Nii algab eesriide tõustes emonscalnintši ooper, mängisin, tantsisin, mis esietendus Läti NSV riiklikus ooperi- ja balletiteatris möödunud aasta lõpul. Helisalvestis, millest katkendeid kuulete. Saates on tehtud ühelt kevadiselt etendus järk juhatab teatri peadirigent Alexandra vilu manist. Mida teevad inimesed? Inimesed elavad külmemad, maad peavad pulmi. Lelde on tütarlaks Šemm, kus on noormees? Neil on kuum veri. Lelde embab peigmees, nagu ei saaks neid küülikuid enam iialgi sõlmest lahti. Pulm on tulnud kogu ümbruskonna rahvas. Taevas pole ühtegi pilve. Teose sünniga on seotud Läti kunsti kolm väljapaistvat nime. Ooperi libreto aluseks on jaanis Rainise 1919. aastal kirjutatud värssnäidend, mängisin, tantsisin. Libreto kirjutas üks jõulisema andeka noore põlvkonna poeeti Emand Donizk. Muusika lõi praegu 37 aastane Imanud Kalnints koduvabariigis ülipopulaarne nii tõsise kui kergemuusika loojana. Meil enim teada Rainise näidendi ainetel loodud filmib puhu tuul, muusika ja neljanda rokksümfoonia autorina. Roki elemente on ka Kaldneinstrid täna kuuldavas esikooperis. Rannise värssidele on ta kirjutanud ka laule loonud muusika Riia noorsooteatri lavastusele kaarna poeg. Imans seedonisega seob heliloojat üks varasem koostööoratoorium, poeet ja näkkine. Lätimaal teab iga koolilaps Rainise näidendit, mängisin, tantsisin alapealkirjaga kuradi öö. Eesti keelde pole see kahjuks tõlgitud, erinevalt Rainise näidendite enamikust on aga ilmunud vene keeles. See on poeetiline ja sügavmuinasjutt. Kõige lihtsama süžee võib ümber jutustada üsna lühidalt. Külas peetakse pulmi. Peole ilmuvad kontvõõrad, mardisandid, nende seas rahvatargad, pime kurjanõid ning mängumise laulik toot. Mõrsjat Lember võlub tooti mäng nii väga, et peigmeeste selgus muutub kiivaks. Aga päris õnnetus tuleb mujalt. Pulmapeo haripunktil juhtub õudne kummaline lugu. Nähtamatu võõras jõud haarab lende tantsukeerisesse, kuni mõrsja karjatades langeb ega toimu enam verepiiskade järgi, nende kaelal mõistetakse. See oli vana isand vanaparuni viirastus, kes mõnikord käib noorte neidude verd imema, et tal teises ilmas soojem oleks. Selgus leina Klelder tavaliste inimeste kombel. Toot aga läheb hauatagusesse, ilma et ta ellu tagasi tuua. Rahva targad maagia, surnute hääled õpetavad, mis tal teha tuleb. Julge ja osav noormees paneb kuraditki sõna otseses ja kaudses mõttes oma pilli järgi tantsima ja võidab koguni targa, kolme päise kuradi sümpaatia. Toot toob maa peale surnute küünla, mille valguse kohtumine päikesevalgusega peab Leldele elu tagasi andma. Ometi ei ärka tütarlaps, puudu on ikka veel need kolm tilka verd mille röövis isand ja mille nüüd on neelanud maa. Alles siis, kui toot ohverdab enda, saab nende elu tagasi. Selline on näidendi ja ooperisse see kõige lihtsam kiht, millal varjuv rikkalik sümboolika. Et lende on samastatav vabadusega, sellele on viidanud Rainis ise oma näidendi lõpul huvitavaimaks tänapäeval peetakse ooperi Libretisti poeet imad seedonise tõlgendust. Juba enne kalmimsi ooperi valmimist kirjutas seedoniks Rainise näidendist essee mille katkendeid kuulete ka täna üks neist külas. Kes on see mees, kelle kolmepiiska verd ei suudaks üles kaaluda, kõik need teised? Kuidas te õigupoolest ühendab need kolm laulu, kolm elumis olnud, mis on ja mis jääb igavest? Miks, mille nimel on Rainistel käskinud need ühendada. Ja miks tuleb surnute küünal ilmtingimata päikese kätte tuua. Miks on kolmepäine kurat tooti suhtes nii lojaalne. Ja mida