Mida sa eelmine nädal väikse pausi, ma kuulsin juba, inimesed olid väga pahased, mulle räägite, lähedusse helistati, nõuti, et miks ei ole rahva omakaitse eetris. Aga tegelikult on väga kasulik aeg-ajalt aeg maha võtta niimoodi et inimesed saaks aru, millest nad ilma jäävad, kui me saadet ei tee. Sellepärast et ei ole lihtne, on küll nagu, et teil iga nädal raadionuppu lahti ja kuulad ja kuulad ja harjud ära ja mõtled, et nii peabki olema. Nii jääbki, aga tegelikult iga hetk me võime lõpetada. Ja siis seda saadet ei ole Nalzin. Nõnda et see on täpselt samuti nagu muude olmemugavustega, et kõik me oleme harjunud, ekraanist tuleb ja et kui sa lülitad klõpsud lülitit, süttib laes valgus. Ja see tundub nii igav olevat. Ja nii tavaline, ses mõttes, et valgus, vesi siis, kui nad ära kaovad, siis on korraga väga paha olled. Oma kaitsega on sama asi, kusjuures meie muidugi ei kaotanud midagi, sest et. Meil oli tore nädal ja lõppesid muidugi kahjuks kurvalt, Aagorteedus langes välja hoolimata kogu rahva pingutustest. Aga, aga, aga mis sa teed, vana hea Rootsi aeg on lõppenud Eestis lõpuks. Mis ta nüüd nii väga Rootsi aeg oli, selles mõttes, et ütleme, tegelikult see ei olnud mingi rootsi aeg, Andrus on lihtsalt üks loll rootslane tantsis Eesti välja saates. Et teda Rootsi jääks roosa, ehk tähendab ikkagi seda, et Eestit reaalselt valiti Stockholmist, et eesti koolipoisid viidi paadiga Rootsi kuninga valge, et esitle neile imelooma. Vaata, siin on mingis mõttes, see on tegelikult ajalooline nagu tagasivahetused kunagi viis Forseilius paadiga kui eesti kirjaoskajaid talupoegi Stockholmi näidata neid kuningale, et vaata, milleks eestlased on võimelised, et eestlane on võimeline. Eestlane on võimeline lugema ja kirjutama rootslase nisu Rime olevat terve Stockholmi õukond vaatas imestust, tagasiteel nad kahjuks uppusid. Valga Gümnaasiumi poisid. Ja praegu on siis nagu tagasi saime meie siis Rootsis sellise juhmakad juhmakad, tegelase, kes instantsis eesti rahva rõõmuks, et kuidas tema nüüd tagasi kodumaale jõuab, saame ka seda näha. Ma praegu hakkan mõtlema, et kas Forseliuse laevaõnnetus oli juhus. Et see võis olla väga õieti Vene sõjatehnikat ööd kuningale lihtsalt tundus ikkagi niivõrd ebameeldiv, kahtlane hulk, talupojad on õpetatud rääkima ja kirjutama ja et ta lihtsalt tagasiteel uputati, et nad ei läheks. Ei läheks Eestist siia, ei loeks, kirjutatakse liiga ja vaata kusjuures see oli tegelikult hoidi. Ma arvan, et sinu teooria võib õige olla, sest et see kirjaoskajat eestlaste põhjalaskmine tegelikult lükkas edasi, ju ma arvan, mitusada aastat, et selle ebameeldiva perioodi, mis meil praegu siiski käes kahjuks on, kus ilmuvad eestikeelsed ajalehed, ajakirjad, mis valdavalt täis lollusi. Tehakse ka tele ja raadio, mis kavaldada, vaata, seal oli selline kergemeelne asi. Tänapäeval me teame väga hästi, et näiteks riigi, president, peaminister ja välisministriga lennata kõik ühes lennukis alla kukub, siis ongi nagu kogu kõrgema juhtkonnaga kaputt ja see oli ka nagu viga panna kõik kirjaoskajad, eestlased ühtle. Ma küsisin praegu lihtsalt vahel, et kas sa rääkisid praegu Venemaast, et Venemaa, ütleme, Putin ei tohi lennata, ühesõnaga. Putin peab lendama mitmes lennukis, kas tuleks võtta nagu osadeks jaotada? Kolonn lennukitel vana anekdooti mehest, kes tellis kaks taksot, ühte pani oma kaabu teise portfelli, Putin võiks ka niimoodi len, tore ühe saju, teises seljaaju. Sest ütleme, kui ajuga midagi juhtub, siis seljaaju, ma arvan, Putini seljaaju suudab Vene riiki tegelikult päris hästi valitseda. Aga jah, et see ühte paati panna kõik kirjas ka tehtud, see oli kahtlemata suur viga pidanud hargnema Rootsi rannikuni minema, igaüks ise teed pidi tagasi Eestisse. Tihtipeale ma olen Eestis mõelnud, kui ma käin, aga hariduseluvõõrad lollid ja ma olen Eestis mõnud tihtipeale, kui ma käin näiteks mingi filmi esilinastusel, kuhu koguneb kogu eesti filmi establishment kokku kõik režissöörid, kes siis filmidega mingit pistmist on, et kui nüüd järsku midagi juhtuks selle saaliga, sinna see lõhkeks midagi toimus, katastroof, ehk siis Eesti filmitootmine lõpeks ja, ja sest et kogu kogu kogu induste on ühes kohas koos. Noh, see on väga kergemeelne, et tegelikult ei tohiks käia ja kõik ühel esimene, aga Andrus, see ei puuduta ainult esilinastusi, näiteks, kas sa arvad, et see on juhus, mis Edgar Savisaar kunagi ei käi presidendi vastuvõtul 20. veebruaril just sellepärast kui midagi peaks juhtuma, tema hundi on ainulaadne ja või siis ta ainuke kohe võimu üle mitte kedagi teist enam ei ole selles mõttes tark tegu, et noh ja tema, tema on ettenägelik, aga samas teistpidi ta jälle suubistajatest ilma ja klaasikese sakust või tema keha koju vaadates, ma arvan, see tuleb talle ainult kasuks. Muidugi mulle muidugi hiljutisel uudised hakatakse lõpetama, kas oli vist Põltsamaa veini tootmist, tot, mis uudis see on, nüüd seda ma lugesin jah, et Põltsamaa leiab, et, et seda ei ole nagu mõtet teha. Et pigem keskenduda mahladele, muudele sõnul tuleb veinitootmine lõpeb ja korraga ma ütleks pigem, et see on hea uudis, kas sa