Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku reede, 24. jaanuari teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Valitsus sidus pensionireformi eelnõu usaldus küsima küsimusega, et mitte halvata riigikogu tööd. Seaduseelnõu on arusaadavalt opositsioon teinud natukene vähem kui 1000 muudatusettepanekut. See on selge, see halvab riigikogu töö nädalateks, kui mitte veel pikemalt. Eestisse veetakse Soomest üle 100000 tonni jäätmeid aastas. Keskkonnaamet peab kõige probleemsemaks ehitus- ja lammutusprahi importi, sest jäägid võivad sattuda karjääri. Sinna karjääri tohikski sattuda ainult liiv, kivid, aga selles sortimisjäägis on ka plast puitkile peno. Sellised materjalid, mis tegelikult keskkonnaameti hinnangul ei peaks jõudma karjääri. Soomes kahtlustatakse, et kahel Hiina turistil on nende kodumaal levib uus koroonaviirus. Testi tulemused peaksid täna õhtul selguma. Täna arutles regionaalhalduse minister Jaak Aabi loodud ekspertkomisjon selle üle, kuidas peaks tulevikus toimima oma kohalike omavalitsuste juhtimine. Tänavustele muuseumi auhindadele laekus 93 taotlust. Konkursi iseloomustab ennekõike lai regionaalne haare. Testimuuseumil on väga teaduslikud sihikindlad, aga nad näevad ka oma tegevuses ruumi mängulisusele huvile. Eesti inimene on muuseum, inimene. Raja sõitsid Monte Carlo ralli neljandal kiiruskatsel teelt välja ja katkestasid ralli. Öö hakul sajab kohati vihma ja lörtsi, pärast keskööd pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm ja sooja on üks kuni viis kraadi. Valitsus pidas täna hommikul telefoni istungi, millel toetas peaminister Jüri Ratase ettepanekut siduda pensionireformiseaduse eelnõu vastuvõtmine Riigikogus usaldusküsimusega. Uku Toom küsis peaministrilt, miks ta selle ettepaneku tegi. Sellele seaduseelnõuna on arusaadavalt opositsioon teinud natukene vähem kui 1000 muudatusettepanekut. See on selge, see halvab riigikogu töö nädalateks kui mitte veel pikemalt ka teiste seaduseelnõude arutamine, muud arutelud jäävadki kõrvale. Ja lisaks sellele läbi selle usaldushääletuse saab ju ka Riigikogus pidada debatti, kus on ettekanne, küsimuste-vastuste voor. Tõsi on see, et jääb ära see vaheaegade siis võimalik, kui teoreetiline mõte see oligi põhjus. See usaldusküsimuse kasutamine on see selline hea poliitiline võte või ütleme niimoodi, et kui neid parandusettepanekuid oleks olnud alla 100, kas siis oleks ka seda kasutatud? Kui teie küsimuse alla 100, siis mina ei oleks toetanud kindlasti seda sidumist usaldushääletusega. See on see koht, kus suure tõenäosusega riigikogu, mida ma siis kas ühe ööistungi või rohkem või peab tegema täiendavaid või erakorralisi istungeid, aga see ei halva riigikogu tööd, ütleme nädalateks selge on see, et usaldusküsimusega sidumine on selline. Ma arvan, et üks noh, viimane võimalus, mida, mida kaaluda ja antud juhul oli arusaadav, et muudatusettepanekud esitati sellepärast niivõrd palju, et kogu ütleme, seadusandliku võimumenetlus ja töö panna seisma, seda ma kindlasti õigeks ei pea. Õiguskantsler hoiatas siin, et selle seaduse mõningad punktid võivad minna vastuollu põhiseadusega. Eile leidsid Isamaa esimees ja EKRE esimees, et õiguskantsler sekkub poliitikasse ja teeb poliitilisi otsuseid. Mida teie arvate? No kindlasti me arutame veel enne seda, kui riigikogule saadameme valitsuse ettepanekut, sellest konkreetsest seaduseelnõust arutame veel läbi kõik ettepanekud, mina arvan, et õiguskantsler Ülle Madise täidab õiguskantsleri ametivannet. Eestisse veetakse Soomest üle 100000 tonni jäätmeid aastas. Keskkonnaamet peab kõige probleemsemaks ehitus- ja lammutusprahi importi, mis on viimase paari aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud. Rain kooli uuris teemat. Paljud meist on kuulnud terminit viinaralli, kuid tegelikult käib üle Soome lahega ulatuslik trügi ralli. Kokku veeti Soomest Eestisse näiteks 2018. aastal 101000 tonni impordilubadega reguleeritud jäätmeid. Iseenesest ei ole jäätmete sisse- või väljaveos midagi imelikku. Keskkonnaamet peab aga kõige problemaatilisemas massiliselt kasvanud ehitus ja lammutusprahi importi Soomest. Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja reetsee Laberg. Kõige selgem suundumus on muidugi ehitus, lammutus, segaprahi sissevedu, mille kogused on siin aastate lõikes muutunud, aga jah, 2019 on üsna hüppeliselt tõusnud, et taotlusi on tulnud sisse jaoks palju rohkem ja need kogused on ka 10 korda suuremad kui 2018. Ligi. Silja Bergi sõnul on suurim ehitus ja lammutus segaprahiga seotud probleem see, et pärast kasulikke, see tähendab müügiks kõlbavad materjalide väljasortimist, kiputakse Soome prahi sortimisjääkidega eesti karjääre täitma. Keskkonnaameti nägemuse kohaselt sinna karjääri tohikski sattuda ainult liiv, kivid, aga selles sortimisjäägis on ka plast puitkile peno sellised materjalid, mis tegelikult keskkonnaameti hinnangul ei peaks jõudma karjääri. Et selline materjal peaks jõudma lõpuks prügilasse. Suurem osa ehk pisut üle poole Soomest igal aastal sisse toodavatest jäätmetest on aga puhas prügi ehk segaolmejäätmed. Need lähevad põletamisele muuhulgas Eesti energiale kuuluva Enefit Greeni Iru soojuselektrijaamas. Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik põhjendab Soomest jäätmete hankimist sellega, et soomlaste prügi on lihtsalt kvaliteetsem. Soomlased on harjunud prügi sorteerima juba pikemaajalised ja teisest küljest jäätmed, mis meil jõuavad Iru Elektrijaamaga väljas pood on juba prügikütus ehk mis siis on juba tehastes sorteeritud spetsiaalselt prügijaamade jaoks ja meie kasutamegi seda valdavalt ja suuremas mahus just kevadel ja sügisel, kui Eestis on prügi kütteväärtus madalam ja siis me segame seda omavahel Eesti jäätmetega ja saavutamegi elektrijaamale vajaliku kütteväärtuse. Edasi välisteemadel ja Evelyn Villers, palun. Soomes Ivalo tervisekeskuses toimus pressikonverents, kus teatati jätkaksiinlast, kellel kahtlustati Hiinas puhkenud koroonaviirust on turismireisil viibivad isa ja poeg hiina perekond, ema, isa ja poeg tulid Norra kaudu Soome viirusepuhangu epitsentrist Wuhani linnast. Pere oli Lapimaal mõned päevad ringreisil. Tervisekeskuse peaarst ütles uudisteagentuurile STT, et isa ja poeg tulid arsti juurde kergete sümptomitega. Nad on teistest patsientidest isoleeritud. Pereema tervis on korras, aga ka tema on tervisekeskuses karantiinis. Peaarst pidas vähetõenäoliseks, et kahel patsiendil on uus koroonaviirus, sest põhjapoolkera gripihooaeg alles käib ja palavikutekitavaid haigusi levib praegusel aastaajal palju. Patsientide analüüsi tulemused peaksid selguma lähitundidel. Ja Hiina ehitab sadu inimesi nakatanud uue koroonaviiruse epitsentrisse 10 päevaga uue haigla, teatas riigimeedia. Riigi keskossa Wuhani linna rajatav haigla peaks olema kasutamiseks valmis kolmandal veebruaril, sest patsientide arv üha kasvab ja nüüdseks on surnud vähemalt 26 inimest. Uue haiglapindala on üle 25000 ruutmeetri ja seal on ruumi 1000-le voodile, teatas kohalik uudisteagentuur. Rohkem kui 11 miljoni elanikuga Wuhan püüab uude viirusesse nakatunute ravi tsentraliseerida ning patsiendid kokku 61. kliinikus ja haiglas isoleerida. Euroopa