tähendab tooti sarnasus kolme täispojaga? Kelle? Toot lõppude lõpuks võidab isanda kuradid. Ja kui ta võidab, siis miks tuleb tal surra. Kunagi oli toot mulle elu suurimaid mõistatusi. Nüüd pääsevad vaksa võrra elu sügavustele lähemale. Olen mõistnud Rainise ja maailmasuhet mitte Rainisi toonud ilmale tooti. Toot sünnitas Rainise, et ta näiteks geeniuse looja paika inimkonnas, rahvasse, inimeses. Rainis kõneleb tootist sellest, mis oli toot Rainisest, sellest, mis on ja mõlemad koos sellest, mis jääb igavesti loovjõudude võitmatusest. Pulma on tulnud kogu ümbruskonna rahvas. Näib, et taevas pole ühtegi pilve muretu eksistentsi lühinägelikkus. Aveel. Laske meid, pulmatormid, põrmu, lapsed, mingit teistsuguse võimu alamad, ainult. Päikesest sõltuvad mardisandid, rahva soovide, vaimse vabaduse kehastus olgugi need pahempidi kasukad, naiivsed, aga seegi on väljakutse. Mitte nii nagu peab teisiti ümberpöördult. Aga nende seas on ka laulik, kes suudab laulda, mängida kõike seda, mis inimesi rõõmsaks teeb ja seda, millest hinge sugeneb. Ootamatu ärevus ja hirm. Aga pime, kas uskuda või ei, kui ta kõneleb, olen pime selle päikse all, aga teise all näen kõike kes ta on, võib-olla tõeline mõttetark, kelle geenidest sankodeeritud, kadunud tsivilisatsioonide kogemused, selgeltnägija, kes teab seda, mida teised veel ei aimagi. Pulmarahvas eriti jõukas vägars tulnukate vastu umbusklik, aga lende on lahke, rõõmus ta palub nõiamoori endalegi piibusuitsu tulevikku ette öelda. Nõid vastab. Ei julge. Sest suits kustus, kui ta nendele ennustama hakkas. Toot mängib Koklel ja laulab. Oder oli linnased, said linnastest, sai õlu. Neiu oli naiseks, sai naisest, sai vanaemake. Lende jaoks kõlab tooti laul, nagu oleks toas lahti lastud, kuldsed liblikad. Kes sa oled, mängumees, kus sa oled sündinud, miks sa oled kurb? Totvastab ainult ühtede on tõesti, ülekohut on mulle tehtud. Ma ei tea, kust ma tulen. Olen sündinud saunas, saunalaval madalaimal astmel. Lende palub Gideon su päev, Mesimagus, su laul, mängi, palume. Laulik mängid ja kõik see on otsekui tuleks meelde su enda eelmine elu nagu kõnniksid mööda võõrast maad, nii kui enda oma. Midagi sellist pole lende varem tundnud. Ise poleks ta endale lubanud nii vaba olla. Ei ole nõnda armastanud selgus ega aiutanud ema. Millistest salapärastest, sügavustest, missugusest mõistmisest on ta tulnud. See laulik Elelde palub eel seda laulu veel tunda, seda vabadust. Toot mängib ja laulab. Rainis kirjutas aastakümneid tagasi näidendis tuli elu siis, kui hakkas kõlama motiiv, mängisin, tantsisin. See motiiv on väga oluline ka ooperis, kus ta kordub mitmes erinevas muusikalises variandis. Tekst küllap proosa tõlkes nii mängisin, tantsisin läbi terve öö, ühe kauni neiuga. Ei olnud, ei olnud möödas veel pooltki ööd, kui mäng katkes. Pimedusest sündis jõhker vägivald. Selge käis vana isand ja Leildet pole enam katki, on kõik tooti kuklakeeled peale ühe kuldse. Semm kusitkeb, aga parem olgu lende surnud, kui et toota endale saaks tooti meelest jagu Leldessemmusele oleks ta ainult elus. Tema usub ainsana, et on võimalik Lelle ellu tagasi tuua. Toot palub maaema Lelde tagasi anda, süüdistab teda ülekohtule kaasaaitamises. Ilmub maovähk, pisike putukas, kes annab edasi maa sõnumeid. Ära ütle, et ma olen vana, tan igavesti noormaa. Vähk annab tootile juurekokla keeleks. Toote on juba teel, teise ilma piiril teada näha, mis on seal neis pimedus ringides kelle võimuses on nüüd Lelle. Kas neid valitseb isand