jood Põltsamaa kuldne maitsema vein, aga mul on Põltsamaa veiniga seoses palju. Mälestusi ülikooliajast ma arvan, et kui me oleme kuulanud laulukese laulu, sest asi on selles, et meil tänane saade on selles mõttes ka väga erinevad. Et me oleme kuidagi hästi meie tavalise stuudios, mulle siin stuudios situatsioon tegelikult meenutab vastuvõtukabineti psühhoanalüütiku juures, mina olen see, kes hetkel lebab diivanil, sina oled mafioosoga püsivale. Andrus istub valges tugitoolis, tema on siis sellise valvepsühhiaater Ilmar, märgin kõik ja pärast muusikapala siis ma hakkan Andrusele rääkima oma kogemustest Põltsamaa Veibidega. Mina ütlen seda, et miks mulle tundub see hea uudisena, lõpetab vee tootmise, et ma olen küll suhteliselt eesti köögi fänn ja mulle väga meeldib siiakiluvõileiba ja kapsasuppi ja mis need eesti toidudel on verivorsti jõulude ajal aga aga küll küll mulle käib närvidele, kui mingitel üritustel püütakse olla väga eestimeelne, pakutakse inimestele Eestis tehtud veini, et see on, see on küll kuidagi selline rahvaliitlik traditsioon, et kui juba ikkagi veini pakkuda, mida ma küll eriti ei joo, siis ikka mingid veini, mis on tehtud viinamarjadest, aga mitte mingeid mustsõstart või õuna, mis on aetud läbi hakklihamasina, siis mul on kreenis, nimeta minu viimane kogemus Eesti veiniga naasta aast, noh, ikka mitu aastat tagasi ma mäletan, et olin, viibisin mina Pärnus aastavahetusööl ja siis külastasin koos oma sõbra Kivisildniku läksime linna peale, tõi peale südaööd siis kuus aastat sattusime ka sinna Chaplini keskusesse, kus meid võttis vastu Mark Soosaar, kes lahkelt pakkus pitsikese pihlakaveini ja sellised poest ostetud pihlaka, vein ta oli, see oli selline värk, et mul polnud, ma võtsin ühe klaasikese lihtsalt nagu ütleme ütleme respektist, härra Soosaare vast ühe pitsi veetsin. Mul algas kohe järgmisel hetkel algas peavalu ja segadust, kadusin korteris teise jaanuari hommikul, see oli kohutav kogemus, aga on ka häid mälestusi nendest Eesti energia siis tõesti tänapäeval neid nagu ei ole tulnud pähe kunagi kunagi poest ostetud, ma hetkel isegi ma tean, et tehakse, tehti vist Põltsamaa kuldsete veel mingisuguseid sort, aga vanasti mäletan tõmmu Põltsamaa tõmmu. Aga ma mäletan, et vanasti oli nende eesti veinidega rohkem tegemisi, nimelt siis, kui ma ülikoolis käisin. Vanasti tehti ju peeti Eestis Reinar ehteid kangeakt, Ammaline tuntu oma, seal olid küll igast kuldrenett ja muud kiiritust juurde rääkida just nimelt nendes artiklites päris lühike kõrval, nagu sa suurepäraselt teadega, kõik vanad tartlased, Hillar Palametsaloengutest on ka nooremat kindlasti kuulnud tänavaÜhiga kõrval Rudolf Pälsoni siis me oleme rääkinud selles mõttes saadetes see infot kordama. Vaadake, kerige link tagasi, kärpige märksa suurepärane eesti kommunist, kelle auks nimetati üks tänav pille äärde, siis ehitati kaks ülikooli ühiselamut, üks ehitati sinna varem selleks, et seal saaks surra Julius Kuperjanov pärast. Vaata saamis Paju lahingus. Sinna paigutati ajaloolased mis sobis ajaloo kohtsalagigi surnud sinna pandi ajaloos selleks temata ära. See arstide tehtud viga. Ma arvan, suri sellepärast ei tehtud siin arstid ühikat just nimelt selle asja ka, et ajaloolise kihiga muide märksa seda ajaloolased olid seal nii kaua ja uurisid seda nii kaua, et nüüdseks on avastatud. Kuperjanov suri hoopis teises majas. Need ajaloolased tegid seal kogu nõukogude aja usinalt tööd, uurisid seda maja ruutsentimeeter haaval nööridest ja verd ei leitud. Midagi. Niimoodi Kuperjanovi verd ei leitud, tegelikult ajalooliselt ühikas on veri voolanud loolastel kaheksandaks. Dollari legendaarne ka praegu õnneks elus olev legendaarne üliõpilane Riho Nassar otsustas ühel päeval katsetada Ikaruse kogemust, et kas ta suudab lennata Ta neljanda korruse trepi Mademelt vahast lehmad endale. Ja, ja Riho oli Pälsoni ajaloolased ühikavanem ja sellepärast Riho oli läinud suureliseks ja talle tundus, et ta suudab ka lennata, kui ta juba valitseb seda hoonet, kus tolleaegsete andmete kohaselt on surnud Julius Kupper temale alluvas majas elavad Mart Laar, Küllo Arjakas ja tohutu hulk teisi inimesi, kellest oli ka muidugi teada, et nad tulevikus saavad võimule, siis Riho muutus suurenes panna oma võimed proovile, otsustas tõust õhku, kahjuks kahjuks ei tõusnud, õhku mitte, kukkus alla ja nii õnnetult, et peaga vastu põrandat jäi õnneks ellu peaside lauk. Arstis oli nahk, nahk oli tal, koljutükk oli väljas ja aastaid hiljem siis või noh, mõni aeg hiljem, kui Riho sai haiglast välja, siis parimatele tavatel lubas ta läheduse hetketaju katsuda näpuga oma peanaha läbi ja maju ja minul on ka see au andnud panna oma kaks sõrme Riho pea peale ja siis tunda seal all koljust kaitsmata taju, aga see võib olla väga huvitav kogemus ja sa saad anda ajule otseseid impulsse, niimoodi laseb seevastu aju ja huvitav mõtted küll pähe tulevad. Juurde kukkus õun pähe, eks ju, ei tea, kas õun kukkus emadest koljuluud, eks ole, ja seal see impulss oli väga nõrk, väga nõrk, eks ole, aga kui sa saad ikka otse torgata näiteks nõelaga endale ajusse siis ikka