ülemkogu ja Euroopa komisjoni juht allkirjastasid Suurbritannia blokist lahkumise leppe ning saatsid sellega leppe Euroopa Parlamendi ratifitseerimiseks. Lepe jõuab Euro-Parlamendi 29. jaanuaril ning kaks päeva hiljem, 31. jaanuaril, kinnitavad lepp kirjalikult ka Euroopa Liidu riikide diplomaadid. See tagab brittide lahkumise blokist 31. jaanuari keskööl. Kuninganna Elizabeth teine andis eile Briti Parlamendis vastu võetud lahkumisseadusele ametliku nõusoleku. Lahkumisleppes on aga ette nähtud 11 kuu pikkune üleminekuperiood, mis kestab 2020. aasta lõpuni. Selle aja jooksul kehtivad nii Suurbritannia kui ka Euroopa liidu jaoks majandussuhetes senised reeglid. Ametnikud peavad aga läbirääkimisi uue kaubandusleppe üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ehk üks teeb aastaks 2022 läbi uuenduskuuri, sest ligi kolmekümneaastane seadus on ajale jalgu jäänud. Täna arutles regionaalhalduse ministri Jaak Aabi loodud ekspertkomisjon Koerus selle üle, kuidas peaks tulevikus kohaliku omavalitsuse juhtimisorganid mehitama juhtima. Olev Kenk jätkab. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ekspertkomisjon käsitles tänasel järjekorras juba neljandal kokkusaamisel kõike seda, mis on seotud vallavalitsuse ja volikogu mehitamise ja töökorraldusega praktikutest. Vallajuhtide hinnangul on üsna palju praktilisi teemasid, mida koks praegu ei reguleeri, kuid vajaksid täpsustamist. Saue vallavanem Andres Laisk. Kas valla allasutuste juhid peaksid saama samaaegselt kuuluda volikokku minu enda arusaama kohaselt, seal on peidus fundamentaalne huvide konflikt, kui tänane staatus säilub või siis ka kaaluda siiski seda, et asutuste juhtidel, kui nad on kandideerinud volikokku ja sinna pääsevad, tuleks siis ka see otsus teha, kas nad soovivad jätkata ühel või teisel positsioonil. Saue vallavanem Andres Laisk ütleb veel, et praktiline elu sunnib midagi ette võtma, et volikogu opositsioon pääseks paremini ligi otsuste langetamiseks vajalikule teabele. Kõik volikokku pääsenud nimekirjad võiksid saada esindatusega vallavalitsuses. Sarnast mudelit rakendatakse küll nüanssidega põhjanaabrite juures näiteks ja ma leian, et on igati õigustatud, et kõik volikokku valitud esindatud nimekirjad saaksid ka igapäevajuhtimises kaasa rääkida. Ja sellega olekski võimalik palju pingeid võib-olla volikogu tasandil hoopiski maha võtta. Järva vallajuht Rait Pihelgas leiab, et uuendatud seadus peab senisest enam arvestama iga konkreetse valla suurust ja vajadusi. Meil on maaomavalitsused, väikelinnade suurlinnad täna tegelikult Järva valla ja Tallinna linna vahel 40 neljakordne, aga ülesanded on ühesugused. Ja ma arvan, et ka selle töörühma eesmärk on selline, et vaatame, kas oleks võimalik leppida kokku läbi seadus, mida, kuidas korraldame Elumaal, kui ta väikelinnas suurlinnas? Regionaalhalduse minister Jaak Aab ütleb, et hajaasustusega vallad on juba praegu tasandusfondi kaudu helistatud ja nad saavad lisaraha. Me otsustasime, et see on paralleelne protsess, poliitiline tahe on olemas, et omavalitsus saab anda rohkem õigust anda juurde rahalisi vahendeid ja läbi rääkida, milliseid ülesandeid, mida praegu täidab riik saaks omavalitsusega üle võtta mustvalget lahendused, kunagi ei saa olema, et see on nüüd 100 protsenti omavalitsuse ülesanne, eriti need, mis me koos täidame. Olgu see haridus, sotsiaalvaldkond, sealt tuleks võib-olla selgemaks rääkida, milline osa kellelgi selles olla. Minister Aab lubab koksi ja teiste seaduste muutmise kava valmis saada juunis. Seadus on plaanis Riigikogusse viia aastal 2022. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Keskkonnainspektsioonil on praegu õigus viia läbi kriminaaljuurdluse, kuid puudub õigus jälitustegevuseks. Justiitsministeerium ei taha, et tekiks juurde uusi jälitusasutus. Lähemalt räägib Martin Teder. Möödunud sügisel tegi keskkonnaministeerium ettepaneku, et keskkonnainspektsioon saaks õiguse jälitustegevuseks. Justiitsministeerium seda ei toeta, räägib justiitsminister Raivo aeg. Jälitustegevus on see, mis ikkagi isikute põhiõigusi vabadusi väga tugevalt riimu seal tõsine otsustuskoht, kas lisada sinna nimekirja veel üks asutus, kellel on isikute põhiõiguste vabaduste riive tekitamiseks ja kas see on väga põhjendatud või seda saab ikkagi teha? Olemasoleva korra kohaselt? Kui keskkonnainspektsioon tahab kuritegu uurida siseeritus toiminguteks, vajavad nad politsei abi, räägib keskkonnainspektsiooni uurimisosakonna juhataja rokod. Politseiga meil tõesti väga hea koostöö ja praegusel juhul me kasutame nii-öelda sellist skeemi, kus meil on ühine uurimisgrupp teatud kuritegude uurimiseks, selle ühise uurimisgrupi, kriminaalmenetluse kriminaaltoimik on inspektsiooni käest jälitustoimik on politsei käes ja politsei siis teeb neid jälitustoiminguid selle toimingu raames. Rocco Otsa sõnul on see poolik lahendus, sest nii peab politsei vastutama inspektsiooni asjade eest. Ja teisest küljest võtab see politseiressurssi, mida neil alati ei ole ja siis meil käib aeg-ajalt selline kauplemine selle üle, et kas nad saaks ja kuidas saab ja meil on kõik muud politsei õigused olemas, aga see on ainus asi, mida meil ei ole ja kui see ka oleks, siis oleks menetlus kindlasti efektiivsem ja parem. Justiitsministri sõnul praegune olukord toimib. Keskkonnakuritegu ei ole ju ainult ebaseaduslik kalapüük kuskil jõe ääres, need on niisugused pisiasjad, aga, aga keskkonnakuriteod on ka siin keskkonna reostused ohtlike ainete transiit, olgu ta siis vett mööda maad mööda ohustatud liikidega kauplemine ja siin on tõepoolest väga olulisi ühiskonnale kahjulik niisuguseid tegevusi, mis, mis tõepoolest klassifitseeruvad keskkonnakuritegude all. Aga Eestis tuleb öelda, et selliseid, selliste kuritegude hulk minu teada ei ole väga suur ja, ja et siin tekiks nagu probleem, et politsei ja piirivalveamet ei suudaks just jälitustegevuse osas ära teenindada ei ole jõudnud seda probleemi justiitsministeeriumini. Riigikogu taastuvenergia toetusrühmas kõlas, kõlas mõte. Tuuleenergiaettevõtted võiksid maksta uute kaitseväe radarite eest osaliselt ise arendajad sellega ka nõus ei ole, jätkab Brentere. 2024. aastal Ida-Virumaal valmiv uus kaitseväeradar laiendab küll võimalusi, kuhu uusi tuuleparke ehitada, kuid sellest on tulevikus siiski vähe. Näiteks ei saa suurele osale Ida-Virumaast ka peale uue radari valmimist tuuleparke ehitada. Seega on vaja veel radareid. Riigikogu taastuvenergia toetusrühma esimehe Lauri Läänemetsa hinnangul peaks tulevikus kaaluma võimalust, et nende hinnast tasub osa eraettevõtja. See loogika, mida erinevad riigid on kasutanud, on näiteks, et kui ehitataksegi radar mingi jagatavat mingit piirkonda, et siis, kui tulevikus sellesse piirkonda rajatakse tuulik või tuulepark siis igavesele tuuliku pealt on ette nähtud mingisugune summa mille siis see ettevõte panustab selle radari kunagisse ostuhinda. Läänemetsa sõnul võib summa sõltuda paljudest asjaoludest, kuid eraettevõtja võiks maksta umbes 10 kuni 20000 eurot ühe tuuliku kohta. Ja loomulikult noh, kui arvestada radari enda maksumusest, mis on kümnetes ja kümnetes miljonites, siis ta niimoodi väga suurt osa sellest radarimaksumusest