või mingi muu jõud. Peatu, laulik. Sa tahad ellu äratada ühe, aga mis saab meist teistest? Tõsi, tõsi, kabime hoiatas. Tahad ühte elustada surnud, kleepuvad sulle külge nagu poriratastele. Ja nüüd tuleb otsustada, kas võtta kandlase koorem, kuulata neid taga nutmatuid, unustatuid, nagu nad ise räägivad. Kas ta läheb edasi? Mäletanud oma esiisade võitlust? Ei, toot haarab peo teie põrmu. Elusaid ja surnuid on 11 tarvis. Ooperit teises vaatuses jõuab toot allmaailma ja leiab oma hauas Lelde verest veel sooja isanda. Täna öösel on kuraditel suur pidu. Isandale meeldib tooti, kaval ettepanek korraldada peol tema Yalelde pulmad, kus toot mängiks neile. Ta võtab tooti kaasa. Tervitusega halba õhtut. Kurat, aita saabub peole. Aina kahtlusi. Tõestavad, kuradid, et tooton elus, aga laulikut aitab Peotäis põrmu, mille ta surnute õpetusel on kaasa võtnud. Ja muidugi aitab teda tema Kokle, millele ta saab juurde veel ühe keelesoone isanda jalast. Sest nii kuradit kui isand vaevlevad igavuses. Nüüd ometi on meil suurepärane pillimees, kes aitaks pidu lõbusaks muuta. Aga google on puudu veel üks kõige tähtsam keel. Lelde juuksekarv. Nendelt ei lubata peole, sest ta on alles hiljuti surnud, alles kahe ilma piiril. Aga toot keeldub muidu mängimast ja kolmepäine kurat käsib. Tooge lende. Tooti dialoog nendega on raske psühholoogiline võitlus sest lende väsinud ja ükskõikne tahab tagasi oma kirstu ainult magada ei soovita jätkata maa peal pooleli jäänud tantsu tootiga. Lõpuks annab ta siiski oma juuksekarva mängumehe kuklale keeleks. Isand usub ikka veel lihtsameelselt, et toot soovib vaid teda lõbustada. Teeme pulmad, aga pruudile on vaja kingitusi, leiab toot. Jah, suures lõbujanus nõustub isand ledele kolm temalt röövitud verepiiska tagasi andma. Ta kõht lõhestatakse hangudega, aga oh õnnetust, enne kui tooti jõuab kolm sätendavad veretilka kinni püüda on maanid endasse neelanud. Toot ahastat, kolmepäine. Kurat ise rahustab teda. Surnute hääled teatavad, et ma ei anna verd tagasi. Vajan surnute küünalt. Aa. Jaa. Jaa, ta. Kolme päiksele kuradile on hakanud meeldima tark pillimees, kes nii erineb tema tümpides dalamatest. Sa oled tark ja osav, sa oled kuradima kui kõik kuradid. Mul on kahju, kui su pea kõduneb, pea kõduneb, Lelde jääb, vastab toot. Kolmepäine tahab, et tootjaks allmaailma, lubades talle anda oma kaks pead. Tema on juba vana ja talle aitab. Ühest järeltulijatel pole kunagi olnud tal poeg, kes oli tooti moodi aga too oleks ammu sinna üles maa peale 1000 ei taha, kuradi päid talle aitab omast. Küll aga palub ta lendet sellist pisiasja, imestab kolme taine. Ja ehkki ise hirmul allmaailmaseaduste rikkumise pärast laseb kolme taine tootil minna ühes lende ja surnute küünlaga. Miks pidin Teheranis tavastab? Tood, sisendab kolme teisele hirmu, et tema treigaldis kolmepäine on ainult pool tervest mitte kõik, mitte kõikvõimas. See peab nii olema, kui juba tema enda poeg läks sinna üles otsima, kolmainsust elada, surra, elada. Mida rohkem keeli, seda hirmisemalt kõlab kuralitele tootikokle. Ja võimsamalt helisevad keeled. Kuradid ei talu seda kõlatäiust, kuradid, uluvad, kas kuuled, kolmepäine halasta, muidu teeb ta meile lõpu peale. Kuid kolmepäine isegi seisab silmitsi suurima ohu suurima ähvardusega. Kui ta ei anna väljale helded, siis tekib sellest laost kõigist kuradi soov minna ellu. Surra. Oo jaa. Nüüd, kus teil on teosest juba mingi ettekujutus, teeme enne lõpplahendust pausi vestluseks etenduse muusikajuhi, Riia