tulevad väga teravmeelsed mõtted pähe tulla võivad tulla ja Riho tuligi, sest Riho hiljem läks Eesti Eestis. Riho oli üks nendest, kes kukutasid noortekolonni vaba sõltumatu noortekolonni koosseisus hukutaski Nõukogude võimu üleüldse Võrus võru mässu liikluses, hiljem Riho tegeles sellisena haruldase asjaga, et ta müüs Tallinnas nahaga üle löödud pudeleid. Mis nahk see oli, ma ei hakka siinkohal. Aga tavaline jah. Ja mõnel pudeliga selline koht mõnel pudelil võis olla ka selline asi oli naka kal klaasi Voludes võisid näpuga viine katsuda, mis seal pudelis sees. See on ikke kata siuksed mõtted tulevad praegusel hajusa, Nauke, sa hakkad pudeleid, nahakõneleja, kes, kes selle peale ennem tuleks. Nahk on loodud loomadele ja loomad käivad jumala jumalanahkade. Aga pudelile jumal, lahke loom ja pudel olgu klaasis, aga ei, sa arvad, Mart, mul sellega tekib tunne, et kui tehakse klaasist vabaduse, lihtsalt võiks ka selle nahk, Ma arvan Kindla Ta on nii õrn, ta näeb ka tegelikult nagu nooblim välja, kui sa tead, et seal all on klaasis, seal on nahk jah, niuke tumepruun väga, ei, väga. Ma ütlengi, et ma täpsustan, nahk mõõtaks võttisega karva ei paraku paraku mitte seda, mitte seda. Kuigi karvane Vabadussammas oleks veel toredam. Karvane, ris hiiglasuur ja kui soe seal kodutud saavad karvade sisse pugeda, pikal, väga pikad karva sellel elevandil pikad karvata, saad sinna sisse minema, täi läheb inimese kasuka, aga siis ongi probleem, et vabadussammas. Aga mis sellest? See ongi, tähendab, nagu sammalhabe seal elavad linnud, teevad pesad, sädelevad, rästik, seal magavad kodutud, eks ole, seal on kõigi vea all. Kõik saavad vabaduse, elu elu keeb just nimelt, eks ole, see ei ole nii nagu ja siit aknast näen praegu maarjamäe obeliski, mis on küll valjas ja kalk. On on aga vabadussammas, eks, alles kodune ja karvane saboetina sisse nagu tekiale, rooma seal karvad, saavad noored käia suudlemas karvade sees, tead, seal seal saab muudki teha. Tead, see võiks olla ka ikka niimoodi, siis nüüd ütlen selline karvane suur moodustisi seal sees ja tegelikult võiks ikkagi olla sinna võimelisele sisse minna nagu muhv siis ja et võib-olla seda riski sinna sisse ei olegi vaja, tange sihuke karvane õõnes. Jahmile seisavad noored olla vanad, kes tahavad üldse oleks just nagu just nimelt mainin seda kuulsat elevante, mulin roosiaias keskel, seal, kus siis said käia Gabrosku kodutute lastega magamas käima poleks seda elevanti olnud, oleks lastel olnud külm. Aga elevandil vähemalt mõnel soojas veetis. Elevant oligi väga tore koht, aga jutt, milleks jõutakse kellelgi ajaloole mis enam kahjuks ei ole ühiselamu son, langen? Varaga muidugi seal need inimesed, kes sinna nüüd hingehinna eest selle kinnisvaramulli tippel sinna korterid ostsid, nad imestavad aeg-ajalt, miks nende korter kübaras mingitel öödel näiteks kostab Riho Nassar ja üldiselt ma arvan, et seal kummitab ka ja kuigi seal Kuperjanovi sõbrad, siis ma arvan tegelikult selles korteris, kus ta oleks võinud surra, seal ikkagi ilmub teatud öödel verine laikinud põrandale kummitakse tükid ja noh, selle pealuu ja kõige hullem on see kõigis nendes tubades. Nüüd pange hoolega tähele kõik teie, kes seal praeguse nimega pleri tänavas sinna omale korterit selles majas, Ma arvan, nendes kõigis nendes korterites, seal ma usun, et seal tehti remont, ma usun, et seal pesti seinad puhtaks, vahetati põrandad, laed tapetseeritud, aga nendest lubadused nii palju joodud, nii palju lagastatud lõhutud, ma arvan, et see, selline ajaloolaste vaim elab selles majas ikka edasi. Jah, aga teine ühiselamu, kus siis meie elasime ehk uus Pälsoni ja seal nii kangelaslike tegusid ei ole tehtud, keegi pea ajas alla, hüppan, sest sinna targu ehitatud sellist läbivat auku ei maja, kuhu, kuhu pea ees viskuda, selle asemel oli seal puhvet, kus sai osta kotlet keedetud mune ja mis oli targasti tehtud. Et tudengitel läks sageli kõht tühjaks, söön toidupool toiduga, oli nõukogude ajal oli raskusega siiski näljas ka keegi öelnud ja alkoholi sai siis just nimelt nüüd ma jõuangi selle üle, kust me alustasime üle tee veetorni. Torni poest sai ka kaugem lähemal oli lähemal, oli see keldrit ja seal sai ka, mis asus kohe üle tänava, Pälsoni ühikast üle tänava ja seal oli siis just nimelt kuldrenett sisule mingi oli ka pihlakas oli lisada õuna oli võib-olla punane sõstar isegi, et siis oli mingi tikritest aega, oli ju tegelikult, ega ainult Põldsemaid endale veel Karksi veinide, Varstu, Varstu, Valtu talu ja et neil ikkagi oli Eestis seda feimi, tehti niinimetatud veini, sest veini veinis tegelikult olla nimetada viinamarjadest. No ma ei usu ka, et ütleme, et põld, Valtu naised oleksid Tikreid tallavad jalgadega, ei nagu see veinitegemise all nagu väga terav tallab. Ütleme, õunu tallata üldse naisterahvas ei, ei ole mõtet, ütleme, kui näiteks suur samm läheb tõrde need alla, sest siis võib-olla tõesti neliseks midagi. Aga, aga õrnad naise jalad loomulikult Ühte Antonovka tõi purustav. Ainult hädaldavad raku, aga Te tegelikult ja millega oli tegemist lihtsalt käärima läinud mahl. Et olid mahla Mihhaili