipilved rannikualadele. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 10, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti kuni 22 meetrit sekundis ja õhutemperatuur langeb miinus ühe pluss nelja kraadini. Homme päeval on samuti muutliku pilvisusega ilm ja kohati sajab veidi lund ja lörtsi, saartel ka vihma. Loodetuul on jätkuvalt tugev, puhangud ulatuvad sisemaal kuni 15 ja rannikualadel kuni 23 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Õhtuks langeb paiguti miinus kahe kraadini ning teedel suureneb libeduse oht. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel on lõppenud teine võistluspäev. Naiste üksikmängus lükkus Eesti esireketi Anett Kontaveidi avaringi kohtumine homsele. Kontaveit pidanuks austraallanna Astra Sharma vastu mängima Eesti aja järgi täna hommikupoolikul. Uue ajakava järgi toimub kohtumine aga Eesti aja järgi ööl vastu homset ning algab kell. Kui Kontaveit paikneb jooksvas naiste maailma edetabelis 31. kohal, siis Sharma 111.. Naiste üksikmängus langes nimekatest mängijatest välja venelanna Maria Šarapova. Turniiril üheksateistkümnendat paigutust omav horvaat lannadonoweqich oli Sarapovast üle kuus, kolm, kuus, neli. Maailma teine reket ja Austraalia lahtiste mullune poolfinalist tšehhitar Karolina Pliškova sai esimeses ringis ehk 128 hulgas kuus. Üks, seitse, viis jagu Prantsusmaa tennisist ist Kristiina Modenovitšist. Rumeenlanna Simona Halep, kes praegu maailma edetabelis kolmas alistas seitse. Kuus kuus. Üks ameeriklanna Jennifer Brady. Esikümne paigutusega mängijatest olid võidukad ka Elina Svitolina, Belinda pentsidž kiki Pertens ja Madison Keys. Meeste üksikmängu turniiril käis väljakul maailma esireket hispaanlane Rafael Nadal. Kaks tundi ja kaks minutit kestnud mängus alistas Nadal kuus. Kaks, kuus. Kolm, kuus. Null Boliivia tennisisti Hugo teljeni. Just Austraalia lahtistel on 30 kolmeaastasel Nadal Lil ajalooliselt keeruline olnud, kuna selle suure Slami turniiri ongi ta võitnud vaid ühel korral. Venelane Daniil Medvedev, kes mullu sügisel jõudis USA lahtistel finaali, alustas Austraalias võiduga ameeriklase Francis Diafovila. Medvedjev kaotas kohtumise teise seti neli. Kuus, ent oli kokkuvõttes kindlalt parem. Edasi pääsesid ka viienda paigutusega austerlane Dominic Tiim, Seitsmenda paigutusega sakslane Alexander sideeriad ja 10. paigutusega prantslane keel Monfis. Hästi algas Põhiturniir lätlase Ernests Gulbis jaoks. Gulbis võitis esimeses ringis neljasetilises kohtumises kanade mängijat Felix Ozer alias meed. Gulbis on maailma edetabelis praegu alles 256. kohal. Lisaks tipptennisemängudele toimub Austraalias World Touri sarja velotuuride hulka kuuluv Down Ander. Oma uue klubi ehk Bora-Hansgrohe koosseisus sõidab velotuuril kaasa ka Eesti rattur Martin Laas. Esimene etapp vältas 150 kilomeetrit ning sõidu võitis grupifinišis iirlasest sprinter benet. Martin Laas tegutses täna meeskonnakaaslase Eerik paska heaks. Paska sai etapil kolmanda koha. La siseületas lõpujoone peagrupi lõpus ning talle läks kirja võitjaga sama aeg. Down Under. Velotuur koosneb kokku kuuest etapist. Homme läbivad ratturid 136 kilomeetrit. Tänane Päevakaja on sellega läbi aitäh kuulamast ja kena õhtut.