ooperiteatri noore peadirigendi Aleksandril vilumaanisega. Vestlus on salvestatud oktoobrikuus ooperi 23. etenduse järel. Teie tunnete teosti etendust kõige paremini, palun öelge, mida te neist kõige enam hindate. Ja kui on midagi, millega te rahul pole, oleks huvitav sedagi teada. Alati seame sihte kõrgemale egole mõnigi kord rahul tänasega. Mis puutub sellesse teosesse, siis selle autor on, ma ei karda seda väita, meie kõige populaarsem kõige armastatum helilooja Imanskallins tõeliselt rahvalik helilooja. Kui möödunud aasta 29. detsembril kuulajad-vaatajad tutvusid Tiimanskalenshe esimese ooperiga oli see meie teatri jaoks suursündmus. Oli hiigelsuur edu. Meie ooperiveteranid ei mäleta, et millalgi parem oleksid lõpu ovatsioonid kestnud pool tundi. See on asja kõige meeldivam külg. Nende ovatsioonide taga oli kogu trupi väga suur töö selle raske teosega. Siin on väga rikas orkestratsioon, väga huvitavat tämbrid sisse toodud on näiteks basskitarr, Jembala. Mitmekesiselt on kasutatud tämbri suhteid. Huvitavad koorid. Etenduses osalevad peaaegu kõik meie parimad solistid. Helilooja kirjutas vokaalpartiide spetsiaalselt esitajaid arvestades. Seetõttu oli paljudele ootamatuid avastusi, näiteks lelude osatäitja, noor lauljatar liilia greidone. Tooti rollis esineb Nõukogude Liidu rahvakunstnik Karlis Saarilis. Teda dubleerib noorsolist Juris riikuris. Selliseid osi, milles tunnustatud meistrite kõrval esinevad noored on veel mitu. Kas lauljad võtsid selle muusikaliselt küllalt keeruka, aga puht vokaalselt, mitte eriti efektse teose kohe omaks, või harjusid temaga aegamööda. Tänasele etendusele ratas, muusikaline teostus küll imetlust. Sekestnaponialistamis Tagemises põllul on palju inimesi koos, teate, me ootasime seda töödega. Ja kui helilooja ooperi meile esimest korda ette mängis, mõistsid kõik, et see on tõeline kunstiteos. Kõik alustasid tööd suure armastusega, ehkki vokaalpartiide pole harjumuslikku Belka kontot ja on palju lühikesi noote, ütleksin koguni, et millegi poolest muusikalähedane estraadižanrile. Kõige raskem on muidugi tooti partii kõigis kolmes vaatuses kõige olulisem. See nõuab tohutut vastupidavust. Seejuures on ta väga suure ulatusega alumisest siis kõrgedooni. Raske partii on ka treigalgisel kolme päisel. Ehkki ta esineb ainult teises vaatuses, on ta väga oluline. Küllalt keerukas on lellepartii, mis etenduses mõju võib olla lihtsana. Näiteks esimeses pulmapildis on muusika metro rütmiliselt keeruline nagu Stravinski partituuridest. Väga oluline on pimeda partii kolmandas vaatuses. Kõik need rollid nõuavad väga siirast musitseerimist. Meil ongi valitud selline lauljate koosseis, kes seda muusikat tunnetab. Õppisime muusikalist materjali küllalt kaua, nii koori-orkestri kui lauljatega ja alles esietenduse eel jõudsime enam-vähem nii-öelda positiivse tulemuseni. Ühesõnaga muusika ületas kõik meie ootused. Kogu meie kollektiiv töötas suure andumusega ja meil on hea meel, et etendusel on publikumenu. Kuulatakse tähelepanuga ja teose ideed liigutavad publikut. Tore on, et sellele etendusele ei käi üksnes puhas ooperi publik vaid ka need, keda huvitab Imanskonninsi looming. Needki, kes võib-olla esmakordselt tulevad ooperisse. Meie arvates on selle teosega teinud palju ooperis, žanri propageerimiseks. Tema järgmine ooper tuleb samuti Rainis aineline näidendi Joosep ja tema vennad järgi Reinson ooperi jaoks väga tänulik materjal. Sellegi ooperiideed pole lähedased mitte üksnes läti rahvale, neil