siis nagu teravmeelselt märkisid, oli valetatud sort, piirite sort, piiritusetteni jälg. Kiiremini purre, et sa sel ajal noh, et, et sa ei peaks nii kaua kannatama. Vaata nõukogude ajal oli, mis ta oli, aga seal mõelda inimeste heaolule ei peaks liiga palju larptime asju siis ikka purju oli, ütleme niimoodi, et noh, loomulikult tehti palju vigu, aga asjatuid kannatusi ja kui ikkagi inimene ostis poest pudeli, siis ainult endale selgelt märku, et armastusele selleks et täis ja praegu praegu propageeritakse veiniga seoses Kalev Kesküla tema koolkonnaks propageerib mekutama mingit Mekutamis pudeli veiniga, aga siis sa tead seda kuidagi näperdama ei plaani. Kõigepealt mind häirib see, kui ma lähen, restoranid, tellitakse vein. Algul kelner valab ainult niimoodi sõrmkübaratäie ära ja siis sa pead seda nuusutama. Kas sa nuusutad, eks ole, ega see koer ei ole tsellu. Loomulik on tegelikult ju, et veinipudelil võetakse kork maha, ei valatakse välja, igaühele, antakse oma pudel pihku. Kui on väga kiire, siis ei võeta korki välja, vaid surutakse sisse ja enesesõltubki, millised riistapuu seal on? Et kui sul punnivinna ei ole? Ja kannatab ka juua. Aga, aga no ütleme, et tänapäeval ju sa pead ostma neid kalleid veine kohe-kohe päris mitu purju jääda, aga vene ajal piisas, see maksis mingi, ma ei mäletagi rubla, rubla. Ja talikange, vaid purju sellele järgneva paha olla tähendab kõik kõnepakett. Pooleliitrises pudelis õllepudeli suuremast oli ka õllepudelis, mingid mingid vein võis olla, aga see oli võib-olla siis, kui sina pea ülikoolis käisid või ütleme, tekkinud probleeme null koma seitsmest pudelite. Ei lahti selleks ajaks lihtsalt teadlased läksid nagu veel ökonoomsemaks, et milleks erinevaid pudeleid õllele ja veinile. Udelam pudeli suruti kokku nagu aatomrõhu all veinipudel, sellisel juhul tasub olla ka õllekorgid ja seda lihtsam. On küll jah, sa saad lihtsalt teise veinipudeli ka. Niimoodi ei tegelikult mingil hetkel aval mindi ikkagi mingigi tuldi ikkagi täiesti vastutarbijate soovidele tihti keerata korke siis vaata ka õllepudeli kasvaid hambad ära lõhkuda, aga siis keeratava korgiga saatis igal juhul keeratav kork hakata ringi käima. Mul on sellised, ma ei tea, siis mul oli selline juhtum Gabrinavile halvana näed. Aga, aga noh, me nüüd jah, nostalgiliselt meenutama seda, aga siiski ma jään oma esialgsete sõnade juurde hea, kui see lõpeb. Ei ma ütlengi, et tekste nagu ilus mälestus, ilus mälestus ta on, aga noh, tagasi need aeguvad. Et Eestis on olemas Liiviku tehas, mis toodab viia kvaliteetset ja, ja seda on alati kindlam juua kui siukest käärinud mahla, millele täna laval euronormid ei luba enam ka piiritus sisse panna, nii et ta on jäänud selliseks, ongi nagu käärinud mahlisel see mõte omal ajal, kuidas üldse Eestis tekkis mõte kodu või ei näe, see on ka mulle tegelikult jäänud ka suhteliselt segasest õlut tehti kodus, oli arusaadav, et tehti kodus puskarit, oli arusaadav ka meil kodus aeti ka koduveinid, ma mäletan, et selleks müüdi suuri, neid klaasis pudeleid, siis tuli sinna peale osta veel niisugune klaasist niuke, keermed ega toru. Siis mätsiti kuidagi plastiline kokku, mäletan, et seda tehti alailma ja paljudes peredes tihti, aga joodav ei olnud ta küll mitte kunagi, vaata see oli see häda, et inimestel ei ole väga palju õunu, kuid sealt tuli see, et nende õuntega tuli midagi peale hakata ja sa ei suuda teha nii palju mahla, eks. Ja sa ei suuda teha nii palju moosi õunakompott, mida iganes õuntest teha või kuivatada võib, neid oleks võinud ju siiski kaevata maa sisse augu ja õunad sinna ajada, aga maali juba jõulude ajal võimalik, saunad teemade juurde. Ja, ja see oli noh, pilgeni täis. Noh, ühesõnaga vaata, pealematmisel on ka omad reeglid, tabab ikka üks, üks viis aastat, Pepsi abtim kõdunevad enne kui sa saad õuntele peale matta. Inimene elab kauem olema, enne kui peale matta, surnuaial nad on pikad aastad, õun läheb ruttajaid, seal on täitsa loomulik, sest et mõtle, kui sa kõlblendiku alla maetud üks noh, kõlblist elu elanud, paistab talle kohe mauh, ma ütleksin veel mingi vana elumees, jah, see sünni. Ei, see on kole. Et ennem see kõlblit elu, tal on naisterahvas, paradiis ära minema sealt alt ja kuidas need, kuidas need pärast ma arvan, et pärast muusikapala võikski arutleda tegelikult nende peale matmiskommete reeglitele, sest see tundub mulle ka päris põnev teema olevat õhtusel ajal hea rääkida. Jah, tegelikult enne kui me hakkame rääkima oma maa, loovutas kõiki neid inimesi, kes tõesti meeleheite sellepärast et Taag nalja kukkus teile, ma vaatasin seda saatekest ja ja, ja mul jäi kõrvu kõrvu selline Mart Sandri lauset. Et tahaks sinuga, me kohtume siis helisalvestusstuudios, et ilmselt on tulemas uued tantsud tähtedega heliplaat heliplaadi ja kui me siiamaani saime nautida Taagi tantsima ja siis tulevikus me saame kuulda ka laulmas, mina panin selle kohe kõrva taha, sest et sest meil on ikka vaja neid lõpulugusid ju alati uusi, et noh, mitte mitte sellepärast, et meil oleks halvad lõpulood ja neid tuleks välja vahetada, vaheldust, aru saama tänapäeva ja tänapäeva