Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Oletame, et veebis on avalik andmebaas milles leiduvad kõikide politseinike ja tööks julgeolekuküsimustega tegelevate inimeste pildid ja nimed. Rohkemat ei pea ilmselt oletama, sest sellist andmebaasi tehtaks. Põhjenduseks on oht antud inimeste ja riigi turvalisusele. Aga mille poolest antud olukord erineks andmebaasist, milles oleks kõikide inimeste pildid ja. Turvalisus on ju ohustatud, vabadus ning privaatsus piiratud ja nii edasi. Niipalju siiski erineks, et selline passi piltidega andmebaas on riigiti olemas aga selle praktiline väärtus on kitsas ja kasutamisele kehtivad karmid reeglid. Tehnoloogia areng muutis pildi tegemise lihtsaks ning hetkede ja inimeste jäädvustamine pildil muutus uueks normaalsuseks. Fotosid talletatakse igas olukorras ja seadmete mällu jäävad igasugused inimesed igasugustes olukordades. Pilte ei hoita ainult seda teinud aparaadis. Osa leiavad tee veebikeskkonda millest suur hulk on siis enam-vähem kõigile kättesaadavad. Vajadusel leiab pildil olijate juurde nime, asukoha ja muud teavet. Järelikult ikkagi võimalik luua kõikide inimeste piltide ja nimedega andmebaas. See oleks näiteks mõne ettevõtte kasutuses ega alluks seadusele. Tega reguleeritud kontrollile, millest jõuame tagasi esialgse küsimuse juurde. Et miks selline ettevõte ei võiks luua kõikide politseinike pildi baasi teesele kas avalikult kättesaadavaks või müües. Juurdepääsu sest tavalisemate inimeste piltidega junni tehakse. Usutavalt sooviks võõraste riikide luurega seotud ametkonnad endale just midagi taolist. Aga vaevalt, et see neil on õnnestunud. Samas on suure tõenäosusega enamus politseinikke talletatud erakätesse kuuluvasse umbes kolme miljardi maailmakodaniku näopildiga andmebaasi. Enamasti kuuluvad sellesse arenenud riikidest ülejäänud kodanikud. Ühetaolise andmebaasihoidjaks on USA-s asub klierbyu. Firma müüb teenust, milles huvilistel on võimalus suure tõenäosusega identifitseerida tänaval vastu tulnud isikud. Teenust kasutab ka politsei, kelle jaoks oleks mõne riikliku andmebaasi infovaesem ja ka üle häiritud. Avalikkuse jaoks selline võimekus tulla aga üllatusena. Ameeriklastele kirjeldus juhtuvat nädalavahetusel. New York Times. Lugu on hea näide tühisena neiule tehnoloogilisele algatusele rajanevad kuid lõpuks sotsiaalsemad, muutusin jõudvast arengust. Ajaloost leiab palju lähedasi näiteid, olgu kasvõi juba mainitud fotografeerimise transformatsioon keemilisest protsessist arvutuslik kasvõi sellele järgnevat lugu. Fotode jagamise andmebaasist, milles huvilised said hinnata, kes on näiteks ülikoolis lahedam. Piimast tuntakse täna Facebookiga. Mõlemad on muutnud elu-olu moel, mida algus ei reetnud. Käesolevat lugu aga algab Austraalia alama fonton Thatiga, kes valmistas Aifuni omanike meelelahutuseks Donald Trumpi kollaka soengu fotodel teiste pähe. Paigutamise rakenduse tormakamate mõtlejate hoo pidurdamiseks olgu märgitud, et sellest asjaolust maailmas midagi ei muutunud kuid seejärel otsustas sama arendaja kombineerida. Kaks tehnilist võimalust. Need on nägusid tuvastama masinate ja kõikjalt leitavad pildid. Idee kristalliseerus ettevõtteks kliervjuu Aagini, kes tahab, võib sinna laadida kellelegi pildi ja saab vastuseks terve rea sama isiku pilte koos märkega, kust pildid pärinevad. Väidetavalt pärinevad pildid Facebookist, vennast, Youtube'ist ja miljonitest veebilehtedelt. Kokku enam kui kolm miljardit pilti. Võimalik, et sellist andmebaasi ei ole ühelgi riigil sest üheski riigis pole nii palju elanikke. Ametkonnad võiksid selliseid andmebaase luua. Seda takistavad seadused, direktiivid ja muu taoline. 600 ajakirjanikud avastasid, et sealne politsei kasutab nimetatud andmeid. Paasi näiteks pisikuritegude nagu kaupluse, varaste, võõra pangakaardi ja teistes identiteedivarguste juhtumid Nendes isikute tuvastamiseks ja nii edasi. Selgub, et tänaseks kasutab firma teenuseid vähemalt 600 sealset politseiorganisatsiooni kohalikest võimukandjatest. Föderaalsete julgeolekunätitteni. Olukord on ju huvitav, sest ametkondlikuks kasutamiseks olevad andmebaasid. Ning bürokraatlikult reguleeritud. Samuti on suured IT-firmad isikute privaatsuse kahjustamisest tuleneva avaliku paha. Meile hirmus analoogsete teenuste arendamisest hoidunud. Google'i juht on koguni öelnud, et nemad seda ei teeks kuna taolist andmebaasi võidakse kasutada väga halbadel eesmärkidel tänu millele sündis unikaalne võimalus suurtele keelatud asja ära tegemiseks. Väikesele alusta põletavatele. Kusjuures ettevõtte ennast reklaamima ei pea ega tahagi. Firma hoiab madalat profiili, et mitte ise pildile sattuda. Ja samuti pole kasutajaskond taolise allika avalikustamisest huvitatud. Artikli kirjutanud ajakirjanik palus mõnel politseinikult teha tema pildiga päringuid. Ja peagi küsiti politseinikel, kas nad räägivad ajakirjanikega. Saladuslik firma jaga ainult pildimaterjali vaid jälgib üha ärksamalt. Andmebaasi sattunutega toimuvad taolised pildibaasid kasvatanu kõikjal ilmuvad telekaameratele muutuste tempost ehmatanud Euroopa liidus kavandatakse regulatsiooni mis peataks esialgu viieks aastaks nägude tuvastamise kasutamise avalikes kohtades. Aga kardetavalt on seadused ajast maas. Kuula varasemaid portaale. L2.