Vikerraadio ja Raadio Tallinnast toimetus avas 2019. aastal kolmel korral oma uksed publikule et viie kokku artistid tänulikke kuulajatega, et pugeda vastastikku üksteise hingesoppidesse, saada pisut rohkem ligi muusikute mõttemaailmale ning kinkida neile vastutasuks oma Klaus ja soovi korral ka silmast silma. Tänu täna toome teieni Chipsid jazzi viljelevad triootiitox kontserdikatked pikituna vestlustega, ansambli sünnist senisest teekonnast ja tulevikulootustest. Enne veel, kui laseme muusikal kõlada küsimegi üle, kuidas Tiituks üldse alguse sai kõnelevad Christian Rudanovski jaanis Kill ja Robert Nõmman. Õppisime Jaanisega mõlemad Elleri koolis Heino Elleri nimelises muusikakoolis ja siis sattus niimoodi, et Paul Neitsov ja sihuke vahva kitarrimängija ja nii mõnigi teine veel mõtlesid teha siukest ägedat Led Zeppelini teemalist projekti projekti nimelises džäss, Zeppelin ja jaanis ka mängis, seal. Mängis väga hästi sealt kuidagi tekkis see mõte, et kuule, et teeks mõne haltuura koos ja üks asi viis teiseni, aga nagu ei olnud siukest head tunnet selle muusika juures, et kuidagi mõjus käeksune kuidagi tühi ja nõme elektrikitarri ja viiulit lihtsalt ei sobinud kuidagi hästi kokku. Alguses meil jah. Aga siis jah, juhtus selline vahva lugu, et mängisime Jaanisega siis Tartus Rüütli tänaval ja meie juurde tuli siis hea sõber Joosep Pilliroog. Tollel hetkel me siis tüüpi nii hästi teadnud ja tuli ja palusid. Kuulge, et kas te mängiksite Mainor svingi ja me olime seda lugu varem nagu kuulnud, vaatasime korra üle, mis värk on ja natuke Emmisime seal. Ja juba mõni nädal hiljem siis võiski kuulda nii mõneski Tartu lokaalis esimesi siukseid chibsyczess katsetusi edasi, võib-olla annan Jaanisele järjer, kuidas edaspidi läks? Me kohtusime sellise toreda lauljaga nagu Birgit täht talle Tartust ja tegime temaga koos kontserte. Teda kutsuti sugulase pulmamänge vahelist või kes, kes oli, kelle pulmas ta mängis või pidi mängima. Mis juhtus, oli see, et Birgit pani veits suurema bändi kokku, et sääski nagu pulmas ikka tantsuga lüüa. Istu kutsuski, Erik Nisu akordionil ja otsis kontrabassimängijat ja siis kuidagi leidis Robert Tallinnast võib-olla jah, Robert, sa võiksidki rääkida oma vaatepunktist. See tundus, et seda tegelikult ei olegi kuulnud, vanem. No keegi mulle kirjutas igal juhul, et kuule, et oleks vaja pulma minna, kehaksist Tartusse välja minema, kuskil annelinnast proovi tegema, sihuke kahtlane nagu siis proovi kohale vaatan, kõik on tundmatud inimesed, minu jaoks praegu kõik väga lähedased inimesed, aga tol hetkel ei tulnud mitte kedagi seal. Ja siis tegime proovi ära ja kuidagi proovi lõpus siis Christian tuleb minu. Kuule. Proovime mõnda lugu lihtsalt kokku võttes selgus, olid need tulevased titaksi, lood olid neil juba kahekesi seaded valmis tehtud, neil oligi bassimängija puudu ja siis vist läks korda see, et ma sain nende lugudega hakkama seal proovi lõpus kutsusid, et Robert, kuule, sa Trio tahab teha, veel oleks see, et novembri idee džässikontsertolekusse Aitäh, esimene lugu oli siis lives Froid, mis on sihuke tore vana lugu, tegelikult seda väga palju ei mängita, aga pala on ise tegelikult klassikalist päritolu. Selle kirjutas Fritz Chrysler, aga siis seda mängis omakorda Changa ja võtsin sealt šnitti. Ja niimoodi see lugu läks. Aga nüüd mängime teile ühe vahva svingi nimega svingi. Aga ikkagi läheme tagasi selle juure juurde, et miks just Chipsid jazz? Selle kuidagi võlu ongi selles, et lihtsalt instrumendid kuidagi juba loomult sobivad kokkuasted riiulitel, nii raske sobitada erinevatesse kontekstidesse. Et eriti sellises džässimaailmas, et hästi paljud tegelased otsivadki neid erinevaid helisid, aga tihtipeale jääb viiuli ikkagi kuidagi konarlik või siuke ebaloomulik. Traditsioonilises džässis viiulit. Väga tihti kohta lihtsalt ja noh, ta ei sobi sinna konteksti. See on võib-olla, küsimus on selles, et missugune stiil, mingisugust pilli omadust või pilli sihukest eripära ja pillid traditsionaalsus kõige rohkem edasi annab. Et kui džässis üritatakse jäljendada mingeid saksofoni, trompetimängijaid, viiuliga või kitarri mängida on ju siis see nagu läheb omaselt