maailmas kindlasti me ikkagi, eks me kuulame, ütleme niimoodi, et kuulame selle materjali läbi, otsustame, kui seal, kui seal saab sellise lõpu loosime, võtame lõpule, kindlasti mängib oma kuulajatele neid lugusid, sest inimesele tähendab oleme kõik ei mängi, et meil ei ole mingit põhjust mängida näiteks Luisa Värgi või Koit Toome Taagi lugu mängima. Andrus Värniku lugu ka ja, ja aga Luisa, Koit ja Katrin karisma neid me ei mängi, ei mängivad noh. Tegelikult võiks liiginad tahaks küll, tahaks küll jaa, Taagi et huvitav, et ta võis lauludega trootsi, keeled, et see oleks nagu nagu mingi kreisiraadio sketš. Vaata, seal on variante palju selles mõttes, et üks võimalus on see, et ta laulab rootsi keeles, siis on see nagu kreisiraadio sketš, aga ta võiks laulda rootslane, ta võiks laulda eesti keeles, siis oleks ka nagu kreisiraadio sketšist oleks Alebstremons räimi moodi ja igal juhul kreisiraadio. Et ma just tegelikult lugesin, käisin Hiiumaal ja mulle kingiti üks raamat ühe ameeriklase seiklustest Hiiumaal ja mis oli väga naljakas raamat. Kuidas ta üheksakümnendatel aastatel rahukorpuse liikmena läks Hiiumaale ja kuidas hiidlased piinasid, kiusasid seal ja tema kulul nalja, tegi ameeriklane ise sellest kõigest aru Casandmis, naljadega, tehte mõnes asjas ta sai aru, aga enamusest ja siis seal oli niisugune fakt, et temagi laulis mingi laulu. See olevat olnud lausa Eesti edetabelite tipus. Et ma küll ei suuda meenutada tollest ajast sellist laulu, aga olen, olen, olen selle ameeriklasi. Noh, ühesõnaga olen seda raamatut raamaturaamatut lugenud, aga ma ei mäleta, aga seda laulu jah, et tegelikult väidetavalt ta käis teles laule VII Vapras olime minu arust, seda ma ei mäleta, ma mäletan seal küll küll mingeid kummalisi laule seal laia barrik laulis, oli väga edukas, oli, oli see jäätisena ja me peame ütlema, et kuna me ise ei viitsi nendes andmebaasides sorida, siis tuleb öelda kuulajatele, et kirjutage meie sellele jah, koduleheküljele tahaks kuulata, et äkki saan kuskil plaanil või MP3 kuskil kuskil siis üleval, et saaks selle võtta ja seda kuulates tegelikult oleks huvitav, et tolle aja laule ja tegelikult VII Vapras oli ikka väga kummalisi asju vaadata. Millegipärast mulle meenub üks laul, mille sõnad olid umbes seib on poldipoe, see on Paldi seda laulis, suudad meenutada Rakvere debaiste ansambli, Rakvere noorteansambel ja see oli, see lugu oli kohutavalt kaua edetabelis ja see oli vist Iiševentiin Take Thati loo kaver, beib seib on, poldib aeg, tria poldi seal ja see läheb raske, väga kaua möll, sellised väga tore saade, ülimalt lihtne. Raud juhtis seda ja, ja seal siis noh, ühesõnaga võistlesid omavahel barrikalisel ka täiesti maiseid loo räägid välismaalaste lauludest Eestis, siis andis ju Eestis terve kasseti, andis välja Karl tarnhammer, jah. Aga noh, see ei olnud eriti naljakas, see läks juba alanud või ütleme, et ta tegi terve nagu plaadide seda noh, vot ei ole kuulanud, ei tea, ei oska öelda, ma arvan, et see on sage Mati Nüganeni. Ja kuigi eks ole nüüd me teame, et ansambel on vahepeal saanud vist Ruanda valida Uganda prints, eks ole, et tegu on jälle Eestist aafrika muusikaga ja musta mandri musta mandri ja väga-väga huvitav on, ma vaatan siin Ajakiri MKM on siin, siin on selline vestlusring kutsutud kokku kolm ilusat naist, Liis Lass, Kaia Triisa ja Laura kõrgemäe nii. Ja, ja nemad siis arutavad, kas mees peab olema ilus. Ja Liis Lass, ütleme näiteks niimoodi, et vahest on lahe just siis, kui mees ei ole ilus, et minul oli juhus, kus sain Pärnu rannas tuttavaks ühe kutiga, kes oli juua täis paks higine juuksurid välja kasvanud ja Abeli mitmepäevane käisime klubis ja ta oli väga tore, hiljem see meil Tallinnas restoranis kokku ja Tallinnast ära kuulnud, olin nii pettunud, et see polnud üldse sama mees. Võib-olla Laura ütleb, et tema mees, Gregor Arbet, kes korvpallur on just see, kes tahab käia juuksuris, aga Laura ei lase teda. Ja selle peale ütleb Liis väga huvitava fakti. Lõpetuseks lõpetuseks toon, mina lõikan ise Ilmaril juukseid, tee endale igasuguseid asju kordma, lõikesin mehele L tähe sinna kohta. Nojah, sa teed ära, nii et ma ütleks, Elmar Liitmaad, ma näen aegajalt, televiisoris on saate kaks takti ette žüriis teda nüüd tore mõelda, et tore mõelda ja kõik need noored, kes te lähete sinna kaks takti ette saatesse valudes tähtede saaksid telefoniga pildistada. Et kas tal on veel tähti seal kohas alles ja, või noh, kipub karva kasvama ja seda peab nagu hooldamas ei ole niimoodi, et sa lõiked ei jää nagu suvel muruajamine. Trimmeriga paar korda nädalas muidugi üle käima. Meelde püsib seal? Jah, seda tahaks näha küll, oleks tore, et see oleks jälle uurival ajakirjandusel õhtulehele näiteks ma tahaks seda õhtulehe esiküljel oleks suur väljakutse, vaata siin vahepeal, kui me puhkasime, siis tegelikult jah, õhtuõhtule õhtulehele oleks tõesti väga head ja vaata, kui me vahepeal puhkasime, siis selgus, selline sitt õhtulehes on tööl üks spordireporter, kes armastab vabal ajal sõit Ta oma autoga ringi ja võta tüdrukut peale, ta sõidab alasti ja siis pidanud hääletaja, ütlesite