on üldinimlikud internatsionaalsed. Sellepärast liigutab etendus ka vaatajat, kes ei tunne meie keelt ja sellepärast arvame, et meie peamine eesmärk on saavutatud. Mis puudutab teie küsimuse teist poolt, siis tõepoolest lavastus valmis üpris lühikese ajaga ja seepärast ei vasta lavastuse visuaalne külg võib-olla veel sellele, mida me ise näha tahaksime. Kuid praegu valmistume vastutusrikkaks dekaadiks Moskvas ja tahame need puudused, mida me ise teame kõige paremini töö käigus kõrvaldada. Ja selles teoses prevaleerib muusikaooperil on oratoriaalne karakter. Selles plaanis on lahendatud ka lavastus. See ooper oli minu teine koostöödraama režissööri Mihhail Kublinskisega. Ooperi kolmandas vaatuses jõuab toot leludega tagasi inimeste maailma, aga raskeim seisab veel ees. Anname selle edasi jälle, imetlesin see tunnise sõnadega. Ikka veel pole tootma ülesannet lõpuni mõistnud. Ta ei taipa, et surnute küünal ei eksisteeri üksnes Lelle jaoks. Et sellega tuleb kõiki inimelusid mäletades jõuda olevikku, et see on ainuvõimalik tulevikutee. Sellepärast tulebki surnute küünla võbisev leek tuua päikesevalgusse. Et meelde jätta ja nähtavaks muuta hukkunud võitlejate täitumata ideed, nende teod ja piinad. Toot usub, et võitlus võidetud Lelde on siin. Ta on minu surmaudust välja kistud. Kes julgeb teda ära võtta. Kuid Leldel pole jõudu ärgata. Selgub, et maa pole veel nüüdki endale ära andnud neid kolme tilka verd, mis isandal tagasi võideldud. Tood hüüab raevu ja ahastusega maad jalaga lüües. Täitmatu oled maa, kas sulle veel vähe on verest, et see sulle kurku kinni jääks? Päike, vaata, maa varastab oma lastelt. Jube on see pilt? Kas tood, kes on läbi teinud kõik kannatused, ei suuda anda endale tagasi võidetud veerand? Sello neelanud? Maa põrm. Ja ometi maal on õigusnõukogude oma osa hävinud lootused teostamata ideed vägivaldselt katkestatud elud. Kogu maa ajalooga. Kogunenud võlg tuleb tasuda. Ja kõigest kolm tilka, seda nii vähe kõigi nende elude eest unustatud kannatuste eest. Nii näid, ütlevad maa ja Lelde oma lell tuleb sulle endale ellu äratada su enda verega. Kustutatud ainult see, mille inimesed võlgnesid ajaloole. Praeguses võitluses tuleb maksta sul endal. See on nagu teatejooks, Lelde vere on võtnud maa. Sina anna talle oma, see on sinu ohver Leldele, Avadusele. Vabadus armastusele annad sa oma kolm tilka verd ja ära nuta taga neid endisi isandat kätte võidetud verepiisku. See oli mineviku hind, ajaloohind, selle, mis olnud. Muidu ei suuda sa ellu äratada heldet vabadust, anda talle tänapäevast mõtet. Anna oma kolm tilka verd toot. Tuutu annab, kuuleme katkendit ooperi lõpust, toot sureb mängides veel viimast korda Koklil, mille küla oli vahepeal muutunud tuhmiks, kui laulik, keeldusin Tohverdamast. Selleks oli valmis tsem, kus, kes, aga ise ei julgenud nuga tõsta. Nüüd sellised Kokle jälle tooti toetab tark pime, kes ainsana on algusest peale teadnud, mida toot peab tegema. Lende elustub ja tantsib kukli helide saatel. Kuni need vaikivad. Nüüd on lende Scadooti perimaa häält, edasiandja maa, vähk imetleb heldet. Elus elus. Ja Imanssiljedonis lõpetab oma mõttekäigu nii. Kas see on igavene mäss, elu piiratus vastu? Inimvõimete piiride vastu? Mängisin ja tantsisin läbi terve elu, imekauni neiuga? Ei olnud, ei olnud poolt mu ajast möödas. Laul katkes, öeldi alguses, lõpus, aga lõpus ei ütle ära ennis seda. See on ainus Rainise näidend, millel kõrgemas inimlikus tähenduses kosmilises tähenduses ei ole lõppu.