elemendist välja. Aga kuna ajalugu ikka kipub korduma, siis on ju lihtsalt võtta asju, mis on kunagi väga hästi tehtud. Et kui on kunagi sihuke tüüp nagu Stephane Grapellid väga hästi mängib viiulit justkui džässivõtmes on ju. Et siis see peab ju toimima. Et põhimõtteliselt ma saan aru, et nii ta tegelikult alguse saigi, et kuna see On väga viiuli pärale muusika viiul kõlab seal väga hästi, ta on jällegi ei pea kuidagi moonutama seda heli, nägid kedagi teist jäljendama, saad rahulikult mängida nii nagu viiul on mõeldud mängima mängima. Aga see on ka väga-väga nõudlik stiil selles mõttes, et teid vaadata siis, kui ta mängib, et kogu aeg elada natuke nagu mingisuguse sellise piiri peal et selle soorituse ja eksimuse piiri peal, et nügida edasi oma oskusi, et veel paremini seda stiili mängida. Et kuidas teile tundub, kui nõudlikud, kui kriitilised, kui leebete enda aadressil, selles võtmes olete üldse? No mina ütleks, et me oleme ikka väga kriitiline Väga kriitilised ja nõudlikud ja aga see on selles mõttes keeruline koht jällegi, sest et muusikastiil on väga palju erinevaid ja tihtipeale on stiilidel väga konkreetsed piirid, aga viimasel ajal on näiteks džässivõtmes või kui kuidas on muusikat nagu liigittleda, siis on need piirid väga häguseks läinud. Aga mis selle mustlasdžässi Chipsid, jazzi nagu omapära on see, et seal on väga konkreetsed piirid, mis on see muusika ja mis ei ole selles mõttes, et seal on väga arusaadav, sa võid mängida saar pilliga ja samamoodi, aga kui sa mängid nagu teistsugust liini või teistsugust asja, see, see ei ole ikkagi see seda kohe tuntav, et kuidagi jääda sinna selle nii-öelda traditsiooni sisse sama aeg kompides mingeid uusi asju, see on nagu võib-olla see kõige keerulisem asi. Ma katsetasin Kaczypsistiili peal mingisuguseid siukseid, eksootilisemaid, laada ja siis meil oli Tartus üks esinemine enne tiitakse kahekesi veel siis mängisime ära ja pärast kaks tädikest tulid ja küsisid, et ei saanudki aru, et kas teil lava peal proovi või mängis see kedagi, siis ma sain aru, et et jah, selle stiili puhul eilegi kuulasin mingisuguseid salvestusi ja ongi niimoodi, et selles stiilis kuidagi, mida, nagu osavam mängija on seda selgemalt puhtamalt ja tegelikult isegi lähebki nagu lihtsuse teed pidi rohkem. Et kuidagi just selles stiilis, et nii raske on lihtsalt mängida selgeid, puhtaid asju niimoodi, et sa ei peida ära ja sinu mõtted on hästi selgelt ja hästi väljendatud. Aitäh lugu oli siis Brasiilia ja nüüd mängime teile siis selle kurikuulsa Mainor svingi mida jaanis enne mainisite, millega me selle stiilini jõudsime ja mis selle looga võib olla naljakas on see, et ma ei tea, võiti käädvuste, kui paljud teist seda lugu siin ruumis kuulnud on? Kui üldse on, näete, nii et võib mängida küll, aga kuna me vahepeal me oleme seda igal pool mänginud, nüüd kes Viljandi seal kitarrifestivalil jossa Stefan, üks selle stiili siis sihuke suur käpp ja no muidugi, mis meil isa loos teeme, jälle Mainor Swing ja siis vaatad kõik tuttavad, kes on meid juba käinud kuulamas ka mitmeid kordi vaatavad seal otsa, jälle saab. Aga see nii hea lugu, lihtsalt jossa vanameister ise ütles ka, et seda mängida arvatavasti 15000 tundi. Ja siis noh, kui me selle lisaks tegime, siis oli 15001. Diisi koguneb aga mõnus swing siis. Kaua teil üldse võttis aega see sünergia leidmine, et et nüüd teeme esimese mängu koos? Siiamaani otsime. Nüüd on meil käsil kõvasti. Alguses oli, oli ka keeruline, sellepärast et, et siiamaani on keeruline, kuna meil on bändis ainult üks kitarr. Ja niisuguseid muid probleeme on veel, et ei ole nagu see ei ole päris autentne CC Tšernobõli kaheksandat aastat tagasi ja ei ole, ei ole samasugused pildid, ei ole samasugused ruumidele, samasugused mikrofonid, mida iganes, et see, kuidas teha midagi uut, aga samas jääda nagu sinna jällegi traditsioonilisse. Ega siin selline noh, kuidas ütelda, vaoshoitud põhjamaine Eestimaapoiss olla ei saa, sest et see on ikkagi niisugune stiil, mis nõuab kõvasti temperamenti ka. Kuidas teil selle leidmisega läks, et oli see kohe olemas või võttis natuke pusimist. Minu arust läheb, tuleb kogu aeg, et ei ole veel nagu