midagi ideedel, nii tütarlapsi, oma sihtkoht tema lustida saab sõidutada ja olla paljalt rooli taga headel hetkedel tekitav reaktsioon, et ma kuulasin seda lugu. Vaatasin seda lugu telekast, mõtlesin tõesti huvitavaks, kas ta toimetuses tööl on kirjutama artiklit, et kas, kas nende käest siis on ta ka alasti, kas tal aeg-ajalt tekib siserektsioonid, vot ma eile õhtulehe toimetus kunagi tegelikult oleks huvitav ja seda ka teada ja ma arvan, et toimetuses ei, ei ja sellepärast see on keskkond, rutiinne, iga karantiin ja ega ebameeldivaid kolleegide ja mis sa nende kolleegidel paljalt ringi ringi lasel, eks ole. Aga teine asi on, kui sa võtad hääleski kena ääred, no ja siis muidugi. Aga noh, iseenesest selles oli, mis kõlbab, seda valati. Ei, see on väga lahe, õhtulehel on mõte. Ei, ma lihtsalt mõtlengi, et vaata, kui huvitav toimetus tundub, seal, seal on ju tööl, eks ole veel ka porno, Arno, kellest me teame, kelle, kelle, kelle panus Eesti näiteks ütleme, fotokunsti ajalugu on väga suur ja oluline vaata kui palju näiteks ütleme antropoloog, näiteks Arno panus Eesti antropoloogia tuleviku ajaloos, näiteks 500 või 1000 aasta pärast tahavad uurida, millised nägid välja Eesti alaealised tütarlapsed rannas suveperioodil ja kuidas nende näiteks argivahe oli nagu raseeritud või mitte. Millisel moel, millised mõelnud, et siis on ju Arno fotokogu hindamatu väärtusega ja ongi nii, et kõik, mis nagu algselt kavandatud, võib-olla kurjana aastate sadade aastate jooksul omandab hoopis sellise teadusliku nädusliku välimuse. Et jah, et seal kui sind kembelda, Juri Lotman arhiivi üles porno Arnar Hiiemäe, ma arvan, on kahtlemata, et kui, kui kunagi Adele, Arno surma see jääb nagu vabaks, siis ma arvan, et küll, et Eesti riik peaks, peaks sekkuma ja seal ära Andrus välismaale muidu muidu mõni välismaahuviline ostab ära kadunud mõni Soome pornosõber ostab selle ära ja ongi kõik. Aga see peaks olema ikkagi Tartu Ülikooli Tartu Ülikooli raamatukogus on selle koht või siis rahva, selles muuseumis ka Eesti Rahva Muuseumis ka fotomuuseumis ja raekoja taga foto sõid seal ja tegelikult me siin rääkida, seal oli algselt ette loo. Mis lehesseli sa lugesid mulle nii armsad ette loobudes viis, lõikas Elmari L tähega. M ise, mina näen, mina nägin kuskil ajakirjas toredat lugu sellest, et Nexuse Janima kubemesse. Ma ütlesin sinna koht vabandust-vabandust siin nagu vaikimisi vaikimisi arvasid, et mis see muu koht seal ikka tegelikult on muidugi meel veel kohti kui Selvaril karvad. Ei, aga tegelikult tegelikult on jällegi siin, mina lõikasin, veendun iga kord ma lõikasin mehele, ei lähe sinna koht, Fine löödud, et lõigati karvu. Ta võib lihtsalt noaga kõhtu, ma loodan, et põletik võid olla. Elmar liigub ringi, järelikult pole midagi hull, täht ei ole hull. S-täht on raske teha, et see võib minna niimoodi sekt, sorra värkt, kaisson, kõige raskemad need kurvid välja võternana sees on, on, see on ohtlik, ei leia üles, igal juhul ma tahtsin öelda veel seda Erattomaanidele. Te vist just siis oli veel selline, Nexuse Janne on välja andnud heliplaadi Janne unejutud. Ja ma alguses küsisin mulle juhtiseeribki, Eerik wanna juhtis tähelepanu sellele faktile, mõtlesin mingid laulud, aga ei, ei. Ta ütles, et see on Nexuse Janne loeb seal lihtsalt unejuttu, et vaata, unejutt, me teame ju väga hästi. Ma mäletan, vanasti oli, vaata, kus alguses oli lauljat, maaga. Ja eks ole oma mündi ja siis alati tuure jutule, kes mõni vanem vanem, vanem näitleja, kas, kas Salme Reek või kes siis enamasti naisterahvas, enamasti eakam inimene, siis on ka kooskõlas looduse seadusega sellest vanema ematavadki lugemune. Vanaema jutt mõjub rahustavalt, äärmisel juhul vanaisa ja see mõjus uinutav mõnustega Nexus n teinud unejuttude plaadi. Kujuta nüüd ette, et mingisugune 20 aastane tibin loeb sul unejuttu? Jah, ega veel endale see polegi naljana, ei pea midagi lugenud, ma arvan seda plaat hakkavad ostma jällegi. Pornot lihtsalt kuulavad tema häält, rahuldavad raadio raadio, kuna plaadiga kaasas ka plaadiümbriste laadimisel arvutisse Nexuse Janne pilt, sellest piisabki ja plaadis esimene auk ka ja. Ja siis sa võid seda unejutt veel kiridega panna kiiremini keridele. Ja kui panna aeg-ajalt kõvemaks, niimoodi ta karjub, et kui niimoodi kiiresti lastasid kähkukas, lasen kogulite kitsetalle niimoodi läbi tagurpidi. Jah, vaatan siin kummalises ajakirjas, kus Liis Lass räägib, mis ta kõik oma mehel Elmer teel on veel teisigi. Üks kuulus eestlane on üles leitud Austraalias kelle nimi on Anna-Liisa Anna-Liisa Tõnisson. Mahniks kõik teavad, et see nimi Tõnisson ei ole sugugi mitte niisugune tavale nimi. Selle nime kandjad on väga kuulsad inimesed. Lunne ja teine pekileiba. Et nad olid küll jah, aga huvitav, et nagu ühel isal oli kaks vastandlikku poeg oli pikk ja kõhn, Jaan ja teine oli kuriga natuke jah ja kurja, teine siis oli niisugune paks, kes ei leibe, kelle eesnime ei olegi teada, kes selle lihtsalt Tõnisson tema kasutanud pere, kelle nimedele Talle reisimine pandud. Ta oli nii laisk, testinud oma, eesime imege jännata ei tõtt, võib-olla tal vanemad olid