ära ei kata, aga vähemalt on see õiglus olemas, et taastuvenergia, nii tuulikupargi rajajad siis panustavad riigikaitsesse, et ei ole ainult, niiet et riik sinna paneb ja keegi selle pealt teenib ja teine õigluse pool on siis see, et, et võib-olla ta motiveerib ka riik kõiki neid radareid rajama, et tegelikult oleks siis võimalik neid tuulepark üldse teha. Läänemetsa sõnul on see eraettevõtete ja riigi vahel ühishuvi koht. Tuuletehnoloogia liidu juhatuse liige Harry Raudvere sellega nõus ei ole, sest idee on hea vaid riigile. Üks on taastuvenergia tootmine ja teine on riigikaitse ja üksikisik ei pea maksma kinni avaliku huvi. See ei ole üksikisiku kohustus. Ma toon näite. See oleks nagu kultuuriväärtuste säilimine või midagi sellist, mis on ka suur avalik huvi nagu kasemõisad, riik maksab ju peale, neid hoitakse korras. Mõisnik ei maksa riigile selle eest, nii et oma olemuselt on sügavalt riigi probleem. Raudvere sõnul võib selline meede olla mujal kasutusel, kuid igal riigil on omad õiguslikud regulatsioonid ning Eestisse nii toimida ei saa. Ei saa üksikute näidete najal hakata väänama põhimõtteid, põhimõte on täpselt selline, et eraettevõtjad ei ole sellega risti ja ütlen ausalt, et keda me siis ikkagi lõppkokkuvõttes kaitseme või mis see avalik huvi on. Sest et täna me oleme ju ka väga paljudel juhtudel läinud, et selle propaganda ohvriks, et Eesti riik kukub kohe kokku, kui radareid püsti panna ei saa, mis on tegelikult sisuliselt sulaselge vale. Läänemets ütleb, et Eestis pole palju alasid, kuhu tuuleparki ehitada oleks võimalik ning praegu on riigis veel kolme radarivajadus. Need on tema sõnul vajalik püstitada Ida-Virumaale, Läänemaale ja Saaremaale. Valgas jagatakse õige pea muuseumirotte kokku 10. kategoorias. Päeva jooksul on nominendid tutvustanud Ragnar Kond teeb ülevaate. Muuseumirotte jagatakse täna õhtul Valgas seetõttu, et Valga muuseum sai eelmisel aastal kogukonna muuseumi auhinna ja rottide üleandmise koht on ju ka sümboolne või Valgalik Valga jaam võeta, kui seda siis ükskõik millises, olgu minevikku või tänapäeva võtmes või mõlemas korraga nagu pea püksi ja muuseumgi olema. Võitjaid ei saa me teile veel öelda, kuid üldistuse saab nominentide põhjal ometi teha. Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseumi nõukogu esimees Anton Pärn. Käib üks väga tugev sisu loomine, teinekord tahaks öelda sisu, tootmine, muuseumid on väga tugevasti viimastel aastatel muutunud ja muutumas, meil on toimunud põlvkondade vahetus, lausa imelik on sellest rääkida, noored-vanad keskealised, väga erineva haridustasemega, aga kõik, kes tahavad töötada muuseumis, tegelikult on kõik need aastad ja ka eelmine aasta olnud üks suur otsingute ja väga loomingurikka saastat, jagate neid rotte välja 10. kategoorias, pluss veel EAS-i auhind ja kandidaat on 93. No iseendast ei pruugi väga sisu mõjutada, aga siiski meil on aeg-ajalt tekkinud küsimused, et kas see suurüritus on suurte muuseumide üritus? Need on sellised mööduvad nähtused näiteks sel aastal Valgas on kolmandik nendest aktiivsetest muuseumitest, kes täna töötavad ja tegutsevad eestimaal maakondades. Tegelikult see kaasatus ja laienemine võiks olla üks selle aasta märksõnu, aga mainides seda numbrit 93 94 siis sellesse suurde numbrisse mahub 30 natuke peale Eestimaa muuseumi. See tähendab seda, et ei osaletud mitte ainult ühe valdkonna piires, vaid mõnel muuseumil küündis seda jaksu osaleda mitmes, lausa seitsmes erinevas kategoorias. Võib ju minna väga sügavuti uurida teadustööd, võib mõelda seda, mis publikule rohkem peale läheb. Millised