sihukest selget, et võib-olla see ongi otsimise küsimus ja kuidagi need iseloomu, et me oleme nii noored, et ei saa veel öelda, et midagi nagu oleks otseselt välja kujunenud, et ma arvan džässi puhul ja siukeste stiilides võib-olla iseloom tekib alles. Ei kujuta ette, ma ise tunnen enda puhul vähemalt, et palju tööd on veel vaja teha. Plaat esimene plaat on tal igal juhul juba tehtud, when täiest on. Mis nüüd veel? Tulevik toob selles mõttes, et kui suurelt unistada Aitäh no mina näen ikka, et titaks, võiks olla Chipsid džässi stiilis maailmatasemel, et kõnel, seadmeid. Tegelasi ei ole tegelikult nii palju ja see on sihuke stiil, et kui see sinna nii-öelda ringlusesse juba saad, siis tegelikult kõik teavad kõiki. Ja mingi hetk on kõik need kuulsad mängijad üksteisega mänginud ja salvestanud ja teinud asju, et. No võib-olla nii palju parandaks, et tegelikult neid, neid mängijaid selles stiilis on tegelikult hästi palju. Aga kui suur osa nendest mängijatest on nii-öelda need vikernuusikud või need, kes nagu ise harrastavad seda kuidagi kodusid ja kui palju nendest on, kui väike osa sellest on reaalselt need, kes käivad esinemas tuuritamas. Et need on tegelikult põhimõtteliselt kahe käe peal võimalik üles lugeda, kui palju on nii-öelda need maailmatasemel kitarristi, kes tegelevad puhtalt ja ainult sellega viiulimängijad veel vähem. Et see on küllaltki selline nishitoode, aga samas ma arvan, see publik on jällegi olemas ta nagu seda, et Anne on seal hästi palju. See, mis just oli, oli siis sving pöörles Glen Milleri poolt ja need tulevad siis vandervjuu b5 ja muidugi krust album ime sai, voin, tähistan. No ma tüürin ikka jälle sellesama küsimuse poole, mis kordub, kordub eesti tassis eriti mulle tundub. Instrumentaalmuusika on see vaeslapse ikkagi seal, kus on vokalist ka lisaks seal läheb natuke ladusamini, sai kuulaja leidmine, et del kiusatust ei ole olnud võtta endale üks põhilauljatar või laulja etteotsa ja vot, kus siis raadiot mängiksid? See raadiovärk nagu ei ole tegelikult üldse eesmärke, on praegu läinud nii, et inimestele on meeldinud ja inimesed ongi hoidnud meid elus. Et nüüd me võib-olla alles hakkame vaikselt mõtlema siukest nagu turunduse asja või siukest, et noh, kuidas jõuda, aga algusest peale me oleme lihtsalt tegelikult tegelenud sellega, et muusika oleks mõnusalt, meile endale meeldiks, mis me teeme, kõigil oleks kuidagi tunne, et nad on, saavad panustada võrdselt, et neil on nagu hea tunne sellega, mis nad teevad, või omavahel. Me oleme naljad, Ta nad küll siin, et võiks ikka võtta laulja või midagi, see kiusatus on vist olnud mingil hetkel olemas. Kutsuks Susanna laule, sest täiega lahe ikka. Me oleme teinud paljude lauljatega ja see ei ole enam see muusikana alati. See on ju alati, kõik on tore, see meeldib, aga ta tundub vahepeal võib-olla natuke selline nagu mingit lihtsamat teed minekut kuidagi selline. Lähme nagu oma sellest tsoonist välja, et me ei ole enam, see ei ole enam see. Ta on küll tore ja nauditav, see rahvale võib peale minna, aga see on nagu mingisugune teine, teine žanr ikkagi. Nagu vanu meistreid kuulata ka siis neil küloneid vokaali salvestusi, aga neid on ikkagi ka samamoodi mingi kahe käe sõrmedel üle lugeda. See on selline nagu delikatess sealjuures, et näiteks prillilaneks album, seal mängib kitarri kaks kitarri ja kontrabass ja 10 12 lugu seal pooleteist loo peale vist on kokku üks laulja ikka. Ainult üks lugu ongi albumi peale, viimane lugu on laupäeval, ühes tallab viimast salmi ainult kaasa minu meelest lausa niimoodi, et on poolteist lugu, põhimõtteliselt see laul alati siuke väike efekt enda juurde antakse, aga see ei ole kunagi, mille peale toetatakse. Aga olemegi jõudnud tegelikult nii kaugele, et nüüd mängimegi kontserti viimase loo lõpetame siukese mõnusa looga nagu Old Man River. Kuulsite salvestust ansambli biitox kontserdilt. Raadiomajast. Kõlasid lood liides hoid, sundit HS räsil Mainor Swing, Swing ema ja beebi eestinaid. When, they stan. Kontserdi helimeistrid ja salvestajad on Anton Ventsel ja Andres olema. Saate toimetaja Maian Kärmas ning kontsert toimus raadio Tallinna ja Eesti jazzliidu koostöös.