laisad ja mis ma ikka panema, et noh, ta on päris veel perekonnanimi. Jah, ei, Tõnisson venitasid kindlasti sellega, et eks see nime panemisel oli minu teada ka oma mingi täht, tegelikult sa pead mingi paari kuu jooksul seal ime ära reklaamiti, mis siis saab, kui sa ei pane, siis seal on käinud perega. Tõnis selles mõttes no paljune Rain Tolgile, kellel sündis tütar või poeg, mis tal nüüd sündis, täpselt sündimus, kel oli, aga igal juhul pangu nimi ruttu ära, muidu talk pole ka paha, ei ole paha, aga no läheb isaga segamini. Ei ole hullu midagi. Sina räägid nii toredaid lugusid, aga ma räägin venekeelse, Tõnisson on siis, eks ole, räägi-räägi. Ta elab Austraalias ja tema kõige suurem kirg on heategevus, nii et ta läheb kahe nädala pärast Saalomoni saartele vabatahtlikuna appi. Austraalia rahuvalvajate. Nii. Selle info juures on siis pilt, kus ta niimoodi kenasti kägaras kivide peal tagumiku tagumik kurvi, seda ootab ta valmis tegelema heategevuse ja no ütleme, sisuliselt ongi juba Saalomoni saartel. Kujutan ette, et talongi, ilusad rannad, siuksed valged kivid ja mõtle, kus saalomoni saarte ma ei tea, kes seal elavad, neegrid. Saalomon lähetas, no mingid, ega ausalt öeldes ma ei, ma jään isegi vastuse võlgu küsida rassi, ela Saalomoni saavad kindlasti. Mingisuguse löödi, see võib olla mingi juutide vähetuntud suguvõsas saalomoni järel. Ma kahtlen ka selle, et ma arvan, et seal elavad ikkagi mingid sellised neegrilaadsed indiviidid ja ma arvan, et meil on hirmus hea meel, kui Austraaliast tuleb üks niisugune Anna-Liisa ei tahab niimoodi kividele kenasti pikele pepu püsti niimoodi jalad, lood looteasendis on siin pildi peal, see on nii armas pilt, noh, selles mõttes, et, et ja noh Jaan valmis, siis on valmis ja on valmis hea tegelikult vaata kui see, mis sa räägid. Milisi Nov. Andrus kullake, tähendab ma nüüd sain selle ajakirja sinu käest, sest et kui sa olid Anna-Liisa pildid avaldanud, siis avastamisest siis ära sellepärast ei loobunud möll, et sellega ma ütlesin, kurat, miks sa, miks sa valitsed FMi nii palju. Aga nüüd ma saan aru, tõesti, see on väga ilus pilt, aga kahjuks tervikut sa keskendud ainult keskendud ainult nendele porno Arno jaoks olulistele sektoritele vaadanud kive. Katsusin, vaatasin laiemalt ja vaatasin, et ta ei räägi tegelikult üldse, ta ei räägi üldse mingitest neegritest. Austraallasest vaata, ta on niisugune noh, nagu ütleme tasendis ja lause tema kohal ütleb järgmist ja Toomas Hendrik Ilves, pane hästi tähele, see uudis on sulle. Olen kuulnud, et Toomas Hendrik Ilves pidi olema suhteliselt paatne, et kui nüüd on siin selline lainekividel ootamas Toomas Hendrik Ilvest, ma ei imesta, kui varsti tuleb uudis, et Toomas Hendrik Ilves läheb Austraaliasse või soolo. Tekstis antud vihjete paari nädala pärast läheb, ta läheb ja seal on saadaval, varsti kuuleme, et Toomas Hendrik ka teel Solomoni saartele, Evelin Ilves jääb koju, sest ta on tantsusaate patroon, ei saa kahjuks kaasa minna ja tal on üldse see asi kätavad tegema leiba kogu aeg. Et kui sa leiba ei tee iga nädal, siis see juuretis vot selle juuretisega on see, et läheb halvaks. Ja siis, kui juuretis läheb halvaks, siis ei ole enam nagu võimalik leiba teha, see peab kogu aeg nagu säilima, saad aru? Noh, mingis mõttes on see traagiline, sest ütleme tegelikult vaata, siin võib nüüd selle üle arutleda, et mis abielupaari paremini koos hoiabki, see ütleme selline kirglik sex kividel, mida pakub Hanna-Liina Tõnisson. Siuke mul ei, mida tehakse seal tehtud ja ära visata, ärge ahju. Ega me ei tea ju seda leida, aga kui hea see on, et väga võimalik. Toomas Hendrik tegelikult käib aeg-ajalt poest leiba ostmas salaja, et nad on, võib-olla see ta tahaks seda Tallinna loeli korralik leiba seal, aga noh, eks ta viisaka mehena peab sööma seda, mida naine teeb Ärma talus, tähendab, ütleme, et ta võiks, ütleme, võiks ka või mitte süüa kristlaseks, tohutu tüli. Evelin. Õnneks Evelin tõesti Ärma talus elanud oma leivaahi ja seal olema, aga samal ajal Toomas Hendrik saab süüa koskanniku silda või rohumaaga siin Kadriorus. Nad panevad raha kokku ja nüüd kõige noorem noorem mees rahuma või tema käib siis leiva järele ära. Kadrioru poes seal kõiges, et selles mõttes on küll see, see on, see on tegelikult hea uudis, et ma, see on tõesti hea uudis, et maakera kuklapoolelt, et seal Anna-Liisa ilusaid eestlasi kuskil on, jah, tõesti, on jah, tõesti ja kurat kurat ongi väga tähtis. Eestlasi on ju üsna vähe ja neid tuleb ikka otsida. Et kui ka kui ka nii kaugelt, andku Saalomoni saared, aga siiski ta on eestlane ja ta on, toob meie rahvale kuulsust. Ja au ja, ja oluline on see, et ta on väga ustav Eesti riigile, talle väga meeldib, meie president on, on, ta on, ta on ja ta on ikkagi, ta on ikkagi valmis ikkagi, noh, ütleme valm ütleme nii jah, et no ütleme, et ikka, eks igaüks teeb seda, milles ta hea on, Evelin Ilves küpsetab leiba ka, Anna-Liisa pakub, pakub iga istuv president ei teeni ja omal moel, eks ole, need on olemas salanõunikud, ka nemad teenivad on alati nii-öelda omal moel presidente, on olemas köögi, Kaita leiba ja siis