Taali kahe Maarja Maarja. Ühel hiljutisel muusikaajakirjanike kogunemisel sattusin tunnistama avalikku intervjuud Norra härra Jon Ola sandiga, kes vastutab ebus ehk Euroopa Ringhäälingute liidus maailma kõige suurema telesaate ehk Eurovisiooni lauluvõistluse eest. Tänavune üritus on juba 65. ja võtad kevadel ased Rotterdamis osaleja maad Albaaniast Austraaliani juba valmistuvad ja ka meie siin raadio kahes hüppasime täna ametlikult eurokarusselli peale. Oleme kõik tänavused kodumaistest poolfinaalides esinevad artistid omale külla kutsunud taevas teine päevani, nii sel kui järgmisel nädalal on iga päev plaanis hommikuprogrammi jätku hommiku ja draivi ajal eetrisse paisata sõltuvalt päevast, kas kaks, kolm või lausa neli artisti, nagu poleks tähtis nende esinemine meie legendaarses esimeses stuudios. Riigiti on eurovisioonile minejad valitud erinevalt, võib valida mingile konkreetsele laulule, õiget esitajat või hoopis mingile konkreetsele esinejale õiget laulu. Meil on võistlustules korraga nii artistid kui ka palad. Ja igihaljas küsimus on, milline number suurele eurovisioonile saata. Nagu Jon Ola Sand õigusega välja tõi, on võitjate osas väga palju variatiivsust olnud näiteks Iisrael, isegi hiljutisema võitja Neta numbri väga oluline komponent oli suurejooneline detailirohke lavashow. Aga Portugali Salvador Sobral puhul oli märgiline just ilma igasuguste kellade vile deta. Siiras laul tühja lava taustal. Jon Ola Sand kinnitas ka omalt poolt sättumust, millest aeg-ajalt ka meie meedias juttu on olnud, nimelt et igal aastal kipub hulk riike valima oma esindajaks pala, mis on suuresti sarnane möödunud aasta see võidulooga või tunamullusega. Siit ka tema esimene nõuanne. Pigem on tark kordamist vältida. Idee on hea, aga, aga kui lugu sarnaneb mõnele varasemale võiduloole, siis ta juba justkui kõlab õigesti ja Eurovisiooni likult ja. Rahvahääletustel läheb tal siis üldiselt hästi. Seda, mis uuel hooajal ka suurene sadadest miljonitest inimestest koosnevale vaatajaskonnale peale läheb, on väga raske prognoosida. Pole ju teada, mis suunas mullusest võitjast edasi liigutakse. On aga üks asi, mis Jonolas andi sõnul kogu seda väga erinevatest numbritest koosnevat võiti seltskonda ühendab. Ja see on ka tema nõuanne võitu soovival artistile. Ehk nagu ta ütles ju numbrid ehk nädal tuleb luua eriline hetk, mis naelutab ekraani külge, kõnetab kogeja Salvador Sobral lilleks kõrda metal samuti. Ja selle momendi loomisele aitavat Jon Ola sandi sõnul kaasa ka see loositakse siiski vaid umbkaudne laulu esitamise aeg. Ehk siis kas ja teine poolfinaal, kas pigem esimeses või teises pooles. Täpne järjekord ei lähe loosirattasse, vaid selle määravad juba Eurovisiooni shows spetsialistid, kes seda show cloud kureerivad, nii et igal lool oleks kõige parem võimalus särada. Tõesti, nad jälgivad seal selliseid üldisi asju. Kiire aeglane meeshääl, naishääl, suur su väikese ja nii edasi. Ehk eurovisioon üks omapärane formaat pole ajaloolised protsessi tulemus. Just nii tõdes Jon Ola Sand ise jätkas, et kui keegi tuleks praegu välja ideega, et kuulge, teeme õigetele, saate, kuhu kutsume kõik Euroopa riigid ja Austraalia ka ja anname igaühele kolm minutit eetriaega, et esitleda tundmatuid laule ja ega artistid ka ei pea väljaspool oma tuntud olema. Ei nad ei pea ka omal maal tuntud, olemegi ahjust tundmatud laulud tundmatutelt artistidelt lausa mitmel õhtul. Ja see kõige viimane sooviks tipneda hääletamisega, mis kestab 90 minutit. Säärane ettepanek praegu vaevalt et läbi läheks, aga Euroopa televisiooni ajalugu on selle eriskummalise nähtuse 65 aasta jooksul ise sünnitanud. See on tõesti ajaloolise protsessi tulemus. Ja üllatus-üllatus, väidetavalt tahavad. Ameeriklased oma osa Nickil meie võistlusele ei kutsuta, aga nad on parem saanud seda jälgida küll ja sedapuhku on juba sõlmitud leping Netflixi ja tulevikus terendab võimalused. Äkki USA saab oma isikliku Eurovisiooni, kas sa hakkad meie omaga maailma suurima telešõu tiitli nimel võistlema? Hetkel tundub ebatõenäoline, aga see võib ootamatult võimalikuks osutuda. Kui mõni võidumaa otsustab lõpuks Jon Ola Sand, ei pea neist nõuannet kuulda võtta, nimelt tema esimene ettepanek igale korraldajale on. Tehke väiksemalt, mahutage kogu ettevõtmine oma tavapärasesse aasta eelarvesse. Ärge jumala eest midagi varem plaanitud seetõttu tegemata jätke. Eurovisiooni eesmärk on rikastada. Enamasti läheb see tarkus korraldajal ühest kõrvast sisse ja teisest välja korraldajama ambitsioon lihtsalt sõidab teerulliga igasugusest mõõdukesest üle ja läheb aina suuremaks, aina kallimaks. Siit ka meie võimalus puus ajastu sisse juhatada. Kui meiega juhtub see õnn ja ta see õnnetus, et Eestit esindav lugu võidab ja toob meile selle õnne ja õnnetuse Eurovisiooni lõppvõistlus kolib taas kord Eestisse siis neist võiks saada esimene riik, kes suurte kogemustega visiooni papa Jon, olles sandid kõige tähtsamat nõuannet kuulda võtab. Ja me võiks läheneda asjale südame ja mõistusega ja korraldada ühe inimlikes mõõtmetes Peko Eurovisiooni. Kas meil see võimalus avaneb või mitte, sõltub nüüd osaliselt just teist rahvahääletusel osalejatest. Valige targalt, valige ausalt, ergaks Lived. Tänasest kuni järgmise neljapäevani aitavad otsast langetada katseeeter esimesest stuudiost kella üheksast kella 11-st kella 400-st Tõnis.