valikud meie muuseumidel praegu aktuaalsed tuge, sisu, testi muuseumid on väga teaduslikud sihikindlad agana, Nad näevad ka oma tegevuses ruumi mängulisusele huvile. Muuseumikülastajate arv tänases Eestis on Euroopa kolme külastatavam riigi seas. Eesti inimene on muuseum, inimene. Ilmast räägib nüüd sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Soome kohal tekkinud osatsüklon liigub Loode-Venemaale. Selle servas sajab õhtul Põhja- ja Ida-Eestis veel mitmel pool vihma, kohati sekka lörtsi. Hilisõhtul jääb sadu harvemaks. Pärast keskööd pilvisus hõreneb ja sajud lakkavad. Puhub lääneedelast tuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Pärast keskööd tugevneb lääne- ja loodetuul viie kuni 11 puhanguti kuni 14, rannikul kuni 17 meetrini sekundis, põhjarannikul 10 kuni 15 puhanguti kuni 20 kahemeede Nende sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl miinus ühest pluss kahe rannikul kuni pluss nelja kraadini. Homme päeval liigub merelt Eesti kohale kõrgrõhuhari, vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 11, puhanguti 14, rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Ennelõunal põhjarannikul 10 kuni 15, puhanguti kuni 22 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on homme päeval pluss ühest pluss viie kraadini. Spordis on täna olnud pinev päev, ülevaate annab Ragnar Kaasik. Ott Tänak ja Martin Järveoja sõitsid Monte Carlo ralli neljandal kiiruskatsel teelt välja ning katkestasid ralli. Tänast päeva. Kolmandalt kohalt alustanud Eesti duo jäi tänasel esimesel kiiruskatsel kolmandaks ja langes üldarvestuses neljandale kohale. Neljandal katsel sõitis Tänak aga väga suurel kiirusel teelt välja ja auto käis mitu korda ka üle katuse. Nii Tänaku Järveoja jäid õnnetuses terveks. Küll aga oli autoseisund korrast kohe selge, et eestlaste jaoks on hooaja esimene ralli lõppenud. Seitsme kiiruskatse järel hoiab esimest kohta Toyota piloot Elfyn Evans. Tänase päeva viimane kokkuvõttes kaheksas kiiruskatse on hetkel käimas. Iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel Austrias on Eva-Lotta Kiibus naiste lühikava järel 11. kohal. Seitsmeteistkümne aastane valitsev Eesti meister Eva-Lotta Kiibus teenis lühikavaga 59,70 punkti 37 võistleja seas olise paremuselt 11. punktisumma. Vabakava on kavas homme. Laskesuusatamise MK-sarja etapil Sloveenias book liukas võidutses ülikindlalt oma karjääri viienda MK-etapivõidu teeninud sakslanna Denise Hermann. Kõik neli tiiru puhtalt läbinud Hermann edestas teiseks tulnud rootslanna Hanna ööberi 59,2 sekundiga. Kolmanda koha sai prantslanna Anaiis Peskon. Parim eestlanna oli täna Tuuli Tomingas, kes sai 48. koha. Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste tänane põnevaim mäng olis šveitslase Roger Federeri ja kodupubliku ees võistleva John Milmani vahel. Võitja selgitamiseks läks vaja viitas. Viimane sett kujunes ülimalt pingeliseks. Seisul kuus. Kuus algas 10 punktini mängitav kiire lõppmäng. Federer jäi seal neli. Kaheksa kaotusseisu ja tundus, et mängu saatus on otsustatud. Siis võitis ta kuus punkti järjest ning kindlustas endale koha neljandas ringis. Naiste üksikmängus üllatas tennisemaailma 15 aastane ameeriklanna korigov, kes võitis Austraalia lahtiste tiitlikaitsjat WTA tabeli neljandat reketit Naomi Osaka kuus. Kolm, kuus. Neli. Lisaks jaapanlannale langes konkurentsist kaasSerena Williams, kes kaotas tasavägises mängus kolmes setis neli. Kuus seitse. Kuus, viis, seitse hiinlannale vang seangile. Aitäh sporditoimetusele selline sai reede, 24. jaanuari päevakaja aitäh kuulamast ja meeleolukat õhtut.