ei ole kaugel Austraalias, kes arstidel soolomani saartel. Ei, me ei pruugi nüüd ka öeldud, Toomas Hendrik tõesti läheb sinna Saalomoni saartele, siis. Ei maksa ka kurvastada, sellepärast et tasatöö käia näiteks iga pühapäeval tantsud tähtedega talampliisisse pääses ta selle saade patroomad, head teadega. Patroon ta iga iga päev helistab. Noh, ma ei tea, kelle poolt, aga igal juhul ta annetab raha puuetega lastele, nii et nii et temast saab käia pühapäeviti, seal seal on tal kindlasti väga lõbus, karastage ennast, afterparty saab arutleda, vaadata videost, lõppenud, saadeti arutleda, kuidas sammud olid ja mida oleks võinud teist eile oli, ma vaatasin, käis eile, et noh, ma arvan, et eks me, eks me saada vist läheneb lõpule ja aeg on hakata rääkima ka täiesti veel korra eilses tantsusaates ka ma vaatasin tantsusaadet, mitte küll täiesti, aga ma nägin seda. Nägin seda episoodi, mis mulle väga meeldis, jälle olen Taagorteedi suurest tagasi, sest see oli tõesti inimene. Tunnustavalt oli selline pime, pime saal, hiigelsuur Viiversaalsusedasama põrand valguses maha keeratud, ühes nurgas oli seal kuskil see tema tantsupanter Tennukes Ott ja siis tuli ta karteerisema imepärases ülikonnas, mis mulle meenutas, tegelikult pidžaama tuli selliseid, eks igal sammul üle pimeda tantsupõranda, sellisel tippima, see mulle mulle mulle tundus, et ma näen ühte vanamees, kes öösel üles ärganud ja kelle põhisem voodist väljaandaja teel võõras võõras majas oli. Hiigelsuure fuajee otsib tualett. Nii ilus vaatepilt. Prostama suunatud. Täpselt nagu brastavalono reklaam, nagu selle armastuse pikk-pikk, teekond läbi pimeda saali, sa ei tea, kus tualett ja selle seljas pidžaama pisut jahe ja pisut õudne. Aga sa lähed. Aga eks see ongi loomulik, et siuksel vanemal mehel tantsimiseks tuleb soojemad riided panna. Ma räägin, et ega ei saa vananenud eest lahti, nagu olendiks Peep Vainule täpselt rinnanibud paistavad, aga ei ole ilus. Rootsi suursaadik peab jääma ikkagi väärikaks ja ja ta jäi selleks, et ta oli väga armas. Ja pikisilmi tõesti mootor seda laulu. Et millal seiskunud tuleb, tahan, ma kardan, et ta ei tule enne uut aastat või arvad, et tulemegi jõulukingiks, ma usun, et ma arvan, et tuleb jõuluks, jõuluks tuleb jah, sest et saade saab varsti läbi, eks ole. Kuskil vanast õhtuks läbi ja siis tuleb jõulud ja jõuluks on nii ilus kingitus, on saade, tantsud, tähtedega CD. See tuletab meelde neid kauneid pühapäevi, mil sai kogu Eesti taktis olla ja ja aga see ongi tegelikult nagu Andrus, mis, kuidas sain. Teadsin, et kuidas see nüüd praegu on juba veel võimalus võrrelda. Kuidas sa hindad tänavust tantsusaadet võrreldes eelmise tantsusaatega? Selle üle ka palju arutletakse viimasel ajal Eestis? Ma ütleksin, paralleelid paralleelidel olemas. Et eelmine kord jäid kolme parema sekka nagu Ma väga hästi mäletan, olid kaks siukest noorpaari ja kolmandaks tuli Erki Nool siis ma arvan, et see aasta läheb samamoodi, et parima kolme parema hulka jäävad jällegi kaks noorpaari ja Andrus Värnik esitlemise sportlase jääb kolmandaks. Sedapuhku ma kujutan ette. Nii et ja on, on omad armunud, on olemas Koit Toome. Aga koos selle armunud, kas ta on armunud Martin Parmasesse? Ei, Martin Parmase. Märkan keerulisemad seda eelmine aasta olnud, sellised armukadedus tähendab armuhale neeru, julgeme arvata oskamegi tegelikult, sest Martin parmas on sattunud tõesti kire lummusest. Ühest küljest valvate merede Kerli pruut eelmisest hooajast ja teisest küljest praegu aktiivselt tegeleb temaga Luisa pruut sellest hooajast ja tegelikult on kapp tantsuplatsil Koit Toome, kes kes arvatakse, et ta on armunud Kertus. Tegelikult mulle tundub, et Koit heidab pilku siiski hoopis Martinile ja mulle tundub, ära unusta. Tegelik Martin Signe Martini kehakeel signaliseerib juba minu arust vastuseid. Minu arust on tantsuplatsil veel ka näiteks Kaisa Oja, kes on tegelikult Martin parmas tegelik tantsuvõistlustantsijatele. Et, et see on täiesti kohutav. Olukorras on praegu Martin Padar, Martin Parma Parma, sest ta ei võtnud Padari perekonnanimega terviga. Gerry Kerli küll käis peale. Aga Tanel oli, vast aitab nendest paberitest ütles. Kuule jah, Gerlidel ära toored Padaril perekond rahule, sest et see on nagu see mingi Sampo ja see oleks tõesti õudu kuidagi xxx Padari juurde. Sest alles siis tänases intervjuus oli jälle just eile me arutasime koduselt, õudselt tükk aega pole midagi kuulda, Katariina Padarit ja ära sõnusime. Juba täna hommikul oli kuulda Katariina Padari stel eine ära äraora, unusta veel Gerli Padari eelmiseid mehi, eks ole. See suudame. Martin Padar, Tim Padar, on juba Martin Padar olemas, Tulateist, Padarit ja siis on ju veel olemas meie rahandusminister Ivari Padari ja siis oli veel olemast Viljandi diskor Valdo Padar. Kas kerinud nii palju mehi on kõike muutnud tema nime? Nii, meile saabus meie meiega juhtus nüüd seeria kuningas Balta saari peol seminaril meile meile tekkele tekkel Ufarsin, mis tähendab siis eesti keeles seda, et võite ära lõppema ja ukse taga on juba uue saatemeeskond kopsida kriibis ja me peame neile stuudio vabaks.